Búryn da, qazir de әdil sheshim shygharu әr sudiyanyng basty mindeti bolghan jәne bolyp keledi. Sudiya ýshin әrbir qaralghan isting nýktesin qong eshqashan da onaylyqqa týspeydi. Sebebi, qaralghan dau birjaqty sheshilmeydi, daulasqan jaqtyng birining kónilinen shyqsa, ekinshisining sot sheshimine riza bolmaytyny belgili jaghday. Osynyng saldarynan el arasynda «Tura biyde tughan joq, tughan biyde iman joq» degen pikirler qalyptasqan. Sonyng bir qyryn myna tómendegi derekterden angharamyz. 

Biylghy jyldyng birinshi jarty­jyl­dyghynda elimizding týkpir-týkpirinen Jogharghy Sot Tóraghasynyn, Sudiyalar odaghynyng atyna respublika sudiyalary qarap, taraptardyng kónilinen oryn alghan, ong sheshimder qabyldanghan ister boyynsha óz alghystary men ystyq lebizderin joldap jatqan hattar lek-legimen kelude. Atalghan hattardan sudiyalar júmysynyng jandanyp kele jatqanyn, olargha degen halyq senimining arta týskenin kóruge bolady.

Azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryn qorghau, zandy bilmeu­shilikten kýndelikti ómirde kezdesip jatatyn kelensizdikterge amalsyz úrynghan jandargha zang ayasynda qolúshyn beru – sot jýiesinde qyzmet atqaryp jýrgen әrbir sudiyanyng kәsiby mindeti, azamattyq boryshy. Býgingi kýni «elim, jerim» dep shetelden tu­ghan atamekenine kelgen oralman aghayyn­darymyzdyng sottargha degen alghystary da jeterlik. Búghan tómendegi hat dәlel.

Mәselen, N.Qonysbek, J.Ýmit, aghay­yndy Nabidollalar alys­tan at ary­typ, atamekeni – Qa­zaqstangha 2013 jyldyng kýzinde qonys audaryp, Qaraghandy oblysyna atbasyn tiregen. Alayda, arab әlipbiyinen shala sauatty bolghandyqtan jәne kirillisamen jazylghan qújattardy mýlde oqy almaghandyqtarynan Qaraghandynyng kóshi-qon polisiyasy olardyng qújat­tarynda kemshilikter bar dep, әkimshilik jauapkershilikke tartu ýshin hattama toltyrghan.

Búl mәsele Qaraghandy ob­lys­­tyq sotynyng tóraghasy E.Se­rik­­baev­tyn, oblystyq sottyng sudiya­­sy T.Erimbetovting aralasuy­men ong sheshimin tapqandyghyn kór­setip, elimizde osynday sottardyng bolgha­nyna quanyshtymyz, – dep óz rizashy­lyqtaryn bildirgen.

Sot jýiesinde sudiyalardyng әdil sheshim shygharuy kóp jaghdayda olardyng mol tәjiriybesine, adal enbegine jәne tereng bilimine baylanysty. Osy orayda, Qostanay oblysy, Rudnyy qalasynyng túrghyny, Úly Otan soghysynyng arda­geri N.Taranchukting hatynda zang men Kons­titusiya talap­taryn qatang saqtaytyn, uaqyt­pen sanaspay enbek etip, óz isi­ne jauapkershilikpen jәne adal­dyqpen qaraytyn sudiyalar bar ekeni aitylyp, sudiya K.E.Óte­tileuovke óz alghysyn joldaghan.

Býgingi tanda Elbasy tapsyrmasymen sot jýiesin izgilendiru, adamy qadir-qasiyetke kóbirek kónil bólu sottardyng bas­ty nazarynda deuge bolady. Sot­tar­dyng qylmystyq ister boyynsha sot prosesterinde adam taghdyryna asa jauapkershilikpen qarauyn, jasóspirimder tarapynan jasalynghan qylmystardy múqiyat zertteulerin qogham da talap etip otyr. Búl orayda Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Sotynyng Tóraghasy Qayrat Mәmiyding atyna kelgen Qyzylorda oblysynyng túrghyndary Q.Sarajov pen A.Ta­lasovanyng alghys hatyn tebiren­bey oqu mýmkin emes. Aryz iyeleri 2014 jylghy 21 sәuirde Qyzyl­orda oblystyq sotynyng kassasiya­lyq sot alqasy 10-synyp oqu­shysy Á.Saqtapbergenning qylmys­tyq әreketin QK 103-ba­bynyng 3-bóliginen osy zan­nyng 101-ba­bynyng 1-bóligine qayta dәrejelep, qylmys әreketin jasaghan sәtte balanyng 16 jasqa tolmauyna baylanysty qyl­mystyq jauap­tylyqtan bosat­qanyn aita kele, sudiya M.Ahmetovke әdiletti sheshim shygharugha múryndyq bolghany ýshin aq jýrekterinen sheksiz alghystaryn joldaghan.

Osynday alghys hattar elimiz azamattarynan ghana emes, sheteldikterden de kelip týsude. Týrkiya azamaty Hakan Indje Aqmola oblysy, Zerendi audandyq sotynyng tóraghasy Q.Ábi­shevke júmysyndaghy kәsiby she­ber­ligi men mening talap aryzymdy qarau kezindegi jedeldigine óz rizashy­lyghyn bildirgen.

Qúqyq qorghau salasynda qyzmet etip jýrgender qatarynda sot prosesterine tikeley aralasyp, tom-tom isterding qalay jýrgiziletinin óz kózderimen kóretin advokattardyng is-tәjiriybelerinen kóp syr angharugha bolady. Mysaly, «Qorghas isine» syrttan shaqyrylyp, birinshi instansiyadaghy sotqa qatysu qolaylyghyna óz baghalaryn berudi jón kórgen Astana qalasy advokattarynyng haty kelip týsti. «Biz sot tergeui satysynyng tehnikalyq jaghynan joghary dengeyde úiymdastyrylghanyn erekshe atap ótkimiz keledi. Bәrimiz ýshin sottyng resmy saytynda sot tyndaularynyng hattamalary uaqtyly, jedel ornalastyrylghanyn kóru óte qolayly boldy. Sot otyrysynyng hatshysy hat-habarlar almasudy elektrondy týrde iske asyryp otyrdy. Búl sot qújattary men habarlamalaryn jәne ótinishter men kepildemelerdi merziminde alyp otyruymyzgha mýmkindik berdi. «Qorghas isin» qarau prosesinde qoldanysqa engizilgen búl ong tәjiriybe býkil Qazaqstan aumaghyndaghy sot jýiesinde de qoldanylady degen ýmittemiz. Júmysty úiymdastyrudaghy múnday tәsilder qajet emes shaghymdar aghynyn edәuir qysqartyp, proseske qatysushylardyng barlyghynyng uaqytyn aitarlyqtay ýnemdeydi. Sonday-aq, biz barlyq sot korpusy, tipti, qanday kýrdeli isterdi qaraghan kezde de, prosessualdyq zannama ayasynda qalypty tynysh ahualdy ornyqtyru mýmkindigine nazar audarady degen senimdemiz», – dep jazady Astana qalasynan hat joldaghan «Kulubekova jәne seriktesteri» advokattar kense­sining jetekshisi A.Kulubekova men advokat D.Sәrsembaeva.

Gýlshara Ábishqyzy,
Jogharghy Sottyng qylmystyq ister jónindegi qadaghalau sot alqasy hatshylyghynyng mengerushisi.

Derekkózi: Baq.kz