«Amplua degendi bilmey ketken akter»

«Óner» baspasynan keler jyly tughanyna 80 jyl tolatyn KSRO halyq әrtisi, eki mәrte KSRO Memlekettik syilyghynyng iyegeri Ydyrys Noghaybaevtyng fotoalibomy jaryq kórdi.

Teatr óneri - bekzat, degdar. Desek te, qas-qaghym sәt. Zeynetinen beyneti basym - shýbәsiz. Sahna qoyylymy kino sekildi qaytalap kóruge kelmeydi. Qazaq topyraghyndaghy akterlik ónerding damuyna ólsheusiz ýles qosqan Y.Noghaybaevtyng ta birde-bir spektakli taspagha basylmapty. Al әrtis qatysqan telespektaklider ýshti-kýili joq. 1986 jyly Ázeken, Ázirbayjan Mәmbetov M.Áuezovting «Abayy» boyynsha telespektakli týsirgen. Qayda qazir sol «Abay»? Últtyq arnanyng altyn qorynda bolsa, nege kórsetilmeydi? «Alastalghan Aliytet», «Búl Shúghylada bolghan», «Botagóz», «Ómir soqpaqtary», «Asu», «Alghashqy ústaz», «Qily kezen», «Qan men ter», «Nan dәmi», «Jaushy», «Qala qalqany», «Tolqyndar jaghada óledi»... Akter qatysqan atalmysh filimderding kópshiligin qazir, nege ekenin, kógildir ekrannan kóre almay jýrmiz. Ruhany jadaulyq osyndaydan, barymyzdyng baghasyna jetpeuden, jarqyratyp kórsete bilmeuden órbise kerek. Onyng bayybyna baryp jatqan kim bar...

«Amplua degendi bilmey ketken akter»

«Óner» baspasynan keler jyly tughanyna 80 jyl tolatyn KSRO halyq әrtisi, eki mәrte KSRO Memlekettik syilyghynyng iyegeri Ydyrys Noghaybaevtyng fotoalibomy jaryq kórdi.

Teatr óneri - bekzat, degdar. Desek te, qas-qaghym sәt. Zeynetinen beyneti basym - shýbәsiz. Sahna qoyylymy kino sekildi qaytalap kóruge kelmeydi. Qazaq topyraghyndaghy akterlik ónerding damuyna ólsheusiz ýles qosqan Y.Noghaybaevtyng ta birde-bir spektakli taspagha basylmapty. Al әrtis qatysqan telespektaklider ýshti-kýili joq. 1986 jyly Ázeken, Ázirbayjan Mәmbetov M.Áuezovting «Abayy» boyynsha telespektakli týsirgen. Qayda qazir sol «Abay»? Últtyq arnanyng altyn qorynda bolsa, nege kórsetilmeydi? «Alastalghan Aliytet», «Búl Shúghylada bolghan», «Botagóz», «Ómir soqpaqtary», «Asu», «Alghashqy ústaz», «Qily kezen», «Qan men ter», «Nan dәmi», «Jaushy», «Qala qalqany», «Tolqyndar jaghada óledi»... Akter qatysqan atalmysh filimderding kópshiligin qazir, nege ekenin, kógildir ekrannan kóre almay jýrmiz. Ruhany jadaulyq osyndaydan, barymyzdyng baghasyna jetpeuden, jarqyratyp kórsete bilmeuden órbise kerek. Onyng bayybyna baryp jatqan kim bar...

Biz osy qazaq sahnasynda batyr túlghaly obrazdardyng tútas galereyasyn jasap ketken qaharly akter Ydyrys Noghaybaevty úmytyp ketken siyaqtymyz. Talant barshagha ortaq emes pe? Talaylardy tól balasynday kórgen qúshaghy keng Almaty júrtshylyghy, osyny eskerseniz eken. Noghaybaevtyng óner sýigen halqynan basqa seneri de, sýieneri de joq. Jaratqan mandaygha jazyp qoysa, jalghyzdyqqa ne shara? Kózining tirisinde eshkimnen eshtene súramaghan, óz biyiginde asqaqtap ótken maytalman akterding aruaghyn tabaldyryqta telmirtkenimiz, bizge, úly akterding el-júrtyna jarasa qoyar ma eken? Jadymyz nashar eken ghoy. Keshe ghana teatrgha syimay sanqyldap jýrgen Ydyrystardy qalay tez-aq úmytyp ketti búl qazaq? Ónerding kiyesi úryp jýrmesin.

