«Obiyavlenie je Rossiey vsey

territoriy Kazahstana

sobstvennostiu russkoy kazny

eto anneksiya».

A.Bukeyhanov

Qúdiyarhan Tezek Tóreúly Abylayhanov

(1851-1930 j.)

(Tezekov-Ablayhanov Kudairhan /Hudairhan/ 1930 j. atylghan)

Alashtyng úly qayratkeri, kósemi - Álihan Bókeyhan súltan Qazaq jerinin, Alash elining Imperiyalyq-Sovettik iydeologtardyng shygharghan Qazaqstannyng Reseyge óz erkimen qosyldy degenderin kóptegen tarihy qújattardy zerttey otyryp, tolyqtay joqqa shygharghan. Qazaqstan eshqashanda óz betimen otarshyldyq qamytyn kiymegen, al keng dalasy basqynshylyqtyn, otarshyldyqtyn, әskery kýshtin, sayqal sayasattyng arqasynda bóten bireulerding uysyna týskendigin aityp ótken. (Anneksiya – eto ofisialinoe nasilistvennoe prisoediynenie odnim gosudarstvom vsey ily chasty territoriy drugogo gosudarstva v odnostoronnem poryadke. Soglasno mejdunarodnomu pravu, anneksiya – odin iz vidov agressiy y vlechet za soboy mejdunarodno-pravovuy otvetstvennosti).

Al jerin bireu tartyp alyp, elin bireu tonap jatqangha atadan enirep tughan erler kóner me?! Mine, elim dep shyryldaghan erding bireui, biz әngimemizge arqau etpekshi - Qúdiyarhan Tezek Tóreúly (sol kezderdegi qújattarda jәne ózining jazghany boyynsha Kudairhan (Hudairhan) Tezekov-Ablayhanov [4]).

Kitabymyzdyng basynda Qúdiyarhannyng (atalarymyz osylay ataytyn, mýmkin azan shaqyrghan aty solay bolar degen oimen biz de osylay atay berudi jón kórdik) shyghu tegin, qashan tughanyn (sheshesin) biraz aityp óttik.

Auyzsha derekterde (Shota Ualihanovtyng jinaghan shejiresinde) Tezek Tórening ekinshi Dәneker bәibishesinen (Sýiinbay, Baqtybay aqyndar jyrlaghan) Qúdiyarhan, odan - Omar, Ospan, Ábdildahan, al Ábdildahannan Sherniyaz taratylady (Tezek Tórening osy bәibisheden tughan taghy bir úly Sýleymenhannyng jastay qaytys boluy mýmkin ekendigin aittyq). (Ýlkenderden sol Qúdiyarhannan bir bala bar, Qytaygha ketken edi degendi estip, úmytpay izdestirip jýrushi edik. Aqyry tabyldy (әriyne, eger naq solay bolsa). 2012 jyly búl derek Qytaydan kelgen Qyzyrbay Núrahmanúly aqsaqaldyng shejiresinen shyqty. Ol shejire bylay taratylghan: Qúdiyarhannan - Ábdildahan – Rýstem – Japar odan Satybaldy men Ámreqúl; Ámreqúldyng Alban ruy Kýlpash Núrpeyisqyzynan tughan ýsh-tórt qyzdarynan úrpaqtar bar kórinedi... [1])

Aldynghy enbekterimizde [1] Tezek tórening otbasy turaly ýlkenderding qynjylyp eske alatyndyghyn da bayandaghanbyz. Sonda, Orys zertteushileri (N. Ivlev) «...Tezekting kezinde maqtanyshpen aitqan P. P. Semenov-Tyanshaniskiyge kórsetip, tanystyrghan úly Batyrhan әkesine aqyly da, ailasy da tartpaghandyghy...» jóninde pikir aitylady.

