Býginde әlemde sayasy partiyalardyng qyzmetin qarjylandyru birneshe jolmen iske asyrylady. Keybir elder (Qytay, Soltýstik Koreya) Kenes odaghynyng izin quyp, elde tek bir ghana partiyany qanatynyng astyna alghan. Onyng qarjylandyryluy tolyghymen memleketting moyynynda. Búl eldegi biylikti uysta ústap túrugha mýmkindik bergenimen, birpartiyaly jýiemen algha jylju týpting týbinde onay bolmaytynyn әlem elderining tәjiriybesinen kórdik emes pe.

Sayasy partiyalardy qarjylandyrugha baqylau jasamaytyn elder bar. Mәselen, Tunis elinde partiyalar qarjylandyru kózderi turaly esep bermeydi. Sonday-aq, songhy jyldary Arab elderining kópshiliginde partiyalar jauynnan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptap, memleket olardyng aqshany qaydan alyp jatqanyn baqylay almaytyn dәrejege jetti. Sonyng saldarynan búl elderde erinbegenning barlyghy partiya ashyp, syrttan olargha ondy-soldy qarjy aghyluda. Áriyne, qarajat tegin berilmeydi, sol arqyly syrtqy kýshter óz mýddelerin iske asyryp, kóp elding irgesin búzyp, shanyraghyn ortasyna týsirdi.

Sonymen qatar, sayasy úiymdardy qoldaudyng әlemde aldynghy qatarly elderde qoldanylatyn taghy bir tәsili bar. Ol - saylaushylar senimine ie bolghan partiyalardy memleketting tolyqtay bolmasa da, belgili bir sharttarmen qarjylay qoldauy. 

Partiyalargha memleket qorjynynan qarjy bólu 60-70 jyldary Batystyng damyghan elderinen bastau alghan. Eng birinshi ony Germaniya jýzege asyryp, artynsha Fransiya, Avstriya, Shvesiya, Finlyandiya, Daniya qolgha aldy 70-shi jyldary Italiya, Norvegiya, Kanada jәne AQSh osynday tәsilge kóshti.

Sol damyghan elder qatarynan tabylghysh bizding elimiz de osy tәsildi qoldanysqa engizuge úmtylghan.

Iya, Qazaqstanda qazir partiyalar budjetten qarajat alyp otyr jәne búl demokratiyalyq ýrdis bolyp sanalady-mys.

2009 jyldyng 3 qyrkýieginde QR Ortalyq saylau komissiyasynyng «Sayasy partiyalardy qarjylandyru erejesin bekitu turaly» №166/314  qaulysy qabyldanghan. Soghan say bólinetin budjet qarjysy songhy saylauda jetkilikti dauysty jinap, Parlamentke ótken partiyalargha ghana tiyisili. Al, qarjynyng kólemi  әrbir saylaushy dauysy ýshin eng az jalaqy mólsherining ýsh payyzy eskerile otyryp aiqyndalady.

Yaghni, qaysysy dauysty kóp aldy, mayly jilikting basy sol partiyagha búiyrady.

Qazaqstanda onday baqytqa ýsh partiya iye. Olar – 2012 jylghy Mәjilis saylauynda 80.99% dauys jinaghan, tómengi palatagha 83 deputatyn ótkizgen «Núr Otan», 7.47% dauys jinaghan, 8 deputaty bar «Aq jol»,  7.19% dauysqa ie bolyp, 7 deputaty saylanghan Qazaqstan kommunisteri halyqtyq partiyasy.

Álgi erejege qarasaq, kýlshening kólemdigi bóligi qay partiyagha berilgeni aitpasa da týsinikti.

Degenmen, sol aqshanyng mólsherin biluge qyzyghushylyghymyz artyp, shotqa qaghyp kórgenbiz.

Elimizde qazir eng tómengi jalaqy 19 966 tenge. Onyng 3 payyzy 598.98 tenge bolady. Endi osyny «Núr Otangha» dauys bergen 5 621 436 saylaushygha kóbeytemiz. Sonda shyqqany 3 milliard tengeden asyp týsti, naqty aitsaq 3 367 127 735 tenge.

Osy formulamen «Aq joldyn» aqshasyn eseptegenbiz, shyqqany – 310 514 226 tenge. QKHP-gha tiyesili qarjy 298 764 036 tenge eken.

Ayta keteyik, búl bizding jabayy esebimiz. Bәlkim partiyalardyng alyp jatqany búdan sәl kóp bolar nemese kem bolar.  

Kórip otyrghandarynyzday, «Núr Otannyn» ýlesi qalghan ekeuine qaraghanda anaghúrlym qomaqty. «Baydyng asyn bayghús qyzghanady» dersizder, degenmen aqiqat osy. Áriyne búl jerde eshtene dey almaysyn, ereje boyynsha saylaushylary kóp bolghan song aqshanyng negizgi bóligin de solar alyp otyr.

