Júma, 27 Qantar 2023
46 - sóz 6410 0 pikir 23 Mausym, 2014 saghat 12:00

JAN AQAUY JAYLY JAZBA

«KÓL»nemese JAN AQAUY JAYLY JAZBA

Ómiri esten ketpeytin kórinister bolady. Áriyne, súmdyq oqigha, sýrkeyli jaghdayattar turaly әngime basqa, biz tike jeke basqa qatysty jәne nege ekeni belgisiz, sanannyng qaybir qatparynda qalyp qoyyp, sodan bylay úzaq jyldar boyy ózinmen birge jasaytyn tabighattyng tosyn suretteri jayynda aityp otyrmyz. Tayqy mandaygha jazylghan taghdyrdy taban astynda ózgertip jibere almaytyn shyghar, degenmen, úzaq jyldar múghdarynda sharshamay-shaldyqpay, qayda barsang sary izine shóp salyp, salpaqtap erip otyratyn onday tasqa basylghan óshpes «tanbalargha», shynymen de, qayran qalasyn! Onyng nege sonsha ólermen, jabysqaq bolghanyna týsine almay, dal bolasyn! Songhy jauaby, tegi, Tәnirge ghana ayan bolar, biraq qalay bolghanda da, múnyng jay nәrse emes ekenin shamalap, sharasyz ishten tynasyn...

Ol «súmdyqty» alghash kórgen sәttegi alapat әser әli kýnge esimde! Qaytalay ja­dyma alsam, býginge deyin túla boyym titirkenip, tóbe shashym tik túrady... Soghym, әlde jay soyys ekeni belgisiz, әldeqashan jyghyp alyp, kókten kelgen tórt ayaghyn týgel irep, terisin sypyryp jatqan abyr-sabyr jerge balalyqpen anqalandap baryp qalyppyn. Qyzyl etting «qyrmanyna» antaryla qarap az túryp edim, bir kezde biyening qarnyn jarghan shombal jigit talys tәrizdi som nәrseni qolqa tústan kesip alyp, tura mening aldyma әkep «dýk» etkizip tastay saldy. Ádeyi bolmaghan bolu kerek, ýrke týsip, ýnile qaradym. Jaqyndap baryp enkeyip, tóbesinen tóne týstim. Búl kezde «talystyn» pyshaq tiygen jeri jayylyp, arjaghy ashylyp, ishindegi «qazanasy» aiqara kórine bastaghan edi. Kórgenimnen janym týrshigip, keyin shorshydym. Bar bolghany sol, әlgi kórinis sol kýii tas bolyp kóz aldymda qatty da qaldy... Qújynaghan qúrt! Sansyz, sirә, myn-million bolar, antalaghan aqbas pәleler birining ýstine biri shyghyp, birin-biri janshyp, damylsyz audarylyp jatty asty-ýstine týse. Alghashqy qatty tiksinis esimnen audarsa kerek, bir sәt tesilip túryp qalyppyn. Artynan óne boyym taghy bir ret «tokqa» týsip, dýrkirey silkingende baryp, kótkenshektep keri shegindim. Tóbe qúiqam shymyrlap, balghyn denemdi tútas týk basyp ketkendey, bir sýrensiz hal keshtim. Keyin bildim: jylqy balasynda «qúrt qaryn» dep atalatyn sonday bir qaryn bolady eken. «Tәleyim onynan kelgen» men soghan tap bolyppyn.

Túrsynjan aghamnyng «Kólin» oqyghan o bir jyldary men sol oqighany qayta bir seskene eske aldym. Óitkeni, әngimede tap bolghanym – ainymaytyn jaghday edi. Úqsas ahual. Biraq sipaty bólek.
