Alghysóz ornyna

Jenisimen ghana emes, batyldyghymen de dýniyeni dýr silkindirgen Barak Obamanyng ómirimen baylanysty mәlimetter men oghan qatysty mening pikirim «kәmelettik jasqa» keshe ghana kelgen jas qazaq memleketining halqy ýshin qyzyq shyghar dep oiladym. Bәlkim, ýlgi alatyn tústary da bar degen oimen osy kitapty jaza bastadym. Onsyz da qym-quyt tirlikke matauly zamanda «Obama ýlgi bola ala ma?» degen oy jelisinde jazylghan osy kitapty qolyna alyp, oqugha ynta bildirgen oqyrmangha alghysym zor. Tandamaly tuyndylardyng ishinen aty tartymdy kóringen mening kitabymdy qolgha alghandaghy ýmitiniz aqtalar degen ishki armanym bar.

Mening oqyrmanym ambisiyasy kýshti, janyp túrghan ini-qaryndasym da, biraz belesti baghyndyryp ýlgergen qatarlasym da, bala tәrbiyesine erekshe mәn berer orta jastaghy agham nemese әpkem de, maghan ýlgi bolar maytalman jazushy-qalamger de, talaydy tarazylap kórgen kemenger aqsaqal da boluy mýmkin. Biraq, bizdi biriktiretin bir nәrse bar. Ol - qazaq últynyng úlylyghyn týsine bilu jәne týsindire bilu. Al mening maqsatym - býkil әlemge әigili AQSh preziydenti Barak Obama turaly, onyng Amerikanyng azamaty, bedeldi sayasatker, ýlgili jar, әri әke retindegi rólin sipattau arqyly Amerikanyng ýlgi-ónege bolar qyzyqty syrlaryn ashu. Búl dýnie qandas bauyrlarym múhittyng arghy jaghyndaghy el turaly oqyp-bilse, tanysa degen oimen jazyldy.

Alghysóz ornyna

Jenisimen ghana emes, batyldyghymen de dýniyeni dýr silkindirgen Barak Obamanyng ómirimen baylanysty mәlimetter men oghan qatysty mening pikirim «kәmelettik jasqa» keshe ghana kelgen jas qazaq memleketining halqy ýshin qyzyq shyghar dep oiladym. Bәlkim, ýlgi alatyn tústary da bar degen oimen osy kitapty jaza bastadym. Onsyz da qym-quyt tirlikke matauly zamanda «Obama ýlgi bola ala ma?» degen oy jelisinde jazylghan osy kitapty qolyna alyp, oqugha ynta bildirgen oqyrmangha alghysym zor. Tandamaly tuyndylardyng ishinen aty tartymdy kóringen mening kitabymdy qolgha alghandaghy ýmitiniz aqtalar degen ishki armanym bar.

Mening oqyrmanym ambisiyasy kýshti, janyp túrghan ini-qaryndasym da, biraz belesti baghyndyryp ýlgergen qatarlasym da, bala tәrbiyesine erekshe mәn berer orta jastaghy agham nemese әpkem de, maghan ýlgi bolar maytalman jazushy-qalamger de, talaydy tarazylap kórgen kemenger aqsaqal da boluy mýmkin. Biraq, bizdi biriktiretin bir nәrse bar. Ol - qazaq últynyng úlylyghyn týsine bilu jәne týsindire bilu. Al mening maqsatym - býkil әlemge әigili AQSh preziydenti Barak Obama turaly, onyng Amerikanyng azamaty, bedeldi sayasatker, ýlgili jar, әri әke retindegi rólin sipattau arqyly Amerikanyng ýlgi-ónege bolar qyzyqty syrlaryn ashu. Búl dýnie qandas bauyrlarym múhittyng arghy jaghyndaghy el turaly oqyp-bilse, tanysa degen oimen jazyldy.

Alpauyt memleketting biylik tizginin iyelenu ekining birine búiyra salatyn baq emes. Olay bolsa, Barak Obamanyng osy shyngha shyghuyna qanday qasiyetteri septigin tiygizdi eken, nendey oqighalar sebepker boldy eken, kimder yqpal etti eken? Men osy qúpiyanyng syryn ashudy maqsat túttym. Eng bastysy, AQSh-taghy jaghdaylardyng kuәgeri retinde kórgen-bilgenimdi, ózim habardar jaytty tól tilimizde jetkizudi azamattyq paryzym dep sanadym. Dýniyening o sheti men bú shetinde jatqan eki memlekettegi qúbylystardy jan-jaqty bilu jetkiliksiz. Derekti materialdardy negizge ala otyryp barynsha sheberlikpen, shendestire, tendestire taldaugha tyrystym. Al eger tәjiriybesizdikten ketken qatelik bolsa, kem-ketigi kezdesip jatsa, oqyrman qauym týsinistik tanytar degen ýmittemin.

