Ataghy alty alashqa ayan әigili agha súltan Qúnanbay Óskenbayúlynyng janynda kez-kelgen iste aqyl-kenes qylatyn, arqa sýiegen senimdi serikteri bolghan. Solardyng ishinen oiyp oryn alatyn, tughan balasynday bolyp ketken Izghúttynyng ózindik orny erekshe.    

Izghútty jayynda osy uaqytqa deyin belgili aqyn-jazushylar, kóne kóz shejireshiler elimizge tanymal gazet-jurnaldar men jinaq-kitaptarda birqatar maqalalar men enbekter jariyalady. El auzynan jazyp alynghandyqtan shyghar, solardyng keybirinde qate pikirler men jansaq derekter kóptep kezdesedi. Atap aitsaq Izghúttynyng tughan jyly, shyghu tegi men esimi jayyndaghy pikirler әrqily. Osyghan baylanysty basqagha qaraghanda óz ata-babasynyng tarihyn tikeley úrpaghynan artyq, әri naqtyraq biletinder tabyla qoymas degen oimen Izghútty turaly mәlimetterdi onyng úrpaqtary Qabdymúrat, Saghiymúrat, Aliymúrat jәne Qalimalardyng qoljazba estelikterimen salystyryp, saralap, aqiqatyn ashugha tyrystyq.

Izghútty kópshilikke «Abay joly» epopeyasyndaghy negizgi keyipkerlerding biri retinde jaqsy tanys. Onda qajy atamyzdy ghúlama M.Áuezov «qyrghyzdan kelip singen Qúnanbaydyng asyrandy inisi» dep jazady. Mýmkin әigili jazushy obraz jasau ýshin sol zaman talabyna say osylay búrmalaghan shyghar. Kim bilsin? Basqa әdebiyet zertteushileri de osyghan sýienip, ony birde «Qúnanbaydyng ókil inisi», keyde «asyrandy balasy» dep keledi. Búl turaly belgili jazushy, aitysker aqyn, babamyzdyng tarihyna birqatar zertteulerin arnaghan Qalihan Altynbaev óz enbekterinde jaqsy atap ótti (1).

IYsi qazaqqa Izghútty Qúnanbaev bolyp tanylghan babamyz 1830 jyly Aqsuat ónirindegi «Qarghyba» ózenining boyyndaghy «Qara oba» deytin jerde dýniyege kelgen. Búl turaly Abay múrajayynda birneshe jyl ghylymy qyzmet istegen Múzdybay Beysembaevtyng tapqan arhiv derekterinde keltirilgen (2). Izghúttynyng azan shaqyryp qoyghan aty - Baqtybay. Onyng әkesi Saqau (shyn aty basqa, tilinde kemistigi bolghandyqtan jengeleri osylay atap ketken) Múryn ishindegi belgili Núran baydyng balasy. Núran shirigen bay bolghan. Ol óz balalarynyng sauatyn ashtyru ýshin arnayy molda jaldap oqytqan. Áke jolyn qughan Saqau da osy ýrdisti jalghastyrady. Onyng balalary tek әlipby ghana emes, sonday-aq oryssha da hat tanyghan. Saqaudan Múhametjan, Qúdayberdi, Sýleymen, Baqtybay (Izghútty), Shibay, Áljan taraydy. Osynyng ishindegi Áljannan belgili Alash qayratkeri, Alash milisiyasyn qúrushy túlgha – Otynshy Áljanov tuady. Al Saqaudyng túnghyshy Múhametjannan belgili jazushy, ataqty «Shynghyshan» romanyn qazaq tiline tәrjimalaghan әigili audarmashy Jaghypar Múhametjanov tughan. 

Kezinde Tobyqty men Naymannyng Múryn eli jer shalghaylyghyna qaramay qúdandaly, alys-beristi jekjat bolghan. Óskenbay men Núran baydyng arasynda osynday bauyrlastyq, dostyq besik qúdalyqqa kóship, Óskenbaydyng Taybala esimdi qyzyn Saqaugha aittyrady. Ataq-danqy ólkege jayyla bastaghan Qúnanbay starshyn qaryndasynyng toqaldyqqa baruyn jaqtyrmay, rizalyq kelisimin bermeydi.  Alayda «besik qúdalarymen» qúdalaspaudy dәstýr búzushylyq, sýiekke tanba salu dep, sókettikke sanaghan payghambar jastaghy Óskenbay by men dana Zere әjesi Taybalany ontayly sәtinde úzatyp jiberedi.

