Polishada tórt jylda bir ret ótetin Europa aqyndarynyng festivaline biyl Estoniya, Belgiya, Horvatiya, Shveysariya, Avstriya, Grekiya, Qazaqstan aqyndary qatysty. Jeti aqynnyng jeke-jeke jyr jinaqtary jaryq kórip, oqyrmandarmen arnayy kezdesuleri ótti. Osy sharagha Europa aqyndarynyng festivali úiymdastyrushylardy tarapynan úsynys týsip, solardyng shaqyruymen aqyn Toqtarәli Tanjaryq qatysyp edi.

Gdansk qalasyndaghy halyqaralyq mәdeniyet institutynyng shaghyn zalynda ótken oqyrmandarmen kezdesudi Polishagha belgili telejýrgizushi jýrgizdi.

Toqtarәli Tanjaryqtyng kitabyn poliyak tiline audarghan belgili ghalym, týrkolog Henrik Yankovsky myrza kezdesudi oqyrmandargha audaryp berdi әri ózi de týrki әdebiyeti turaly súraqtargha jauap berip otyrdy.

Bas-ayaghy bir saghatqa sozylghan әngimening negizgi týiinin úsynyp otyrmyz.

Abai.kz

Jýrgizushi:

– Toqtarәli Tanjaryq myrza, elimizge, Europa aqyndarynyng festivaline qosh keldiniz. «Týn paraqtary» jyr jinaghynyzdy týgeldey oqyp shyqtym. Bayqaghanym, búl kitabynyzgha alghashqy ólenderinizdi engizipsiz.

15 jasynyzda jazghan «Qoshtasu» degen balang jyrynyz da bar eken. Alghash ólenge qalay keldiniz?

Toqtarәli Tanjaryq

– Qazaqtyng әigili aqyny Múqaghaly Maqataevtyn: «Poeziya mahabbatpen bastalyp, parasatpen ayaqtalady» degen әidik sózi bar. Búl óleng balalyq shaqtaghy inkәrlikten tughan. Sol shaqtyng riyasyz boyauy. Kitapqa engen ólender hronologiyalyq tәrtippen toptastyrylghandyqtan, әr jyldary jazylghan jyrlardy da engizudi qúp kórdim. Tipti, keybir jyrlardan tezirek qútylghym da keldi...

Jýrgizushi:

– Ólendegi erkindik pen ómirdegi erkindikting baylanysy bar ma? Sizding «Tyrnalar», «Týsime ylghy enedi» degen jyrlarynyzda alys armangha úmtylumen qatar, búiyghynqylyq, sharasyzdyq ta qatar jýredi. Múnyng sebebi nede?

– Ólenning tumysy erkindikten túruy kerek. Ólende bostandyq bolmayynsha, ol shynayylyghynan aiyrylady. Biraq ómirdegi, kýndelikti tirshiliktegi kóptegen týitkilderding ólenge de әseri bar. Sizder ýshin sonshalyqty manyzdy emes, tipti әldeqashan sheshilgen týitkilder bizde әli de ózekti. Til, din, ruh turaly jyrlap jatsaq, demek bizding ómirimizde ol mәselelerden attap óte mýmkin emes. Bizding oqyrmandardyng kóp bóligi aqyndargha sonday talaptar qoyady. Búl keyde shyn poeziyagha kólenke týsirui de mýmkin. Bilesizder, biz 300 jylgha juyq ózgening bodany boldyq. Qazir tәuelsiz elmiz. Biraq tәuelsizdik ekonomikamen, jeke memleket boluynmen, shekarannyng shegendeluimen ghana ólshenbeydi ghoy. Shyn ruhany tәuelsizdikti qazaq halqy әli de izdeude. Sol jolda talay kýrester jýrude. Múnday talastyng bel ortasynda qazaq әdebiyeti de bar. Qazir jas әdebiyetshiler ruhany degdarlyqty izdep, sharq úruda. Siz bayqaghan búiyghylyq yaky sharasyzdyqty sonyng әseri dep oilaghan jón shyghar.

– Odan qalay arylasyz?