Memleket osylaysha demep jatqan sol partiyalar halqy ýshin ne tyndyryp jatyr? Qarajatty qayda júmsaydy? Turasyn aitqanda, olargha berilgen azdy-kópti qarajat myna siz ben bizding - salyq tóleushilerding aqshasy. Sondyqtan da, ony biluge haqymyz bar ghoy dep oilaymyz. Shetelde osynday jolmen qarjylandyrylatyn partiyalar mindetti týrde búqarasyna esep berip otyrady.

Aytpaqshy, «Núr Otan» partiyasy tóraghasynyng birinshi orynbasary Bauyrjan Baybek jaqynda bir jiynda «Partiyamyzdyng qarjylyq esebin jariyalaymyz» dep qalghan edi. «Negizgi ústanymymyz: jauapkershilik, ashyqtyq, eseptilik jәne tiyimdilik» degendi ýnemi aityp jýrgen B.Baybek sol sózding ýddesinen shygha ma? Ony keler kýnning enshisine qaldyrayyq.

Negizi budjetten qarajat partiyalargha tek Parlamentke ótkeni ýshin ghana beriletin syiaqy emes. Sonymen qatar, saylaualdy ýgit-nasihat jýrgize ghoy dep te bergen joq. Jasyratyny joq, kóp partiya әdette saylau jaqyndaghanda oyanady. Sosyn nauqan kezinde halyqqa uәdeni ýiip-tógip, elde júmaq ornatatyn bolyp, saylau bitken song qaytadan taz qalpyna týsedi. Memleketting partiyalargha qarjy beruining mәnisi de osynda. Jeniske jetken partiyalargha «bir saylaudan ekinshisine deyin jatyp almay, halyqpen júmys iste, saylaushylardyng mýddesi ýshin qyzmet et» dep beredi.

Hosh, sonymen budjetting qarajatyn alyp otyrghan búl partiyalar ne bitirdi degenge toqtalayyqshy.

Aldymen «Aq jol» partiyasyna ýnileyik. Jasyratyny joq, atauy «tilge jenil, jýrekke jyly tiyetin»  búl partiyanyng bastapqydaghy uәdelerine ishimiz jylyp, bizdi aq jolgha bastaytyn osy bolady-au dep oilap edik. «Qashanda halyqtyng mýddesin qorghaymyz», Alash iydeyasyna adalmyz dep úrandaghan aqjoldyqtar Mәjilis tórine baryp jayghasqan son, aiymyz onynan tuar dep bórkimizdi aspangha atqanbyz. Alayda, saylaugha deyin ekpini ýy jyqqanday bolghan partiyanyng tyndyrghan ilkimdi isin әli kóre almay shermendemiz.

Mәjiliste búl partiya ókilderi úiqysynan oyanyp ketkende, auyq-auyq deputattyq saual joldap qoyady. Keybir zandardyng qabyldanuyna atsalysqanday bolatyny bar. Ásirese bizneske qatysty mәselelerge kirisip jýredi. Aytpaqshy, kópshilik «Aq joldy» syrtynan «biznesmender partiyasy» deydi. Onysyn kim bilgen, әiteuir partiya belsendilerining kópshiligining kezinde biznesting bel ortasynda jýrgender ekeni ras... Úzyn sózding qysqasy, partiyanyng jalpyhalyqtyq jobalar, baghdarlamalar týzip, ony iske asyryp jatqanyn kórmeppiz...

Kelesi partiya - Qazaqstan kommunisteri halyqtyq partiyasy. Búrynghy kommunistik partiyanyng izbasarymyz dep jýrgen búl partiyany «túlypqa móniregen siyrgha» tenemeske amal joq. Kommunistik partiya kimdi úshpaqqa shyghardy? Qazaqstangha qanday paydasy tiydi? Osy saualdardyng naqty jauabyn ózderi bilmese de, QKHP kez kelgen jerge kelmeske ketken kommunistik iydeologiyany tyqpalaumen keledi. Halyq ýshin búdan bólek ne jasaghany ózderine ghana mәlim...

Al, kelesi partiya turaly qalasaq ta, qalamasaq ta úzaghyraq toqtalugha tura keledi.

Iya, «Gazetterdi ashyp qalsang da, teledidardy qosyp qalsang da» aldynnan kesekóldenendep shygha keletin partiya búl.

Qarap otyrsaq, búl elde «Núr Otan» qolgha almaghan, qoldamaghan sala joq kórinedi. Ana iske de, myna iske de aralasatyny ras endi.

