(Jalghasy. Maqalanyng basyn myna siltemeden tauyp oqy alasyz: http://abai.kz/post/view?id=273)

2. Shәkirti Qajy Ahmet Yassauiy ne deydi? 

Ángimeni shәkirti, Qajy Ahmet Yassauiydin  Otyrar arheologiyalyq qoryq-muzeyining qorynda saqtauly qoljazbasyndaghy myna óleninen bastasaq:

   Bir kýni aitty Mústafa;

   - Berem saghan bir qúrma,

   Bizden sonyra kóp zaman, ótkennen song bir oghlan,

   Tuylady bir basshy, Babtar baby Arystanbab.

   Múny oghan bergeysiz,

   Berip atyn súraghaysyz.

   Odan sonyra bilgeysiz, Babtar baby Arystanbab.

   Onyng aty Ahmet dýr,

   Zaty onyng Rahmet dýr

   Tandaulysy ýmmettin, Babtar baby Arystanbab.

   Arystan aitty; -

   Ya, Nәbi! Aqyr kelip qartaydym,

   Ol zamangha jetem be?..

   Babtar baby Arystanbabqa  Nәby dúgha qylady.

   «Ámiyn!»- dep bәri qosyldy.

   Shat-shadyman boldy olar.

   Babtar baby Arystanbab, Qabyl qyldy, jan aman.

   Moynyna aldy amanat.

   Búiryqqa moyyn úsyndy, Babtar baby Arystanbab.

                                                           (Yacsauiy hikmetteri I,II)

     Búny bir deniz. Yassauiyding taghy bir óleninde mynaday shumaq bar;

Sahabalar aitady; «Arystan baba atynyz,

Arabtardyng úlyghy, pәkiza dýr zatynyz.

Tәrbiattan paryz der; uaqyt salyp jatynyz!»

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

    Osy eki óleng ýzindisin  oy tarazysyna salsaq, «pakiza dýr zatty» Arystanbabtyng arab elinen kelgen sahaba ekendigin, payghambar oghan  qasiyetti qúrma-amanatyn berip túryp,  onyng kóp zamannan song sýiikti ýmbeti aty Ahmet, zaty Rahmet degen pәnde ómirge keletinin aityp amanat artqanyn, Nәbiyding «Ámiyn!»- degen dúghasymen  kóp sahabalardyng kózinshe sol amanatty qabyl alghanyn bilemiz. Osy kórinis el auzynda әr týrli bolyp aitylyp keledi. Sonyng biri men bilgeli ghúmyryn Yassauiy ómirin zerdeleuge arnap, әr kezde óz pikirin ózi jana derektermen tolyqtyryp, shyryldap jýrgen ghalym Zikiriya Jandarbekov; «...Ol turaly anyzda bylay delinedi; Birde Múhammed payghambargha Jәbireyil perishte peyishten bir tabaq qúrma alyp keledi. Bir qúrma tabaqtan jerge týsip ketedi. Jәbireyil perishte ol qúrmany alyp Payghambargha; «Myna qúrmany ózinizden 400 jyl keyin keletin, sizding isinizdi әri qaray jalghastyratyn ýmbetinizge amanat etip qaldyrynyz»-deydi. Payghambar sahabalaryn jiyp; «Kim búl amanatty jetkize alady?»- dep, olardan súraydy. Sahabalardyng eshqaysysy, men jetkizer edim dep shygha qoymaydy. Sodan olardyng arasynda eng úzaq jasaghan Arystanbab; «Eger ómirim jetse, amanatynyzdy men tabystar edim, biraq ólsheuli ghúmyr, әri ol ýmmetinizdi qaydan tabamyn?»- deydi. Payghambar; «Ómirinizdi Alla jetkizedi. Ýmmetimdi Islam dini taraghan elderding shyghysynan izdeu kerek. Ol balanyng belgisi mektepten qaytqanda kitabyn tóbesine qoyyp, artymen teris qarap jýredi jәne ol amanatyn sizden ózi kelip súraydy..» - dep jauap qaytarady.