– Men songhy birneshe jyl boyy kóp jyr jazgham joq, jazghanymdy jariyalaugha da qúlyqsyzbyn. Áueli ólenning erkindigin, estetikalyq tanymdy laylaudan saqtansam, sosyn neni jazu kerektigine kóp oilandym. Men jyrdy qiyal kenistigimde qalyqtap jýrgen әldebir sәule siyaqty elestetem. Al qaghaz betine týskende әuelgi elesting qanshalyqty shynayy tughanyna mәn beremin. Ókinishke qaray, barlyq uaqytta dittegenine jete bermeysin. Qazir sol tyghyryqtan shyqtym desem de bolady. Eng bastysy neni jazuym kerektigin әbden pisirip aldym.

Jýrgizushi:

– Sonda qoghamdaghy kóptegen týitkilderge kóniliniz tolmaydy ghoy. Býgingi Qazaqstannyng sayasy baghyt-baghdaryna qanday bagha beresiz?

Toqtarәli Tanjaryq:

– Bizding geografiyalyq ornalasuymyz, san ghasyrlyq úrys-shayqas qazaqqa onay tiygen joq. Jerimizding kendigi, halqymyzdyng azdyghy jәne shiykizattyng moldyghy baghymyz bolmay túr... Sharasyzdyq elding basynda da bar.

HH ghasyrdyng basynda Alashorda ziyalylary Kenestik ýkimetke kirmey, jeke memleket – últtyq memleket qúrghysy keldi. Olar dәstýr-saltty, últtyq qúndylyqtardy saqtay otyryp, Europalyq ýlgidegi memleket qúrudy armandady. Ókinishtisi, ol armandaryna jete almady. Qazirgi qazaq ta solar jetpegen biyikke talpynuda. Kóptegen kedergiler bar. Biz ómir sýrip jatqan Qazaqstan men bizding ómir sýrgimiz keletin Qazaqstanda aiyrmashylyq kóp... Keragharlyq osydan tuuda. Iya, kóptegen qiyn týiinderding sheshilgeni ras, biraq búdan góri basqa joldy – sauatty hәm izgirek joldy tandaghanymyzda, býgingiden góri myqty el bolugha shamamyz jeter edi.

Jýrgizushi:

 – Armanynyz úrlandy ghoy sonda?

Toqtarәli Tanjaryq:

– Joq. Qazaq armanshyl halyq. Armanyna jetu ýshin qolynan kelgenin isteydi. Otanymyzdy sýigen júrtpyz. Onyng qiyndyghyn da, azabyn da arqalaugha tiyispiz. 20 jylda bәri birden bolmady dep, ókpelesek, el bolghanymyz qaysy?! Adam artyna qarap ómir sýrmeui kerek. Aldyna, jaqsy kýnderding bolaryna senui jәne soghan say júmys atqaruy tiyis. Taghy bir aita keterligi, qazaqtyng sózi bay, keybir taqyryptardy ymmen, túspalmen, astarmen aitady. Dәl osyny aityp otyr deuge bolmaydy. 

Jýrgizushi:

– «Jazu» degen jyrynyzdy oqyrmangha oqyp bersem. Osy óleniniz maghan únady.

Jazu

...Jazu kórem men ylghy núr balqytqan pishinde,
Ayany ma Allanyng jer betine týsirgen?!
Qarap keyde ainagha janarymnyng ishinen,
Sol jazudy kóremin ýlkeygen hәm kishirgen.

Jazuy emes Tәurattyn, emes mýlde Injilde...
Otyramyn onasha qiyalymda múng býrlep.
Japyraghyna janymnyng salghan shaqta júldyz dem,
Belgisiz bir әuende sóileydi olar kýmbirlep.

Biraq ony úghugha ruhy jetpey dilimnin,
Kýrmeledi tilim dýr.
Ortasynan bezinip kýbir menen sybyrdyn,
Kókke jayyp qolymdy kókjiyekpen jýgirdim...
Sonda balqyp Ay tudy ýrpin sýiip inirdin.