Atalghan әngimede bas keyipker – «Men» týu biyiktegi tau basynda móldirep jatqan «maghynasyz» kólge on neshe jasynda balalarmen qaraqat tere barghanda tap bolady. Elsizge «qashyp», erekshe bitken әlgi túiyq su әldene siqyrymen jaulap, jadynda qalady – sanasyna birjola kóship qonady. Týbegeyli ornyghady. Oghan asa mәn bermegen «Men» keshikpey keri qaytady. Arada qanshama uaqyt ótedi, әlgi «jabys­qaq» pәle jarmasqan jerinen ajyramaydy, óshpeydi. Tabandap jatyp alady. Elemegen bolady, biraq kýn óte sary bókse bolghan sal «qonaq» taghy bir óner bastaydy – jan dýniyesi qúlyndap qiyandaghy әlgi túiyq sudy zarygha ansaytyndy shygharady. Sonday bir aiyqpas «dertke» dushar bolady. Yntyghy artyp, yndyny qúlasa, tyrp etpey jatyp almaq bar ma, shúghyl she­shim­men atqa qonyp, «asylyn» izdep jolgha shyghady – tau qaydasyng dep tartyp otyrady. Barady. Kóksep kelgen «kóriktisin» kóredi. Túla boyy titirkenip, jan dýniyesi dýr silkinedi. Jenildep qalghanday bolady. Keshikpey arjaghynan bir týsiniksiz jek­kórushilik oyanyp, túrghan jerinen yghyr bola bastaydy. Keri qaytady... Qaytyp kelgen son, qay­tadan bayaghynday qayghysyz, qam­syz tynysh kýnder bastalady. Biraq ol úzaq­qa sozylmaydy. Arada ay ótedi-ót­pey­di, «terenin­degi» әlgi «tileu» qayta kóz ashyp, әldene qalau «ótinish» aityp, emine bastaydy. Degenmen, qaraqan basynyng tirligi shash-etekten qatardaghy pende ghoy, jal­tarugha tyrysady. Alayda, bebeuletken «yn­tyghyn» basyp, jasqay almaydy. Týp etek­ten alghan kórinbes «qughyn» aqyry de­genine kóndirip, taugha qaray dedektetip aiday jóneledi. Artynan baryp «keregine» qús bolyp úshyp kele jatqanyn bir-aq andaydy. Aman-esen jetedi. «Sýiiktisinin» jamalyna telmirip, armansyz kóz satady. Áuelgide óli su betindegi kórinbeytin kómes­ki iyirim júlqa tartyp, ýiirip bara jatqan­day bolady da, ile әldeneden shoshynyp, esine keledi. Artynsha býkil bolmysymen titir­kenip, qatty týrshigedi. Sóitip, dýr sil­kinip, sanasyn basqan shan-tozan, qo­qyr-qoqsyqtan týgel arylyp, shyttay bolyp shygha keledi. Eki kózi shoqtay janady. Artynsha, Qúday atyp, «asylynyn» betine qa­raghysy kelmey qalady. Taghy da qayta­lan­ghan ótkendegi jaghday.
Búl ne ózi, әueli erikti alghan, artynan ji­gerdi jasytqan?
Birden jauap beru qiyn, әriyne. Degenmen, oqyghan-toqyghanymyz negizinde, búny erekshe jaghdaylarda qylang beretin adam sa­nasynyng әli ashylmaghan kóp qúpiya­la­ry­nyng biri dep túspaldaugha bolady. Shamasy, ataqty Zigmund Freydting aitqany ras: kisi sanasynyng tereng bir týkpirlerinde jasyrynyp jatatyn búqpa «qúbyjyqtar» bolady. Mynau sonyng oida joqta «jylt» etken bir «úshqyny».