     Múhammed Payghambar aitqanday Qajy Ahmet jeti jasqa kelgende Arystanbabty ózi tanyp; «Baba,  amanatymdy beriniz?»- dep kezdesken jerde birden ústay alady. Arystanbap 400 jyl boyy tisining quysyna saqtaghan qúrmany balagha úsynady. Bala Ahmet ol qúrmany kidirmesten auzyna qaghyp salady. Sonda Arystanbab; «Balam, amanatyndy 400 jyl saqtaghanda, «dәm tatynyz»- dep mәzeret te qylmadyng ghoy»-deydi. Ahmet bolsa; «Siz maghan qúrmanyng manyzyn soryp, sýiegin bergen joqsyz ba?» - dep jazsa. («Áziret Súltan» 57 bet. «Jibek joly» baspasy, 2000 jyl). Belgili Yassauiytanushy ghalym Múhtar Qojaev: «...Arystanbab jayly mynaday bir anyz bar; Múhammed 63 jasynda dýniyeden ótipti. Dýnie salarynda halyqty jinap; Men dýniyeden qaytyp baramyn. Kim mening amanatymdy alyp, isimdi algha jalghar eken?» -degen. Sol kezde toptan 300 jastaghy Arystanbab ýn qatady. Ol sol kezge deyin otyz ýsh týrli dindi bilgen, biraq tek Islamdy ghana moyynsúnghan adam. Arystanbabtyng kelisimin alghan Múhammed Allamen aqyldasugha attanady. Onyng rizashylyghyn alghan song amanatyn Arystanbabqa beredi»- dep jazady. («Arystanbab jәne onyng kesenesi», «Jibek joly»  baspasy, 1996 jyl).   

    Osynday әngimeler keltire bersek barshylyq. Biraq bәrining aitar týpki oiy bir. Osy jerde Arystanbabtyng jasy turaly  aita ketu kerek shyghar. Myna óleng boyynsha Arystanbab payghambarmen qúrdas bolghannyng ózinde Ahmet Yssauiyge 471 jasynda, al Qojaevtyng aituy boyynsha eseptesek 708 jasynda jolyghyp otyr. Al ol kisining jasy Múhammed payghambardan edәuir ýlken bolghandyghyn «Aqyr kelip qartaydym» degen óz sózimen shamalasaq ta,  kemi 600-700 jasaghan jan bolyp shyghady. Keybir sәuegeyler qazir 600 jasaghan degen naqty tújyrym da aityp jýr...

     Endi Qajy Ahmet pen sonau Mekkeden amanat arqalap shyqqan onyng pirmúghany Arystanbabtyng úshyrasuy jayly әngimeni  odan әri jalghastyrayyq.

Men jeti jasta Arystanbab

Týrkistan kep túrdy endi,

Qúldyq úryp jyladym, halim kórip kýlgendi.

Meyirlenip sýigendi, myng bir zikir ýirendim

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

Ashuyna mindi bir, aityp em men qúrmany,

«Ey, әdepsiz, kódek!» dep asasymen úrghaly.

Aybarynan yqpadym, maghan qarap túrghany

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

«Aynalayyn, kódegim, amanatyn beremin,

Ash auzyndy salayyn, týiir dәnin jemedim.

Ýmbet bolsam, qylayyn Hah  rasul degenin!»

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

Auzymdy ashtym.

Mas qyldy qúrma iysi salghannan,

Sýiip Haqty, ollahi, bezdim eki jalghannan.

Jýrdi qolgha kóterip qoja-molda tang qalghan.

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

        * * *

Jýrgende aryp ashyp, Haq biledi,

Izdep kep Arystan babam tapty meni.

Kórdim dep núr imandy, baq tiledi,

Búl syrdy kókeyime týrdim mine!

Jetide Arystanbabqa arnap keldim,

Mústafa ósiyetine qanbaq boldym.