Y.Noghaybaevtyng әr jyldardaghy 180-ge juyq fotosy biriktirilgen, әli boyauy sine qoymaghan fotoalibomdy qarap otyryp, akterding әsemdik әlemine sýngip ketkendeysin. Myna sústy batyr da, anqaulau bozbala da, tyrbighan shal da, oily intelliygent te, jan jarasy qatpar-qatpar jigit aghasy da - bir-aq adam dese, senbeysin. Biraq shyny sol. Búl - týr, kelbetting syrtqy qúbyluy ghana emes, jan-dýniye, tanym-týsinik, psihologiya ózgesheligi (kózine qaramaysyz ba?!). Basqa sózben aitqanda, akterding terendigi, kendigi, baytaqtyghy. Keyipkerjandylyghy. Jýz otyzgha juyq ról. Eshqaysysy bir-birine úqsamaydy. Egor Bulychev, Kótibar, Esen, Qobylandy, Qarabay, Abay, Daniyar, Sybanqúl, Qospan, Qalen, Sauran, Petruchchio, Otello, Agabo, Astrov, Mart Tuysk... Ydekeng ónerine qazaqtyng ghana emes, kýlli Kenester odaghynyng Kýrenbaylary әdil baghasyn enshilep qoyghan. Oqyghan sayyn, tanday qaghasyn. «Ishi jalyn, syrty múz» batyr beynesi kóz aldyna keledi.

«Tabighatynan akter bolyp jaratylghan, qanday ról bolsa da ýnile qarastyryp, erekshe tanymdyq sipat tanytqan Y.Noghaybaev, amplua degendi bilmey ketken akter. Qay zamannyng tynys-tirligine baylanysty keyipker bolmasyn, jan-jaqty barlau, tereng beyneleu - oghan tәn shygharmashylyq qasiyet bolatyn... Y.Noghaybaev ózining shygharmashylyq palitrasynda kórermender men teatr mamandaryna, akterlerge ýlgi-ónege, sabaq bolar kóptegen eshkim kýtpegen, oilamaghan janalyqtar ashty».

B.Qúndaqbaev, «Samghau».

«Ydyryspen birge batyrlar da ketti»

«Rasyn aitsaq, Noghaybaev keyipkerleri sýisintedi, yzalandyrady, ayatady, biraq, jiyrentpeydi. Óitkeni, Noghaybaev oinaghan onbaghannyng ózining obaly barday kórinedi. Akterding óz boyyndaghy imandylyq, anghaldyq, aqpeyildilik bala aydyng qorbanynday, qolapaysyz sýikimdiliq ol oinaghan qay keyipkerge de kórermen tarapynan jaqsy yqylas, janashyrlyq shaqyrmay qoymaydy. Qashan da sahnagha kýn kóterip kele jatqanday jadyray kiretin Noghaybaev jasaghan beynelerding iri bolmauy, únamdy bolmauy esh mýmkin emestey. Ol akterding keskin-kelbetinin, túlgha-túrpatynyng iriliginen emes, jan dýniyesining auqymynan, adamdyq sýikimining moldyghynan...». Á.Kekilbaev, «Sardar».

Soghan qaramastan, «Ydyrys - mening dosym» deytin adamnyng ózi «Onyng jan-dýniyesining terenine boyladym degen adamdy kórgenim joq» der edi. «Ol key kezderi nege tek ózimen-ózi bolyp, ainalasyndaghylardy nege jatsynyp, jatyrqady, onday sәtterinde nendey oy keshti, onyng janyn azapqa salghan nendey jәitter - búl saualgha jauap bere alar jan shamaly shyghar. Eng dúrysy - múnday azapty oy keshulerding syry onyng ózine ghana mәlim edi». Shynghys Noghaybaev, «Áke».