...Bizding aqsaqaldardan sonday ataqty han Tezek Tóreden keyin atyn shygharatyn bireu tumaghany ma dep súrasan, «...Nege, Qúdiyarhan boldy ghoy...» degenderine kelsek, rasymen solay ekendigine qazir naqty kóz jetkizdik. Ary qaray qazbalap súray bastasang «...qaytesin? Oryssha-qazaqsha oqyghan, kezinde bolys ta bolghan, el han kótergen naghyz azamat edi. Asharshylyq jyldary atalaryna bergen Qytaydyng gramotasyn Qytay biyligine kórsetip, búndaghy eldi sonda kóshirmekshi  bolghany ýshin ústaldy ghoy...» deytin de qoyatyn (ol uaqyt qazaghymyzdyng ýreyden әli aryla qoymaghan kezi ghoy).

Eskertu: búdan bylay professor Aman Shotaevtyng ata-әjelerining keybir aityp qalghan әngimelerinen jinaqtaghan sózderin arnayy *(abzas basy)....**(ayaghy) [10] belgisimen kórsetip otyramyz. Búl әngimeler Qúdiyarhandy kózimen kórgen adamdardyng óz sózderi bolghandyghymen óte qúndy, sondyqtan onday sózderdi óndemey, qarapayym-qazaqy qalpynda beruge tyrystyq. Átten, tek sol ata-әjelerimiz kóptegen oilaryn ishterine tyghyp, aitpay ketti ghoy...

*...Qazirgi Almaty oblysy, Kerbúlaq audany, Basshy auyldyq okrugine jatatyn (Altynemel tauynyng kýngey bóligi) Araltóbe auylynyng ontýstiginde, tórt-bes shaqyrym jerde Qarakemerding astynda, búrynghy arba joldyng batysynda bir qaynar bar. Sol qaynardyng tómengi jaghynda, búlaqtyng taza suyn paydalanyp, bizding atalarymyz baqsha egip, qauyn-qarbyz salushy edi. Auyl balalary baqsha piskende baryp qauyn-qarbyzgha qaryq bolatynbyz. 1953 jyldyng kýzi boluy kerek, bir top bala, rúqsatsyz baqshagha týsip, taptaghanymyz ýshin, әsheyinde ýndemeytin atamnyng núqyp qalghany әli esimde. Sol bastaudy el «Ydyrystyng bastauy» deushi edi. Biz: «Ata, osy bastau Sizdiki me, nege Sizding atynyzben atalady?» – degenimizde, «Áy balalar-ay, el ne demeydi, әiteuir aityla salghan sóz ghoy», – deytin de qoyatyn.

Birde, «...búl bastaudyng búrynghy atyn sender bilmeysinder ghoy. Búryn «Qúdiyarhan bastauy» dep atalatyn»,- dep bayqausyzda aityp qaldy.

Sodan bastap «Ata, Qúdiyarhan degen kim, ne istegen, qanday kisi edi?»– dep súraqtyng astyna alatynbyz. Alayda, bizding súrauymyzgha kóbine jauap ala almaytynbyz. Birde, qoymay súray bergen son, atam Ydyrys: «Qúdiyarhan úzynsha boyly, súnghaq deneli, shashy qayratty, qazaq aqsýiekterine tәn, artyq aram eti joq, kózi kókshildeu aqsary, kisi edi. Qytaydyng patshasy qabyldap, gramot bergen. Ol han túqymy, naghyz tóre, onyng saghan týkke keregi joq, úqtyng ba!» – dep ashu shaqyrghany әli esimde. Balamyz ghoy, bәribir qoymaytynbyz.

...Osy atamyzdyng sózin tarihy derekter de anyqtaydy: Abylay han, ekinshi әieli qaraqalpaq qyzy Sayman hanymnan tughan ýshinshi úly Ádildi kózi tirisinde Jetisugha Ýisin,  Dulat jәne basqa taypalardy basqarugha jibergen. Osy elderding biraz bóligin han dәrejesinde basqaryp, biylik jýrgizdi, memlekettik júmystar atqardy. 1773 jyly Pekinde Ejenhannyng qabyldauynda (15 adam) bolghan. Abylay han atynan Qytay Imperatory (Boghdyhany) Syan-Lungha amanatqa berilgen.