Óz basym Obamanyng tәjiriybesi, ómir joly sayasy ústanymdarynyzgha, adamy qasiyetteriniz ben ózge de erekshelikterinizge qaramastan, oqyp ýirenuge túrarlyq әngime dep esepteymin. Obamanyng «IYә, qolymyzdan keledi» degen bir qaraghanda qarapayym kórinetin sózderdi sheshushi qadam jasaugha iytermeleytin quatty úrangha ainaldyra bilu óneri rasymen de sýisindirmey qoymaydy. Boyyndaghy erekshe qasiyetter onyng birtuar azamat ekenin anghartady. Degenmen, pendege tәn ózindik kemshilikteri de barshylyq.

Barak Huseyn Obama jәne onyng halqy turaly elimizde keng tarala qoymaghan mәlimetter men sonyng negizindegi óz oi-pikirimdi birneshe taraugha bólip tastadym. Birden ashyp aitatyn bir nәrse, maqsatym - amerikandyqtargha orynsyz elikteu nemese olardyng dәstýr-ghúrpyn dәripteu emes. Kerisinshe, jaqsysyn jaratyp, ónimdi ýlgisin ýirenu.

JENISTING KILTI

Amerika Qúrama Shtattarynyng preziydenti Barak Huseyn Obama men onyng jeniske jetuining sebepterin taldaushylardyng pikiri san týrli. Preziydent saylauynyng nәtiyjesi belgili bolghannan keyin de «bizding alyp-qosarymyz shamaly» degen ynghayda nemqúraydylyq tanytqan talay-talay amerikandyqqa ýmit úyalatyp, senimin oyatqan Obamanyng jenisi kim-kimdi de bey-jay qaldyrmaydy. Olardyng arasynda men de barmyn.

Saylaualdy nauqan mening Birikken Últtar Úiymy janyndaghy Qazaqstannyng Túraqty ókildigindegi qyzmetimning alghash kýnderimen say keldi. BÚÚ-daghy eng jas diplomat retinde qyzmetke kirisip ketken edim. Ózim syrtqy sayasatqa búrynnan qyzyghatynmyn. Al AQSh-qa ayaq basa salysymen búl elding erekshelikterin, osynda shtab-pәteri ornalasqan bedeldi halyqaralyq úiym -  Birikken Últtar Úiymynyng qyzmetin tereng zerttey bastadym. Áriyne, AQSh-ty ghana emes, әlemdi dýr silkindirgen Obama turaly әngime bólek.

Barak Obamany alghash ret 2009 jylghy tamyzdyng songhy kýnderining birinde kórdim. Niu-York polisiya departamentining ókilderi Blu Hill meyramhanasynan keshki asyn ishken Obamalar otbasyn Tayms Skuerde (Times Square) ornalasqan Bilasko teatryna (Belasco Theater) aparatyn Altynshy avenudi (danghyldy) jauyp qoyghan edi. Keshki segizge taman dosym ekeumiz kóshening eki jaghyna lyq tolghan halyqtyng qatarynda túrdyq. Qysqa merzimdi parad týrinde ótken búl sharada jýrginshilerding biri AQSh preziydentining kartejin metall qorshaudyng arghy jaghynan qol búlghap, qúrmetpen qarsy alyp jatsa, endi bireuleri asyghys-ýsigis suretke týsirumen boldy. Búl Obamanyng óz jary Miyshelige Brodvey shouynyng birine aparamyn dep bergen uәdesin oryndaghan sәti ekeni esterinizde bolar.

Aragha bir ay salyp Birikken Últtar Úiymy Bas Assambleyasynyng kezekti 64-sessiyasynyng resmy otyrysy ótti. Sol joly AQSh kóshbasshysyn ekinshi mәrte jaqynnan kórdim. BÚÚ-gha mýshe memleketterding ókilderi alyp ta alpauyt elding basshysy bolghannan keyin be, әlde Obamanyng abyroyly azamat ekenin bilgennen be, erekshe qúrmetpen qol alysugha asyghyp jatty. Júrttyng bәrining qoghaday japyryluyna Obamanyng útqyr oigha toly senimdi sózderi de әser etkeni sózsiz.

