Sonymen eki  aygha sozylghan «Qazatompromnyn» búrynghy basshysy Múhtar Jәkishovke (surette) qatysty sot ayaqtalghan siyaqty. Astana qalasy Saryarqa audandyq soty Núrjan Joldasbekov jabyq esik jaghdayynda Múhtar Jәkishevti 14 jylgha, onyng kýzetshisi Talghat Qystaubaevty 5 jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy. Sudiya  Joldasbekov prokuratura súraghan jaza merzimin bir mysqal da kemitken joq әri memlekettik aiyptaushynyng talabyn qanaghattandyryp Múhtar Jәkishovty «Qúrmet» ordeninen, Talghat Qystaubaevty polisiya mayory shenin aiyrdy.

Jәkishovting advokaty Núrlan Beysekeev sudiyadan sot otyrysynyng ashyq boluyn súrap, ótinish jazghan bolatyn. Aldyn ala sot ýkimi 15 nauryzda shygharylady dep habarlanghanymen, ýkim 12 nauryzda jariya etildi. Ýkim shyghatyn kýn auystyrylsa da, Saryarqa audandyq sotyna halyq kóp jinaldy. Sot ghimaratynyng aldyna sayasatker Zәuresh Battalova, «Azat»JSDP filialynyng jetekshisi Serikbay Álibaev, «Algha» partiyasynyng mýsheleri jәne t.b. qoghamdyq úiym ókilderi keldi. Zәuresh Battalova: «Biylik sot ýkimi shyghatyn kýndi aldyn ala 15 nauryzda dep belgilep, sosyn ony ózgertui beker emes. Qulyq jasap otyr. Eger sot ýkimi dýisenbide shyqqanda, búdan da kóp halyq jinalatyn edi. Halyqtan qorqyp, әdeyi shatastyru ýshin istep otyrghan biylikting aila- tәsili búl»,- dedi.

Sonymen eki  aygha sozylghan «Qazatompromnyn» búrynghy basshysy Múhtar Jәkishovke (surette) qatysty sot ayaqtalghan siyaqty. Astana qalasy Saryarqa audandyq soty Núrjan Joldasbekov jabyq esik jaghdayynda Múhtar Jәkishevti 14 jylgha, onyng kýzetshisi Talghat Qystaubaevty 5 jylgha bas bostandyghynan aiyru turaly ýkim shyghardy. Sudiya  Joldasbekov prokuratura súraghan jaza merzimin bir mysqal da kemitken joq әri memlekettik aiyptaushynyng talabyn qanaghattandyryp Múhtar Jәkishovty «Qúrmet» ordeninen, Talghat Qystaubaevty polisiya mayory shenin aiyrdy.

Jәkishovting advokaty Núrlan Beysekeev sudiyadan sot otyrysynyng ashyq boluyn súrap, ótinish jazghan bolatyn. Aldyn ala sot ýkimi 15 nauryzda shygharylady dep habarlanghanymen, ýkim 12 nauryzda jariya etildi. Ýkim shyghatyn kýn auystyrylsa da, Saryarqa audandyq sotyna halyq kóp jinaldy. Sot ghimaratynyng aldyna sayasatker Zәuresh Battalova, «Azat»JSDP filialynyng jetekshisi Serikbay Álibaev, «Algha» partiyasynyng mýsheleri jәne t.b. qoghamdyq úiym ókilderi keldi. Zәuresh Battalova: «Biylik sot ýkimi shyghatyn kýndi aldyn ala 15 nauryzda dep belgilep, sosyn ony ózgertui beker emes. Qulyq jasap otyr. Eger sot ýkimi dýisenbide shyqqanda, búdan da kóp halyq jinalatyn edi. Halyqtan qorqyp, әdeyi shatastyru ýshin istep otyrghan biylikting aila- tәsili búl»,- dedi.

Saryarqa audandyq sotynyng tabaldyryghyn eki ay tozdyrghan Múhtar Jәkishovting zayyby Jәmila da sot prosesine jiberilmedi. Sot prosesining ashyq ótpegenine ókpesi qara qazanday qoghamdyq úiym ókilderi: «Tym bolmaghanda, Jәkishov pen Qystaubaevtyng (Jәkishovting oqqaghary Talghat Qystaubaevqa para alghan degen aiyp taghylghan) әielderi sot prosesine qatyssyn» dep naryzylyq bildirip, sot zalynyng esigin jarty saghat boyy tasyrlatty. Jarty saghattan son, ghimaratqa OMON jasaqshalary basa kóktep kirdi. OMON jasaqshylarynyng komandiyrine Zәuresh Battalova: «Biz qanday qoghamda ómir sýrip jatyrmyz? Halyqqa sot prosesining jabyq ne ashyq ótetinin nege jetkizbedi? Jabyq týrde ótetinin bilgende, basqasha qam jasaytyn edik qoy. Sot ýkimining jabyq týrde jariyalanuy Konstitusiyagha qarama- qayshy keledi. Búl bizding konstitusiyalyq qúqymyzdy ayaqqa taptau. Jәkishovting sotyna zayybynyng qatystyrylmauy onyng konstitusiyalyq qúqyghyn shekteu bolyp tabylady»,- dedi. Jәmila Jәkishova: «Sot ýkimining jabyq esik jaghdayynda jariyalanuy jәne sot ýkimin estuge búqaralyq aqparat qúraldarynyng jiberilmeui kýieuimning sudan taza, sýtten aq ekenin dәleldeydi. Eger kýieuim qanday da bir qylmystyq iske qatysy bar bolsa, ony nege halyqtan jasyrady? Múhtardyng kinәsiz ekenin osydan- aq angharugha bolady»,- dedi.

Joghary sot tóraghasy Álimbekov jana qyzmetine kiriskende búdan bylay barlyq (qylmystyq, azamattyq) sot prosesterinin  ashyq bolatynyn dýiim júrtqa teledidar arqyly habarlaghan edi. Alayda, Jәkishovtyng soty teledidar túrmaq janashyr jaqyndary qatysa almaghan jabyq kýide ótti.

Aytpaqshy, urangeyt atalyp ketken Jәkishovtyng isine  reseylikterding qatysy bar degen sóz shyqqan edi. Búl jaytty Jәkishovtyng ózi jariya etken. Biraq, Jәkishovtyng basyn pәlege qaldyrghan reseylikter turaly әngimeni sot otyrysy birde bir ret qaperine  alghan joq.

Perizat Ámir,

Astana