Beysenbi, 29 Aqpan 2024
46 - sóz 9785 0 pikir 8 Sәuir, 2014 saghat 11:55

BIZ QALAY SÓILEP JÝRMIZ?

Qazaq әdeby tili auyzsha jәne jazbasha týrde qyzmet etetini belgili. Syrttay qaraghanda, auyzsha til men jazba tilding esh aiyrmasy joq, aiyrma tek bireuining estuge (audialdy), ekinshisi kóruge (vizualdy) negizdelgen, yaghny birinde dybys tolqyny, ekinshisi qaghaz betindegi tanbalar jýiesi tәrizdi materialdyq negizinde ghana siyaqty. Al rasynda, aiyrma terende jatyr. Ol – tildik qúraldardy talghap, tandau jәne ony qalay qoldanu degenge sayady. Mәselen, auyzsha tilding intonasiyalyq qúraldary beretin mәn-maghyna, әuezdik bederdi berude qalamnyng mýmkindigi shekteuli. 

Jazba tildegidey oidy elep-eksheu­de, sol eksheuden ótken oidy syrtqa shygharuda eng kerekti-au degen tildik qúraldardy talghap, tandaugha kelgende mikrofon aldyndaghy sóileushining mýmkindigi qalam ústaghandaghyday emes. Qalam «iyesinin» jazylghan sózge qayta oralyp, oiyn dәldep, sózin úshtap jatugha mýmkindigi bar, al mikrofon «iyesinin» onday mýmkindigi joq. Asa kýrdeli oidy auyzsha sózde kýrdelengen sóilemdermen emes, qysqa qúrylymdy sóilemdermen jetkizu oryndy.
Ádeby tilding auyzsha jýiesi men jazbasha jýiesining arajigin bilip qoldanudyng sóz mәdeniyeti ýshin prinsipti mәni bar. Óitkeni búl eki jýie bir-birimen tyghyz baylanysty. Ekeuining de ózegi ortaq, yaghny tildik qúraldar ekeuine de ortaq. Alayda múnday ortaqtyqqa qarap, auyzsha til men jazba tilding syrtqy-ishki aiyrmalary eleusiz eken deuge bolmaydy.
Jazba tilding ózine tәn jýiesi bar. Jazylghan sózdi, yaghny jazba kodty oqyrman eshbir qiyndyqsyz tanugha, «kiltin» ashugha tiyis. Búl rette, oqyrmannyng kózshalymyna ontayly bolu jaghy kózdeledi. Sondyqtan kóp jaghdayda sózding jazyluy men dybystaluy sәikes kele bermeydi.
Ádeby tilding auyzsha jәne jazbasha týrining normalaryn shatastyru, dybystalghan sóz ben jazba sózding parqyn ajyrata almau, songhy jyldary jiyirek bayqalyp jýr. Ásirese, radio jәne teledidar ekrandarynan sóz alatyn jýrgizushiler atalghan jaytqa airyqsha nazar audarulary tiyis. Sebebi olar auyzsha sózdi jiti mengergende ghana kәsiby qyzmetin jaqsy atqara alady. Búlay deytinimiz, teledidar men radio jurnalisterinin, diktorlarynyng qalyng júrtshylyqpen qarym-qatynas jasauyndaghy birden-bir maqsaty – aqparat jetkizu ghana emes, sonday-aq júrtshylyqtyng emosiyasyna, erkine, sanasyna әser etu. Sonymen birge «diktor – tyndarman» ýlgisindegi qarym-qatynasta diktor tyndarmanynyng býkil el ekenin esten shygharmauy tiyis. Demek, ol mikrofon, beynekamera aldynda sóilegende sózining tyndaushylardyng barlyghyna týsinikti boluyn eskeruge mindetti. Sóz týsiniktiligi degenimiz, eng aldymen, qogham sanasy moyyndaghan әdeby til normasyna jauap beretin sóz qúraldaryn funksionaldy stili talaptaryna sәikes, yaghny sóilesushining әleumettik belgilerine (jasy, qyzmeti, tanystyq dengeyi, t.b.), sóilesu ornyna, maqsatyna qaray qoldanu degendi bildiredi. Osy rette bәrimizge mektep baghdarlamasynan belgili keybir negizgi jayttardy eske týsire ketu artyqtyq etpeytin sekildi.
