Qazirgi uaqytta el azamattary týrli әleumettik jeliler arqyly elding ishi-syrtyndaghy týrli sayasy ózgeristerge ashyq pikir, anyq pozisiya bildirip jatyr. Solardyng biri «Facebook» әleumettik jelisinde belsendi posttar jazyp jýrgen últshyl azamat Núrlan Sәdir. Ol 1971 jyly 12 aqpanda Batys Qazaqstan oblysy, Qarauyltóbede dýniyege kelgen. 

Núrlan Sәdirding  jazghan pikirleri әdette kóp qoldaugha ie bolyp, qyzu talqygha týsip jatady, batyl jazbalarynyng salmaghy men syryn biluge  últshyl azamatpen az-kem súhbattasqan edik.

– Áueli batyl posttar jazyp jýrgen Núrlan Sәdir turaly júrt bile bermeydi, ózinizdi tanystyryp ketseniz, qayda júmys isteysiz, qanday iydeyagha júmys isteysiz?

– Men ózimdi bir interviu alatynday tanymal túlghamyn dep sanamaymyn. Biraq birneshe súraq qoyghan ekensizder, bәlsingendey bolmay, barynsha býkpesiz ashyq jauap berip kóreyin. Bir jyldyng ishinde aty-zaty, baghynyshtylyghy әldeneshe mәrte auysqan, qazir de kezekti ret osynday auys-týiisti bastan keshirip jatqan mekemede júmys istep jatqandyqtan tap qazir tap qayda isteytinimdi, shynymdy aitsam, ózim de tap basyp aita almaymyn. Búrynghy aty – SES, әiteuir. Mamandyghym – sanitarlyq dәriger-epiydemiolog. Últtyq iydeyagha – Alash iydeyasyna júmys istegim keledi.

 - Sizding posttarynyz kóbinde Reseyge baghyttalghan, búnday azamattyq pikirler ústanuynyzgha jәne ony ashyq aituynyzgha ne(kim) yqpal etti?

- Men Reseyge, orystargha qarsy emespin. Men Reseyding imperiyalyq sayasatyna qarsymyn. Men sonau patshalyq Reseyde bastalyp, Kenes ýkimeti kezinde kýshine enip, ókinishke oray, әli de jalghasyp kele jatqan qazaq memleketine qarsy sayasatqa qarsymyn. Men mysaly myna nәrselerdi osy sayasattyng jemisi/bóligi dep sanaymyn:

1) qazaqtyng qúiqaly jerlerin pereselenderge, kazaktargha tartyp alyp beru. Mysaly, mening ólkemde Jayyq ózenine osy jerding iyesi qazaqtardy kazaktar jolatpaghan. Búdan artyq ne qorlyq kerek?

2) ana tilinen aiyru, onyng mәrtebesin tómendetu. Qazir, shyndyghynda memlekettik til – qazaq tilining mәrtebesi, qoldanys ayasy resmy til – orys tiline qaraghanda әldeqayda tómen. Mysaly, Qazaqstanda bir auyz qazaq tilin bilmeytin orys tildi adam emin-erkin ómir sýre alady, al bir auyz orys tilin bilmeytin qazaq tildi adam jayly búlay aita alamyz ba?

3) dilin ózgertu: qas-qaghym uaqyt ishinde kollektivizasiya, kәmpeske degen qanqúily qúraldar arqyly kóshpeli órkeniyetti otyryqshy mәdeniyetke zorlyqpen, kóz jasy men qanyn aghyzyp otyryp auystyrdy.

4) Qoldan úiymdastyrylghan asharshylyq. Búnday zúlmat asharshylyq imperiyalyq sayasatqa qarsy túrugha qabiletti dep sanalatyn Qazaqstan men Ukrainada ghana alapat auqymda jýrgizildi (ózge on ýsh respublikada tap búnday bolghan joq). Nәtiyjesinde, qazaqtardyng jartysyna juyghy qyryldy. Búnyng orny eshqashan tolmaydy

5) Mәngýrttendiru sayasaty. Elding qaymaghy – ziyaly qauymdy jappay qughyn-sýrginge úshyratyp, atu-qamau, jer audarudyng nәtiyjesinde betke ústar azamattardyng basym kópshiligi joyylyp ketti. Búl ruhany qabattan airylyp qalghanymyzdyng zardabyn tartyp kelemiz, tarta da beretin bolamyz.

