Songhy uaqytta Ukrainadaghy jaghday qazaq halqyn jәne býkil Respublika júrtshylyghyn alandatyp otyr. Sebebi, Resey Federasiyasynyng óz әskerin tәuelsiz memlket Ukraina jerine kirip jatqany qynjyltady. Ókinishke oray, Mәskeude úly derjavalyq pighyl basymdyq alyp, búrynghy Sovet Odaghyndaghy respublikalargha býgingi BÚÚ mýshesi, әlemdik qauymdastyqtyn  mýshesi sanalatyn memleketterge qysym jasalyp otyr.

Belgili, jana qúrylghan memlekette arasynda kelisim jәne tynyshtyq ornatu ýshin Qazaqstan preziydenti N.Á.Nazarbevting insiativasymen 1991 jylghy 21 jeltoqsanda  on eki odaqtas respublikalardyng basshylary «Almaty deklarasiyasyna»  qol qoydy.  Búghan Resey federasiya Joghary kenesining predsedateli B.N.Elsin sheshushi nәtiyjege qol jetkizuge ýlken ýles qosty.

Deklarasiyada birinshiden Sovettik sosialistik respublikalar odaghy óz erkimen taraghanyn bәri bir auyzdan maqúldady. Barlyq odaqtas respublikalar ózara tәuelsizdikterin moyyndady. Jәne Sovet Odaghy kezindegi respublikalar shekarany memlekettik shekara retinde bekitip, bir-birine teritoriyalyq eshqanday pretenziyasy joq ekenin jәne búl shekara myzghymaydy dep bekitilgen. Shyn mәninde búl Deklarasiyanyng arqasynda jana  memleketter arasynda tynyshtyq bolyp bir-birimen alauyzdyq tumay memleketter beybit jaghdayda qalyptasty.

Al, Resey biyligi ózgerip jana últshyl, úly derjavalyq kýshteri keluimen olar osy Almaty deklarasiyasynyng prinsipterinen bas tarta bastady. Orys tildi aqparat qúraldarynda Sovet  Odaghyn taratu turaly «Belovejde jasalghan Ukraina, Belorusi pen Resey arasyndaghy kelisimi zansyz» degen pighyl taratyla bastady. Oghan solshyl radikaldyq partiyalary men kýshteri, atap aitsaq V.Jirinovskiy basqarghan LDPR partiyasy jәne basqa sayasy úiymdary men shovinistik toptary ýn qosuda.

Kremli qaytadan basqa tәuelsiz respublikalardy Reseyding qoltyghyna kirgizuge, sóitip búrynghy Sovet Odaghynyng jana formasyn «Euraziyalyq odaq» qalpyna keltiruge úmtyla bastady. Oghan mysal retinde: Mәskeuding tikeley qoldauymen Moldovan respublikasynyng ýshten bir bólegin orys jәne basqa da  slavyan ekstremistik kýshteri basyp aldy. Halyqaralyq qauymdastyqtyng birde-bir memleketi moyyndamaghanyna qaramastan Reseyding jәrdemimen «Pridneprovskaya Respublikasy» degen quyrshaq respublika qúryldy. Mәskeu ekstremisterge sol jerde túrghan bir polkting qaru-jaraghyn berip, jergilikti túrghyn moldavandardy óz mekenderinen quyp shyqty. Býginge deyin «Pridneprovskaya Respublikasy» tikeley Reseyding әskeri, sayasi, ekonomikalyq jәrdemimen ghana ómir sýrip otyr.

Sonday-aq, Sovet Odaghy kezinde Tauly Qarabah oblysy Ázerbayjannyng territoriyasy bolyp kelgen. Endi astyrtyn Resey qaruynyng jәrdemimen Armeniyanyng qaruly kýshteri Ázerbayjannyn atalghan oblysyn basyp alyp, 1300 den astam әzerbayjandardy qyrghyngha úshyratty. Jýz myndaghan halqyn bosqyn qylyp jiberdi. Al, Mәskeu ekijýzdilik jasap, Armeniya kýshpen basyp alghan jerlerdi qaytaru tek qana kelissózder arqyly ghana bolsyn dep, әzerbayjandargha óz territoriyasyn  bosatugha jol bermey otyr. Osy mәsele boyynsha týrki jәne býkil Europa memleketteri men basqa da TMD elderi Armeniyadan basyp alghan jerlerin qaytarudy talap etkende Qazaqstan ýkimeti óz pikirin ashyq aita almady. Jәne basqynshy armyan elimen Astana tolyq diplomatiyalyq, sayasi, jәne ekonomikalyq baylanys jasady.