Arada úzaq jyldar ótedi. Agha qaryndasyn, qaryndas tórkinin kóre almay qatty saghynysa bastaydy. Uaqyt emshi ashu-yzany tarqatady. Osynday bir kezderi Qúnanbay Nayman elindegi qúdalaryna, qaryndasy Taybalagha amandasugha barady. Qúnanbay qúdasy Núran baygha kelgende salt atpen emes, kýimeli trashmónkemen keledi. Ayagózding ýstin basyp ylghy kenere jolmen jýrgen. Keler jolynda aldymen jolshybay myrzas Shәki biyding auylynda bolady. Sol arada Qúnanbaydy Tana myrza, Núran bay, elding basqa da iygi jaqsylary qarsy alady. Odan Shәki biyding auylynan shyghyp Ashylynyng kýngeyindegi Tana myrzanyng auylynda bolady. Tana myrza men Qoqash qajylarda birneshe kýn bolghan Qúnanbay Tarbaghatay bókterining jyly tau atalatyn qonysyndaghy Núrannyng auylyna kelgen. Sol jerde býkil Jolymbetting iygi jaqsylary bas qosyp, Qúnanbaydyng kelu qúrmetine ýlken toy jasap, at jarysy bәige, kókpar, aq sýiek, kýres siyaqty oiyn-sauyqqa úlasqan. Qúdasynda jiyrma shaqty kýn bolghan Qúnanbaygha qaytarynda qara nar, qaly kilem, tay-túyaq altyn jamby, oghan qosa teginde bir ýiir jylqy berip alghan ataqty Torjorgha atty altyn kýmispen zerlengen ertoqymymen әkeledi. Búl syilyqtardy aldyna tartqanda Qúnanbay: «Búlardyng bәri ózimde de bar. Men basqa bir búiymtay sharua aitayyn, eger kelissender», - depti. Qúdalary: «Qúnanjan sening súraghanyndy nege bermeyik, aitynyz búiymtayynyzdy», - desipti. Sonda Qúnanbay: «Myna jýgirip jýrgen jiyenimning bireuin maghan berinizder», - deydi. «Súraghynyz asa qymbat, qiyn sharua boldy, biraq, berdik, alynyz», – dep kelisedi.

Sonda Qúnanbay eki jiyenining bireuin ózi qolynan ústap, kóterip alypty. Sol kezde elding sheshen bii Jomart: «Qúneke, qolyna qonghan qúsyng qútty bolsyn! Tiri jýrse, búl bala eki elding de atyn shygharady. Alla ómirli, baqytty etsin dep tileymiz!», - dep batasyn beripti.    

Mine, Baqtybay (Izghútty) osylaysha Qúnanbay auylyna attanady. Onyng Shynghystaugha qalay barghany jayly pikirler de әrtýrli. Kóbinde «Múryn eline qydyryp barghan Manastan balany berip jiberipti» - degen qate derek keltiriledi. Degenmen, Manas batyrdyng Toqabay eline jay qydyryp baryp, Taybala apasymen kórisip qaytuy әbden mýmkin.

Sonymen, Baqtybay jiyenin Qúnekeng óz balasynday erkeletip ósiredi, qabaghyna qaraydy. Soghan say bala da aqyldy, qayratty, pysyq, әri batyr túlghaly jigit bolyp ósedi.  

Baqtybay (Izghútty) Qúnanbay auylyna kelgen jyly (yaghny 1845 jyly) Abay dýniyege keledi (3).

«Izghúttynyng sonynan Abay erdi, Qúnekeng agha súltan boldy. Búl bala ong ayaghymen keldi, izi qútty boldy», - dep búrynghy Baqtybay atyn ózgertip, «Izghútty» dep jana at qoyghan eken Óskenbay auyly.

Mine, osylay Izghútty Qúnanbay myrza әuletine etene sinise bastaydy. Yrghyzbay auylyna Izghúttynyng qadir-qasiyeti, qúrmeti, syi-yqpaly ózge tuystan bir de kem bolmaydy. Tandauly jerden qystau, jazyq jerden jaylau alyp berip, óz qolynan ýilendirgen Qúnanbay myrza Izghúttyny meylinshe adal kómekshisi dep tanyp, dosqa da, jaugha da qasynan bir eli shygharmay ýnemi ertip jýredi eken.

