Kezinde su tógilmes bozjorghalary qazaqtaghy bәigening basyn bermegen, salmaghy 1 tonna 200 kg bolghan asyl túqymdy qasqa búqasy kenestik kezding rekordyn jasaghan, 380 mynnan astam halqy bar búrynghy Semey óniri tozyp barady. Naryq zamanynan bastap jýdep-jadap, tozyp-tentiregen elding deni júmyssyz. Saydyng tasynday aptal azamattary ókpe auruyna shaldyghyp, qan týkirgen, qalanyng qanghybas itterimen talasyp, kýresin jaghalap, 40 jylghy atom, sutegi bombalarynyng zardabyn kórip, qúr terisine ghana ilinip jýrgen 40 mynnan astam adamnyng tәlkekke týsken taghdyryn biz siyaqty aqsaqaldar aitpasaq, biz oilamasaq, kim oilaydy?!

Aytyp-aytpay ne kerek, Semey elining býgingi әleumettik hal-ahualy eshqanday syn kótermeytin mýshkil halde. Qyryq jylghy qoparylys astynda qalghan, jaqpar tasy otqa kýiip kýl bolghan Semey taularynyng qinalghan, kýnirengen ýni shyghady!..

Endi sol Semeyding 40 jylghy jarylystan ulanghan topyraghyn tirshilikke jaramdy, poligon aimaghynyng jerin paydalanugha, egin eguge bolady dep, ýgit-uәj aitqan danyshpandar payda bola bastady. Júmyssyz halyqtyng kóz jasyn sýrtuge kómektesedi dep jýrgen professorymyz Nasurolla Bórtebaevtyng (surette) «Egemen Qazaqstan» gazetine shyqqan sózine qarasaq (13 qarasha, 2013 j.), «poligon aimaghynda aitarlyqtay qater joq» eken.

 «40 jylghy poligon aimaghy týgeldey zerttelip, onyng eshqanday ziyany joq, esh alandaugha bolmaydy, radiasiya dengeyin saraptamadan ótkizdik, qalypty» depti darday doktorymyz. Onymen qoymay: «Seziy-137 men stronsiy-90 qatar jarylghan kezde, qorshaghan ortagha tritiy yadrolary da bólinedi. Auadaghy jarylystar kezinde búl radioaktivti yadrolar tez joghary kóterilip, jalpy konsentrasiyasy tez arada tómendeydi. Al jerasty jarylystarynda ol sudyng qúramyndaghy sutegimen almasyp, jerasty suyna aralasyp ketedi de, joghary radiasiyalyq dengeyi saqtalady... belgili uaqyt ótken song ol jerasty sulary taza bolady» – deydi ghalym aghamyz.

Osy danalyqqa tabynasyz ba, tandanasyz ba? Eng bastysy – sol Semey jerining adamdaryn kópe-kórineu aldauy jangha batady. Sebebi «ziyandy, qauipti jerler әldeqashan qorshalyp qoyylghan» deydi. Al jergilikti adamdar sol qorshalghan jerdi kýni býginge deyin kóre almay otyr. Qay jer qorshalghany belgisiz. Shylghy ótirik...

Ghalym aghamyz sol Degeleng tauynyng qay jerde ekenin bile me eken? Býginde Degeleng tauynyng jerine ekken jemisin, jazushy Sәbit Múqanov aitqanday, «qauynyna adam syiyp, qiyaryna eshki syiyp jatsa, siz ne aitar ediniz?».

Bir ghana Abay men Abyraly audandarynda 30 mynnan astam adam sutegi men atom bombasynyng saldarynan bolghan týrli aurularmen auyryp, Semey qalasynyng kóshelerinde qayyr tilep otyrghan atom synaghy mýgedekterining janyn osylaysha týsinuge bola ma eken?!

Jegen tamaqtarynyng nәri joq (bazar baghasy qymbat), alyp jatqan bilimi shamaly (qalada 200-den astam bala týrli sebeptermen jyl sayyn oqudan bas tartyp, qayyr súrap kóshede jýr), kieyin dese kiyimi joq. Kýni keshe mәjilisting eks-deputaty Amankeldi Aytaly aghamyz: «Respublika boyynsha 4 myng balany shetelge satyppyz, ol azday respublikada 6 mynnan astam jetim bala bar eken», – dedi.

Byltyrghy jyldyng kókteminde ShQO-daghy tórt týlik maldy qyryp ketken ausyl dertining Qytaydan kelgenin úmytqan oblys әkimi Berdibek Saparbaev biyl oblystyng Ýrjar audanynda búrshaq eguge birneshe myng gektar jerdi bólu arqyly qytay investisiyasyn tartyp, múnda qytaylyq mamandarmen arnayy tehnikalar jetkizilgen kórinedi. Sóitip, «shetel qarjylaryn tarttyq», «әlemdegi aldynghy qatarly tehnologiyany endirdik», «elding auyl sharuashylyghy ónimderining bәsekelestigin qamtamasyz ettik» deytin syltaular býgingi biylikting «brendine» ainaldy. Jer jәnnaty Zaysandaghy múnay men gaz ónimderin qytaylar әketip jatyr. Al sol múnay, gaz ónimderi kәsiporny alghashqy kezde jergilikti adamdardy júmysqa tartsa, býgingi kýni «qazaqtar júmys istey almaydy» degen syltau aityp, onyng basshysy – qytay azamaty 90%, yaghny týgeldey qytaylyqtar kelip-ketip (vahtalyq tәrtipte) enbek etedi eken. Ony qadaghalap, qalypqa keltirip otyrghan oblysta ne respublikada bir qúdaydyng qúly joq. Erteng dәl irgemizdegi maqtanyshymyz Zaysan kólin múnay qaldyghymen lastaytynyn eshkim oilamaydy. Jer kiyesin ghalym oilamasa, әkim ony әdiram qaldyrsa, ýkimet ýptep ketkenderge arasha týser tirlik tanytpasa, búl elde bereke bar dep kim aita alady?

Kenesqazy BAShEEV,

Semey qalasy

«Obshestvennaya pozisiya»

«DAT» jobasy № 28-29 (253)  27 tamyz 2014 j.

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: JER KIYESIN kim oilaydy?