«Men, sizder siyaqty óz elimnin, halqymnyng mýddesi ýshin әreket etuge mindettimin jәne sol mýddeni qorghaghanym ýshin keshirim súramaymyn», - dep bastady sózin Obama myrza. «Mening pikirimshe, 2009 jyly adamzat tarihynda búryn-sondy bolmaghan oqigha boldy:  ortaq mýdde ýshin últtar men úlystar birlik kórsete aldy. Jýregimizding týkpirindegi diny ústanymymyz jana baylanys ornatuy da, birimizden birimizdi alshaqtatuy da mýmkin, býgingi kýnning ozyq tehnologiyalary bizding jolymyzdy ashuy da mýmkin, kólenkeleui de mýmkin. Biz qoldanghan energiya planetamyzdy saqtap qaluy mýmkin nemese joyyp jiberui mýmkin», - dedi sosyn.

Tipti, Birikken Últtar Úiymynyng Bas Hatshysy Pan Gy Mun myrza Barak Obamanyng AQSh preziydenti bolyp saylanuyn ghalamdyq syn-talaptargha tótep berip, bayandy bolashaqqa qadam jasaugha jeteleytin jaghymdy ózgeristerding basy dep sanaydy.

2009 jyldyng 9 qazanynda Barak Obama adamdar arasyndaghy halyqaralyq diplomatiya men yntymaqtastyqty kýsheytuge airyqsha atsalysqany ýshin Nobeli syilyghyn iyelendi. Sol jerde sóilegen sózinde Obama: «Jay ghana preziydent bolu jetkiliksiz. Úly preziydent bolugha tyrysu qajet», - dedi. Búl - Obamanyng ózine-ózi qoyatyn kóp talabynyng biri ghana.

Obama auditoriyanyng tamyryn tap basa alatyn qasiyetke iye. Búl sózimizge onyng studentterding aldynda aitqan әngimesi dәlel. «Amerika - asqaq armandar men ýlken ýmitter әlemi. Búl revolusiya jәne azamattyq soghys, depressiya, dýniyejýzilik soghys, azamattyq jәne әleumettik qúqyqtar ýshin kýres kezenderinde de saqtalghan ýmitter. Biz osy armandarymyzdyng arqasynda bastan keshken әrbir synnan anaghúrlym birtútas, anaghúrlym abyroyly bolyp shygha bildik», - dedi preziydent studentterge.

Amerika Qúrama Shtattarynyng býgingi alpauyt dәrejege jetu ýshin talay-talay tar jol, tayghaq keshuden ótkeni belgili. Sol sekildi Barak Obamanyng býgingi jenisi de onaydan kelgen olja emes. Onyng boyynda kóshbasshylyq qasiyet bar. Ol kópshilikpen júmys istey alady jәne, jogharyda aitqanymyzday, auditoriyanyng tamyryn tap basady. Al preziydenttik taqqa otyruyna sebepker bolghan eng basty qasiyetine kelsek, Obama elding jaghdayyn jәne sayasy sәtti sauatty týsine bildi. Búrynghy el basqaru әdisteri eskirip, basqaru qaghidalary qúrdymgha ketken uaqytta biylik tizginin ústau qolgha qanjar ústaghanmen ten. Basqasha aitsaq, búl - qúndylyqtardy qayta zertteu kezeni. Osy ótpeli kezende әri radikaldy, әri konservator Obama úly jenisterge qol jetkizedi degen senimim bar.

BALA BARAK

1961 jyly jana qosylghan jas júbaylar úldy bolady. Dýniyege kelgen balanyng atyn Barak qoyady. Biraq, kóp úzamay otaghasy Obama otbasyn tastap, Garvardtyng zang mektebine oqugha ketedi. Oquyn bitirgen song Afrikagha tartady. Barak әkesin on jasqa tolghanda biraq kóredi. Araqtyng kesirinen ýlken Obama Keniyanyng ýkimet ýiindegi agha ekonomist lauazymynan  ayyrylyp, qyzmetten quylady. Birneshe ret jol apatyna úshyraydy. Aqyrynda 1982 jyly 46 jasynda qaza tabady.

