«Azat» qozghalysynyng shekpeninen shyqqandyghymnan bolar, «býgingi qazaq sayasatkerleri qanday boluy tiyis» degen súraqqa olardyng boyynda «Alashtyn» dәstýrin jalghastyrghan, tәuelsizdikten bir jarym jyl búryn qúrylghan «Azat» qozghalysynyng ústanymy men qasiyetterin boyyna sinirgen azamattar boluy kerek dep jauap beremin. Sodan bolsa kerek, qazaq sayasatkerlerine «Azattyn» kózimen ghana qaraymyn, sayasatkerlerdi onyng ólshemimen baghalaymyn, soghan say syrtynan ton pishemin.

«Azat» qozghalysynyng az ghana uaqytta halyq sýiispenshiligine ie boluy, az ghana uaqytta óz qayratkerlerin dayyndap, eki-ýsh jyldyng ishinde qozghalys jetekshilerining jana qazaq elining tarihy túlghalaryna ainaluyn zertteu mәselesi – tarihtyng enshisindegi dýniye. Mening aitpaghym «Azattyn» taghy bir ereksheligi jayly: onyng sol kezdegi qazaqtyng últym dep jýregi soqqan azamattarynyng sanasyn qozghap, әsirese jastaryna ýlgi bolyp, «Azatqa» qarap boy týzegen, odan ýlgi alushylardyng qataryn kóbeytkendigi. Biylikte jýrgen jastarymyz «Azatty» qúrugha qatyspaghanymen, qatarynda jýrmegenimen, onyng tileushisi, janashyrlary bola bildi. Sondyqtan da sol qiyn kezde, taghdyrly kezende qazaq elining tәuelsizdigine ýn qosqan, «Azatty» qoldaghan әrbir azamat men ýshin qymbat. Sonday azamattardyng biri, sol kezderde jas ta bolsa tәuelsizdikke ýn qosyp, «Azatqa» qarap boy týzep, keyin derbes sayasy qayratker dengeyine kóterilgen jerlesim Ámirjan Qosanov býgin elu jasqa tolyp otyr.

Ámirjanmen 1998 jyly elding eks-premieri Ákejan Qajygeldin Qazaqstan Respublikalyq Halyqtyq partiyasyn (QRHP) qúrghan kezde tanysqan edim. Ámirjannyng el tәuelsizdigine baylanysty alghashqy әreket-qimyldaryn sol kezdegi tәuelsiz aqparattar arqyly, atap aitqanda «Azat» gazeti arqyly baghalay alamyn.

1991 jyldyng basynda Mәskeu basshylyghy jantalasyp, Kenester Odaghyn saqtap qalugha әrekettendi. Sol jyly 17 nauryzda referendum ótkizip, sosyn jana Odaqtyng jobasyn talqygha salyp jatqan kezi. Qazaqstan biyligi de Odaqty saqtap qalu shartyn qoldap, KSRO-ny aman alyp qalugha atsalysyp jatty. 1991 jyldyng 15 sәuirindegi «Azat» gazetining sanynda shyqqan «Egemendikti elemegendik Odaqtyq shart jobasynan әli de seziledi» degen kólemdi maqala esimde erekshe saqtalypty. Sebebi ózim de sol kezde jana jobagha qarsy әrtýrli gazetterge maqala jazyp, qarsy pikir aityp jýrgen kezim edi. Maqalanyng erekshe batyldyghy, avtorynyng jas ta bolsa taldau qabiletining zerektigi, tek zanger mamandar ghana boylay alatyn yurisprudensiyalyq kategoriyalardy jiliktep shaghuy esimde qalypty. Sol maqalanyng avtory Ámirjan Qosanov edi.

Jobanyng kópshilik bayqamaghan osal jerlerin, Mәskeu dayyndaghan qiytúrqy qulyqtaryn dóp tapqanyna riza bolghan edim. Mysaly, «Odaq jobasynyng ón boyynda «respublikalar» degen sóz tolyp jýr, nege «memleket» dep jazylmaghan?», «Nege egemendi memleketter odaghynyng sharty emes?» dep Ámirjan qoyghan súraqtardy oqyp, razy bolghan edim. «SSSR degen sóz nege tarqatylmaghan? Onyng maghynasy «songz sovetskih sosialisticheskih respublik pe, әlde soiz sovetskih suverennyh respublik pe? Qazaqshasy – sovettik sosialistik respublikalar odaghy ma, әlde sovettik egemendi respublikalar odaghy ma? Ortalyq búl sózdi әdeyi tarqatpay, qiytúrqy qulyqqa salyp otyr», – dep týiipti Ámirjan óz oiyn. Sharttyng jobasynyng barlyq 25 babtaryn tereng taldaghan Ámirjan onyng preziydent, til mәselelerine erekshe boylap, sóz sonynda «búl shart jaramaydy, qayta jasaluy tiyis» degen. Sol kezde osy tereng de batyl taldaudy jazghan avtor bar bolghany 26 jasta, Almaty qalasynyng Frunze audany komsomol komiytetining birinshi hatshysy qyzmetin atqaryp jýr eken.

Keler úrpaq әrqaysymyzgha: «Sen sol kezderde qayda boldyn?», «Kimning jaghynda boldyn?» dep súraq qoyghan kezde, Ámirjan óz elining taghdyrly kezenderinde әdilet pen aqiqat jaghynda boldym dep aita alary anyq. Búl – azamattyq pen sayasatkerlikting ýlgisin tanytar әreketter dep bilu kerek.