Qytay imperatory Abylay hannyng yntymaqtyq odaq qúrmaq bolghan niyetine riza bolyp, amanat-balasy Ádildi kóptegen syi-siyapattarmen elge qaytarghan (Sh. Ualihanov. Tolyq jinaqtar. 4 tom, 114 bet). Atalarymyz Shotanyng Ydyrysy men Qalibay súltandardyng aituynsha: «Qytay patshasy Ádilge riza bolghany sonshalyq, janaghy bergen syilyqtargha qosa, keruen kóshine ilestirip, bir qytay qyzyn qosyp, yrghaltyp-jyrghaltyp eline qaytarghan. Sonda, osy bizderding sheshelerimizding biri qytay qyzy boluy әbden mýmkin» eken. «Al, sol gramotada ne jazylghan eken»,– degen saualymyzgha: «E qaraqtarym, týgel qaydan bileyin, ýlkenderding aituynsha imperator janaghy aitylghan alghys niyetin bildire otyryp, ... әiteuir bir kezderi Abylay úrpaqtary auyr qiynshylyqtargha dushar bola qalsa, qytay memleketi olargha qamqor bola alady. Al sol boghdyhannyng úrpaqtaryna da sonday qiynshylyqtar tónse, Abylay-Ádilding úrpaqtary da qamqor boluy tiyis eken. Gramotanyng ózi qayda boluy mýmkin desender, shamasy Tezek tórening ýiinde túrghan, keyinnen onyng úly Qúdiyarhan súltannyng qolyna ótui әbden mýmkin...».

Sol atalarymyzdyng aituynsha, «...shamasy 1928-1929 jyldary qazaq jerinde qoldan jasalghan asharshylyq jaylaghan kezde Qúdiyarhan osy gramotany alyp Qytaygha baryp, sol elding jogharghy lauazymdy sheneuniktermen kezdesken jәne gramotany kórsetken. Sonda qytay sheneunikteri, janaghy gramotany moyyndap, Jetisu ólkesindegi elding birazyn qytay shekarasynan ótuge rúqsat bergen synayly. Qúdiyarhan shekaradan beri ótken kezde, sol toptaghy kenes ókimetining tynshylary búl turaly tiyisti organdargha habar beredi. Sol habar boyynsha qazirgi Qonyróleng auylynyng joghary túsyndaghy Týlkili tauynyng ontýstik saghasynda otyrghan Qúdiyarhan auylyna bir top qyzyldardyng әskery otryady sau ete qalady. (Búl kóktemning ayaghy, nemese jazdyng basy boluy kerek).

Qúdiarhan sol kezde: «búlardyng nege kelgenin men bilemin!» dep, ishke kirip kiyinip, otbasymen qoshtasyp, syrtqa shyghyp, «men dayynmyn!»– deydi.

Ýi-ishine tintu jýredi, ýiding ishin astan-kestenin shygharyp, asyl búiymdardy, kitap-qaghazdardy týgel sypyryp alady. Janaghy aitylghan gramota solardyng qolynda ketken. Qúdiyarhan atalaryng osylay tútqyndalghan. Sodan keyin Qúdiyarhan súltan turaly el auzynda qalghan әngimelerden basqa týk qalmady, esil er habar-osharsyz ketti ghoy...», –dep, auyr kýrsinip, múnayghan edi sol jaryqtyq atalarymyz.

Osyny estigen әjelerimiz Qalipa men Zaghipa, «...Sizder ne aityp otyrsyzdar, endi osylar Itjekkenge aidalsyn dep otyrsyzdar ma?»,– dep shyr-pyr boldy (Qazaghymyzdyng qanday ýreyde ómir sýrgendigin osydan-aq qaray beriniz). Atam «Múny esh adamgha aitushy bolmandar, súraghan song bayqamay aityp qalghanym ghoy», –dep ekeui de syrtqa shyghyp ketti. Biz ýndemey qaldyq. Sodan keyin qansha jyldar ótti. Eshkimge tis jaryp aitqan da emespin. Kezinde múny aitpaq týgili, oilaudyng ózi qauypty edi ghoy.