Túrmys-tirshiligin, jan-dýniyesin sahnagha syilaghan, ónerdi ómir dep tanyghan adamda ghana osynday úly qúpiya bolady. Al Ydyrys sahnada qanday edi? Áriptesterining estelikterine kóz jýgirtelikshi.

Sәbira Mayqanova: «Sh.Aytmatovtyng «Ana - Jer Anasynda» ol - Sybanqúl, men Tolghanay rólin jasadym. Soghysqa attanyp bara jatqan Sybanqúldyng menimen: «Tolghan...» dep qimay qoshtasatyn sәti bar. Ydyrystyng dausynyng dәp bir ómirdegidey shynayy shyghatyny sonday - et-jýregim ezilip kete jazdaytyn. Ydyrys jasaghan pauza (kidiris) qashan da ózin-ózi aqtaushy edi» deydi. Zәmzәgýl Shәripova bylay deydi: «Ydyrys - Otello, men - Dezdemona. Eki kózi qyp-qyzyl bolyp ottay janyp, jaqyndap kele jatqanda zәrem úshyp, ornymnan atyp túryp kete jazdaytynmyn». Sahnadaghy әriptesining (jәne qanday әriptesinin!) ózi akter oiynyna ilanyp qalsa, zaldaghy kórermennen es ketkeni de!

«Abay» spektaklinde Ábishting nauqas ekenin biletin sәtinde: «Quatym-ay, ne deysin?» dep úmtylyp kelip, meni qúshaqtaghanda, tap bir tughan balasy ólim auzynda túrghanday ýnsiz solqyldap kýnirenushi edi. Osy bir kórinis әr spektakli sayyn ózgeshe týrmen, basqasha sezimmen, shermen qaytalanatyn. Sahnadaghy múnday sәtter akterding jýregin bólshektep jatushy edi. Ádiske salmaytyn shynayy akter Ydyrys aghanyng ómirining qysqa boluy da sondyqtan bolar» dep eske alady marqúm Rayymbek Seytmetov.

Qazaq teatrynyng tútas dәuirin arqalaghan Ázirbayjan Mәmbetov bolsa: «Oljastyn: «Iz eposa djigity mchat, opazdyvaya let na trista» degenine layyq edi Ydyrys. Bolmys-bitimi ózgeshe, dausy qyranday shanqyldaghan, kesek túlghaly Ydyrys ózimen birge sahnadan kýndelikti tirlikten joghary túratyn batyrlyq-romantikalyq qaharmandaryn da ala ketti. Qazir teatr da, akterler de júrtqa júmbaq, tanghajayyp qalpyn joghaltty» dep múnayghan.

«Ydyrys agha kóp sózge joq, tәkәppar kóringenmen, eshkimdi shettetip alalamaytyn. Sahna júmysshylary da qaljyndasa beretin. «Aqan seri - Aqtoqty» spektaklindegi Mylqaudyng ashulanghan kezde «týp-tamyrymen qoparyp alatyn» aghashyn birde sahna júmysshysy әri qúrdasy Arup Ákbarov myqtap shegelep tastapty... Spektakli kezinde Mylqau aghashty bir yrghap edi, júlynbady. Otty kózimen sahna syrtyndaghylargha jalt qarady da, «Áup!» dep aghashty shegelegen ózge dekorasiyasymen qosa kóterip aldy»... Á.Rahimov.