Izghútty – sheshen, batyr, kóregen jәne óte pysyq bolyp ósedi. Árham Kәkitayúlynyng esteliginde onyng alghyrlyghy, pysyqtyghy, batyr, ójettigi jaqsy sipattalyp jazylghan.

«Abay joly» romanynda aitylghan jer dauynyng soghysy – Músaghúl soghysy dep atalghan. Osy soghysta Izghútty orasan erlik jasap, qayrat kórsetedi (4).

Izghútty - úly Abaygha naghyz tuys, agha bolyp ketken adam. Maybasar siyaqty aghalary, Qaratay siyaqty el atqaminerlerimen sóz qaghystyrghanda olardy ayausyz jenip, Qaratay sheshenning ózin qaytalap túrmastay jeniltip Qúnanbaygha taghzym etkizgen.

Al Izghúttyny Abay qatty syilaghan, әngimesin tyndap, birge jýrgendi jaqsy kórgen. Romannyng birinshi kitabynda búl turaly kóptegen jayttar tolyghyraq aitylady. Abay er jetkende de Izghúttymen, onyng balalarymen jaqsy aralasyp syilasqan. Izghúttynyng Kәrim degenge túrmysqa shyqqan bir qyzy Alash (Jana Semey) qalasynda túrghan. Qalagha kelgende Abay osy ýige týsip jýrgeni romanda jaqsy aitylady.

Agha súltan Qúnanbaydyng jaqyn inileri Jaqyp, Maybasar, serikteri Qaratay, Júmabaylargha qaraghanda Izghúttynyng orny da bólek, salmaghy da basym bolghan. Izghúttygha Qúnekeng ong jaghynan oryn berip, eng jauapty, qysyltayan, әri abyroyly júmystardy tapsyrghan.

Orta jýz elindegi ataqty ýlken toy – Alshynbaydyng qyzy Dildәni úzatqan toy bolghan. Toygha kelgenderge tabaq-tabaq etti birtýstes qos jorghalarmen tasyp túrghan. Mine, osy toygha Qúnanbay jaghynan Izghútty bas qúda bolyp barghan. Búl kezde Izghúttynyng jigit aghasy bolyp qalghan shaghy eken. Sózge sheshen, kórkine aqyl-parasaty say, qúrmetti, senimdi bolghandyqtan Qúnanbay Izghúttygha bas qúdalyqty senip tapsyrghan. Áriyne, býkil tobyqty ishinen Izghúttynyng búnday syigha layyq boluy el ishindegi ýlken abyroyynyng arqasa ekeni sózsiz.  

Qúnanbay jasy jetpisten asqanda 1874 jyly Mekkege qajygha barugha dayyndalady. Qúnekenmen erip, ol kisini kýtisip, qúday jolyna barudy, «kishi qajy» atanudy әrkim oilaydy, bәri de barghysy keledi. Alayda, Qúnanbay ózi búl úzaq jolgha jolserik bolugha Izghúttyny ghana qalaydy. Búl joly da agha súltan serigining aqyl-parasatyna, erligine, qaysarlyghyna senim artady.

Búl turaly «Abay jolynyn» ekinshi kitabyndaghy «Tayghaqta» dep atalatyn tarauynda: «Qiyn sapar uayym bolsa, ol - kәrilikting taqaulyghy, qayrat qaytqandyghy. Sony әsirese kóp oilap, Qúnanbay osy jolgha ózi baratyn niyetti Izghúttygha da niyet etip, ony qasyna joldas etken. Ol kópten bergi senimdi serigi bolatyn. Jol kiyimin osy qalagha Mәkishke su jana ghyp tikkizip kiyingen Izghútty qazir de Qúnanbaydyng dәl qasyna otyrghany sol. Jasy qyryqty jartylap asyp bara jatqan Izghútty әli kýnge jiyrma bestegi jigit kýiindey shiraq, qayratty, sergek bolatyn» delingen (5).

Sonymen olar azaby kóp úzaq jolgha – Mekkege attanady. Jol-jónekey keruenge ilesip kele jatqan olardy «bәdәuiyler» tonamaqshy bolady. Sol jerde Izghútty asqan batyrlyq kórsetip, qanshama dýniye-mýlik pen aqshany qaraqshylargha bermey aman alyp qalady. Sóitip, Qúrban aity qarsanynda qasiyetti oryngha baryp jetedi. Osynshama úzaq joldyng azabyna, Arabtyng tas balqytar ystyq kýnine, kez kelgen sәtte lap ete týsetin, oba, ish aurularyna qarsy tәuekel etip, tótep beru jasy jetpiske kelgen adamgha onay bolyp pa. Osy túrghydan eskersek Qúnekeng men Izghúttynyng sol sapary ýlken erlikke, parapar, tarihy sapar deuge bolady.