Sol kezderde el arasynda «Qúdiyarhan Jetisu ólkesindegi asharshylyqqa úshyraghan eldi Qytaygha ótkizbekshi» degen qaueset tarap ketken. Asharshylyq jaylaghan el Qytay jerine kóptep qashty. Oghan Qytay biyligi de asa kedergi qoymaghan. Osyghan qaraghanda, bir elding adamy bir elge nelikten óte bergeni turaly mәsele әli de zerttelui tiyis siyaqty**[10].

*...Osy tústa avtorlyq sheginis tolghanu (Aman Shotaev): «...El ishinde Abylay hannyng  songhy týsi turaly әrtýrli pikirler qalyptasqan. Áueli ondaghy oqighalar maghynasy Abylay úrpaqtaryna tikeley telinip, qaljyn-shyny aralas, syn-min retinde aitylady. Mýmkin, solay da shyghar. Solardyng bir núsqasy: Abylay han songhy ret 1781 jyly kóktemde Shymkent, Sayram, Týrkistan jaghyna joryqqa attanar aldynda, janyndaghy Búqar jyraugha óz týsin jorytqan eken. «Týsimde bir jolbarys shatyrymnyng aldyna kelip shógip, moynyn salyp jatyp aldy. Búl ne qylghany dep qarap edim, әlgi jolbarys degenim ay boldy. Jana ghana jolbarys edi ghoy, ay bolghany nesi, dep qarap edim, iyt-qúsqa ainaldy. Onan song týlki, odan qarsaq pa, qoyan ba boldy, әlden song qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayangha ainalyp ózime jabysty. Oyanyp kettim, kórgenim osy!»,– depti. Sonda, Búqar jyrau: «Olay bolsa shatyrynnyng aldyna kelip shókken jolbarys – ózinning baq-talayyn. Sening ózing jolbaryssyn. Onyng shógip basyn kótere almay jatyp alghany, endi baq talayyng kóterilmeydi. Sodan keyin ay bolghany – ózinnen songhy zaman ansha alysyp ótetin zaman bolady. Odan iyt-qús bolghany, iyt-qússha júlysyp ótetin zaman bolady. Odan týlki bolghany – týlkishe búlandaytyn zaman tuady. Odan qoyan bolghany – qoyansha kespekten-kespekke qorghalap, jan saqtaytyn zaman bolady. Al songhysy, úrpaghyng qúrt-qúmyrysqa, baqa-shayangha ainalyp ketedi, týbi ózine jabylady»,– degen eken-mis. Alayda, onday týsting anyq-qanyghy bir Alla Taghalagha ghana ayandyghyn úmytpayyq!

Ómirde kezdesken, әli kezdesetin «nau men dau» tolyp jatyr. Aydyng toghysynda (ayal) júldyzdardyng tughany men batqanyn ertede qazaqtar «nau» dep ataghan, sondyqtan «nau qúrymay, dau qúrymas» degen. Osydan biraz uaqyt búryn bir ýlken otyrysqa tap boldyq. Tórde otyrghan iri deneli kisi, elge sóz bermey daurygha sóilep otyr. Kezinde «dókey» partiya-kenes sheneunigi bolghany qózge kórinip-aq túr. Bizder sonynan kelgendikten dastarqannyng shetine tayau jayghastyq. Dastarhan basynda otyrghan top, ózderining aghayyndyq ish-aralyq qarym-qatynastary turaly sóilesip otyrghan. Bir kezde tórde otyrghan әlgi «dәu»: «Sizder kim bolasyzdar?»,– dep súrady. «Almatydan kelgen qonaqtarmyz»,– dedik. «Ony bilip otyrmyn, sýiektering kim bolady?». Sypayy ghana «Abylay hannyng úrpaqtarymyz, sondyqtan «tóre» túqymy bolghanymyz ghoy» destik. «Jaraydy, onda belgili boldyndar!»,– dep teris qarap, jaqtyrmaghan keyippen, sózin ary qaray jalghastyrdy.