Aytys «Núr Otansyz» ótpeytin boldy. Últtyq sport týrlerine qamqorlyq jasaymyz dep, «Kókpar», «Audaryspaq», «Asyq atu» «Qazaqstan Barysy» sekildi jarystargha demeushi bop ketti.

«Oqulyqtardyng sapasy nashar» degen sóz shyghyp edi, ol jerden taghy «Núr Otan» tabyla ketip, Bilim jәne ghylym ministrligining silikpesin shyghardy. Partiyanyng «Miras» qoghamdyq kenesi 173 mektep oqulyghy men әdistemelik qúralgha taldau jasady.

Kýn sayyn demey-aq qoyayyq, ay sayyn «Kedergisiz keleshek», «Bizding auyl», «Myqty biznes - quatty memleket», «Ardagerlerdi ardaqtayyq», «Baqytty otbasy» sekildi bir jobany bastap jatady.

Atalghan partiyalardyng qaysysy aimaqtarda belsendi degendi bilu ýshin oblystardaghy, audandardaghy bólimshelerin týgendegenbiz. Sonda bayqaghanymyz, jergilikti júrtshylyq әlgi eki partiya filialdarynyng bar-joghynan habarsyz. Barlyghy birining auzyna biri týkirip qoyghanday «Núr Otannyn» filialdaryna silteydi. Sonda búl «Aq jol» men QKHP-nyng osaldyghy ma, joq «Núr Otannyn» kýshtiligi me?

Osy kýni qarapayym halyq jergilikti atqarushy biylikten góri partiyagha kóbirek senetin siyaqty kórinedi. Qit etse «Núr Otangha» shaghymdanamyn» deytindi shyghardy. Ákimderding ózi búndayda tompandap jýgire jónelmese de, jelkesin qasyp, oilanyp qalatyn boldy.

Ótken jyly partiyanyng qoghamdyq qabyldauyna 800 myng adam kelipti. Biylghy jyldyng 5 aiynda 200 myng adam shaghymyn aitqan. 39 myng aryz memlekettik organdardyng qarauyna joldanypty. Sonymen qatar, mýmkindigi shekteuli 5 jarym myng adamgha qamqorlyq kórsetilip, onyng ishinde 2,6 myng adam túraqty júmysqa ornalastyrylghan.

Júmyspen qamtu demekshi, jaqynda Bauyrjan Beybek bir top azamatty partiya qataryna qabyldap túryp: «Partiyanyng ózi qazir 3000 adamdy túraqty júmyspen qamtamasyz etip otyr, jyl sayyn memleketke 600 million tenge salyq tóleymiz», - dedi.

Úiym mýshelerining sany da kýn sanap arta týsude. Jaqynda estidik, aimaqtardaghy partiya qyzmetkerlerining jalaqysy bir jarym jyldyng ishinde 55 payyzgha ósken kórinedi. Osydan keyin partiyagha qyzyghushylar qalay kóp bolmasyn.

Sybaylas jemqorlyqpen jaghalasyp jatatyn da  «Núr Otan».  Kýni keshe barlyq BAQ osy partiyanyng jemqorlyqpen kýresu jónindegi arnayy baghdarlama jobasyn jariyalaghanyn jazdy. Osy tektes memlekettik baghdarlama bar ekeni belgili. Alayda, myna baghdarlamadan kózge jyly úshyraghany – «aqparatqa qoljetimdilikti arttyru jóninde zang qabyldanuyna yqpal etemiz» delingen. Qoghamda sybaylastyq, jemqorlyq degen jegi qúrttyng payda boluyna negizgi sebep te sol qarapayym halyqtyng tiyisti aqparatqa qoly jetpeuinen bolyp otyrghan joq pa?! Qoghamdyq baqylaudy kýsheytemiz degenderi de qúba-qúp. 870 mynnan astam mýshesi bar «Núr Otan» eger shyndap kirisse, qúlqyny qúrdymdardyng basqan izin andyp, typyr etkizbeuge shamasy tolyq kelip túr ghoy. «Ár bes jyl sayyn baghdarlamany jýzege asyrudyng Jol kartasyn, jyl sayyn is-sharalar josparyn әzirleymiz», deydi taghy.

Aqparat salasynda da taghy osy partiya júrttyng aldyn orap ketude. «Núr Media» holdingi degendi qúryp, «Ayqyn», «Liyter», «Týrkistan», «Qazaqstan temirjolshysy» gazetterin, «Astana» telearnasyn, «NS» y «Orda FM» radiostansiyalaryn, Aynaline.kz, Munara.kz, Remarka.kz internet resurstaryn ashyp qoydy. Qanshama jurnalist solardyng soyylyn soghyp jýr.

Qazir júrt jabyla maqtap jýrgen elektrondy ýkimet jýiesinen qalyspay, elektrondy partiya jobasyn iske qosty. Endi qajet etken adam partiyamen baylanysty ýiden shyqpay-aq ornata alady eken.

