QR Bilim jәne ghylym ministri

J. Týimebaevtyng nazaryna

Atyna zaty say ma?

(Memleketting tayanyshyna qauipti, ruhany azghyndaudyn

aldyn alayyq aghayyn....)

Qoghamnyng damu barysy ondaghy ómir sýrip otyrghan halyqtyng sayasy mәdeniyeti men bilim dengeyine baylanysty ekendigi tabighy zandylyq. Osy qaghidagha ilansaq onda býgin tanda oqytyp, bilim berip jatqan jastarymyz yaghny keleshek úrpaq әlemdegi ózge de ozyq elderdegi bilim sapasynan qalyspauy kerek. Onday dәrejege jetuge bizde býginde mýmkinshilikter de joq emes, barshylyq. Tek sol mýmkinshilikterdi halyq, últ mýddesine baghyttaugha shamalary jetpeytin, kenestik «tәrbiyemen ulanyp týsinigi ózgergen» kertartpa, mansabynan aiyrylyp qalmau jolyn ghana oilap, ol jolda artyndaghy «myqtylaryna» arqa sýiep bilimdilerge qiyanat jasaudy әdetke ainaldyrghandar әsirese joghary bilim beru   salasynda azaymay otyr.

Respublikadaghy bilim sapasyn jaqsartu qajettigin Elbasymyz ýnemi aityp keledi. Ál-Faraby atyndaghy últtyq uniyversiytetting 75 jyldyq merekesinde sóilegen sózinde de bilim beruding sapasyna ýlken mәn berip, ony dereu jaqsartudy tapsyrdy. «Qazaqstangha, әsirese, qazaq últyna intelektualdyq revolusiya jasau kerek!»

QR Bilim jәne ghylym ministri

J. Týimebaevtyng nazaryna

Atyna zaty say ma?

(Memleketting tayanyshyna qauipti, ruhany azghyndaudyn

aldyn alayyq aghayyn....)

Qoghamnyng damu barysy ondaghy ómir sýrip otyrghan halyqtyng sayasy mәdeniyeti men bilim dengeyine baylanysty ekendigi tabighy zandylyq. Osy qaghidagha ilansaq onda býgin tanda oqytyp, bilim berip jatqan jastarymyz yaghny keleshek úrpaq әlemdegi ózge de ozyq elderdegi bilim sapasynan qalyspauy kerek. Onday dәrejege jetuge bizde býginde mýmkinshilikter de joq emes, barshylyq. Tek sol mýmkinshilikterdi halyq, últ mýddesine baghyttaugha shamalary jetpeytin, kenestik «tәrbiyemen ulanyp týsinigi ózgergen» kertartpa, mansabynan aiyrylyp qalmau jolyn ghana oilap, ol jolda artyndaghy «myqtylaryna» arqa sýiep bilimdilerge qiyanat jasaudy әdetke ainaldyrghandar әsirese joghary bilim beru   salasynda azaymay otyr.

Respublikadaghy bilim sapasyn jaqsartu qajettigin Elbasymyz ýnemi aityp keledi. Ál-Faraby atyndaghy últtyq uniyversiytetting 75 jyldyq merekesinde sóilegen sózinde de bilim beruding sapasyna ýlken mәn berip, ony dereu jaqsartudy tapsyrdy. «Qazaqstangha, әsirese, qazaq últyna intelektualdyq revolusiya jasau kerek!»

Elbasy ózining jyl basyndaghy halyqqa Joldauynda: «Bilim berudi damytudyng Memlekettik baghdarlamasyn jýzege asyru arqyly sapaly bilim berudi arttyruymyz qajet» dep atap kórsetkeni barshamyzgha ayan. Solay bola túrsa da ol mindetke nemqúraydy qarap kózboyaushylyqqa salynghan jogharghy oqu oryndarynyng basshylary býginde azaymay otyr. Onyng ishinde eng soraqysy sol Preziydentting ózi Últtyq mәrtebe berip, basshylaryn ózi taghayyndaghan uniyversiytetterding bilim beru sapasyn jaqsartu mәselesi keri ketip, jeng úshynan jalghasqan kýshter tarapynan qatty qarsylyqqa úshyrauda.