Qarsy keletin eshkim bolmaghan song Mәskeu bostandyq alghan kórshi memleketterge óz qysymyn ary qaray kýsheyite týsti. 2008 jyly Gruziya ýkimeti ózining memlekettik tútastyghyn saqtau ýshin Ontýstik Osetiya separatisterine qarsy әreketine orys әskeri Gruziya qaruly kýshterine qarsy soghys ashyp, Tblisy qalasyna deyin jaqyn bardy. Reseyding búl agressiyasyna Amerika, Europa jәne Aziya memleketteri narazylyq bildirdi. Búl mәsele BÚÚ Qauipsizdik Kenesinde qaralyp, Reseyge óz әskerin qayta shygharudy talap etti. Osyghan oray Mәskeu gruzin jerinen óz soldattaryn shegindiruge mәjbýr boldy. Alayda týpki maqsaty Ontýstik Osetiya men Abhaziyany Gruziya Respublikasynan bólip alu bolghandyqtan, әskerlerdi osy aimaqta qaldyrdy. Jәne búl eki aimaqty ózinshe bólek quyrshaq memleket jasap, ózining qol astyna aldy. Mәskeuding búl әreketin әlem elderimen qatar, eng jaqyn dep sanalatyn Belorussiya men Qazaqstan da qoldamay, jasandy qúrylymdy moyyndamay otyr.

 Býgingi Ukraina shiyelenisine kelsek, birinshiden, búl elding qiynshylyghy bir jaghynan Resey, ekinshi jaghynan Amerika jәne Europanyng yqpaly men qysymyna úshyrap otyr. Ukrain halyqynyng qaupi Reseymen odaqtasyp, jaqyndassa ótken ghasyrdyng basyndaghyday Mәskeu qaytadan ony ózining angday qúshaghyna alyp, tәuelsizdiginen aiyryludan qorqady. Olar Mәskeuding jogharyda aitylghan kórshi memleketterge sayasi, sauda jәne ekonomikalyq qysym jasap, territoriyasynyng bólikterin tartyp alyp, bólshekteu sayasatyn jýrgizgenin kórip otyr. Mәskeu Ukrainany tuys jәne teng memleket retinde moyyndamay oghan songhy jiyrma jyldyng ishinde talay ret ozbyrlyq jasap keldi. Naqty aitsaq, Resey Ukrainagha berip otyrghan gaz qúbyryn birde jauyp, birde ashyp, olardy qiyn jaghdaygha qaldyrdy. Al, bolashaqta Kiyevti tipti ózine baghyndyru ýshin Europa elderine Ukrainanyng jerinen ótetin, sovet dәuirinde salynghan gaz dayar qúbyrlaryn paydalanbay, Qara teniz astynan tikeley Týrkiya arqyly Europagha baratyn  jana gaz qúbyryn salyp jatyr. Osylay Ukrainagha transporttyq jәne ekonomikalyq blokada úiymdastyryp, mol qarjydan aiyrdy.

Reseyding Federasiya Kenesining preziydent V.V.Putinge shetelde әskerdi paydalanu qúqyn beru búl tikeley BÚÚ Jarghysyn jәne halyqaralyq qúqyqty búzu dep esepteu kerek. Atalghan Jarghyda bylay delinedi: «BÚÚ barlyq mýsheleri olardyng halyqaralyq qatynastarynda kýshpen qauip tóndiruden nemese onyng territoriyasyna qol súghushylyq nemese kez-kelgen memleketting sayasy tәuelsizdigine, sol siyaqty qanday da bir basqa týrde BÚÚ maqsattarymen ýilespeytin kýsh kórsetudi qoldanudan bas tartady». Al býginde Qyrymda túrghan Resey әskerleri Sevastopoli, Semfiropoli   jәne Ukraina әskery bólimshelerin qorshap aldy. Reseyden kelgen orys kazaktary jergilikti halyqty úryp-soghyp, Ukrainanyng әkimshilik mekemelerin basyp aluda.