Qústarynday beyishting qanattary jap - jasyl,
Olar samghap...
Núr ópken qauyrsynyn mazdatyp.
Shymyr-shymyr qaynaghan qasiretimdi qozdatyp,
Qara týndi simirip qarashyghyma kóz jasym,–
Kebisimdi sýiretip kettim kelmes jaqqa bir,
Ayaghyma, sonan song ózime sor – óz basym...

Mandayymdy sýigizip qaranghy men jaryqqa,
Ezu tartam sәbiydey óz ózimnen shalyqtap.
Ayghay menen úrannan sәtterimde talyqqan,
Ýn jetedi bir múnly, ýn jetedi tamúqtan.
Sonsong mәngi baz keship marapat pen danqtan,
Sanamdaghy sәulening núryn múnly Ay úrttap...

Súlyq týsip jatamyn súp-suyq bir tabytta,
Sol jazular jýredi kókiregimde qalyqtap...

Toqtarәli Tanjaryq:

– Jogharyda «Poeziya – parasatpen ayaqtalady» degen pikirdi aitqanym sol ýshin. Osy jyrdy ózim de únatamyn.

Jýrgizushi:

– Sizding birneshe jyrynyzdan bayqadym, Islamgha erekshe qúrmetpen qaraysyz. Sonyng ayasynda ómir sýrudi qúp kóresiz. Sóite túra janynyz taghy bir erkindikti, odan shyghudy da ansaytynday...

Toqtarәli Tanjaryq:

– Biz músylman halyqpyz. Óz dinin syilamaghan halyqtyng bolashaghy búlynghyr. Islam dinine býgin jaghylghan qara kýie kóp. Sonyng kóbi daqpyrt. Shyn islamnyng joly – qazirgidey, sizder oilaghanday emes. Meninshe, dindi sayasilandyrugha bolmaydy.

Bizding últtyq qúndylyqtarymyz Islam qaghidattarymen berik jymdasqan. Bir-birinen ajyramaydy. Demek, mening ólenderimde diny renk boluy zandy qúbylys. Al ekinshi túrghydan alghanda, men aqyn retinde ólendi uaghyz retinde paydalanugha qúlyqty emespin. Odan góri islamnyng qúndylyghyn, tereng maghynasyn astar etip, sodan ruhany lәzzat alatynday dengeyde óleng jazu dúrys.

Qazaq kóshpendi halyq boldy. Kóshpendilik – erkindik. Diny qaghidattardy berik ústana otyryp, ózining әuel bastaghy erkindigin joghaltpaghan. Býgin sol ýrdis búzyluda. Múnday shytyrman jaghdayattar da poeziyagha óz yqpalyn jasauy zandy.

Jýrgizushi:

– Endigi súraqty Henrik myrzagha qoysam. Óziniz týrkolog retinde, býgingi týrki әlemindegi, onyng ishinde qazaq poeziyasynda islam qúndylyqtary qalay kórinis tabuda?

Henrik Yankovskiy:

– Qazaqtyng әdebiyetinde sopylyq mәdeniyetting yqpaly kýshti bolghan. Kaspiy tenizi arqyly alys-beris kýsheygen bir mezetterde, diny dastandar, ertegiler, anyzdar dalagha da jetken. Al sopylyq poeziyanyng gýldengen shaghy Týrkistan qalasynda, qazaq jerinde bastaldy. Qoja Ahmet Yasauiyding jyrlary búghan dәlel. Keyin ózge týrki dýniyesine, tipti kýlli islam elderine sopylyq poeziyanyng Yasauiylik joly damydy. Ol ýrdis әli de bar. Jana qyrynan qazaq poeziyasynan da bayqalyp jýr.

Oqyrman:

– Qazaqstanda oqyrman bar ma? Sizder oqyrmandarynyzben kezigip túrasyzdar ma?

Toqtarәli Tanjaryq:

– Kenes odaghy kezinde qazaq әdebiyetining oqyrmany kóp boldy. Gazet-jurnaldardyng taralymy da mol edi. Qazir ol jýie joq. Biraq shynayy oqyrman әli de bar. Talghamdy, órisi keng әdebiyetshil qauym aqyn-jazushylardyng shygharmashylyq keshterine keledi. Internettik jelide pikir almasu jýredi. 100 tomdyq «Babalar sózi» bar el retinde aitarym, qazaq poeziyagha jaqyn halyq. Mening de azdy-kópti oqyrmanym bar dep oilaymyn.

