Tóleutay SÝLEYMENOV, qogham qayratkeri:

– Eng alghash Núrsúltandy domna sehynda kórdim. Mening jasym nebәri 17-de, onyng jasy 19-da boldy. Sol kezding ózinde-aq Núrsúltannyng bәrimizden kósh ilgeri ekeni angharylyp túr­dy. Erudisiyasy óte myqty Núr­súltanmen bir mәsele tóni­re­ginde pikirtalasta eshqaysy­myz da tenese almay­tynbyz. Onyng bilmeytini joq edi. Alayda ol bizding ara­myzdaghy liyderimiz boldy. Bәrimiz onyng aitqanyn úiyp tyndaytynbyz. Óitkeni ol óte senimdi týrde sendirip aitatyn. «Eger sәl bir mýmkindik tusa, elimdi órkendetu ýshin qolym­nan kelgenning bәrin jasay­myn» deytin. 

Núrsúltan sol mýmkindikti qalt jibermey, el iygiligi jo­lynda iske asyrghan kemenger basshy. Núrsúltan Nazarbaev – Tәuelsiz Qazaqstannyng negizin qalaushy. Ol onay bolmaghany belgili. Tarihta alyp imperiya ydyrap, onyng qúrsauynan b­ó­lingen elderding jeke memle­ketting irgesin qa­lamaqqa úmty­lysy siyrek bolatyn qúbylys. 90-jyldary KSRO qúramynan shyqqan respublikalar der­bestigin alghan sәtte neden bas­taryn bilmey biraz daghdardy. Dәl osy tústa qaysar da qajyr­ly, kemel oy iyesi Núrsúltannyng liyderlik qasiyeti erekshe bay­qaldy. Ol elin tyghyryqtan alyp shyghudyng aluan josparyn qarastyrdy. Halqyn qiyn­dyq­tan alyp shygharyna sen­dirdi. Eli Núrsúltanday erine sendi. Qoldady. Sonynan erdi. Kópting senimine ie bolu qiyn­nyng qiyny. Halqy ýshin nar tәue­kelge bel baylaghan Núr­súltan el senimin aqtady.

Al endi búl kýnderi Tәuelsiz Qazaqstandy damytu men qa­lyp­tastyruda sheshushi róldi Preziydent atqarghandyghyn esh­kim de joqqa shyghara almaydy. Tughan jerin týletude ol bar mým­kindikti qarastyra otyryp, sol jolda ayanyp qalghan joq. Ony sózben emes ispen dәlel­degen qay­sar jannyng osy ba­ghyt­ta jýr­gizgen reformalary jana­shyl­dyghymen zor mәnge iye. Ony bir biz emes әlemdegi alpauyt el­ding basshylary da moyyn­daydy. Integrasiya iydeyasyn birinshi bolyp aitqan da bizding Preziydent. Birynghay ekonomiy­kalyq kenistik kýshine endi.

Núrsúltan Ábishúly jana, tyng iydeyalar men úsynystardyng bastamashysy retinde de órke­niyet kóshin bastaghan memleket basshylaryn moyyndatqan biregey túlgha. 

El damuynyng basty baghyt­taryn saralaghanda jas memle­ketimizding qol jetkizgen bar­lyq jetistikteri Núrsúl­tannyng qiyn­nan qiystyrar iskerligi men batyldyghyna, tikeley bay­lanysty ekenine esh shýbәniz qalmaydy. Kózdegenin oryn­dau­­dy ertenge qaldyrmay, dәl me­zetinde iske asyratyn qasiyet ózine senimdi túlghagha ghana tәn. Búl túrghydan alghanda, Núrsúl­tannyng qolgha alghan qay basta­masy da týpki nәtiyjesining tiyim­diligimen erekshelenude. Núr­súltan Nazarbaev әlemge ózin moyyndatqan isker de kóre­gen, kósheli kóshbasshy. 

Tәuelsizdikting bastapqy kezeninde Syrtqy ister miy­nistri qyzmetinde Preziydent­pen birge jarty әlemdi sharla­dym. Úly Valiter aitqan eken, «memleketti qúru ýshin bir myq­ty adam bolsa jetkilikti» dep. Dәl osy sóz bizding Núrsúltangha qarata aitylghanday. Memleket qúrylysyn taza aq paraqtan bastaghan Preziydent Batystyng da Shyghystyng da tәjiriybesin týgel qamtugha tyrysty. Qazaq­stan 23 jyl ishinde ekonomiy­kalyq jәne әleumettik da­muyn­da ghajayyp nәtiyjelerge qol jetkizse, búl jolda Elbasy si­nirgen enbek erlikpen para-par. Elimizde jasalyp jatqan jarqyn isterdi Preziydent aty­men baylanystyru zandylyq. Nazarbaev Tәuelsiz jas memle­ketting ekonomikalyq jәne saya­­sy damu baghyttarynyng tiyimdi modelin qalyptastyra bildi. Osy­nyng arqasynda Qazaqstan daghdarysty jyldam enserudi qamtamasyz ete aldy. Elimizde ekonomikanyng júmys isteui men damuyn jana negizde jýrgizetin naryqtyq institut­tar jýiesi qúryldy. 

Qazirgi tanda Respub­lika­myzda industriyalyq-innova­siyalyq jobalar qarqyndy týr­de jýzege asyryluda. Ma­nyzdy jobalardy jýzege asyru – zaman talaby. Eli­mizding әleueti zor. Bolashaq – býginnen de jarqyn bola­ryna senim mol.