Áygili psihologtyng zertteu qorytyn­dy­syna sensek, adam sanasy ýshke bólinedi: sana (conscious), aldynghy sana (precon­scious) jәne jasyryn sana (subconscious) bolyp. Sana – әriyne, ózimiz biletin kәdimgi sana; al aldynghy sana – jasyryn sana men sanany jalghastyryp túratyn aralyq sana; endi jasyryn sanagha (týpsana dep aitugha da bolady) kelsek, ol – sananyng as­tynghy qabaty, yaghny syrtqy shek­teme­ler­din, taghy basqa da nәrselerding tejeui­nen syrtqa shygha almay, shýnetke shógip, taghangha batyp ketken, әlsizdigine qa­ramay eshqashan joghalyp ketpeytin tereng әserler men qú­piya oi-sezimderding qoymasy. Freyd­ting ai­­tuynsha, jasyryn sana adam­nyng ózi mýl­de seze almaytyn, biraq manyzdylyghy ja­ghynan aldynghy orynda túratyn bey­mәlim әlem. Onda bolyp jatatyn sezimdik-ruhany qozghalystar sanaly ruhany әreket­terge qaraghanda, әldeqayda kýrdeli jәne nәzik keledi. Tikeley sezuge bolatyn týi­sik­ter sana shenberinde saqtalatyn nәrse­ler eseptelse, qayta eske alugha onay so­gha­tyn әserler – aldynghy sananyng sheginde jasaytyn dý­niyeler. Búlar shamaly túraq­syz bol­gha­nymen, kerek kezinde qolma-qol dayyn bo­lady. Al úmytylghan, eske alu óte qiyn, tipti, mýlde joghalghanday kórinetin, biraq keyin әldenening saldarynan әlde­qaydan atoylap shygha keletin keshirmeler jasyryn sananyng ayasynda saqtalady. Jasyryn sana adamnyng erikti әreketine belgili bir dengeyde yqpal etkenimen, ózi­ning yq­pal etu barysyn eshqashan mәlim ete al­may­dy. Óitkeni, ol adamnyng tuma tabiy­ghaty­men tekeley baylanysty, tamyry te­­ren­de jatqan túnghiyq nәrse. Biz sóz etip otyrghan «Kóldegi» jaghday osyghan keledi. Jasyryn sanadaghy beymәlim shókpening arada kóp jyldan song qayta qozdaghan jan­ghyryghy. Qaranyz, aidaladaghy «ja­ra­nyng auyzyna úiyp qalghan sarysuday» be­di­rey­gen jalghyz kóldi «Men» on eki-on ýsh jasynda alghash ret kórgen. «Kólding bir jat, suyq sesinen denesi týrshige, tonazy túryp, ses­kenisti әuestik jenip, sol joly qara jaltyr aidynnyng jal týbindegi shetine uys­tap qaraqat shashqan». Sodan arada jiyr­ma bes jyl ótkende taghy bir kelgen. Onda jalghyz bolatyn. «Jal ýstinde... aj­daha­nyng aranyna dәrmensiz moyynsúnyp, ji­ger­siz úiyp bara jatqan boyyn әreng iygerip, buyndary dirildep shegine bergen». Endi «jәne bir mýshel ótki­zip, býgin nege keldi – ózi bilmeydi. Áyteuir, osy kólding adam­­dy tartyp túratyn bir tylsymy bar». Qa­lay oilaysyz, oqyrman, búl – sanasyz әre­ket qoy, ә?! Sóz joq, sanasyz әreket. Biraq bylay, ýstirt, atýsti qaraghandaghy jagh­day. Al sәp salyp, tere­nirek ýnilseniz... týbine kóz salsanyz, pәlening bәri әlgi Freyd aitqan jasyryn sanada «tyghylyp» jatqanyn bayqaysyz. Qalay deysiz ghoy? Qaranyz, birinshi ret kelgende mýshel jas­taghy bala kól turaly kóp әngime estip, onyng «bir jat, suyq se­si­nen denesi týrshigip, tonazyp» keri qaytady. Óitkeni, ol әli kishkene ghoy, kór­ge­nine asa mәn bermegen. Biraq janyna bir «jaraqat» alyp ketkeni anyq. Ózi de sezbey «boyyna» әldenening qauipti «virusyn» darytyp alghan. Al ol ar­tynan sanasynyng astynghy qabatyna týsip, terenge batyp, shógip tynady. Úmytylghan­day bolady. Biraq any­ghynda, úmytylmaghan, jasyryn sanasynda saqtalyp qalghan. On neshe jyldan keyin esh sebepsiz, janyna jan-pendesin ertpey, kól