Qazaq әdeby tilining orfoepiyalyq normasyn qúraytyn, qazaq tilining auyzsha jýiesi bolyp tabylatyn, jazba tildi auyzsha sózge ainaldyratyn mynaday zandylyqtar bar. Búl zandylyqtar, eng aldymen jeke sózderge qatysty qaghidalar:
Birinshiden, qazaq tilining auyzsha jýiesi ýndesim zanyna baghynady. Ol – tildegi dauysty dybystardyng bir-birimen ýilesip, ýndesip, ynghaylasyp aityluy. Ýndesim zanynyng eki jaghy bar. Onyng birinshisi jәne negizgisi – bir sóz boyyndaghy dauysty dybystardyng birynghay juan ne birynghay jinishke bolyp aitylatyn til ýndesimi. Sóz týbiri men oghan qosylatyn júrnaq, jalghau birynghay juan ne jinishke bolyp aitylady. Qazaq tilining búl dybystyq zandylyghy jazuda da kórinis tapqan. Biraq tilding auyzsha jәne jazba jýiesinde búdan auytqityn birneshe jayttar bar. Ol aldymen ә dybysyna baylanysty. Qazaq tilinde ә dybysy sózding bar buynynda aityla bermeydi. Sondyqtan jazuda ekinshi buynnan ary a әrpimen tanbalanady. Mәselen, kýnәhar, rәsua, Jәmilagh, t. b. Á dybysynyng qazaq sózin ayaqtamaytynyn sóz sonyndaghy jalghaulardan kóruge bolady: jaylauda – [jәilәuda], kinәlamau – [kinәlәmau], t.b. Búl jerde jinishke buynnan bastalghan sóz juandap baryp ayaqtalyp, til ýndestigi búzylghanday kórinedi. Osy rette auyzsha sóileu men jazbasha tanbalaudyng qaghidalaryn eske alu kerek. Sondyqtan sóz birden juandap ketpey, aldynghy dauystynyng renkin ala otyryp, birte-birte ózgeretinin bilgen dúrys. Sonda múndaghy beyýndes dybystardy bylaysha tanbalaugha bolady: a – ‹ – ә. Sonday-aq sh, j men y-ding aralyghynda jazylatyn a dybysy aituda jinishkerip, ә-ge úqsap ketetini bar. Sóileude sony da eskeru qajet: shay – [shәi], jay – [jәi]. Búl pozisiyadaghy ә-ning jinishkerui ózinen keyingi buyndy da qamtidy. Biraq sóz sonyna, әsirese, qosymsha qosylghanda sóz aralyghynda taghy da 2-3 saty aralyq renkter aitylady, yaghny ә dybysy ekinshi buynnan ary juandap, sonynda mýldem juan dybysqa ainalady.
Ekinshiden, qazaq tilining ýndesim qúbylysyna baghynbaytyn týbirding juan, jinishkeligine ýilespeytin myna júrnaqtardyng bary belgili: -qor, -paz, -ker, -kesh, -kent, -pen, -men, -niki, -kýnem, -han, -hana, -tal, -pan: shayqor – [shәiqor], ónerpaz – [ónórpaz], aiypker – [ayypker], taraqpen –[taraqpen], sumen – [súumen], paydakýnem – [paydagýnem], danagóy – [danagói], sәnqoy – [sәnqoy], Shymkent – [Shymgent], kitaphana – [kitәpqana]. Múnda kórip otyrghanymyzday, buyn shegindegi dauys­syz dybystar ghana kórshi dybystyng әserinen ózgerip, ýilesip aitylady da (aqylgói, Shymgent, paydagýnem), til ýndestigi saqtalmaydy. Búlardyng -paz, -qor, -kesh, -gói, -kent,- hana,- han týrleri arab, parsy tilderinen engen jәne sol tildik núsqasyn birshama saqtap iygerilgendikten, ózgermey aitylady; al -niki, -kýnem, -pen, -men, -ben qosymshalary týbir sózden tughan tól júrnaqtar bolghandyqtan, ýilesim zandylyghana baghynyp aitylady.
