Jeksenbi, 29 Qantar 2023
Biylik 5327 0 pikir 26 Mausym, 2014 saghat 17:26

TUGhAN ELIN TÝLETKEN TÚLGhA

Tәuelsiz Qazaqstannyng simvoly ispetti Astananyng tughan kýnine de sanauly kýnder qaldy. Jyl sayyn Astana kýni merekesi qarsanynda alghan asular men shyqqan belesterdi saralau iygi dәstýrge ainaldy. Tabys ózdiginen kelmeydi. 
Onyng da oryndaushysy bar. Ol jóninde alghashqy enbek jolyn Elbasymen birge bastaghan seriktesterining aitary da az bolmasa kerek.

Tóleutay SÝLEYMENOV, qogham qayratkeri:

– Eng alghash Núrsúltandy domna sehynda kórdim. Mening jasym nebәri 17-de, onyng jasy 19-da boldy. Sol kezding ózinde-aq Núrsúltannyng bәrimizden kósh ilgeri ekeni angharylyp túr­dy. Erudisiyasy óte myqty Núr­súltanmen bir mәsele tóni­re­ginde pikirtalasta eshqaysy­myz da tenese almay­tynbyz. Onyng bilmeytini joq edi. Alayda ol bizding ara­myzdaghy liyderimiz boldy. Bәrimiz onyng aitqanyn úiyp tyndaytynbyz. Óitkeni ol óte senimdi týrde sendirip aitatyn. «Eger sәl bir mýmkindik tusa, elimdi órkendetu ýshin qolym­nan kelgenning bәrin jasay­myn» deytin. 

Núrsúltan sol mýmkindikti qalt jibermey, el iygiligi jo­lynda iske asyrghan kemenger basshy. Núrsúltan Nazarbaev – Tәuelsiz Qazaqstannyng negizin qalaushy. Ol onay bolmaghany belgili. Tarihta alyp imperiya ydyrap, onyng qúrsauynan b­ó­lingen elderding jeke memle­ketting irgesin qa­lamaqqa úmty­lysy siyrek bolatyn qúbylys. 90-jyldary KSRO qúramynan shyqqan respublikalar der­bestigin alghan sәtte neden bas­taryn bilmey biraz daghdardy. Dәl osy tústa qaysar da qajyr­ly, kemel oy iyesi Núrsúltannyng liyderlik qasiyeti erekshe bay­qaldy. Ol elin tyghyryqtan alyp shyghudyng aluan josparyn qarastyrdy. Halqyn qiyn­dyq­tan alyp shygharyna sen­dirdi. Eli Núrsúltanday erine sendi. Qoldady. Sonynan erdi. Kópting senimine ie bolu qiyn­nyng qiyny. Halqy ýshin nar tәue­kelge bel baylaghan Núr­súltan el senimin aqtady.

Al endi búl kýnderi Tәuelsiz Qazaqstandy damytu men qa­lyp­tastyruda sheshushi róldi Preziydent atqarghandyghyn esh­kim de joqqa shyghara almaydy. Tughan jerin týletude ol bar mým­kindikti qarastyra otyryp, sol jolda ayanyp qalghan joq. Ony sózben emes ispen dәlel­degen qay­sar jannyng osy ba­ghyt­ta jýr­gizgen reformalary jana­shyl­dyghymen zor mәnge iye. Ony bir biz emes әlemdegi alpauyt el­ding basshylary da moyyn­daydy. Integrasiya iydeyasyn birinshi bolyp aitqan da bizding Preziydent. Birynghay ekonomiy­kalyq kenistik kýshine endi.

Núrsúltan Ábishúly jana, tyng iydeyalar men úsynystardyng bastamashysy retinde de órke­niyet kóshin bastaghan memleket basshylaryn moyyndatqan biregey túlgha. 