jaghasyna jal­ghyz jyrylyp kelui sonyng aighaghy, sonyng «ay­dauy». Sodan son-aq, kezek alghan (as­qynghan) belgisiz «dert» kýsheye týsedi. Tipti, ashyqqa shyghyp, endi birjola yghyna alady. «Býgin nege keldim – bilmeymininin» sebebi – sol, kórmese, túra almaytyn bol­ghan. Freydting aituynsha, jasyryn sanada saqtalghan nәrse­lerding bәri óz sәtimen sana shenberine óte bermeydi, joly bol­maghan keybirining әldebir beysanaly әre­ketter bop qylang berui әbden mýmkin. My­nau – sol bolar dep kýtpegen «qalypsyz ahual». Áli «auyt­qugha» jete qoymaghan tú­raq­syz hal. Áriyne, «Kól­degi» «Men» sau adam. Biraq әzirge gha­na. Endi bir adym «al­gha» attady ma, kýmәn­siz, «dim­kәsqa» ainala­dy. Demek, auru men saudyng arasy. Solay dep týsinuge bolady jәne solay dep úqqan jón. Jan dýniyesi qúlyn­dap, joqty ansay beretin kisi, qalay ait­sanyz da, deni sau kisi emes. Eki aradaghy «qauipti aimaqty» «kompleks» desek, sonyng ayasynda túrghan boluy mýmkin. Osy «manda» mәngige qaluy da yqtimal. Onda – baghynyng janghany. Al, ilgeri jyljyp ketti me... Joq! toqtay qa­la­yyq, ol biz bas qatyratyn sha­rua emes. Óitkeni, ol arasy әngimede ai­tyl­maghan. Ángimeshiden ozyp eshtene deuge qaqymyz joq. Biz ýshin manyzdysy – dәl osy sәt. Yaghny keyipkerding basynda túrghan «bir týrli» hal.
Reti kelip túrghanda aita keteyik, búl «hal», shyny kerek, qazaq әdebiyeti ýshin әli kýnge nazar audarylmay kele jatqan «jabyq alan». Ras, talaydan beri ústanyp ke­le jatqan sos-realizm qaghidattary asa te­ristey qoymaytyn «jan dýniye», «ishki әlem» dep atalatyn adamnyng ishki bir kýi­le­ri jazyldy, qauzaldy, joqqa shyghar­may­myz. Degenmen, ol – psihikalyq núqsandar emes, kónil-kýy dengeyindegi ghana nәrseler. Demek, adam turaly týsinigimiz ben onyng tabighaty jayyndaghy tanymymyzdyng da sol dengeyde bolghany ghoy. Al bizding aityp otyrghanymyz, kisi balasynyng túla bolmysynda, jaratylys minezinde oqys shang beretin jabyq «jarylystar». Sonday bir jýrek syzdatar jan «aqaulary».
Osy arada sony da qosa ketken jón shyghar, adamnyng sanasy Freyd aitqandyq­tan solay bolghan emes, kerisinshe, ol sonday bolghandyqtan Freyd, nemese basqa zertteushiler jiti nazar audaryp, moyyn búrghan. Búl arada olardyng kómeski jat­qan «júmbaq dýniyege» alghashqylar qata­rynda barlau jasap, shamasynsha ýnilip, so­nynda belgili bir nәtiyjege jetken jan­keshti en­be­gin eshkim joqqa shyghara almaydy. Joq­qa shyghardy ne, esesine qolgha qonghan osy ghylymy jetistikting zamanynda Batys­taghy adamtanu salasynda ýlken dýr­beleng tudyryp, artynsha әdeby jasampaz­dyqta jappay qoldanylyp, atyshuly jana aghymdardyng art-artynan payda boluyna óz kezegimen yqpal etkenin ashalap aita ketuimiz kerek. Endi sol ong ýrdis sәl ke­shikse de jylystap biz­ge de jetipti. Demek, adam turaly týsi­nigimizding ózgere bastaghany.
Joq, siz qate týsinip qalmanyz, oqyr­man, biz búl arada sonday haldi jazu – jazu ónerining songhy múraty, asqar shyny deuden au­laqpyz... onday niyet joq bizde. Dey túr­ghanmen, sәti týsip túrghanda, onyng bizding últtyq sóz ónerimiz alugha tiyis bir qamaly ekenin basa eskertuden de bas tartpaymyz. Qalanyz-qalamanyz, erkiniz, búl býgingi kýn­ning ýzildi-kesildi talaby. Qajetti bir óris. Nege deysiz ghoy? Qúlaq qoysanyz, ai­tayyq.