Al Baraktyng anasy Anna ajyrasqannan keyin, Indoneziyadan kelgen sheteldik student Lolo Soetorogha kýieuge shyghady. Ekinshi kýieuining amerikandyq vizasynyng uaqyty bitkennen keyin otbasymen Djakartagha kóshuge mәjbýr bolady. Sol jerde Obamanyng jalghyz qaryndasy Maya dýniyege keledi.

Alpysynshy jyldary, Djakartada túrghanda anasy Anna aghylshyn tilinen sabaq beredi. Al Barri, yaghny Barak sheteldik balalargha arnalghan amerikandyq mektepting ornyna, elden erekshe jergilikti orta mektepke barady. Indoneziyanyng memlekettik tilin mengerumen qatar, tanertengi uaqytta anasynan aghylshyn tilinen dәris alady. Kýn ótken sayyn ol bógde mәdeniyetti boyyna әbden siniredi. Keyinnen memuarlarynda jazghanday, ekzotikalyq taghamdar, sonyng ishinde it jәne jylan etterin jeuge әdettenedi. Bala Barak azannyng dauysyn estip ósedi. Damushy eldegi auru jaylaghan eldimekender men kedeyshilik kórinisterin óz kózimen kóredi. Anasy qayda barsa da Barakty qasynan bir eli tastamay, ertip jýredi. Búl jas balanyng ýlken kisilerding әngimesine aralasuyna jol ashady. Al kele-kele bala Barak qajet kezinde oy qosyp, pikir bildiretin bolady. Indoneziyada bala tәrbiyesi amerikandyq bala tәrbiyeleu tәrtibinen әldeqayda ózgeshe.  Qalay bolghanda da, anasy Annanyng bala Baraktyng tәrbiyesine erekshe mәn berip, ómirge erte dayyndaghany bayqalady.

Jetpisinshi jyldardyng basynda Anna men Lolonyng qarym-qatynasy nasharlap ketkendikten, Anna Barriydi әjesining qolyna - Gavaiyge jiberedi. Al kóp úzamay Anna men Lolo ajyrasyp tynady. Tәi-tәy basqan Mayany jetektegen Anna úlynyng artynan barady. Búl kezde naghashy atasy men apasy bedeldi mektepterding biri -  Punahou basshylyghymen kelisip, nemeresin 5-synypqa ornalastyrady.  Obama Punahou akademiyasynyng grantymen oqyp jatady. Al búl akademiya Gavaiydegi betkeústar oqu oryndarynyng biri edi. Soltýstik-shyghys jaqtyng nemese Europanyng ýzdik uniyversiytetteri sekildi Punahou akademiyasynyng da maqsaty - naqty әri keng auqymdy bilim berumen qatar, mindettemeni moyyndaryna jýkteu arqyly olardyng alghan bilim ýshin qaryzdar ekenin, yaghny qalayda qaytaru paryz ekenin  jetkizu eken.

Birneshe jyl boyy Anna eki balasymen Honoluludaghy kishigirim pәterde túrady. Anasy úzaq merzimdi saparlarmen Afrika men Aziyany aralap, halyqaralyq damu agenttikteri ýshin bayandama dayyndaumen jýrgeninde Obama ata-әjesi Madelin men Stenly Dunhamnyng qolynda túryp jatady. Naghashylarynyng ýii teniz jaghasynda ornalasqan eken. Ara-arasynda Obama әkesining qasynan tabylmaghanyna renjiydi, jalpy әkesin jii oilaydy. Keyde oghan anasyn kinәlaghanday da bolady. Ózin jetimsiregendey sezinedi. Áytse de, Obama әli kýnge deyin anasynyng meyirimine bólengen sәtterin esine alyp, alghysyn bildiretini bayqalady.

Punahouda oqyghan az uaqyt ishinde Barak Obama amerikandyq elita ókilderining biraz dәstýr-ghúryptarynyng qyr-syryn týsinip, tereng mengeredi. Búl aradaghy kórgen-bilgeni Kolumbiya uniyversiyteti men Garvard Zang institutynda oqyghan kezinde qatarlastarymen  dúrys týsinisip, óz dengeyinde aralasugha mýmkindik beredi.

Keyin Obama «Ákemning armandary» atty kitap jazady. Onda ol ózining kim ekenin oilap, qatty basy qatqanyn jasyrmaydy. Mekteptegi jattyqtyrushysy da «nigger» sózin jii qoldanghan eken. Ol az bolsa, sýiikti әjesining ózi de keyde nәsilge, etnosqa baylanysty týrli stereotipterdi betine basyp tastap, jiyenin qatty ynghaysyzdandyratyn bolghan. Barak Obama búl turaly keyin nәsildik taqyrypta biyik minbelerden sóilegen sózinde de eske alady.