Búdan keyin «azuyn aigha bilegen» partiya gharyshqa úshamyz dese tanghalugha bolmas. Myna týrlerimen Marsty da baghyndyramyz deui ghajap emes.

Al, Parlament esiginen ene almaghan partiyalar ne bitirdi?

Aldymen olardyng arasyndaghy tanymaldauy - Jalpyúlttyq sosial demokratiyalyq partiyasyna sholu jasayyq. Partiyanyng belsengenin songhy ret 2012 jylghy parlament saylauynda kórgen siyaqtymyz. Qajetti dauysty ala almaghannan keyin, partiya әdettegidey «úzaqmerzimdik demalysqa» ketti. Qoghamda jýzege asyrylyp jatqan keybir bastamalargha, ózgeristerge qarsy ókpesin aityp, baspasóz betterinde, әleumettik jelilerde búlqan-talqan bolghany bolmasa, jsdplyqtardyng naqty әreketin әli kýnge eshkim kórgen emes.

Auyl problemasyn auyq-auyq kóteruge tyrysyp jýretin «Auyl» partiyasy da saylau ótkennen beri jym-jyrt.

«Birlik» dep atalatyn partiyanyng da elding birligi men tirligin gýldendiruge arnalghan bir isin eske týsire almadyq. «Ádilet» jәne «Ruhaniyat» partiyalarynyng nekelesuinen payda bolghan búl úiymnyng әdilet ýshin kýresip jýrgenin nemese ruhaniyattyng joqshysy bolghanyn kórmeppiz. Kóp adam búnday partiyanyng bar ekeninen habarsyzbyz dese, tanghalugha bolmas.

Qazaqstan patriottary partiyasy degen ataghy alatauday úiym bar. Ózine 172 000 adam mýshe. Alayda, ol da kelesi saylaugha deyin qalyng úiqygha ketkendey...

Sonymen, Qazaqstanda «bir jarym partiyalyq jýie» qalyptasty. Qúlaqqa jaghymsyz estilse de, shyndyqty moyyndaugha mәjbýrmiz. Mәjilistegi «Núr Otannyn» 83 deputatynyng janynda qalghan eki partiyanyng 15 deputatynyng jaghdayy jalghyzdyng ýni shyqpastyng keri ghoy. Onyng ýstine Ýkimetti qúrap otyrghan da osy partiya. Preziydentting ózi osy partiyanyng basynda.

Bir esepten, jan-jaqtaghy jaghdaydy barlap kórgende eldegi halyqtyng basym bóligi shoghyrlanghan partiyanyng әleuetti hәm belsendi bolghany da dúrys pa deysin... Dalighan dalasy bar degening bolmasa, at tóbelindey ghana halqy bar Qazaqstandy múhittyng arghy jaghyndaghy alpauyt el de, basqalary da ayayyn dep otyrghan joq. Búghan syrtqy hәm ishki sayasy kýshterin erkimen jiberip alyp, tistegenning auzynda, ústaghannyng qolynda ketip jatqan elder mysal.

Sayasy úiymdargha qoldau kórsetpey, óz kýnindi ózing kór dese qalay bolar edi? Múnday jaghdayda qaltasy bos qalghan úiymdar syrttan basqa qarjylandyru kózderin izdey bastauy mýmkin. Izdegenge súraghan deytin onday «batpan qúiryqtar» býginde jetkilikti. Búghan mysaldy alystan izdemey-aq qoygha bolady.

Biraz jyl búryn «Algha» dep at qoyyp, aidar taqqan úiymgha keybireuler jylylyq tanytyp edi, onysy ózine tayaq bolyp tiydi. Sonau 2005 jyly BTA Bankten 7 milliard dollardy jymqyrghan M. Áblyazovting sol tirkelmegen «Algha» partiyasyn tolyq qarjylandyryp otyrghany әshkere boldy. Sol qarjynyng arqasynda Kozlovtar airanday úiyp otyrghan el ishin alatayday býldire jazdaghan joq pa?

Qarap otyrsanyz, «Núr Otan» qazir tym belsenip alghan. Osyndayda «Kýshtining qúiryghy diyirmen tartady» degen mәtel oigha keledi. Jaghdayy kelip túrghan song jasaydy da. Jaghday demekshi, әlgi «Aq jol» men QKHP da budjetten tәp-tәuir qarajat alyp otyr. Solar «Núr Otannyn» aldyn orap, osy sharalargha kirisip ketuge shamalary jetpese de nege talpynys jasap, qanday da bir ómirsheng jobalardy jýzege asyrmaydy degen oy keledi. Sonda, halyqtyng shyn qoldauyna ie bolar ma edi bәlkim...

Shәriphan Qaysar

Abai.kz