El damuynyng basty baghyt­taryn saralaghanda jas memle­ketimizding qol jetkizgen bar­lyq jetistikteri Núrsúl­tannyng qiyn­nan qiystyrar iskerligi men batyldyghyna, tikeley bay­lanysty ekenine esh shýbәniz qalmaydy. Kózdegenin oryn­dau­­dy ertenge qaldyrmay, dәl me­zetinde iske asyratyn qasiyet ózine senimdi túlghagha ghana tәn. Búl túrghydan alghanda, Núrsúl­tannyng qolgha alghan qay basta­masy da týpki nәtiyjesining tiyim­diligimen erekshelenude. Núr­súltan Nazarbaev әlemge ózin moyyndatqan isker de kóre­gen, kósheli kóshbasshy. 

Tәuelsizdikting bastapqy kezeninde Syrtqy ister miy­nistri qyzmetinde Preziydent­pen birge jarty әlemdi sharla­dym. Úly Valiter aitqan eken, «memleketti qúru ýshin bir myq­ty adam bolsa jetkilikti» dep. Dәl osy sóz bizding Núrsúltangha qarata aitylghanday. Memleket qúrylysyn taza aq paraqtan bastaghan Preziydent Batystyng da Shyghystyng da tәjiriybesin týgel qamtugha tyrysty. Qazaq­stan 23 jyl ishinde ekonomiy­kalyq jәne әleumettik da­muyn­da ghajayyp nәtiyjelerge qol jetkizse, búl jolda Elbasy si­nirgen enbek erlikpen para-par. Elimizde jasalyp jatqan jarqyn isterdi Preziydent aty­men baylanystyru zandylyq. Nazarbaev Tәuelsiz jas memle­ketting ekonomikalyq jәne saya­­sy damu baghyttarynyng tiyimdi modelin qalyptastyra bildi. Osy­nyng arqasynda Qazaqstan daghdarysty jyldam enserudi qamtamasyz ete aldy. Elimizde ekonomikanyng júmys isteui men damuyn jana negizde jýrgizetin naryqtyq institut­tar jýiesi qúryldy. 

 

Qazirgi tanda Respub­lika­myzda industriyalyq-innova­siyalyq jobalar qarqyndy týr­de jýzege asyryluda. Ma­nyzdy jobalardy jýzege asyru – zaman talaby. Eli­mizding әleueti zor. Bolashaq – býginnen de jarqyn bola­ryna senim mol.

 

Ismayyl ORAZBAEV, zeynetker:

Astananyn bas sәuletshisi

Núrsúltanmen 1958 jyly Dnepro­dzerjinskidegi nómiri 8-tehnikalyq uchiliyshede kezdestik. Sol jyly Ontýstik Qazaqstan ob­lysy Lengir audany Qasqasu aulyndaghy Kuybyshev atyndaghy orta mektepti bitirgen bola­tynmyn. Bir kýni mektep diyrektory shaqy­ryp jatyr degen son, bardym. Ol kisi audan ortalyghynda bolghanyn, 10 synypty tamamdaghan balalardy Qazaqstan Magnitkasyn iygeruge, Temirtaugha komsomoldyq joldama­men jiberetinin aitty. Sodan audan­dyq komsomol komiytetine baryp jolyq­qan edim, mәselening mәn-jayymen týbegeyli tanystyrghan olar, sonynda qolyma joldama ústatyp jiberdi.

Dneprodzerjinskide elimizding týkpir-týkpirinen kelgen jastar ja­taqhanagha ornalastyq. Tәlimger­le­rimiz kombinatty aralatyp, ar­nayy ekskursiya jasatty. Ýsh týrli maman­dyqtyng birin tandaugha bo­latynyn týsindirdi. Núrsúltan sa­byrly, sal­maqty jigit bolyp kó­rindi. Alghashqy sәtten-aq ózin qy­zyqtyrghan saual­dargha berilgen jauapty múqiyat tyndap, bәrin bil­mekke úmtylysy tanghaldyrghan-dy.