«Ákemning armandary» («Dreams from My Father») atty kitabyn oqysanyz, Obamanyng jasóspirim kezindegi ishki dýniyesinde úyalaghan oilar men aitylmaghan balalyq sezimder turaly biler ediniz. Ózining dýniyege kelu tarihynyng kýrdeliligimen kýreskeni, ózin-ózi tanyp-bilu, anyqtaumen mazasyzdanghan uaqyttarda birde yzalanyp, birde namystanyp, birde maqtan etip degendey, shatasyp jýrgeni bayqalady. Biraq, Garvard Zang mektebine kelgenge deyin búl yzalyq sezim sabasyna týsip, aqyly kiredi. «Mening ertenimdi anyqtaytyn býgingi sheshimime keshegi kýnim qanday bolsa da kedergi bola almaydy» degen tújyrymgha keledi. Uaqyt óte kele osy qaghidasy kýsheyip, Obamanyng ýmit oty laulap janyp, armandary ony biyik shyndargha jeteley jóneledi. Ásili, bala mektepte, dalada nemese basqa jerde kórgen-týigenine qatysty ózinshe qorytyndy jasaydy. Jas ta bolsa, ózinshe sheshim qabyldaydy. Osynday sәtterde balanyng qasynan tabylyp, onyng әngimesine nazar audaryp, ishki syryn aituyna mýmkinshilik tughyzudyng manyzy zor siyaqty. Kez kelgen jaghdayda, dúrys bolsa da, búrys bolsa da, balany múqiyat tyndap, týsinuge tyrysu kerek dep oilaymyn. Balamen ótkizgen әrbir sәtting qúny әri mәni zor. Árbir әiel zaty ózining ana retindegi paryzyn oryndasa, әrbir erkek әke retindegi rólin tereng sezingeni jón. Sonda ghana sanaly úrpaq qalyptasyp, qoghamnyng jaghymdy sipaty ashyla týsedi. Jazghan estelikterine qaraghanda, Obama әkelik mahabbatqa zәru bolghan jan. Ashyp aitpasa da, ol údayy әkesin joqtaumen nemese izdeumen bolghan.

1979 jyly 2 mausymda Obama mektepti bitirip jatqanda jogharghy oqu ornynyng sol kezdegi preziydenti Roderik MakFy dauystap túryp, sonau HH ghasyr basynda jazylghan eski sózdi oqydy:

«Jii әri kóp kýlu;

Bilimdi adamdardyng qúrmetine jәne býldirshinderding mahabbatyna bólenu,

Adal synshylardyng joghary baghasyn alu, jalghan dostardyng satqyndyghyna shydau;

Súlulyqty baghalau, basqalardyng artyqshylyghyn kóre bilu;

Árkim ózine búiyrghan әleumettik jaghday shenberinde barynsha jaqsy ómir sýru;

Sen ómir sýrgendikten, kem degende bir ómir jenil tynys alghanyn bilu.

Mine, jetistik degen osy!»

Mektepten keyin Obama Los-Anjelestegi Batystyq baghyttaghy kolledjde (Occidental College) oqidy. Keyin Kolumbiya uniyversiytetine auysyp, ony 1983 jyly sayasattanu jәne halyqaralyq qatynastar mamandyghy boyynsha bakalavr dәrejesinde bitirip shyghady.

Kolumbiyada oqyghan kezde Obamanyng sayasatqa jaqyndyghy bayqalady. Aparteidke qarsy studentter tobyna kirip, belsendilik tanyta bastaydy. Kolumbiyadan keyin ózining armanyndaghy kostumdi kiyip, óz betimen aqsha tauyp, mәrtebege ie bolu biraz qiyndyq tughyzady.

Osy jerde amerikandyqtardyng aqshaqúmarlyghy men mәrtebege qyzyghushylyghy birden bayqalady. Mýmkin búl da dúrys shyghar, biraq, amerikandyqtarda «tәjiriybe jinayyn, ghylym quyp basqa salalarda qyzmet eteyin» degen oidan góri, tezirek aqsha tauyp, jaghdaydy jaqsartyp alu maqsaty basym túrady. Búl qasiyet bizding jastarda da bar. Áriyne, jetistikke jetuge jeteleytin armandar bolary haq. Biraq, óz mýmkindikterindi aiqyndap almay, eng aldymen, qay salada qalay júmys istey alatynyndy synap kórmey, basshy bolugha tyrysu ýirenetin әri ýlgi alatyn nәrse emes dep oilaymyn.