Resey ýkimetining búl isi Qazaqstan jәne basqa da kórshi memleketterdi alandatyp otyr. Sebebi, Kremliding aituy boyynsha Ukrainada túratyn orystardy emes, tipti, barlyq orys tildilerdi qamqorlyqqa alyp, qorghaymyz degen úrany halyqaralyq qúqyqqa syimaytyn jaghday, basqa tәuelsiz memleketting ishki sayasatyna qol súghu dep esepteu kerek. Al, orys tildiler jalghyz Ukrainadaghana  emes, Qazaqstanda, Belorusiyada, Ázerbayjanda, Ózbekstanda jәne basqa da búrynghy odaqtas respublikalarda býginge deyin túrady. Sonda Mәskeu osy syltaumen kez-kelgen búrynghy respublikalargha, býgingi egemen memleketterge qol súghyp, әsker kirgiuzge ózine mýmkindik tudyryp otyr. Shyn mәninde búl degeniniz ýlken halyqaralyq daghdarysqa alyp kelui mýmkin.

1991jyly 21 jeltoqsanda Almaty qalasynda qabyldanghan «Almaty deklarasiyasynda» 1991 jyly 8 jeltoqsanda Minskide Belarusi Respublikasy, Resey Federasiyasy, Ukraina arasyndaghy Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyn qúru turaly kelisimde bylay delingen: TMD-ning dýniyege kelui búrynghy imperiyalyq úly derjavalyq shovinizmnen bas tartu, birtútas ekonomikalyq kenistikti saqtap qalu turaly kelisilgen. Dostastyqtyng qúryluy tәuelsiz memleketter basshylarynyng Almatyda jinaluyna kóp kýsh salghan Qazaqstan Preziydenti N.Á.Nazarbaevting bastamasy edi. Almaty Deklarasiyasynda jazylghan Dostastyq mýshelerining ózara qatynasy teng qúqyqtyq, bir-birining aumaqtyq tútastyghyn qúrmetteu, shekarany búzbau qaghidattary bekitilgen. Osy qújatta Resey Federasiyasynyng preziydentining qoly barlyghyna qaramastan býgingi tanda V.V.Putin búl Deklarasiyany belden basyp otyr.

 Eng tanghalarlyghy Ukrainagha eshqanday qatysy joq Reseyding aimaqtarynda, tipti Sibir jaqtaghy qalalaryna deyin Qyrymdy jәne ontýstik shyghys Ukrainanyng oblystaryn qosyp alu turaly mitingler úiymdastyryp, ony Resey memlekettik BAQ qúraldary úly derjavalyq shovinistik pighyldaryn ashyq qoldap otyr. Atyshuly LDPR partiyasynyng liyderi V.V.Jirinovskiy 23 aqpanda Mәskeude ótken «Otan qorghaushylar kýninde» býkil Ortalyq Aziya halyqtaryn sonyng ishinde qazaq halqyn da mazaq etip «Rossiya-24» telearnasynyng tikeley efiyri arqyly bylay dedi: «Nikakih respublik v Sredney Azii. Eto Sredneaziatskiy federalinyy okrug Rossiy - glavnyy gorod Vernyi! Segodnya u nego chujoe nazvaniye, Alma-Ata - moy rodnoy gorod. Eto pridumaly Uzbekistan, Kirgiziya, Tadjikistan, Turkmeniya y Kazahstan. Sredneaziatskiy federalinyy okrug!». Orys tildi sayttarda mynany oqugha bolady «V Moskve na mitinge 23 fevralya, liyder LDPR prizval sozdati v sostave Rossiy "Sredneaziatskiy federalinyy okrug". V svoey rechy Jirinovskiy, kommentiruya poslednie sobytiya na Ukraiyne, posovetoval Rossiy vzyati Sentralinuy Azii pod svoy kontroli y obediniti Uzbekistan, Kirgizii, Tadjikistan, Turkmenii y Kazahstan v odin okrug s sentrom v gorode Vernyi». Kórip otyrghandarynyzday, qazaqtyng Almaty qalasyna kolonialdyq «Vernyi» dep atap otyr. Al, RF Memlekettik dumasynyng apparat jetekshisi Yu.Shuvalov qazaqtar Resey halyq saylaghan deputattar aitqan sózderin tura týsinbey otyr dep mazaq qylmaqshy.  

Kenes Odaghynyng taraghanyna 23 jyl bolghanyna, Ortalyq Aziyada                    6 әlem tanyghan tәuelsiz memleketter ómir sýrip jatqanyna qaramastan, osy kýnge deyin Mәskeude búrynghy Sovet imperiyasyn kóksep otyrghan yqpaldy sayasy kýshter barlyghyn kórip otyrmyz. Taghy da bir arandatushy E.Limonov jyl sayyn ózine úpaya jinau ýshin Qazaqstannyng soltýstigin Reseyge qosu kerek degen byljyraq oiyn aitu arqyly orys jastaryn jetegine ertip jýr.