Sóitsek, batyr bolyp tughan, kil sardarlardy somdau ýshin ónerge kelgen Y.Noghaybaev Shapyrashty Nauryzbaydyng úrpaghy eken. Onyng «jer qozghalsa qozghalmaytyn» erekshe tabighatynyng syry osynda. Qúdaybergen Súltanbaev, Uәiis Súltanghaziyn, Toqsyn Qúlybekov, Lidiya Kәdenova, Múrat Ahmanov - professor Ydyrys Noghaybaevtyng shәkirtter tizimi múnymen shektelmeydi. Noghaybaev - kózi tirisinde-aq anyzgha ainalghan akter. Ol-ol ma, sahna syrtyndaghy jýris-túrysymen-aq ózgelerge ýlgi bolghan, jasy kishi әriptesterinen shygharmashylyq qúpiyasyn ayamaghan sheber.

Uәiis Súltanghaziyn: «Birde myltyq atatyn epizodqa dayyndaldym. Sony kórgen ústazym, myltyq atudyng jiyrma shaqty әdisin kórsetip berdi» dese, kino alanyndaghy inisi Núrjúman Yqtymbaev: «Ydekeng seni, yaghny partnerdi qyspaqta jalghyz qaldyrmaydy. Erinbey-jalyqpay repetisiyany birge jasaydy, aqyl-kenes beredi. Eng sonynda sening rólindi ózi oinap kórsetedi» dep eske alady. «Nan dәmi» filiminde týsirilimder ayaqtalady degen kýni Y.Noghaybaevtyng keyipkeri - Kemelovting mәtini janasha jazyldy. Tóbe shashymyz tik túrdy. Az degende 8-10 kýndik júmys! Ydyrys agha biraz dayyndaldy da, týngi tórtter kezinde paviliongha tartyp otyryp, bir-eki aptalyq júmysty esh montajsyz, qaytalau-dublisiz týsirip shyqty» deydi ol taghy birde.

«Túghyry biyik túlgha» degen estelik kitaptan alynyp otyrghan búl ýzindiler akterding bar bolmysyn týsindirip bermese de, újymdyq portretine eskizder bola alady ghoy dep oilaymyz. Ydyrys Noghaybaevtyng ómirinen, ónerinen terenirek syr tartu ýshin Farida apay Shәripovagha jolyqqan edik...

Farida Shәripova, KSRO halyq әrtisi:

- Ónerding qos júldyzy, barsha әriptesteri qyzygha da qyzghana qaraytyn eki akter qalay qosylghan edi?

- Otellonyng «Ona menya za muku polubila, ya ee za sostradanie» deytin sózi bar. Bizdi qiynshylyq qosqan shyghar. Bir-birimizge on-solymyzdy tanyp qalghan, ómirding ashy-túshysyn tatyp kórgen kezimizde jolyqtyq. Student shaghymyzda teatrdan shyqpaytynbyz, oryn joq bolsa, baspaldaqqa otyryp oiyn kóretinbiz. Búl - Ydyrystardyng naghyz geroy bolyp jýrgen kezi. «Farhad - Shyryndaghy» Farhad edi, qyran kózdi, qyr múryndy, búira shashty, apay tós, keng manday sahna súltanyna ghashyq bolmau mýmkin emes-ti. Romantikalyq stilide qoyylghan tamasha spektakli bolatyn, Hadisha Bókeeva Mehmenebanudy, Sholpan Jandarbekova Shyryndy mýsindese, Núrmúhan Jantórin men Ydyrys Noghaybaev Farhadty somdady. Dausy qanday edi! «E-e-y, Temirtau!» degen kezde býkil teatr janghyryp ketetin. «Sýiispenshilik - eki adamnyng bir-birine qarauy emes, bir baghytta qarauy» deydi ghoy. Bizding jan-dýniyemizdi shygharmashylyq dәnekerlep tastady. Teatrgha kelgenimde Sh.Aytmatovtyng «Jәmilasyn» berdi. Men Jәmila, ol Daniyar... Bizdi qosqan sol spektakli.

- Estelikterden «Ydyrys syryn bermeytin, júmbaq jan edi» degendi jii oqimyz. Ol siz ýshin de júmbaq pa edi?