Ózderinizge mәlim, biz bastan keship otyrghan zaman – jýrek soghysy ózgeshe ua­qyt. Onyng naqty qanday artyqshylyq-kem­shilikterimen erekshelenetinin әleu­mettanushylar aita jatar, sózimiz týsinikti bolu ýshin biz tek bir ghana nәrsege nazar au­darayyq. Býgingi tang – aqparattar aghy­ny­nyng asyghy alshysynan týsken tús ekeni jasyryn emes. Óz kezining súranysyna say qogham mýsheleri aghyl-tegil janalyqtar iyiri­minde. Sirә, «qazan» basynda otyrghan­dardyng qaqpaqylynda degen dúrys bolar, óitkeni, әlemdi jinap, tórt keregesining ishine kirgizip alghan. Basty ermegi – kóru hәm tyndau. Syrtta kóp qyzyghushylyghy joq. Bәlkim, osynyng saldary, bәri bolmasa da, kóbi, óte-móte qala túrghyndary jap­­­pay «ýikýshikterge» ainalghan. «Ýikýshik» degen sózding ayasyna kóp nәrse siyady, degenmen, búl arada bizding «ózimshil», «túiyq», «jalghyz» degen osy kezding basty minezde­rine basymdyq bergimiz keledi. Áriyne, biz búl tújyrymdy aspannan alyp, ortagha tastap otyrghamyz joq. Mamandardyng aituynsha, qazirgi europalyq filosofiyada «qalalyqtar jalghyzdyq sezimimen, qarau­syz qalghanday ýrey qúshaghynda ómir sýre­di» degen pikir qalyptasypty. Olardyng (әlgi qala adamdarynyn) bolmysynyng negizgi sipattary – jalghyzdyq, jattanu, ómirding mәnin joghaltu bolyp keledi eken. Múnday «syrqatqa» shaldyqqan jandardyng ruhany túrghydan tym kýrdeli, sonymen qatar, óte әlsiz bolatynyn aityp jatu ar­tyq. Al әlsiz kisilerding qiynshylyghy qa­shan da az bol­maghan ghoy! Jyghylghangha júdyryq bol­ghanday, olar syrtqy dýniyede bolyp ja­tatyn alapat oqighalargha tikeley qatys­pay­dy, dәuirding ereksheligine say, tek kóz­b­en kóru, qúlaqpen estu jolymen oi-sana, júlyn-jýike arqyly qoyan-qoltyq ara­lasady. Sol sebepti de, әlgibir «әlsiz­dik­terine» baylanysty, sanasyna salmaq alyp, san soghatyndary da jeterlik. Bile-bilsek, sonyng biri – biz sóz etip otyrghan «Kól­degi» «Men». Bir ózgesheligi, búl kisi aida­lada jatqan iyesiz kóldi kórip, oghan «óle ghashyq» bolghan. Kórmese túra almas dәrejede. Mine, býgingi kýn keyipkerlerining siqy. Al onda biz múnday syrtyna týk shy­gharmaytyn, shygharsa da, saqtyqpen qúlta saq­tap, bir barmaghyn ishine býgip qalatyn, ký­dik-kýmәnnan tereninde «it ólip jatatyn» onday adamdardy qalay tanymaq­pyz... qalay týsinbekpiz? Qolymyzda «qú­ral» joq qoy, óitkeni, túnghiyqta tastalghan «tebendi» qalay tauyp, qaytip alyp shyq­paqpyz? Osy tústa oigha sharasyz ghylym oralady. Ghylym bolghanda, basqa emes, adamtanu, onyng ishinde jantanu ghylymy. Yaghny Freyd jәne basqalardyng izdenis nәtiyjeleri. Onsyz algha ilgerileu qiyn.