Amerikandyq jastardyng búl әdet-daghdylary da otbasynda alghan tәrbiyege baylanysty bolsa kerek. Olardyng bala tәrbiyeleu ýrdisi ózindik sipatqa iye. Kózin ashqannan balasyna 17-18-ge tolghanda bólek shyghatynyn, birge túrghan jaghdayda pәterding shyghyndaryn bólip tóleytinin eskertip qoyady. Sonda mektep bitiruge jaqyndaghan sayyn amerikandyq balanyng jauapkershiligi artyp, óz betimen ómir sýruge dayyndala bastaydy.

Búl dúrys emes te shyghar. Biraq, bir qarasanyz, balany jas kezinen ornymen erkelete otyryp, tirshilik tauqymetinen habardar etip otyrudyng manyzy zor tәrizdi. Ata-ananyng meyirimine bólenip ósken bala qatigezdikke, orynsyz әreketterge jol bermeydi.

Jogharyda aitqanymyzday, Barak bala kezinde «Barri» atanghan. Qanday maghyna beredi deseniz, ózining aituyna qaraghanda, arab jәne suahily tilinen audarghanda «Allanyng núry jaughan» degen maghynany bildiretin kórinedi. Balalyq shaq - baqytty kýnder, jastyq shaq - janyp túrghan shaqtar. Al Obamanyng jastyq shaghy turaly әngimelesetin jan - tughan qaryndasy Maya.

JASTYQ ShAQ: QALYPTASU JOLYNDAGhY QATELIKTER MEN KÓNILGE TÝIGEN JAYTTAR

Chikagogha kóshken kezinde Barak Obama kolledjdi bir jyl búryn ghana bitirgen jas jigit edi. Chikagoda onyng ne tanysy, ne tuysy bolmaghan. Qarajat jaghynan da qatty qinalsa kerek. Biraq, sondaghy shirkeu basshylary oghan qoghamdyq úiymdastyrushy qyzmetin úsynghan. Kezinde óndiristik ortalyq bolghan Chikago bir kezderi qyzmet kórsetuge negizdelgen ekonomikasy bar qalagha da ainalghan. Keyinnen onda ýlken órt bolyp, eki su qoymasynan basqa ghimarattar tegis qirap qalghan.

1985 jyly Chikagonyng atyshuly Ontýstik bóligindegi qoghamdyq úiymdastyrushy Geralid Keliman jas jigitti júmysqa almaq bolady. Aldyn ala kezdesip, әngime-dýken qúrghan uaqytta ózi oqudy jana bitirgen ýmitker «jana nәrse ýiretesiz be?» dep, Kelimannyng ózine qatal talap qoyghan kórinedi. «Meni qalay ýiretesiz? Men naqty ne ýirenem? Qanday paydasy tiyedi?» dep әbden sastyrsa kerek. Búl, әriyne, Kelimangha únaghany sózsiz.

Osylaysha, 2000 dollargha eski kólik satyp alghan Obama 3 jyl boyy qoghamdyq júmyspen ainalysady. Janyn salyp júmys isteydi. Qarapayym halyqtyng úiymdastyrushysy bolyp, shirkeuge jiylatyn júrttyng basyn biriktiru isine qyzu aralasyp ketedi. Jaghdayy nashar adamdardyng mýddesin qorghay jýrip, zandyq jýieni jetildirip, sayasy jýieni ózgertu kerektigin týsinedi. Ol sәtterdi Obama: «Sol audanda ósip, ómirimdegi eng jaqsy bilimdi sol jerden aldym. Dәl sol jerde ózimning hristiandyq senimimning mәnin týsindim», - dep sipattaydy.

Rasynda da, sol kezde Obama kóptegen jetistikterge qol jetkizedi. Ontýstik audannyng túrghyndaryna jana ekonomikalyq damu, óndiris salasynda bilim alu, qorshaghan ortany qorghau turaly oi-pikirlerin ortagha salugha mýmkindik beriledi. Alayda, úiymdastyrushy retinde Baraktyng aldyna qoyghan maqsaty men mindeti anyq edi. Ol qarapayym halyqtyng sayasy jәne ekonomikalyq mýmkindikterin barynsha paydalanuyna jol ashatyn jergilikti strategiyalardy qayta dayyndaugha talpynys jasaydy. Halyqty da soghan yntalandyrady.