- Óte túiyq adam bolatyn. Ishki tolqynystaryn, azapty tolghanystaryn eshkimge asha bermeytin. Bir-birimizding ónerimizdi qadir túttyq. Qanday jaghdayda da súraq qoyyp, qazbalay bermeytinmin. Ony Talgharda dýniyege keldi dep jýr, Shiylikemer degen seloda tughan. Nebәri bir jasynda әkesi qaytyp, sheshesi qara júmys izdep Almaty tóniregine kelgen. Onyng balalyq shaghy Kazachiya degen kishkentay kóshening boyynda ótti (qazir Jetisu kóshesi). Sol myjyrayghan kishkentay ýy әli kýnge deyin bar. Qazaqtyng mandayyna bitken saqa akterding izdeushisi, joqtaushysy tabylmaghany janyma batady. «Mening erim sonday edi» dep men eshkimning tabaldyryghyn tozdyra almaymyn. Men aitsam, Ydyrystyng әriptesi, ónerining qúdyretin sezingen sahnalasy retinde ghana aita alamyn. Qalada Y.Noghaybaevtyng esimine bir mektep berilse, shaghyn muzeyin jasasaq degen armanym bar. Teatrmen túraqty baylanysta bolsa, sol mektepten Ydyrystay talanttar ónip shyqpasyna kim kepil? Mening 60 jyldyghymda әreng degende Ydyrystyng atyna Birinshi Almaty men Ekinshi Almatynyng ortasyndaghy, adam balasy baspaytyn jerden kishkentay kóshe berdi. Talghardyng týbinde Qaroy degen auyldan shaghyn mektep berdi. Muzeyin jasayyq dep neshe ret shaqyrdyq, diyrektoryna eshtene kerek emes. «Ákeme nege bust qoydyrmaysyn?» dep balam úrsady. Mening qolymda ne bar?..

- Aghanyng telespektakliderine izdeu salyp kórdiniz be?

- Kinostudiyagha da, Kiynematografister odaghyna da aittym. Basqa ne qayran qylarymdy bilmey otyrmyn.

- Ydyrys aghanyng akterlik ereksheligi nede dep oilaysyz?

-  Ol janr tandamaytyn. Grotesk, tragediya, komediya, drama, lirikalyq drama - bәrin oinaghan. Shәken aghadan keyin Otello men Petruchchiony, Qaliybek Quanyshbaevtan keyin Abay men Mylqaudy, Serke Qojamqúlovtan keyin Qarabaydy aldy. El esindegi, el jýregindegi osy obrazdardyng ýdesinen shyghyp qana qoymay, onyng bәrine óz kózqarasymen kelu mindeti túrdy. Qarabaydy mýsindegen kezde sahnagha býkireyip, dausyn qarlyqtyryp shyghatyn. Gobsek dengeyindegi groteskilik obraz jasady. «Ayman-Sholpanda» Basybardy sahnalaghanda, jasandy atqa minip, osqyrtyp oinaydy. Sondaghy kýlgenining ózi jylqynyng kisinegenindey edi. Ydyrystyng Basybary naghyz batyr edi... Qazir sahnagha qaraymyn, bir kezdegi Ydekeng keyipkerleri tym beyshara bolyp barady. Otyz jasynda Abaydy oinady. Esen, Basybar - ónsheng «jyndylardy» oinap jýrgen akter ýshin Abayday salmaqty, telegey-teniz parasatty túlghagha «ótu» onay deysing be? Q.Quanyshbaev filosofty oinady, Ydekenning shәkirti B.Ábdilmanov aqyndy oinady. Al Ydyrystyng Abayy kýresker bolyp shyqty. Al «Abay» telespektakline týsip jýrgende, tipti týski as ishpey júmys istedi. Ýzilis bola qalghannyng ózinde japsyrylghan saqal-múrtymdy býldirip alamyn dep, nәr syzbay otyryp alatyn. Átten, naghyz batyrlardy oinaytyn kezinde ketip qaldy. «Jaushygha» týskende attan qúlap, ayaghyn syndyryp aldy. Sonda da ayaghyn gipstep qoyyp, kinogha týsuin jalghastyryp jýrdi. Keyin de gipsimen jýrip «Shynghys jýzgendi jaqsy kóredi» dep, bizdi Qapshaghaygha aparyp keletin. Jankeshti edi. Sóitsek, ayaghyna ghana emes, omyrtqasyna zaqym kelipti. Ony biz bilmegenbiz. Sol jerden bastalghan dert býkil denege jayyldy. Ydyrys óte fakturnyy akter edi, grim salsan, tanymastay ózgerip ketetin. Ázeken: «Búl «idiottan» kez-kelgen obrazdy shygharugha bolady» dep kýlip otyratyn.