Bәrimiz azdap ynghaysyzdanyp qaldyq. «Búl ne sóz, keketu me, әlde basqa maghynasy bar ma? Apyray, Abylay úrpaqtary - tóreler turaly búl kisining ne aitary bar, keketude ne syr bar?»– degen oilar ketpey qoyghany.

Birazdan son, әlgi ózderining bir jamaghaty turaly «...ol boz ókpe, naghashylaryna tartqan, naghashylary sonday sorly edi, solargha tartyp jýnjip, jigersiz bolyp ketken ghoy»,– degeni! Ia Alla, shynymdy aitsam, ishim «qyp» ete qaldy. Sol kezde ghayyptan ýsh úiyqtasam týsime kelmegen bir oy sap ete qalghany. Babamyz Abylaydyng ruhy ma eken (Allanyng rahymy jausyn!), әlde, mynaghan jauap ber degen! Dastarhan bosyndaghy júrtqa jәne әlgi kisige qaray, «rúqsat etsenizder, Sizge bir súrauym bar, sony qoysam qalay?»,– dedim. Ol bizderge odyraya qarady, al jan-jaghyndaghy mysy basylyp otyrghan el: «qoyynyz, qoyynyz, rúqsat»,– dep shu ete qaldy.

«- Rúqsat bolsa, sózimning birneshe sharty bar. Siz Abylay, Tóre degende miyghynyzdan kýlip, bizdi jónsiz kekettiniz. Keketkeniniz Abylay úrpaqtaryna jaraspaytyn úghym, sondyqtan onday úghymdy qabyldasaq, bizdi hannyng aruaghy úrady, búl bir, ekinshisi, meninshe, keketuding tórkini Abylay hannyng songhy týsi, ony Búqar dananyng sheshuinde jatyr emes pe»,- dedim.

Ol sasqanynan, «ony qaydan bildin?»,– degeni.

- Aghayyndar, bizde birdeme biletin shygharmyz. Mysaly, jana Siz bir tuysynyz turaly, ol jaman naghashysyna tartqan dediniz.

- IYә, adam balasy kóbine naghashysyna tartady ghoy,– dep kelisti.

Qyzyghy, onyng jan-jaghyndaghy mysy basylyp otyrghandar, qozghalaqtap, meni qoldaghan synay tanyta bastady.

Endi sóilemeske bolmady: - Onynyz ras, bireuding bireuge tartuy ghylymda «genetikalyq túqym qualau» dep atalady, yaghni, ata-tekke úqsau, sony qaytalau úghymyn bildiredi. Búl dәleldengen nәrse. Bәrimizde naghashylarymyzdyng qany bar, ol tekti me, әlde teksiz be, jaqsy ma, әlde jaman ba ony kóbimiz bile bermeymiz. Osyny úmytpay otyrynyzdar, búl sózge qayta oralamyz. Sonda Siz oilansanyz kimdi keketpekshisiz, týgel aralasyp ketken qazaghymyzdy ma, әlde ózinizdi me?

Al endi Abylaydyng úrpaqtaryna keletin bolsaq, ózine deyin de, ózinen keyin de tórelerding analary kim bolghan dep oilaysyzdar? Olardyng kóbisining analary, ózderinizding qyzdarynyz emes pe, mening qazaghym emes pe, bizder solardan tudyq qoy! Al, sonda kimder uaqtalyp qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayangha ainalyp ketken. Aldymen sizder, sodan son, naghashylarymyzgha tartyp, sormanday bizderding de uaqtaghanymyz ras-ta shyghar. Úly babamyz, qúdaydyng qúly Abylay hangha kelsek, ol da pende, etpen-sýiekten jaratylghan jәne ózin erte zaman patshalary siyaqty Qúdaymyn, nemese Qúdaymen teng dәrejedemin degen emes. Áriyne, ol da ózining artynda qalyp bara jatqan qalyng úrpaghy, barlyq elining taghdyry men talayy turaly turaly oilaghan, ertengi kýnin uayymdaghan. Bar el-júrtyn oilamasa bar qazaq nesine Úly Han ataghan! Sol barlyq el-júrty turaly sary uayymy ghayyptan ayan bolyp týsken bolar, qaydan bileyik. Onyng aqiqatyn bir Alla ghana biledi, osyghan ne aitasyzdar?