Jastarymyzgha sapaly bilim, sanaly tәrbie beru maqsatyn kózdegen Preziydentimiz keybir uniyversiytetterge  «Últtyq»  mәrtebe berip, sapaly bilim alghan bolashaq mamandardy dayarlaudy tapsyryp, JOO basshylaryna ózi senim artyp taghayyndaghan edi. Al sodan beri eki jylday uaqyt boldy, biraq onyng nәtiyjesi әli kórine qoyghan joq. Halyq aitsa qalt aitpaydy... Ondaghy qandastarymnyn  alghan sapasyz bilimderine qynjylamyn. Qazirgi kezendegi qazaq elining keleshegi - jastarynyng bilim sapasy men tәrbiyesine kópshilik sekildi alandaushylyq bildirip, ol oiymmen bóliskim keledi.

Býginde QR Preziydenti jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatqa bóget jasap, memleketting qauipsizdigine qater tóndirip otyrghan, óz zalalyn  kýnnen - kýnge kýsheytip kele jatqan qúbylystyng eng qauiptilerining biri - ol joghary oqu oryndaryn jaylap alghan "Sybaylas jemqorlyqtyn"  sheginen shyghyp asqynuy. Joghary biylikte Elbasynyng atyna kólenke týsiretin "myqtylargha" sýiengen keybir Joghary oqu orynynyng (JOO-nyn) basshylary últ mýddesin óz mýddelerinen tómen qoyyp, tek baydy maqsat tútqan manayyna ózi siyaqty neopotizmen "auyrghan" tamyr-tanystaryn jinap alyp qoghamnyng demokratiyalyq damuyna kedergi jasauda. Múnday "sybaylastyq, jeng úshynan jalghasu" arqyly әreket etu qazaq qoghamy ýshin óte qaterli qúbylys. Elbasy qazaq elin әlemdik órkeniyetti 50 memleketting qataryna jetkizu jolynda ter tógip jýrgende, joghary oqu oryndarynyng sapasyz bilim, jaghymsyz-jat tәrbie berumen shektelui últqa jasalghan qastandyq, әri Preziydent jýrgizip otyrghan sayasatqa qarsy shyghyp ishten iritu әreketi dep bilemin óz basym.

Osynday әreket jastardyng sayasy mәdeniyetinin, bilim sapasynyng qúldyrauyna әkeldi. Pikir aityp kemshilikterdi týzeteyik dep jazsang boldy jau bolyp shygha kelesin. Sen nege tynysh jýrmeysing deydi. Nege olay jýre almaytynymnyng sebebin amerikanyng әigili jazushysy Mark Tvenning «Eger men óz elimning sayasy kiyimining tozghanyn kóre túra ony tozdy dep aitpasam, onda men elimning opasyz satqyny bolar edim» degen sózin jauap retinde keltirem.  Álemge әigili jazushy bolmasam da, óz elimning patriotty retinde men de Tәuelsizdigimizding kepili bolatyn jas úrpaqtyng sapaly bilim aluyna óte mýddelimin. Joghary oqu orynynyng basshylary sizder de sol mýddedesizder ghoy dep oilaymyn. Onda osynday pikir aitqan patriotty nege qudalap, jamanatty qylugha qúmarsyzdar...

Jas úrpaqqa bilim berude memlekettilikting tayanyshyna qaterli qauip әkeletin sapasyz oqytudy boldyrmau jolynda myna qaghidany ústanghanymyz abzal. Ol «auruyn jasyrghan óledi» degen barshagha mәlim, eshkimge abyroy әpermeytin, bәrbir týbi bir shyndyghy ashylatyn qauipti jaghday.

Oqyrman qauym dúrys týsiner degen niyetpen, zaman talabyna say adal enbek etip jýrgen kóptegen ústazdargha basymdy ie otyryp, tek ózimning kózim kórgen, biletin «keremetpiz dep keudesin qaghatyndar»  turaly syn pikir aitugha tura kelip túr. Óitkeni olardyng sany kýnen-kýnge kóbeye týsude. Ondaylar Q.Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-nin  qoghamdyq pәnder kafedrasynda da az emes eken.