- Alyp akter túrmysta qanday adam edi?

- Bolmysynan sabyrly kisi ghoy. Jiyrma segiz jyl júptasyp ótippiz. Iri spektakliderdi dayyndap jýrgen kezimde bar auyrtpashylyqty ózine alatyn. Men dublyajgha ketip qalsam, dayyndap ketken asty ishpey, týnning bir uaghyna deyin kýtip otyratyn. Talghamy joghary edi, kirpiyaz, әsem kiyinetin. Mәshiyne qoiy ýshin shyqsa da galstugin taghyp shyghatyn. Meyram sayyn jana kostum alatynbyz. Gastrolige shyqsaq, eki shabadanmen baramyz. «Tas salyp qoyghansyng ba?» dep maghan renjiydi ghoy bayaghy. Barghan son: «Ana kostumim qayda, myna kostumim qayda?» dep esindi shygharady. Biz qay uaqytta da birge boldyq. Teatrda da, ýide de, demalysta da. Ishi-bauyryna kirip túrghan dostarymyz da az edi, bir-birimizge sýieu bolyp, ekeumizge ghana tәn óz әlemimizde ómir sýrdik. Marqúm Ázekeng Ydyrysty «naghyz dosym» dep otyratyn. Teatrgha shet elden qonaq kelse, mindetti týrde bizding ýige әkeletin. Ydyrys bireuge sense, ózindey senetin. Kónili qalsa, kórmey ketetin. Jan balasyn ghaybattaudy bilmeytin, kishipeyil edi. Ózinen jasy kishi әriptesteri: Asanәlini Asanbay dese, Rayymbekti Rayymbek Noghaybaevich, Sәbitti Sәke dep ataytyn. Alibomnyng múqabasyna «Jaushy» filimindegi Bógenbaydan kórinis berudi jón kórdik. Sebebi Ydekeng ylghy da qolyn keudesine basyp sóileytin, onyng bolmysynda osynday kishipeyil qimyldar kóp bolatyn. Óitkeni memleketine, halqyna adal edi.  Sosyn, Ydyrys naghyz qazaq bolatyn. KSRO halyq әrtisi maghan bir jyl búryn búiyrghan. Sonda Ydyrys ýiden shyqpay qoydy. Óitkeni óz dengeyin biledi ghoy. Teatrdaghy әriptesteri: «Ydyrys, Qonaevqa kireyik» dep telefon soghady. Sonda: «Barsandar, ózdering baryndar, qatynymnan qalyp qaldym dep basshygha barugha namysym jibermeydi» dedi.

-  Ydekenning shygharmashylyq zerthanasy kóz aldynyzda ótti ghoy. Qanday qúpiyalaryn basa aitar ediniz?

- Ol qashan da oy ýstinde edi. Sóitsem, obrazdaryna tolghatyp jýredi eken ghoy. Núrmúhan agha Jantórin teatrdan ketip qalghanda biraz jyl qinalyp qaldy, kópke deyin jalghyzsyrap jýrdi. Óitkeni qasynda onymen teng týsetin, keyde asyp týsetin, óner jarystyratyn bәsekeles tabylmay qaldy. Ónerde ósiretin bәsekelestik kerek ekenine sol kezde kózim jetti.

- Ángimenizge rahmet!

Ásiya Baghdәuletqyzy, «Almaty Aqshamy», 27-aqpan, 2010 j