Qazaq demokratiyasynyn, sayasy partiyalarynyng elimizde qalyptasuy, damuy sóz bolghanda, «alghashqy qúrylghan anau úiym, mynau qozghalys nemese partiya» degen pikir talasy býginderi jii kezdesedi. Búl payymdaulardyng qanshalyqty ómirshendikterin uaqyt keyin ózi ornyna qoyatyny anyq. Mening aitpaghym – biylikting zәresin alghan, Núrsúltan Nazarbaevtyng oryntaghyn solqyldatqan alghashqy partiya – QRHP boldy. Sondyqtan da bolar, sayasy partiyalar men sayasatkerlerding ishinde alghashqy soqqyny basynan keshkender, alghash ret sayasy terrorgha úshyraghandar osy partiyanyng basshylary men belsendileri edi. Alghashqy sottalghandar – Ákejan Qajygeldin men onyng kómekshileri, shetelge quylghandar – Rashit Núghmanov, Serik Medetbekov, Lira Bayseyitova bolsa, elde qalghan basshylary Ghaziz Aldamjarov pen Ámirjan Qosanov jәne partiyanyng oblystyq úiym basshylary qughyngha úshyrady, partiyanyng tәuelsiz gazeti «DAT» biylikting tapsyrmasymen jabylghan alghashqy gazet boldy. Partiyanyng jekelegen belsendi jetekshileri men mýsheleri (Júmatay Ámirhanov, Nýry Muftah, Núrbolat Masanov) belgisiz jaghdayda kóz júmdy. Biraq QRHP dayyndaghan belsendiler partiya zansyz jabylyp qalghanmen, basqa sayasy arenada óz júmystaryn jalghastyryp, sayasiy-qoghamdyq qozghalysta óz oryndaryn taba bildi. Ghaziz Aldamjarov – Kompartiyagha, Ámirjan Qosanov – «Ádiletti Qazaqstan» qozghalysyna auysyp, basqa belsendiler әueli «Qazaqstannyng Demokratiyalyq Tandauy» (QDT) qozghalysyna, keyinnen «Algha» partiyasyna auysty.

«Ádiletti Qazaqstan» qozghalysynyn, sonan song JSDP jetekshilerining birine ainalghan Ámirjan 2005 jylghy preziydent saylauy kezinde sol nauqannyng sayasy júldyzdarynyng birine ainaldy desem, onsha qatelespegen bolar edim dep oilaymyn. Birikken oppozisiya qatarynan preziydenttikke úsynylghan ýmitker Jarmahan Túyaqbaydyng qasynda jýrip, el aralaghan Ámirjan ózining sheshendigi men sayasy tapqyrlyghyn tanytty. Sol arqyly ýmitkerding jәne ol bastaghan JSDP partiyasynyng abyroyyn asqaqtatty, mereyin tasytty. Sol saylau kezderinde bolghan әrtýrli pikirtalastarda, baspasóz mәslihattarynda ótkir súraqtargha jauap bergen ýmitker komandasynyng birden-bir mýshesi Ámirjan boldy. Mine, osynday jaghdayda oppozisiyadan qatty qoryqqan, taghynyng shayqalyp bara jatqanyn kórgen biylik tek sayasy terrordy paydalanyp (Zamanbek pen Altynbekting qazasyn aityp otyrmyn), halyqtyng ýreyin úshyru arqyly ghana saylauda jendi. Búl aradaghy «jendi» degen sózding ózi shartty týrde aitylyp otyr.

2010 jyly baspadan shyqqan «Ádiletqissa» atty kitabymda qazaqtyng sol kezde tiri jýrgen 14 sayasatkerine móltek surettemeler bergen edim. Dәlel retinde sol kitaptaghy Ámirjangha bergen surettememnen ýzindi keltireyin: «....Men kórgen, biletin qazaq sayasatkerlerining ishindegi eng talanttysy, eng útqyr kórinetini – osy azamat. Ámirjan oryssha sóilegende: «Oryssha oqyghan, oryssha mәdeniyet alghan, auyldy kórmegen «asfalitnyy qazaq» eken dep qabyldaysyn. Oryssha sózining shúraylylyghy, jetiktigi sonsha, bir qylau aksent, kemshilik taba almaysyn. Ámirjandy alghash ret qazaq auditoriyasynyng aldynda kórgen adam: «Auylda ósken jigit ekeni birden kórinip túr. Átten, orysshasy nashar bolar. Sol jaghynan ómirde qiynshylyq kórip jýrgen bolar» dep topshylaghan bolar edi».

Búl aitqandarym Ámirjandy kemeline jetken, kemshiliksiz, tolysqan sayasatker degendi bildirmeydi. Sayasattaghy kópjyldyq әriptesi әri aghasy retinde Ámirjan inime kemshilikterin kózine aitatyn, aghalyq qamshybasar jasaytyndardyng birimin. Sayasattaghy shyrqau biyigi, alar asuy men kemel jasqa toluy aldynda túrghan Ámirjannyng mingen aty jarau, dóneni jýirik, yaghny onyng paydalanylmaghan potensialdary kóp. Óser elding jigitteri kókparda aty myqty dosyna kókpardy tartyp alyp beruge kýsh salyp, onyng atyn qamshylaydy emes pe. Ámirjan bizding әli de sayasy bәigege salatyn túlparlarymyzdyng biri bolyp qala bermek.

Saghat JÝSIP

Qyzylorda qalasy

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 18-19 (242-43)  14 mamyr2014 jyl.