6) Tyng iygeru. Mynghyrghan maldy asyraghan jәne tabighaty mal asyraugha ghana jaralghan orasan zor aimaghymyzdy tyng iygeru qúrtty. Danyshpan ata-babalarymyz eginshilikti emes mal baghudy kәsip qylghany – bizding jerimizdi jete bilgendiginen edi. Endi kelip, osy jayylymdy rekordtar ýshin eng jabayy jәne eng ziyandy tәsilder arqyly iygerdi. Búdan týsken valutanyng qyzyghyn Qazaq SSR-ning kórgenine ýlken kýmәnim bar. Tyng iygeruge SSSR-dyng shetten shyqqan qoyanshyqtary, búzaqylary, turemshiyk-zekteri júmyldyryldy. Olar jergilikti elge qarsy qoyyldy. Osy azghyndardyng qaptauynan, basynuynan qazaq jerinde búryn-sondy bolmaghan qylmys – qyz zorlau payda boldy. Qanynda alkogolidegidroneza joqqa jaqyn qazaqtyng talay azamatynyng týbine, osy tyng iygerumen ilese kirgen araq jetti.

7) Eng súmpayy yadrolyq, himiyalyq, bakteriologiyalyq synaqtar qazaq jerinde úiymtastyryldy. Áli de tolyq toqtay qoyghan joq. Búlardyng zardabyn aityp jetkizu mýmkin emes. Ayta berseng әli de kóp, óte kóp. Osy aitylghan ashtyq, tilsizdik, alkogolizm, radiasiya ….-lardyng kesirinen qazaqtyng geni ózgerdi. Al gennning qalpyna kelui úzaq ta azapty prosess. Qazaqta bireuge qatty óshikken kezde – «әkenning qúny bar ma?» dep jatady. Reseyding imperiyalyq sayasatynda, osy sayasatta jýrgizgender men jýrgizip jatqandarda mening ata-babamnyng alynbaghan qúny bar. Osy qúndy qalammen/klaviaturamen bolsa da súraugha, qaytarugha tyrysyp baghyp jatyrmyn. Men jas bala emespin, biraz jasqa keldim, ózimning bilgen-týigenim, azamattyq ústanymym bar. Basqasha aitqanda eshkimning maghan tikeley jәne aitarlyqtay yqpaly joq.

 - Bizding bayqauymyzsha siz әleumettik jelide kóp bolasyz, Núrlan Sәdirding uaqyty zaya ketip jatqan joq pa?

- Áleumettik jelide kóp bolatynym ras. Eger sizding sózinizben aitqanda «oqyrmandarym kóp, jazbalarym ótimdi jәne qyzu talqygha týsip jatqany» ras bolsa onda jelidegi uaqytymnyng onday bosqa ketpegendigi dep bilemin. Aytarymnyng birazyn aityp ta tastadym, sondyqtan әleumettik jelidegi belsendiligimdi biraz azaytyp, tek ýlken oqighalar kezinde ghana qyzu at salyssam ba dep te jýrmin, sirә, búiyrsa sóitetin shygharmyn.

- Óz zamandastarynyzdyng kóbi týrli sayasy jaghdaylargha ýnsiz qalyp jatyr, olargha ne deysiz, jalpy qazaq qoghamy sayasy oqighalargha qanshalyqty belsendi kózqaras tanytuda?

- Óz zamandastarymnyng kóbi týrli sayasy jaghdaylargha ýnsiz qalyp jatqanyn týsinistikpen qabyldaymyn:

Birinshiden, búlar – búnday belsendilik ýshin mindetti týrde tayaq jegenderding úrpaghy. Keyde qorqynysh gendik dengeyge – qangha ótip ketedi. Ekinshiden, biraz jannyng túrmys tauqymetining sebebinen múryn sinbiretin uaqyty joq, jalaqysy jiyrma mynnan sәl asatyn ne moynynda birneshe nesie bar adamnan qanday belsendilik kýtuge bolady?!  Ýshinshiden, kóbi belsendilik arqyly birdene bitiruge bolatyna senbeydi.  Qúday qabilet bergen betke ústar azamattar osy senimning payda bolaryna negiz jasamayynsha búl ýshinshi topty da sóguge esh qúqyghymyz joq. Jalpy qazaq qoghamyna kelsek, ýmitsiz emespiz, qazaq qoghamy birtindep qalyptasyp keledi dep oilaymyn. Bәlki, búghan belgili bir dәrejede «feysbuk» syqyldy әleumettik jeliler de ong әser etken shyghar. Úiyqtap jatqan adamnan atyp túryp, shauyp ketkendi kýtpeytinimiz siyaqty, qalghyp kelgen qazaq qoghamynan da erekshe oqys belsendilikti kýtkenimiz de әbestik bolar edi.