Osynyng bәrin eseptey otyra QR Syrtqy ister ministrligi Resey SIM-ne jasalghan notamen shektelmey V. Jirinovskiy,  E.Limonov, A.Prohanov jәne basqa da egemendigimizge núqsan keltiretin adamdargha Qazaqstangha kirgizbeu turaly «persona non grata» jariyalap, sheshim qabyldau kerek dep talap etemiz.  Al, bizding ýkimet pen parlament deputattary búghan sayasy maghyna bermey bos sózben, bir paraq qaghaz jiberumen shektelip otyr.

Tarihtan belgili, óz-ózindi syilay bilmesen, qorghay almasan, basqa memleketterding sayasatkerleri de osylay kelemej qylyp, basyna beredi. Sondyqtan da, biz BÚÚ Jarghysy, halyqaralyq qúqyq jәne Almatyda 1991 jylghy 21 jeltoqsanda qol qoyylghan deklarasiyanyng negizinde Astana Ukraina, Ázerbayjan, Gruziya, Moldova memleketterining territoriyalyq tútastyghyn qoldauy kerek. Óitkeni, Kremli Qyrymgha astyrtyn býlikshiller, әskery kýshter kirgizip, onda zansyz referendum úiymdastyryp ózine qosyp alghan jaghdayda, Qazaqstannyng orystar shoghyrlanghan soltýstik audandarynda osy tәsildi qoldanu qaupi bar.  Sondyqtan qazaq jerinde ornalasqan barlyq Resey әskery poligondardy jabu kerek, olardan ziyannan basqa esh payda joq..

15 nauryzda BÚÚ-nyng Qauipsizdik Kenesinde Qyrymda referendum ótkizu mәselesi qaralyp, búl referendum zansyz dep tabylghan rezolusiyasyna Qauipsizdik Kenesining 15 mýshesining 13 memleketi qoldady. Qytay qalys qaldy, jalghyz ghana Reseyding túraqty ókili «veto» qúqyn paydalanyp qarsy shyqty. Osy jaghdayda 27 nauryz kýni BÚÚ-nyng Bas Assambleya sessiyasynda «Ukrainanyng aumaqtyq tútastyghyn qoldau turaly» rezolusiyany kópshilik dauyspen qabyldady. Úiymgha mýshe 193 memleketting 100-i búl rezolusiyany qoldap, 11 memleket qarsy dauys berip, al, 58 el qalys qaldy. Búl túrghyda búdan búrynghy Qazaqstannyng ekiúshty sayasaty respublika júrtshylyghynyng narazylyghyn tughyzghan edi. Sonymen, Reseyding pozisiyasyn qoldamay Qazaqstan Respublikasynyng BÚÚ-daghy túraqty ókili Q.Ábdirahmanov qalys qalugha dauys berdi. Búl әreket Qazaqstan júrtshylyghynyn, qoghamdyq úiymdarynyn, keybir partiyalardyng kónilinen shyqty. Sebebi, orystardyng Qyrymgha jasaghan agressiyalyq әreketin әshkerelemegen kýnde Mәskeuding úly derjavalyq sayasaty jalghasa berer edi, endigi kezek Qazaqstangha kelui mýmkin edi. Keden odaghynyng mýshesi Resey, Belorussiya Bas Assambleyasynyng rezolusiyasyna qarsy dauys bergenine qaramastan Astana óz jolyn tauyp ketti. Sóitip, Qazaqstan ózining derbes sayasatynyng barlyghyn jәne últtyq mýddesin qorghay alatynyn kórsete bildi.    

Sonymen Reseyding Ukrainagha jasap otyrghan isi halyqaralyq bedeldi úiymda әshkerelendi, býkil әlemde Mәskeu diplomatiyalyq, sayasy izoliasiyada qaldy. Amerika Qúrama Shtattary, Europa odaghyna mýshe memleketter jәne basqa da «Ukrainanyng aumaqtyq tútastyghyn qoldau turaly» rezolusiyany qoldap dauys bergen memleketter ary qaray Reseyge qarsy ssyasi, diplomatiyalyq, ekonomikalyq qysymdar jasaudy jalghastyra bermek jәne býginde Resey men NATO, Resey men Europalyq odaq elderimen jýrgizilip jatqan gumanitarlyq, mәdeny saladaghy kelissózder toqtatyldy.

S. Qaldybekúly, professor

Abai.kz