Ýsh jylgha sozylghan búl júmystan keyin Obama shashyrap qalghan eldimekenderding jaghdayyn jaqsartu ýshin anaghúrlym jogharghy dengeyde zang shygharyp, sayasy júmys jasau kerek dep sheshedi. Osyny arqau etken ol Garvard uniyversiytetining zang fakulitetine oqugha týsedi. 1988 jyly Garvard uniyversiytetine týsken Obama eki jyldan keyin Garvard zangerleri klubynyng alghashqy preziydenti bolyp taghayyndalady. Búl bedeldi lauazymdy qara nәsildi studentting iyelenui 104 jyl ishinde alghash ret bolghan oqigha edi. Ol turaly «Niu York Tayms» ta 1990 jylghy 6 aqpandaghy sanynda jazady. Azamattyq qúqyq boyynsha mamandanghan Obama qosymsha konstitusiyalyq qúqyqtan sabaq beredi.

Eldegi eng bedeldi uniyversiytetting studentter arasyndaghy eng joghary lauazymyna ie bolghan 28 jasar Obama taghayyndau rәsimi ótken sәtte: «Mening býgin saylanghanym ýlken progresting belgisi. Búl jayt meni qanattandyrady», - deydi. «Mening múnday ataqqa jetuim qara nәsildilerding jaghdayy jaqsy degendi bildirmeydi. Mendey daryndy jýzdegen, tipti myndaghan qara nәsildilerdin  mýmkindikteri de joq. Sony esten shygharmau kerek», - deydi Obama minbede túryp.

«Harvard Law Review» basylymyn studentter dayyndaydy. Ol studentterge óz zertteu júmystary men bayandamalaryn terendete týsuge, jazu qabiletterin jetildiruge mýmkindik beredi. Al qyzmettegi sottar men mamandar ýshin jana dәiekter qalyptastyrudyng tamasha joly. «Garvard Lo Reviu» basylymy eng kóp qoldanylatyn jәne silteme jasalynatyn basylym. Obama óz mindetterin sipattay otyryp, basylymgha jana jazushylardy tartyp, ony anaghúrlym jandy dýniyeler jazylatyn «pikirtalas forumyna» ainaldyrudy da kózdegen eken. Sóitip jýrip ol Bill Klinton siyaqty demokrattargha saylauda qoldau kórsetu ýshin Chikagodaghy saylaushylardy tirkeu jýmysyna aralasyp ketedi.

1991 jyly oqudy ýzdik bitirip (magna cum laude), qúqyq ghylymdarynyng doktory dәrejesin iyelenedi. Sodan Chikagogha oralady da, zandyq tәjiriybemen ainalysady. Ártýrli sebeptermen diskriminasiyagha úshyraghan halyqty qorghau isine atsalysady. Demokratiyalyq partiya shtabynda da qosymsha júmys atqaryp jýredi. 2004 jylgha deyin Chikago uniyversiytetining zang fakulitetinde qosymsha dәris beredi.

Ol ýsh pәn boyynsha dәris oqidy. Onyng ishindegi eng ereksheleri - nәsildilik pen zan, tarihiy-sayasy seminar jәne zan. Obama sol jerde qoghamdyq jerde sóileu qabiletin ashyp, óz stiylin shyndaydy. Úly teoriyalargha abay bolyp, zang salasyndaghy tarihta oryn alghan kezenderge mәn berip, sony nәtiyjege jetude paydalanghan desek, qatelespeymiz.

Keyinnen ol «Miyner, Barnhill jәne Galand» atty zang firmasynda júmys isteydi. Sol kezderi Soltýstikamerikandyq erkin sauda aimaghyna (North Atlantic Free Trade Agreement) qarsy shyghyp, nәsildik diskriminasiyamen ashyq kýresip, jalpygha birdey densaulyq saqtau jýiesining júmys isteuin qoldaydy.

«Garvard Lo» (Harvard Law) basylymyna jii maqala joldaytyn Maykl MakKonnel (Michael W. McConnell) konservativti maman edi. Ol ózining jazghandaryn Obamanyng týzegenine tanqalady. Sóitip, ony zang mektebindegi qauymdastyqqa shaqyrady. Kenseden oryn alyp, kompiuterge ie bolghan Obama «Ákemning armandary» atty kitabyn sol kezde jaza bastaydy.