 - Songhy uaqyttarda ýkimette bolyp jatqan auys-týiisterdi qalay baghalaysyz?

- Songhy uaqyttarda ýkimette bolyp jatqan auys-týiisterdi esh baghalamaymyn. Baghalaugha túrmaydy.

- Birneshe aidan song júmysyna kirisetin ekonomikalyq odaqqa qalay qaraysyz? Ne kýtesiz?

- Birneshe aidan song júmysyna kirisetin ekonomikalyq odaqqa onsha qaramaymyn. Kenes Odaghymen jәne onyng múrageri Resey federasiyasymen odaq qúryp ekonomikalyq tabysqa jetken bir de bir eldi bilmeymin. Biz ýshin Týrki memleketterining odaghy nemese ózimizben terezesi ten, alpauyt emes memlekettermen odaq qúrghan әldeqayda tiyimdi bolar edi dep sanaymyn. Reseymen ortaq shekara men zorlyq-zombylyqqa toly ortaq tarihtan basqa bizde ortaq týk te joq. Bizding olardan dilimiz, dinimiz, tilimiz, týrimiz, bәri de bólek. Búl olarmen mýlde aralaspay kerek degendi bildirmeydi. Qúday kórshi qylghannan keyin aralaspay qayda baramyz – terezesi ten, eki jaqqa da shynymen paydaly qarym-qatynastar kerek-aq. Biraq, maghan salsa, úzaq merzimdi eshqanday odaqty orys memleketimen qúrmas edim. Reseymen jasalghan odaqtan jaqsy eshtene kýtpeymin. Qazir býkil әlem derlik Reseyge teris qarady. Bizding aldymyzda ne osy elmen ne býkil әlemmen jaqsy bolu degen tandau túr. Bizding sayasatker, ekonomister dúrys sheshim qabyldap, dúrys tandau jasar dep әli de ýmittenemin.

 - Sizding belsendiliginiz bir mezgilge jetkende toqyrauy mýmkin be, óz posttarynyzdan qanday nәtiyje kýtesiz?

- Búl súraqqa, jana ýshinshi súraqqa jauap bergen kezde, ishinara jauap berip óttim. Nening de, sonyng ishinde mening de qay kezde toqyraytyn-toqyramaytynymdy bir Alla biledi. Maghan salsa toqyray qoymaspyn. Postymnan qanday nәtiyje kýtemin? Áriyne, pikirlesterimning sanynyng artqanyn kýtemin. Men keyde postymdy qiyapyrystandyryp, sóz oinatyp shygharyp jatamyn. Búny kóbinese qyzyq ýshin emes, qazaq tilining baylyghyn, onyng san aluan maghynaly ekendigin, bir sózben birneshe maghyna beru mýmkin ekendigin jastargha kórsetu ýshin jasaymyn. Keyde sóitemin dep kәdimgi qyrt bolyp ketetinimdi de bilemin. Jalpy, jazbalarymnan bir tereng maghyna, kýshti oi, taghy basqa keremet birdene kýtip qajeti joq. Keyde shyndap, keyde oinap birdenelerdi jazyp jatamyz. Ómirding ózi de sol emes pe? Alysty jaqyndatqan jelide jýzdesu qiyn jandarmen oy bólisip, tipti shýiirkelesip-shúrqyray tabysyp jatasyn. Osynyng ózi ghaniybet emes pe? Óz basym «feysbuk» pen ondaghy dostaryma rizamyn. Osy FB-daghy az-kem belsendiligimdi elep súhbatqa shaqyryp jatqan Sizge de rahmet. El-júrtymyzben birge aman-sau bolayyq!

Súhbattasqan: Núrghaly Núrtay

Qamshy.kz

(Áuelgi taqyryp: Núrlan Sәdir: Qalghyp kelgen qazaqtan oqys belsendilik kýtkenimiz  – әbestik)