Sol shaqta myng bir zikir sarnap berdim,

Alansyz Allagha bet búrdym mine.

Qúrmettep, basym sipap, qúrma berdi,

Jóndeldi jan dýniyem jyrlap endi.

Keudeden ashyp basqa núrly әlemdi,

Mektepte qaynap tasyp, toldym mine.

      Bir avtordyng eki núsqada týsken bir óleni Arystanbabpen jeti jasynda úshyrasqandyghyn, ekeu ara aralarynda bolghan әngimelerin, ol kisi hah Rasul amanattap tapsyrghan qúrmany óz qolymen auzyna salghannan keyin býkil ruhany jan dýniyesining keneyip, keudesinde basqa núrly әlemning ashylghanyn, Mústafa sózderine qanyq bolyp,  Haqty sýiip eki dýnie pendegershiliginen baz keshkendigin, ol kisining pirmúghan ústazdyghymen 1001 zikir ýirengendigin, qoja moldalar boyyna sinirgen ilimine qalay tang qalghandyghyn jetkizedi.

     Jalpy, Arystanbab Ahmet Yassauyiyge tirisinde ghana emes, ómirden ótken song da  ruhymen jelep-jebep pirmúghandyq jasaghan. Babamyzdyng kýlli músylman qauymy jany qinalsa medeu súrar Qydyr, Iliyas, «jebe» dep jalynar Jeti pirden de qasiyeti joghary bolghanyn, Ahmet; «qúlym jerge kir»-degen nida Alladan ayan bolyp kelip, payghambar ómirden ótken jasynda niyet qylyp jer astyna kirgende Mýnkir, Nәnkýrge Islam dinin bayandaghanyn, tek payghambargha senim artqanyn myna shumaqtarymen jetkizedi.

Arystan babam tәlipte yqylas joq degen ed,

Sýienering bar túryp, Qydyr, Iliyas ne kerek?!

Jeti kәmil pirge de aitpas jәne «jebe» dep

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik.

Arystanbabty súrasan, payghambar-dy sengeni,

Sahabalar úlyghy, Qúdaygha shyn pende edi.

Jatyr tómpek jerde bir, qorlyq-zorlyq kórgeni

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik

Allalap, jer astynda ayaldady,

«Rabbyng kim?» - Mәnkýr, Nәnkýr tayanghany.

Arystan din Islamdy bayandady,

Sondyqtan alpys ýshte kirdim jerge.

    Búl jerde ómirden ótip ketken danyshpan Ahmetting ólenine «mynauy ras, mynauy ótirik»- dep pendelik pikir aityp, kýmәn keltiruge eshqanday negiz joq. Búl - Meghrajda haq Mústapa ruhyn kórgen hikmet iyesi Ahmet Yassauiyding múrasy.

      Biz nege   Qajy Ahmet Yassauiy hikmetterinen úzaq-úzaq ýzindiler keltirdik. Ondaghy maqsat - osy hikmetter arqyly Arystanbabtyng ómir jolyn kórsete otyryp, ústazynyng tylsym әlemmen baylanysy bar anomalidy adam bolghandyghyna oqyrmandar kózin jetkizgimiz keldi. Sahabanyng búl qasiyetin úghyndyra alsaq onda aitylar әngime auqymy búdan da keneye týspek. Búl jayly әngime alda aitylatyn bolghandyqtan Qajy Ahmetting hikmetterinen alynghan ýzindilerge baylanysty óz jyrymen týiindeu aitsaq.

Qúl Qajy Ahmet, sóz aitpa týisik joqqa miynda,

Sóz shyghyndap nadangha, satpa soqyr tiyngha.

Ashtan ólseng de eshqashan onbaghangha qiylma!

Arystanbab sózderin esitiniz – tәbәrik!

    Bizding qosarymyz Yassauiyding hikmetterin, qúrmet túta oqumen birge,  qolymyzgha  jetken naqty tarihy derekti shygharma ekenin moyyndauymyz da kerek.

(Jalghasy bar) 

Abai.kz