1992 jyly Obama jas basshylardyng qabiletterin kýsheytu boyynsha qúrylghan kommersiyalyq emes úiymdy úiymdastyrushylardyng qatarynan tabylady. 1993-2004 jyldary Advokattyq kensede júmys istep jýrip, qayyrymdylyq sharalarymen de ainalysady. 2002 jylgha deyin, «zang qyzmetkeri» degen liysenziyasynyng merzimi bitkenshe júmys atqarady.

Obama dinge Garvardqa barmay túryp-aq erekshe mәn bere bastaghan. Onyng kóp aitatyn uaghyzdarynyng biri  - Ýmittenu ýshin batyldyq kerek. Býginde Qúrama Shtattardyng biyligin qolyna alghan Obamanyng ekinshi kitaby dәl osylay atalady da.

Eseygennen keyin de Obama Chikagonyng Linkolin Park nemese Soltýstik Shor (North Shore) siyaqty ómir sýruge jayly jerlerinde emes, qara nәsildiler eng kóp shoghyrlanghan Ontýstik jaghynda túrudy qalaydy. Sóitip 1992 jyly afrikan-amerikandyq qyzben túrmys qúryp, ainalasyna senimdi jan dostaryn jinaydy. Olardyng qatarynda Valeriy Djarret (Valerie Jarett), Marty Nesbit (Marty Nesbitt), Djon Rodjers, (John Rogers) jәne basqalary bar. Búlardyng bәri atyshuly «Ontýstik jaqtyn» (South side) jigitteri edi. Sol dostarynyng kópshiligi 2008 jyly, saylau nauqany qyzbay túrghanda jer-jerdi aralap, afro-amerikandyq kóshbasshylardy Obamanyng «naghyz qara nәsildi» ekenine ilandyrumen jýredi. Sondaghy aitqan dәiekteri: «Preziydent bolugha ýmitker Barak eldegi qara jәne aq nәsildilerding basyn biriktirip, birtútas halyqty bayandy bolashaqqa jeteley alady».

Sekseninshi jyldardyng basynda qoghamdyq belsendilik tanytyp jýrgen jas Obama Chikagonyng ontýstigindegi qoghamdyq úiym mýshelerining basyn qosyp, trening ótkizbek bolady. Ol jastargha basynan ótken oqighalary men aldynan shyqqan qiyndyqtardy jenudi,  lauazymdy túlghalardyng nazaryn audartu joldaryn ýiretuge talpynady. Búl maqsatyn jýzege asyru ýshin Chikagonyng shetinde Michegannyng Lansing qalasyna aparatyn tas joldyng boyyndaghy qonaqýiding konferens-zalyn jaldapty. Alys jerge barudy onsha qalamaghan belsendiler aidalagha aparghanynyng sebebin týsinbey an-tang bolypty. Aqsha jaghynan da búl sapar arzangha týspegen. Sonda jinalghandar Obamadan nelikten dәl sol jerdi tandaghanyn súrapty. Obama bolsa: «Sizderding alandamay júmys istegenderinizdi qaladym. Qala ortalyghyna nemese basqa ynghayly jerge barsaq, sauda-sattyq jasaugha, restoran aralap ketuge asyghyp, keybireuleriniz ketip te qalar edinizder. Al men sizderding bir-aq nәrseni kózdep, bir-aq nәrsege kónil bólgenderiniz dúrys dep sheshtim», - degen eken. Sol kezding ózinde qoghamdyq júmys belsendileri Obamany erekshe syilap, onyng aitqanyn isteuge tyndaugha tyrysqan syndy. Bәrining kónilinen shyqpasa da, kóbisi jas bolsa da bas Obamagha senim artyp, balasynday kórgen. Baraktyng jetistikke jetuine tilekshi bolghan.

Memlekettik qyzmetke óz adaldyghyn tanytyp, 1996 jyly Obama Chikago Senatynyng Illinoys shtaty boyynsha deputattyq oryndy iyelendi. Búl onyng búrynghy qoghamdyq úiymdardyng úiymdastyrushysy retindegi júmysynyng qisyndy jalghasy boldy.

Almat Erdәuletúly,

AQSh, Niu-York

(Jalghasy bar.)

«Alqa» jurnaly, №3, 2010.