Mekkede Qúnanbay qajy birneshe ailar boyy bógelip, qazaq, Orta Aziya halyqtary ýshin dep arnayy «Tәkiya» jatyn ýy saldyrghanda, jat jerdegi ýlken isting basy-qasynda bolyp jýrip, tezirek bitiruge bolysatyn da osy er túlghaly Izghútty edi dep jazady belgili jazushy Beybit Saparaly (6). 

Birinshi kýni qaghbany jeti ainalyp, qabyrghagha qoyylghan qasiyetti «Qara tasty» sýiip baryp, ishke kiredi eken. Sol kýni Qúnekenning ayaq astynan ystyghy kóterilip, óz ayaghynan jýruge shamasy kelmey qalady, auru adamdy «auruy elge júghady» dep kirgizbeydi eken. Qúnekeng sol kýni keshte qamyghyp, qúdaygha nalyp, kózine jas alypty:

-         Ei, jaratqan alla, Áu basta Qúnanbay qyp jaratyp edin, auzyma dýiim eldi qaratyp edin. Bir kisidey búl dýniyening rahatyn kórsetip edin, alla. Onshadan-múnsha kelgende men qalaysha qor boldym?! Sonau jer týbinen kelip túryp Qaghbanyng esigining aldyna jetip, ishin kóre almaghannan maghan ólim artyq. Odan da, Alla, meni alsanshy, ajalyndy jiber, - dep kókke qaratyp eki qolyn jayghan eken.

Ómirinde eshnәrseden beti qaytpaghan adamgha qiyn ghoy shynynda. Osyny kórip, estip otyrghan Izghútty:

-         Qúneke, renjip, nalymanyzshy. Alla jәrdem berse, erteng men sizdi sol esikten elding aldymen kirgizeyin, - depti. Qúnanbay búl sózge nanar-nanbasyn bilmepti. Erteninde tanerteng erte búlar tayap barsa – kóp adamdar úzyn kezekke túryp qoyypty. Múny kórgen Izghútty Qúnekene:

-         Mininiz, mening moynyma! – depti. Izghútty dereu alpamsaday Qúnekendi eki ayaghyn moynyna asyldyra iyghyna balasha kóterip qondyrady da Qaghbany jeti ainalady. Qasiyetti tasty sýiedi. Endi ishke kireyin dese shyraqshy ishke kirgizbeydi. Adamgha adamnyng mingesui oghan da jat kórinse kerek.

Izghútty búghan da aila tapqan. Shyraqshygha tilmash arqyly: «Búl kisi bizding hanymyz, hannyng ayaghyn jerge tiygizuge zang joq» dep týsindiredi. Búghan sengen shyraqshy ishke kirgizipti. Ertenine qúday quat berip Qúnekenning densaulyghy týzele bastapty.

Sonymen Qúnekeng armanyna jetip, qúdaydyng ýiin de elmen birge kórip qaytypty. Izghúttynyng tar jerde jasaghan tapqyrlyq erligine óte riza bolyp, qol jayyp batasyn beripti.

Mekke saparynan Qúnekeng «Ýlken qajy», Izghútty «Kishi qajy» atanyp kaytypty.

Elge qaytyp kelgennen keyin aghayyn-tuys, el-júrtqa Qúneken:

-         Myna Izghútty maghan qiyn jolda, tar jerde asqan erlikpen, aqylmen ýlken kómek jasady. Eger men sol barghanda qúday ýiin kórmey qaytsam, elge qaytyp kelmegen bolar edim, ishqúsa bolyp sol jerde óletin edim. Izghútty meni ajaldan aman alyp qaldy... Mening úrpaghymnyng úrpaghy jәne barlyq aghayyn-tuystarym, myna Izghútty men onyng úrapaqtaryn syilandar, renjitpender! Osy aitqanym oryndalmasa, men senderge riza bolmaymyn! – degen eken (7).