Solardyng biri sayasattanu seksiyasynyng mengerushisi Syrlybaeva hanym-ghylymy dәrejesi joq, ózi seksiya mengerushisi (qanday qasiyeti ýshin ghylym doktorlarymen kandidattaryna basshylyq jasaydy? Ony osy qyzmetke qoyghan basshylar ghana biledi. Qisyn qayda?)  dosenttik ataq alu ýshin sayasattanu pәninen jazghan oqu-әdistemelik materialdary, dayyndaghan test súraqtary sauatsyz jazylghan, onda sayasy qateler men keshirilmeytin teoriyalyq kemshilikterge toly. Sillabus 73-betten túrady, onyng 52-betinde  200-den astam әrtýrli  qateler órip jýr, Ony qúrastyrushylar ghylymy dәrejeleri joq prorektor L.Sydyqov, R.Syrlybaeva, Ermahan Qalmyrzaev, A.Ivashov  al búl oqu-әdistemesine qazaqsha pikir jazghan, ne jazghanyn adam týsinip bolmaytyn sauatsyz shatpyraqtyng iyesi, memlekettik tildi bilmeytin biyl 2010 jyly «Ýzdik oqytushy» syilyghyn «jenip» alghan R.M.Majiydenova ekenine, tandanbanyzdar?  Osylay sapasyz bilimge jol bergenderdi nege ekenin bilmedim, prorektorlar Sh.Bayysbekov pen L.Sydyqov myrzalar qyzghyshtay qorghaydy?

Jalpy kafedrada óz mamandyghy boyynsha dayyndyqtary jetpey jatsa da, 3-4 pәnnen (sayasattanu, psihologiya sosiologiya, pedagogika) qatar sabaq beretin «әmbebap» jәne onyng bireuinde tolyq mengere almaghan qogham men memleketti aiyra almaytyn Anapiyaeva Gauhar, studentterge seminarda súraq qoya almaytyn Týsipbek Arman, zeynetker ghylymy dәrejesi joq laborant  K.Kapeeva sekildi «super» politologtar da barshylyq. Osy oqytushylardyng bilim dәrejesi turaly pikir bildirgenim ýshin eki prorektor maghan 1937-38 jyldardaghy әdisterdi qoldanuda. Studentterge osynday oqytushylar qanday bilim beredi, kerisinshe osy kafedrada  15 jyl qyzmet etken  sayasattanudan ghylym kandidaty, bilimdi maman, zanger Ospanovty Q., Bilim ministrining №949 Búiryghyn búzyp L.Sadyqov pen Sh.Bayysbekov qasaqana konkurstan ótkizbegen. (ony kafedra mýsheleri amandaspaysyng dep aiyptap, jabylghan) Kafedradaghylardyng 80 payyzgha juyghy jogharyda esimderi atalghan 30 jyldan astam osy uniyversiytette istep sybaylasyp alghan eki prorektordyng tamyr-tanystary. Ózin filosofiya ghylymdarynyng «doktory» sanaytyn, L.Sadyqovtyng jetekshiligimen «ghylymy enbek jazyp» jýrgender 14 shaqty, biraq qansha jyl ótse de әli eshqaysysy qorghaghan emes. Ol izdenushilerding aldy  70 - jasqa jetip qaldy.

Eski basqaru әdisine әbden әkkilengender Preziydentting bastamasyna sabotaj jasap,  sapaly bilim berudi talap etken oqytushylardy qudalau әdetterin qoymay keledi. Múnday әdiske mashyqtanghandar «Núr Otan» halyqtyq-demokratiyalyq  partiyasynyng mýsheleri bolyp tabylatyn Almatydaghy Q. Sәtbaev atyndaghy QazÚTU-nin, sol jerde 30-40 jyl basshy qyzmetten týspey kele jatqan prorektorlary Shynybay Bayysbekov pen Lúqpan Sydyqovtar. Prorektor L.Sydyqov myrza filosofiya ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesi bolmasa da ózin ghylym doktorymyn dep sanaydy. Filosofiya pәninen kandidattyq miniumum (emtihan) alady, sol «enbegi» ýshin qosymsha jalaqy alady. Ol qújattargha ózin filosofiya ghylymdarynyng doktory, professor dep qol qoyady. Al búl qújat respublikalyq dәrejedegi mәrtebesi  men mәni bolghandyqtan oghan qol qoyghan adam VAK-tyng professory boluy tiyis qoy. Osylay halyqty aldau «Núr Otan»  halyqtyq-demokratiyalyq  partiyasynyng mýshesine layyqty ma? Osy jalghan «ghylym doktory» qol qoyyp emtihan tapsyrghan aspiranttardyn, izdenushilerding bәrining qújattary legitimsiz.(zansyz) Búl zansyzdyqty  bile túra  birinshi prorektor Sh.Bayysbekov jeng úshynan jalghasu әdisimen osy kýnge deyin búl qymysty jasyryp keledi.