Jantanu ghylymynyng taghy bir qajet bolatyn jeri, moyyndauymyz kerek, biz­ding kisi tabighaty jónindegi týsinigimizding tym tayazdyghynda bolyp otyr. Tipti, kisi ký­lerlik dengeyde. Sondyqtan oghan (keyip­ke­rimizge ainalghan adamgha) qalaghan-qala­maghanyna qaramay, ózimiz únatatyn әr týrli әleu­mettik, moralidyq jýkterdi ar­qa­­latyp, arbagha jekken esektey «oyyn­shyq» qyp oinap jýrmiz. Sebebi, tәrbiyemiz solay. Ký­resker «kenes adamy» – bizding adam jayyndaghy biletinimizding shyny. Tar shen­berde túralaghan túiyq týsinik. Endi kelip ol (әlgi eski tanym) et pen sýiekten jaral­ghan pende balasyn dúrys biluimizge kedergi keltirude. Sodan kelip, ózimiz se­kildi júmyr basty pende balasynyng jan әlemine ýnile almay, laghyp jýrmiz. Tere­nindegini tany almay, adasudamyz. Al eptep shyramyt­qan­dar shygha qalsa, olar óz týigen-týsingenderi negizinde bilgenderin jaza qalsa, «ústap alatyn eshtenesi joq» dep kýstanalaymyz. Sebebi belgili... Endi sol jasandy «shiderdi», kezi de kelgen shyghar, sәti týsip Túrsynjan agham ýzipti. Freydti oqyghannan emes, әriy­n­e. Adam dey­tin eki ayaq­ty maqúlyqty onsyz da jaqsy bilgendikten. Al aidaladaghy evrey shaldy algha tartyp otyrghan, keshirim ótinemiz, myna biz. Júrtqa «Kóldegi» «týsi­nik­sizdikti», «ústap alugha bolmaytyn joghyn» «ghylymy negizben» dәleldep, týsindiru ýshin kerek boldy, keltirdik, aiyp bolmas dep oilaymyz.
Al Túrsynjan agham әngimesin qalay jaz­dy? Endi ayandap osyghan keleyik.
Barlyghymyzgha belgili, әdeby shyghar­ma­shylyqtyng týpki maqsaty – forma (әde­by tәsil dep bilseniz, alysqa kete qoy­may­syz) emes. Áriyne, onyng manyzyn eshkim joq­qa shyghara almaydy, degenmen, songhy ny­sananyng adam ekeni anyq. Adam bolghan­da, jartykesh, jasandy kisi emes, tolyq­qan­dy, «kesek» túlghaly pende balasy. Sirә, biteu bolyp jaralghan ynsan degen dúrys shyghar, al «tasasynda» (jany, yaky bolmysy dep úghynyz) ne jatqany týbegeyli ashyl­maghan adam adam ba osy? Talassyz is, ol – adam emes. Bile-bilsek, adam sol, qala­sanyz, «ishki dýniye» deniz, únatsanyz, «jan әlem» deniz, erkiniz, әiteuir, sanasyn­daghy sol «jasyryn syrymen» de adam. On­syz shyn mәnindegi adam bola almaydy. Al oghan qatysty biz kóre alatyn jaylar, bir sóz­ben týigende, qimyl-qozghalys ara­las­qan, tap bolghan, bastan keshken oqigha sol «tasa­daghy» kórinbes pәlening syrtqa shyqqan «syqpyty» emes pe? Nege úmytamyz osyny? Ras qoy? Ras. Al onda sol kisini otqa da, sugha da aidap salugha qabiletti kómeski «qughyn» nege manyzsyz boluy kerek. Bizding oiymyzsha, ol óte manyzdy. Manyzdy ghana emes, tipti, sheshushi. Sol sebepti de, mine, «ol» jayynda jaq auyrtyp, til bezep otyr­myz. Óitkeni, әngimemizge arqau bolyp otyr­ghan «Kólde», sol óte ózekti mәsele – adam janynyng tosyn bir qúpiyasy tóbe kór­setken.