Sol kezde әreng shydap otyrghan «dókey» «myna kisi bizdi qorlady»,– dep maghan túra úmtylghany. Men de qarap qalmadym, sodan qoyshy, el basu aityp,  әreng toqtatty. Birazdan song syrtqa shyqtyq.

Biraz adamdar kep: «Agha, Sizge rahmet, anau bir auyzdygha sóz bermeytin, әbden silikpesin shygharyp, maqtamen tiridey bauyzdadynyz»,- dep jatyr.

         Kelesi kýni ertemen әlgi «dәuimiz» kelip: «Keshe qatty ketippin, aiyp etpenizder, týnimen mazasyzdanyp shyqtym. Oilasam, biz emes, atalarymyz ardaqtap ótken tóre túqymdary ekensizder, keshirinizder, ýige kirip dәm tatynyzdar»,- dep ýiine shaqyrdy. Biraz sóilesip, bauyrday bolyp kettik. Shirkin, sózge toqtaytyn qazaghymdy aitsanshy! Barmyz, bar bolayyq, aghayyn.

         Keybireulerding Abylay han ananday, mynanday edi dep, sóz emes sózdi, kisi emes kisi aitady demekshi, aruaghyn qaralaghysy keletinin, qasiyetinnen ainalayyn Búqar abyz, sezip te jatqan bolar! Keybir Úlylarymyzdy úlyqtaushy emes, qaralaushy baqa-shayandardyng tabylyp qalatyny shyn qynjyltady. Úlylarymyzgha Jaratqan IYemizding núry jausyn delik!  

Biz qazirgi qazaqtar jenilgen, jasyghan, jazghyrylghan, japa shegip, ruhy әlsiregen ata-әkelerding úrpaqtarymyz, sondyqtan bolar, jaltaqtyghymyz kóp. Taptalghan ruhymyzdy kóterip, qayta oyanyp, Tәuelsizdigimizdi berik ústauymyz kerek. Últymyzdyng azat kelbetin jasaugha tiyistimiz. Anyzdargha sýiensek, Músa payghambar elin qúldyqtan azamattyqqa jetuge, qúldyq minezden qútylugha 40 jyl jetelegen eken. Biz she, qanday kósemderden ýlgi aluymyz kerek?! Árqaysymyz óz atalaryn ózgeden artyq, batyr, aqyldy sanar bolsa ne bolghanymyz? Onday úghymnan birinshi kezekte aulaq jýrgenimiz dúrys bolar. Ataq-danq ólshemsiz, tek abyroy sóz ben iske say kelui kerek emes pe?!

Ash bórishe alysyp-júlysyp ótken Abylaydyng shópshegi - Qúdiyarhan Tezek Tóreúly Abylayhanov jauynyng aldynda synugha bar, iyiluge joq, sharasyzdan qúsa bolyp ólgenshe 79 jastaghy naghyz batyr-súltanymyz  jaularynyng qolynan atylyp ólgendi dәreje sanaghanyn bәrimiz de biluimiz qajet dep oilaymyn. Oghan Allanyng tek rahymy bolsyn! Osynsha jasqa kelgen qariyany ólimge kesu, ayarlyqtyng eng songhy shegi bolar!