Sodan beri Núrsúltan Ábishúly bir men emes, ony biletinderding bәrin ózgelerden erekshe oilap, is tyndy­ruymen tanghaldyryp kele jatyr. Tәuelsiz Qazaqstandy әlem­ge tanytuda Núrsúltan Nazar­baev­tyng róli ólsheusiz. KSRO degen alyp imperiya­dan irgesin bólektegen jas memleketting qiynshylyq qúr­sauynda shyrmaty­lyp qalmay, ensesin tez kóteruinde, zor úiymdas­tyrushylyq qabiletke iye, Núrsúltan Ábishúlynyng enbegi úlan-ghayyr. Oghan býkil әlem kuә.

Tәuelsizdikting bastapqy keze­nin­degi qiynshylyq әli esten shygha qoyghan joq. Mine, endi búl kýnderi Qazaqstan qiyndyqty keri ysyryp qana qoymay, órkeniyetting kóshba­syndaghy 50 elding qatarynan kórinip otyr. Búl sóz joq Elbasynyng sarab­­dal sayasatynyng nәtiyjesinde iske asqan iygilik. Bәri de kópshilikting kóz aldynda, bәrin tizbektep jatu shart bolmas.

Bir ghana Astananyng ózi ne túra­dy! Arqa tórinen boy kótergen әsem qala Astananyng kózding jauyn alar kókke shanshylghan ghimarattary qan­day kórkem desenizshi! Beynebir ertegi­dey jyl sanap emes, ay sanap órken jayghan Astananyng aibyndy kelbeti el ekonomikasynyng kór­setkishindey kónildi marqaytady. Múndaghy әrbir ghimarattyng ar­hiy­tekturalyq kelbe­tining erekshe, birin-biri qaytalamaytyn sipa­tymen daralanuy kimdi bolsa da sýisintpey qoymaydy. Árbir nysan­nyng arhiytekturadaghy eng ozyq ýlgi­lerge say boluyn basty nazarda ústaytyn Astananyng bas sәuletshisi de Elbasynyng ózi.

Astana – Núrsúltan Nazaarbaev­tyng tikeley baqylauymen salynyp jatqan qala. Múny jalghyz biz emes, elimizge taban tiregen sheteldik mey­mandardyng kez kelgeni moyyndaydy. Resey premier-ministri Dmitriy Medvedevting «Astana –Núrsúltan Nazarbaevtyng tughan balasy, onyng ýlken jetistigi jәne kýmәnsiz maqta­nyshy» deui sonyng bir dәleli.

2010 jyly әlem nazaryn bir sәt Astanagha audarghany mәlim. EQYÚ Sammiytining ayasynda «Astana dekla­rasiyasy» qabyldanuymen Astana tarihta mәngilikke qaldy. Al Sam­miyt, sóz joq, manyzy airyqsha oq­igha. Italiyanyng premier-miy­nistri Sili­vio Berlusskony sol kezde «Siz adam senbes jobany iske asyra aldynyz!» dep aghynan jaryl­ghanda Núrsúltanday Preziydenti bar barsha qazaqstandyqtar bir marqayyp qalghan-dy. Aqiqaty da, shyny da sol. Batystyng bedeldi úiy­my­na Aziya elderinen alghashqy tóragha bolghan elmiz. Búl da tikeley Núrsúltan Ábishúlynyng zor bedelining arqasynda jýzege asqan iygi shara ekeni dausyz.

 

Núrsúltan Ábishúlynyng esh­kimge úqsamaytyn basty qasiyetining biri – iri-iri jiyndarda, basqosu­larda jana, tyng bastama kóteruimen erekshelenui. Búl joly qúrlyqtyng tútas qauipsizdigi jónindegi basta­masymen órkeniyet kóshin bastaghan elderdi taghy bir tәnti etkeni belgili. Qazaqstan – Tәuelsizdik jylda­ryn­daghy kez kelgen tabysyna, kóregen Kóshbasshysynyng syndarly saya­satynyng arqasynda qol jetkizgeni anyq. 

Ayqyn gezeti.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3164
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2113
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1927