Ismayyl ORAZBAEV, zeynetker:

Astananyn bas sәuletshisi

Núrsúltanmen 1958 jyly Dnepro­dzerjinskidegi nómiri 8-tehnikalyq uchiliyshede kezdestik. Sol jyly Ontýstik Qazaqstan ob­lysy Lengir audany Qasqasu aulyndaghy Kuybyshev atyndaghy orta mektepti bitirgen bola­tynmyn. Bir kýni mektep diyrektory shaqy­ryp jatyr degen son, bardym. Ol kisi audan ortalyghynda bolghanyn, 10 synypty tamamdaghan balalardy Qazaqstan Magnitkasyn iygeruge, Temirtaugha komsomoldyq joldama­men jiberetinin aitty. Sodan audan­dyq komsomol komiytetine baryp jolyq­qan edim, mәselening mәn-jayymen týbegeyli tanystyrghan olar, sonynda qolyma joldama ústatyp jiberdi.

Dneprodzerjinskide elimizding týkpir-týkpirinen kelgen jastar ja­taqhanagha ornalastyq. Tәlimger­le­rimiz kombinatty aralatyp, ar­nayy ekskursiya jasatty. Ýsh týrli maman­dyqtyng birin tandaugha bo­latynyn týsindirdi. Núrsúltan sa­byrly, sal­maqty jigit bolyp kó­rindi. Alghashqy sәtten-aq ózin qy­zyqtyrghan saual­dargha berilgen jauapty múqiyat tyndap, bәrin bil­mekke úmtylysy tanghaldyrghan-dy.

Sodan beri Núrsúltan Ábishúly bir men emes, ony biletinderding bәrin ózgelerden erekshe oilap, is tyndy­ruymen tanghaldyryp kele jatyr. Tәuelsiz Qazaqstandy әlem­ge tanytuda Núrsúltan Nazar­baev­tyng róli ólsheusiz. KSRO degen alyp imperiya­dan irgesin bólektegen jas memleketting qiynshylyq qúr­sauynda shyrmaty­lyp qalmay, ensesin tez kóteruinde, zor úiymdas­tyrushylyq qabiletke iye, Núrsúltan Ábishúlynyng enbegi úlan-ghayyr. Oghan býkil әlem kuә.

Tәuelsizdikting bastapqy keze­nin­degi qiynshylyq әli esten shygha qoyghan joq. Mine, endi búl kýnderi Qazaqstan qiyndyqty keri ysyryp qana qoymay, órkeniyetting kóshba­syndaghy 50 elding qatarynan kórinip otyr. Búl sóz joq Elbasynyng sarab­­dal sayasatynyng nәtiyjesinde iske asqan iygilik. Bәri de kópshilikting kóz aldynda, bәrin tizbektep jatu shart bolmas.

Bir ghana Astananyng ózi ne túra­dy! Arqa tórinen boy kótergen әsem qala Astananyng kózding jauyn alar kókke shanshylghan ghimarattary qan­day kórkem desenizshi! Beynebir ertegi­dey jyl sanap emes, ay sanap órken jayghan Astananyng aibyndy kelbeti el ekonomikasynyng kór­setkishindey kónildi marqaytady. Múndaghy әrbir ghimarattyng ar­hiy­tekturalyq kelbe­tining erekshe, birin-biri qaytalamaytyn sipa­tymen daralanuy kimdi bolsa da sýisintpey qoymaydy. Árbir nysan­nyng arhiytekturadaghy eng ozyq ýlgi­lerge say boluyn basty nazarda ústaytyn Astananyng bas sәuletshisi de Elbasynyng ózi.

Astana – Núrsúltan Nazaarbaev­tyng tikeley baqylauymen salynyp jatqan qala. Múny jalghyz biz emes, elimizge taban tiregen sheteldik mey­mandardyng kez kelgeni moyyndaydy. Resey premier-ministri Dmitriy Medvedevting «Astana –Núrsúltan Nazarbaevtyng tughan balasy, onyng ýlken jetistigi jәne kýmәnsiz maqta­nyshy» deui sonyng bir dәleli.

2010 jyly әlem nazaryn bir sәt Astanagha audarghany mәlim. EQYÚ Sammiytining ayasynda «Astana dekla­rasiyasy» qabyldanuymen Astana tarihta mәngilikke qaldy. Al Sam­miyt, sóz joq, manyzy airyqsha oq­igha. Italiyanyng premier-miy­nistri Sili­vio Berlusskony sol kezde «Siz adam senbes jobany iske asyra aldynyz!» dep aghynan jaryl­ghanda Núrsúltanday Preziydenti bar barsha qazaqstandyqtar bir marqayyp qalghan-dy. Aqiqaty da, shyny da sol. Batystyng bedeldi úiy­my­na Aziya elderinen alghashqy tóragha bolghan elmiz. Búl da tikeley Núrsúltan Ábishúlynyng zor bedelining arqasynda jýzege asqan iygi shara ekeni dausyz.

Núrsúltan Ábishúlynyng esh­kimge úqsamaytyn basty qasiyetining biri – iri-iri jiyndarda, basqosu­larda jana, tyng bastama kóteruimen erekshelenui. Búl joly qúrlyqtyng tútas qauipsizdigi jónindegi basta­masymen órkeniyet kóshin bastaghan elderdi taghy bir tәnti etkeni belgili. Qazaqstan – Tәuelsizdik jylda­ryn­daghy kez kelgen tabysyna, kóregen Kóshbasshysynyng syndarly saya­satynyng arqasynda qol jetkizgeni anyq.