Búnday ólimdi dinimizde «shahiyd» demey me? Osynday qúrbandyqtardyng әruaqtary artynda qalghan eline riza bolghay dep tileu tileymiz. Ata-babalarymyz dәriptep ótken Shynghys-Abylay úrpaqtarynda әrqashanda jaqsylar bolghan,  ary da bola bersin dep tileyik...**

Atalarymyzdyng jogharydaghyday estelikteri osy ýlken túlgha turaly qyzyghushylyqty arttyra týskendey. Qúdiyarhan súltandy 1916-jylghy dýrbeleng (Maydandaghy qara júmysqa 19-43 jastaghy búratanalardy alu turaly patsha jarlyghy, 1916.25.06) kezinde Altyn Emeldegi 5 bolys el «asyldyng synyghy, túlpardyng túyaghy» retinde qatty baghalap, Resey imperiyasynyng ozbyrlyghyna qarsy jalpy qazaq dalasy men birge kóterilgende han saylaghandyghyn dәleldep otyrmyz. Búl degenimiz sol kezdegi týgel Alatau okrugi degen sóz. Okrug qúrylghan (1856) kezde qúramyna Qapal okrugining ontýstik bóligi, Qaratal, Ile ózenderi jәne Kýngey men Teriskey Alatauy aumaghy kirgen, jeri - 162 myng sharshy km, halqynyng sany – 160 myng adam, onyng ishinde: qazaqtar - 100 myn; qyrghyzdar – 50 myn; orystar – 7 myn; basqa últtar – 3 myng adam bolghan [7]. 1867 jyldan okrug Jetisu oblysyna ainaldyryldy, yaghny 1916 jyldary oblystyng jer jәne adam sany әldeqayda artqany aitpasa da týsinikti, óitkeni ol kezderde oblys qúramyna Sergiopoli (Lepsi 1875), Qapal, Vernyi, Ystyqkól (Pishpek) uezderi jәne Shu, Qúraghaty ózenderine deyingi Syrdariya oblysynyng birtalay jerleri kirdi.

Kóterilis kezinde qazaqtar men qyrghyzdar dәstýrli handyq biylikti janghyrtyp, patshalyq Resey ýkimetining basqaru jýiesin joigha úmtylghany tarihtan belgili jaghday. Búl turaly «Otan tarihy» kitabynda «Sanasynda dәstýrli biylik turaly úghym saqtalghan, taza kóshpelilik damyghan audandarda kóterilisting negizgi úiymdastyrushy kýshi ru basylary men han túqymdary boldy»,- delingen.. .

Ol jyldary Jetisu otqa oranghan edi. Iri kóterilis oshaqtaryn aita ketsek, Samsy («Botpay»), Qarqara («Alban»), Lepsi jәne Qapal uezindegi, Syrymbet kóterilisteri (Taldyqorghan many) jәne t.b. bas kóteruler boldy.

Stihiyaly týrde bastalyp, keyinirek úiymdasa bastaghan týrdegi Jetisu kóterilisi ayausyz basyp, janshyldy, oghan 7 atqyshtar rotasy, 5 kazak-orys jýzdigi, 3 erikti jasaq jýzdigi, 17 zenbirek, 7 orynborlyq, 9 sibirlik kazak-orys polkteri batareyalarymen, 47 pulemet komandalarymen qoldanyldy.

Sol jyldary 300 mynnan astam jergilikti túrghyn bosyp ketti. Bir ghana Taldyqorghan manyndaghy Syrymbette (Syrymbet qyrghyny) jergilikti kazak-orystar Qapaldan kelgen qaruly otryadpen birigip, Jeldisaydaghy beybit auyldyng adamdaryn dargha asyp, atyp qan-josa etti, jýkti әielderding ishin jaru, adamdardy tiridey jerge kómu, Baybórli ústany qolyna shege qaghyp, qylyshtau siyaqty jantýrshigetin qatigezdikter oryn aldy. Barlyghy 150 den astam beybit auyl túghyn-qazaq opat bolghandyghy qazir belgili.

Aman Shotaev, professor, Abylayhannyng Jetisudaghy úly han Ádilding úrpaghy. Almaty

Azamat Aqylbekov, publisist, ólketanushy. Taldyqorghan

Surette: Tezek tórening Shoqan Uәlihanov salghan sureti

(Jalghasy bar)

Abai.kz