Izghúttynyng nemeresi Qabdymúrattyng derekterine qaraghanda Izghútty 1887 jyly, yaghny Qúnekennen bir jyl keyin dýniyeden kóshken. Qúnanbaydyng tiri kezindegi ósiyeti boyynsha Izghútty Aqshoqy qystauyndaghy ziratynyng ishine Qúnanbaydyng qasyna jerlengen.

Búl turaly Qabdymúrat aqsaqaldyng qoljazba esteliginde bylay delingen: «Teginde balalaryna әjem Ýlken Qajy, Kishi Qajylardyng ziratyn kórsetip, ary-beri ótkende qúran oqyp, kórsetip jýr, esterinde qalsyn deytin. Men әjemnen Qajy atamnyng ziratynyng qayda ekenin súradym. Ol  Aqshoqy degen jerde ýlken Qajymen (Qúnanbay) qatar qoyylghan, ziratynyng aldynda úzyn tik otyrghyzghan syn tasy bar. Semeyge baratyn arba joly ýstinen ótedi, zirattyng ýstinen ótkende jayaulap ótemiz, balam múny esinnen shygharma dedi».

Qúnanbay men Abay dýniyeden ótkennen keyin Qúnekeng aitqan bayaghy ósiyet sózderdi keyingi úrpaq úmyta bastaydy. «Keshegi Izghútty Qúnanbaygha arqa sýiep bizge ese bermedi. Ol Izghútty qyzdan tughan edi. Ol qyrghyz siyaqty. Qazaq «Qyzdy qyrghyz da alady», - degen, búl kim? Búl qanghyp kelgen kirme», - dep kóge týrtki jasay bastaydy. Tipti maldary joghalghan keybireuleri solardan kóretin bolypty. «Kirme, kelimsek» degen sóz әr jerde estile bastapty.

Izghúttynyng kenje úly Qajyghaydar Semey qalasyna bir barghanda, Múryn elining adamdaryn tauyp, atalas aghasy Múhamedjan bolysqa jolyghyp:

-          Elimizden adamdar kelip bizdi kóshirip әketsin, biz el-tuysy joq siyaqty bolmayyq. Múndaghy Qúnekeng de óldi, Abay da joq. Bizdi «kirme» dep, «kelimsek» dep syrtqa tebe bastady. Qúnekeng men Abaydyng aruaghyna da rizamyz, qazir jaghdayymyz basqasha boldy, - dep elge sәlem aitady.

Kóp keshikpey Izghútty balalaryn kóshirip әketuge Múrynnan kóp adam keledi. Izghútty auylynyng kýsh-kóligine qaramay ózderi jýk artatyn týieler, jýkshi jigitter, soyys maldaryn, azyq-týligin alyp jasanyp biraq kelgen. Ishterinde aqsaqaldary, dilmar sheshenderi, әnshi aqyndary bar Nayman adamdarynyng shúghyl kelisin Tobyqty ishi ghana emes, kórshiles Kerey, Uaq, Bura, bergisi Matay-Syban estip, keshegi Qúnanbaydyng ong kózindey bolghan Izghúttynyng sýiegine tanba salyp, bir taydy syltauratyp toqymday jerdi iyelengisi kelgen Tәkejen balalaryna renish bildirisedi.

Sol kezde Abay auylynda bilikti qariyalardan Shәkәrim ghana bar eken. Kelgen sharualaryn aityp, kóshirip әketuge Shәkәrimnen qazaq ghúrpymen rúqsat súraydy.

-         Ras, zaman ózgerdi, adam ózgerdi. Keyingilerding sonday bir dóreki sózder aitqanyn, teris ister jasaghanyn ózim de kórgen edim... «Túlpar – tughan jerine» degen sóz de bar edi. Kóshiruge kelgen ekensizder, rúqsat. Izghútty úrpaghy qayda bolsa da aman bolsyn! Izghúttynyng izgi isterin, keshegi Qúnekenning aitqan ósiyetin keyingi esi bar úrpaq úmytugha tiyis emes edi, - depti Shәkәrim tolghanyp (8).