Oqyrman:

– Sizderde Batys әdebiyeti oqyla ma?

Toqtarәli Tanjaryq:

– Men jastayymnan Sizderdi, Batys әlemin әdebiyeti, tarihy arqyly tanyp keldim. Býgin óz aralarynyzda otyrghanyma quanyshtymyn. Nobeli syilyghynyng iyegeri Vislava Shimborskayanyng eline tabanym tiygenine razymyn. Orayy kelgende, mening jyrlarymdy audarghan Henrik Yankovsky myrzagha zor alghys bildirgim keledi. Búl kisining mening jyrlarymdy ghalamtordan tauyp, únatqany meni quandyrghany ras. Qazaqtar polyaktardy qatty qúrmetteydi. 19 ghasyrda ómir sýrgen Adolif Yanushkevich qazaq dalasyna sapar shegip, tamasha jolsapar jazghan. Qazaqtyng úly aqyny Abaydyng әkesi Qúnanbay turaly jazghan saparnamasy bizding qúndylyghymyz.

Al súraqqa kelsek, qazaq әdebiyetshileri Batys jazushylaryn jaqsy biledi әri oqidy da. Osydan biraz jyl búryn aqyn, audarmashy, ózim qatty qúrmetteytin azamat Ardaq Núrghazyúly «Shetel әdebiyeti» atty gazet shyghardy. Men de azdap qolghabys ettim. Sol gazette býgingi Batys әdebiyeti, әdebiyettanushylardyng maqalalary, shygharmashylyghy jýieli tanystyryldy. Ókinishke qaray, qarjylyq mәselelerge baylanysty toqtap qaldy. Deytúrghanmen, bir nәrseni moyyndauym kerek. Qazir mektepterde «Orys әdebiyeti» pәni terendep oqytylady. Ádebiyettanuda da sol ýrdis basym. Óz basym búghan kelispeymin. Mening kóptegen zamandastarym da solay oilaydy ghoy dep oilaymyn. «Orys әdebiyetinin» ornyna «Shetel әdebiyeti» pәni jýruin, onda da býgingi әlem әdebiyetining ýzdikterin berudi aityp ta, jazyp ta jýrmiz.

Qazaq jazushylary da Resey jazushylarymen jaqsy aralasady. Biz osy tosqauyldy búzugha tiyispiz. Eger audarma isi naqty qolgha alynsa, qazaqtyng әdeby jauharlary Sizderge de jeter edi.

Jýrgizushi:

– Keshimizdi qortyndylaytyn da uaqyt jetti. «Jylqylar» atty óleninizdi oqyp berseniz.

Jylqylar

Olar shúrqyrap súp-súry túmannan shyghatyn,
Qaytadan kiretin súp-súry túmangha.
Dýbirden dýniyening jýregi dýrsildep túratyn,
Janghyryp beyuaq kil anghar...

Qolymyzgha qúryq ap qúla dýzden izdeymiz,
Izdeymiz olardy –
Kóshpendi jylqysyn.
Qúla ma, qonyr ma, qylang ba... bilmeymiz,
Biz ýshin beymәlim týr-týsi.

Bizdi de solarday barady jemirip,
Uaqyt pen qara jol -
IYrelendegen qos jylan!
Jaly men qúiryghy susyldap, tógilip,
Búl kýnde olar tek týsimde osqyrar.

...Inirde jatqan bir jandayyn esinep,
Tarihym úmytqan olardyng túyaghyn.
Men ony minemin dalalar tósinde,
IYә, búl kәdimgi aqynnyng qiyaly.

...Endi ýnsiz otyrmyn
saghynysh sarghaldaqtaryn býrletip sanada,
jusany búrqyrap
kóktem ghoy búl mezgil qúlpyrar.
Qúlazu keypindegi
mendik búl qasiretti bilmeydi taghy olar,
Kisinegim keledi beyuaq...
Shúrqyrap...

...Qayda sol ýiirli jylqylar?!

Barshanyzgha rahmet!