Búl prorektor óz biyligin jýzege asyruda ýnemi әdiletsizdikke jol berip, ony sybaylastyq arqyly tyndyrady.  Últtyq mәrtebesi bar oqu ornynyng birinshi prorektorynyng QR zandaryn búlay óreskel búzu әreketi «Núr Otan» partiyasynyng bedeline  núqsan keltiretindigi nege eskerilmeydi.  Sh. Bayysbekov basqarghan QazÚTU- ning ghylymiy-metodikalyq kenesi,  ózimen 30 jyl birge qyzmettes, qoghamdyq pәnder kafedrasynyng mengerushisi tarih ghylymdarynyng doktory Chatybekovanyn  2009 jyly basylyp shyqqan «Kazahstan v XVIII -  pervoy poloviyne XIXvv» degen basynan ayaghyna deyin  plagiat oqu qúralyna tikeley qoldau kórsetip,  uniyversiytetting qarjysyna sybaylasu arqyly bastyrtyp bergen.

Qazirde Qazaqstanda jýrgizilip jatqan nesiyelik (kredittik) oqu jýiesining sapasy eshbir syn kótermeydi, ol baryp túrghan kózboyaushylyq. Múnday kózqaras jalghyz meniki ghana emes, búl pikirdi respublikanyng joghary oqu oryndarynyng kóptegen oqytushy-professorlary qoldap otyrghan jayy bar. Test tapsyru prosesi onyng ótkizilu tetikteri kózboyaushylyqqa negizdelgen. Ár toptaghy studentterding 100 payyzy da testegi berilgen 40 súraqqa da «dúrys» jauap beretin kórinedi. Múnday «sapaly» jauaptyng syry sonda, studentterding bәri test jauabyn aldyn-ala biletindiginen kórinedi, nemese memlekettik qúpiya bolyp esepteletin osy qújatty zansyz ashyq qoldanyp, oghan shpargalka dayarlap onysynyng qylmys ekenine esh qymsynbay paydalanudy әdetke ainaldyrghan.  Osylay «keremet» joghary nәtiyjege jetetin testileudi biletin studentterding kóbi mýldem sabaqqa qatyspaydy, sessiya kezinde ghana keledi jәne auyrdyq dep móri bar jalghan dәrigerlik anyqtamalar alyp keledi. Olarda, bilim emes «diplom» ghana kerek degen kózqaras qalyptasqan. Seminar jýrgizetin oqytushylar men «til tabyssa» boldy, semestrlik reyting ballyn qoydyryp alyp jýre beredi. Jappay etek alghan múnday qúbylys bilimi joq, óndiriske qajetsiz mamandardy kóbeytude. Eger múny dereu toqatpasa, onda búl jaghday memleketting qauipsizdigine qater tóndiretin dýley kýshke ainalatyn bolady.

Biyl qysqy semestrde «Qazaqstan tarihy» pәninen QazÚTU-ning 4 kursynyng 2884 studenti test әdisimen «Memlekettik emtihan  tapsyrdy» nәtiyjesi әlemdik sensasiya tughyzatyn janalyq boldy, onyng 99 payyzy eng joghary kórsetkish ball (5 bagha) aldy. Áriyne shpargalka arqyly. Memlekettik emtihan mәrtebesi bola túra,  onda Memlekettik komissiya bolghan joq, 300 oryndyq ýlken auditoriyalarda tek 1-2  kezekshi oqytushy boldy.  Olar búl pәnning mamandary emester. Búl jerde kez-kelgen enbekke aqy tólenui tiyis degen talap búzyldy, kezekshiler enbekterine aqy tólenbedi.

Bolmaghan memlekettik komissiyagha tóragha retinde qol qoymaghanym ýshin maghan eki mәrte (28.12.2009j jәne 03.02.2010j) jalghan aiyp taghyp Bayysbekov myrza maghan sógis jәne qatang sógis berdi. Test súraqtarynda (300 súraqtan túrady) «Qazaqstan tarihynyn» eng manyzdy mәseleleri qamtylmaghan, jarty taqyryby joq yaghny óte sauatsyz jasalghan.

Studentterge memlekettik emtihannyng biyletterining súraqtaryn aldyn - ala beredi. Al búl jerde memlekettik emtihan, memlekettik qúpiya qújattar qataryna jatatyny esepke alynbaydy.