- Bizding auyl 1928 jyldyng kóktemi ótip, jer kóktep, әbden degdigende kóshti. Kósh kezinde tuyp-ósken Shynghystau, Oiqúdyq, Qúnanbay qoryghynyng ayaghyndaghy bizding qystaular, әsirese Qasqabúlaqtan ótkendegi úsaq úsaq kólder men qyrattar kózge ottay basylyp, janarymyzgha jas keldi. Bizdi bastap kele jatqan adamdar: «Jylamandar, Tarbaghatay tauy, Qarghyba-Bazar, qalyng el Nazar, ol da óz elderin», -  deydi. Ol jaqty biz týgili әkelerimiz de bilmeydi. Aldymyzda qanday zaman, taghdyr jazuy bary belgisiz. Nar tәuekel dep bizding auyl Tarbaghataygha bet aldy, - deydi ózining esteliginde Izghúttynyng úrpaghy, qúrmetti enbek ardageri Qalima Dýkenbekqyzy (9).

Izghútty úrpaqtarynyng kóshi Kókpektining «Aja» deytin jerine toqtap, qonys tepken eken. Alasapyran jyldary búlar qughyn-sýrginge úshyrap, 1928 jyly Izghúttynyng Orynbek, Týsipbek, Qajyqaydar degen balalary ýi-ishterimen Qytaygha kóship, Dәuitbek pen Dýkenbekting balalary Aqsuattyng Qaroba deytin jerine ornalasady. Orynbek pen Qajyghaydardyng úrpaqtary 1955 jyldary elge qaytyp oralady da Kókpekti men Aqsuat audandaryna qonystanady.  

Izghútty atamyz ghúmyrynda ýsh әiel alghan: bәibishesi – Nesibeldi (1836-1916), ekinshi әieli Dәmógey (ómir sýrgen jyldary belgisiz), toqaly – Toghjan (1852-1924). Ókinishke oray Dәmógey súludyng ghúmyryn tәniri qysqa jazypty. Barghan song eki jylgha jeter-jetpeste dauasyz bir aurudan ómiri ýzilgen. Artynda perzent qalmaghan (10).

Qajyghaydarúly Saghiymúrat aqsaqaldyng aituy boyynsha Qajy babamyzdyng ýsh әieli de Jiydebay qoryghyna taqau, «Izghútty qoryghynyn» qasyna jerlenipti. Izghúttynyng óz kindiginen 6 úl taraydy: bәibishesinen – Moldahmet, Dәuitbek, toqalynan – Dýkenbek, Orynbek, Týsipbek, Qajyghaydar. Osy tórt úldyng ishinde Týsipbekten úrpaq joq. Al Qajyghaydardyng esimi Qúnanbay myrza men Izghúttynyng qajylyq saparynan esen-sau, abyroy-ataqpen qaytyp oraluyna baylanysty qoyylghan eken. Qajyghaydar  1885 jyly Abay auylynda dýniyege kelip, 1953 jyly Qytaydaghy Shәueshek qalasynda qaytys bolady.

Býginde Izghúttydan taraytyn úrpaqtyng sany mynnan asady jәne olar elimizding әr týkpirinde týrli qyzmetterde jemisti enbek etude.

Sóitip, bir kezderi Toqabaydyng Jomart biyining bergen batasy jýzege asyp, Izghútty babamyz Tobyqty men Nayman elining arasyn sabaqtastyrghan aituly túlgha, әri Qúnanbaydyng arqa sýiegen senimdi serigi bolyp bolyp tarihta qalmaq.  

Qoldanylghan әdebiyetter:

1.  Q.Altynbaev, E.Júmahan «Aqsuat» Almaty, 1998 j., 161-164 bb.; «Yrghyzbay әuleti jәne nayman eli», Semey tany, 11- shilde 1992 j.;
2. M.Beysenbaev «Abay jәne onyng zamany», Almaty, 1988 j.;
3. Beybit Saparaly «Qúnanbay qajy» tarihy ghúmyrbayan. Júldyz jurnaly, 1994 j., №8, 64-65-bb.;
4. M.Áuezov «Abay joly», Almaty, 1961 j.;
5. M.Áuezov «Abay joly», Almaty, 1961 j.;
6. B.Saparaly «Qúnanbay qajy» tarihy ghúmyrbayan, Júldyz jurnaly, 1994 j., №8, 64-65-bb.;
7. Dәuitbek Núrtazaúly «Izghúttynyng izgi isteri», Almaty, 1992 j.;
8. Dәuitbek Núrtazaúly «Izghúttynyng izgi isteri», Almaty, 1992 j.;
9. S.Ayqymbekov, «Abay» jurnaly, №10, 1994 j.78-80 bb.;
10. Q.Altynbaev «Yrghyzbay әuleti jәne Nayman eli», Semey tany, 11-shilde 1992 jyl.

Medetjan Izghúttinov

Abai.kz