Ýshinshiden, bir synary juan, bir synary jinishke birikken qos, kýrdeli sózder jazyluy boyynsha aralas aitylady: jelbau – [jelbau], qara et – [qar’et], Sәrsenghaly – [Sәrsenghәliy], keseayaq – [kes’ayaq], keseqap – [keseghap], itarqa– [iytarqa], itjua – [iytshúua],t.b.
Singarmonizm zanynyng ekinshi jaghy – erin ýndesimi. Búl – birinshi buyndaghy erin dauystylardyng (o, ó, ú, ý) әserinen ekinshi, ýshinshi buyndaghy ezulikterding (y, i, e) erindikke ainalyp, úqsap, juyqtap aityluy. Qazaq tilindegi erin ýndestigi qyrghyz, altay, tuva tilderindegidey jappay qamtityn qúbylys emes ekeni belgili. Sondyqtan erin ýndestigi jazba tilde kórinis tappaghan. Qazaq tilindegi erin ýndestigi – 2-3 buyngha deyin anyq estiletin, aitylatyn túsy ashyq buyn jaghdayynda. Mysaly: kóbelek – [kóbólók], qúbylys – [qúbúlús], sýiinish – [sýiýnýsh], bódene – [bódónó], t.b. Tilimizdegi erin ýndestigining jappay qúbylys emes ekenin jalghaular arqyly da biluge bolady. Jalghaular qatarynda ó-men keletin erindik varianttar joqtyng qasy. Sondyqtan sóz ashyq buyndy bolsa da, ýshinshi buyndaghy jalghau ezulikpen aitylady: tóbele – [tóbóle], tópele – [tópóle].Búl qúbylysqa qatysty myna bir erekshelikti de kórsete ketken oryndy. Álipbiydegi u tanbasy úu jәne ýu dybys tirkesterin, ne ýndi dauyssyz dybysyn beretini belgili. Mysaly: su – [súu], suyq – [súuúq], bu – [búu], suret – [sýurót], quat – [qúuat], t.b. Dauystylardyng ýndesimin sóz etkende ýnemi myna bir jaytty este ústaghan jón. Dauyssyzdargha qaraghanda dauystylardyng aitylu renki óte qúbylmaly, túraqsyz bolyp keledi. Onyng ýstine jalpy kópshilikke úsynylatyn әdebiyetterde (orfografiyalyq sózdik, aitylu normasynyng anyqtaghyshtary) dauystylardy belgileytin әrip tanbasy da әlipbiydegi dauysty dybys tanbasynan aspaydy jәne sonymen birdey bolady. Sondyqtan әrpine qarap dybysyn da solay oqyghannan azdap qayshylyq tuady.
Sonymen biz әzirge jeke sóz shegindegi aitylu normasynyng basty eki zandylyghy jóninde sóz ettik. Kelesi sandarda kýrdeli sózder qúramyndaghy aitylym erekshelikterin taldaytyn bolamyz.

Ádebiyet
1.Qazaq tilining orfoepiyalyq sózdigi. Almaty: «Arys», 2004. – 784 b.
2.Syzdyqova R. Sóz sazy. Sózdi dúrys aitu normalary. Almaty: «Ghylym», 1983.
3.Qazaq tilining orfoepiyalyq anyqtaghyshy. Almaty: «Arys», 2004. – 200 b.

Janat Isaeva,
A.Baytúrsynúly atyndaghy
Til bilimi instituty
til mәdeniyeti bólimining mengerushisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty

"Ana tili" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Ádebiyet

Qauyrsyn

Álimjan Áshimúly 1626
Álipby

Latyn jayy

Bijomart Qapalbek 1703
Deputattyq saual

Shoshqagha bólingen qarjy jylqydan 40 ese kóp

Abai.kz 1399