Qazaqstan tarihy pәninen test súraqtary sol kursty tolyq mengeru talabyna say jasaluy kerek. Al QazÚTU-ding biylghy 4 kurs studentterine arnalyp jasalghan test súraqtary búl talapqa say bolmay shyqty ony jasaghandar tarihy oqighalardy, mektep oqushylaryna arnalghan oqulyqtaryndaghyday  bәlen jyly, bәlen boldy degen datamen ghana shektegen. Eger test qúraushylar osylay sauatsyzdyq kórsetip,  últtyng úly túlghalaryn elemese, tarih tórinen oiyp túryp oryn bermese, qazaqtyng bolashaghy ne bolmaq tek kýngirttene bermek.  Bolashaghymyz búlynghyr qazirgi jaghdayda әr qazaq azamaty, jas memleketimizding túghyryn nyghaytugha, órkeniyetti elder dәrejesine jetuge ýles qosatynday sanaly shynayy bilim aluy tiyis. Búl jolda «attyng jemin jep, taydyng jýrisin jýruge» bolmaydy.

Últtyq mәrtebesi bar uniyversiytetting qoghamdyq pәnder kafedrasyndaghy 63 oqytushynyng 29-nyng ghylymy dәrejesi joq. Uniyversiytettegi oqytushy kadrlardy irikteude 2004 jylghy 18 qarashadaghy Bilim ministrining №949 Búiryghy basshylyqqa alynbaydy. Kerisinshe neopotizm әdisimen sheshuge jol berilgen.

Sybaylas jemqorlyq pen jeng úshynan jalghasu, býginde Qazaqstan memleketining jandy, buynyna enip, onyng óne boyyn keulep alugha әbden tayaghanyn sezgen, eger búl dertti taratushy «qúrtty» dereu joymasa jaghdaydyng nasyrgha shabatynyn «Núr Otan» halyqtyq-demokratiyalyq partiyasy eskerip, jalpy bilim beru men ghylym salasyna erekshe nazar audarsa degen halyqtyng tilegi bar.

Joghary da atalghan kemshilikter turaly eskertkenimde, basshylar oghan pysqyryp ta qaramady, kerisinshe ózderine tәueldi adamdardan «komissiya» qúryp ózimdi mazaq etip eki ret sógis bergizdi. Óitkeni sybaylasqan topqa әdilettilik turaly aitu mýmkin emes, tek osy baghytta Preziydent tapsyrmasyn is jýzine asyryp jatqan partiyanyng ghana qolynan ol zansyzdyqty toqtatu kelui mýmkin, eger olardyng halyqqa jar salyp jatqandary ras bolsa, sondyqtan ózderinizdi taghy da BAQ arqyly habardar etip otyrmyn.

Jyl boyy maghan syrtymnan jalghan jala jabylyp, jazyqsyz qudalaugha (repressiyagha ) úshyradym. Jazyghym, sapaly bilim berudi talap etkenim. Jogharyda atalghan qatege toly Sillabuspen oqytpady dep aiyp taghyp, studentter atynan aryz úiymdastyryp ta kórdi. Sayasattanu pәninen jasalghan test súraqtarynyng dúrys jauaby sayasy qatege toly. Onda Preziydent 7 jylgha saylanady, Parlament Mәjilisinde 67 deputat bar jәne t.b. soraqy eskirgen faktylardy da uniyversiytet basshylary kóre túra jauapty adamdar-Chatybekova men Syrlybaevalardy qorghap japqyzyp tastady. Ony dәleldeytin faktylar bar. Biraq oghan mýmkinshilik bermey zansyz zorlyq jasauda.

Men Esen Slәmghazyúly tarih ghylymdarynyng doktory, VAK-tyng professory (9 jyl boldy) Respublikada alghash eki pәnnen «Qazaqstan tarihy» 2009 jyly. (500 bet) men «Sayasattanudan» 2005 jyly (230 bet) jana kredittik jýiege say oqulyq jazghan (ol oqulyqtarmen respublika  oqu oryndarynyng studentteri oqidy) respublikalyq dәrejedegi lektor, Shet elde Halyqaralyq sayasattanu mektebin bitirgen 150-ge juyq maqala,  5 monografiyanyng avtory.  QR-nyng jogharghy biyligining ýsh tarmaghynyng ekeuinde (Parlamentte, Ýkimette) qyzmet istegen  jalpy 36 jyldyq enbek tәjiriybem bar. A.Baytúrsynov atyndaghy «Sanlaq» avtor medalining iyegeri. Eshuaqytta sógis alyp kórmegen ústazbyn.

21.02. 2010 j.

Esen Slәmghazyúly

tarih ghylymdarynyng doktory,

professor