Jogharyda da aittyq, adam ýshin syrtqy dýniyede kezdesetin manyzdy nәrselermen qabat, ishki әleminde de oryn alatyn orasan «oqighalar» bolady. Sonyng bir mysaly, «Kól» keyipkerining basyna ornaghan jaghday, ruhany kýi... taghy neshe týrli ataularmen sipattaugha bolatyn ishki aumaly-tókpeli ahual. Bayqamasanyz, bolashaq dimkәs­tikting (mysaly, qosýrey) bastauy bolyp esepte­letin tasadaghy onday tosyn jaylar asa eleusizdigine qaramay, keyde kisining taghdy­ryn ayaq asty ózgertip, basqa arnagha búryp jiberuge qabiletti. Betin ary qylsyn, óki­nishke oray, olardyng keybiri shynymen de sonday. Al kisining taghdyryna emin-erkin әser etip, yqpal jasay alatyn nәrseni siz­ge jay nәrse dep kim aitty? Ras, bylay bay­qalmaytyn shyghar, sezilmeytin, kórin­beytin bolar, degenmen, auyr saldary belgili emes pe? Tipti, sol kózge kórinbeytin kó­meski kýiining ózinde keyipkerding sary-altyn sabyryn sarqyp, temir tózimin tausyp, sonynda sharagha ainalghan shaqsha ba­syn qanghalaqtatyp aidaghan beti aida­la­­daghy qúrttaghan kólding jiyeginen bir-aq shy­­gharyp túrghan joq pa? Osy kózsiz «dý­ley» onay «quat» pa, tәiiri?! Jay nәrse deuge negiz joq. Mýmkin, kórgen tәrbiyesi boyyn­sha, adamnyng qoghamdyq qúnyna, әleumettik mәnine ghana mәn berip, onyng pende retindegi ishki qaltarystaryna ýnil­gisi kelmeytin sos-realizmshilder ghana eleu­siz dep aitsa aitatyn shyghar, al bas­qalardyn, kishkene «sanlauy» bar kisilerding ondaygha auzy baruy mýmkin emes. Demek, biz ara-jigin ajyrata almaghanmen, adam ýshin ish-syrt, kórneu-kómeski dep bólinetin bólinis joq, ózine qatystynyng bәri manyz­dy, bәri sheshushi.
Jә, tym aqylgóisip ketken búl әngime­miz­di osy arada toqtatyp, endi óz jónimizge kó­sheyik.
IYә, adam ýshin «ishki bolmys», «jan әlem» dep atalatyn manyzdy nәrseler bolady dep jatqanbyz. Maghan nanynyz, kisi balasynda sonday da bir ghajap «kenistikter» bolady. Búl jayynda bilgenimizdi shamamyzsha aittyq, jobalap bolsa da belgili bir týsinik qalyptasty degen ýmittemiz. Taghy bir ýstey ketetin jәit, kisining jan ­dý­niyesi jóninde sóz bolghanda ony mindetti týrde instinkt ne nәpsi degen jaghymsyz qúlyqtarmen shatastyrudyng jóni joq. Ol tar ayada qalu bolyp tabylady. Adamnyng ishki әlemi odan әldeqayda ken, әldeqayda auqymdy. Biraq óte nәzik ekeni aitpasa da belgili. Onda jaratylystan berilgen kóp nәrselermen qabat, syrtqy әserlerden tuyn­daytyn tuyndy qúbylystar da kez­desui yqtimal. Mysaly, biz sóz etip otyr­ghan «Kóldin» keyipkeri. IYә, onyng әlgi halining ishtegi (jan dýniyedegi) әzirge belgisiz bir jasyryn únsyrmen (faktor) iliktes boluy әbden mýmkin. Alayda, bizding qolymyzda әzirge oghan qatysty derek joq. Sondyqtan syrtqy dýniyening tike әseri dep qabylday­myz. Qúbylystyng oryn alghany ras. Bar. Ýn-týnsiz ómir sýrip jatyr bir týkpirde. Keyip­ker janynyng qaysybir tereninde bú­ghynyp alyp, «tirlik» keshude. Jәne anau-my­nau emes, kerek kezinde kenet kýshine enip, qaharmanymyzdyng qara basyn qiyangha qaray sýirey jóneluge qauqarly. Ángimeni oqysanyz, onyng jýrek qaltyra­tar suyq syzyn jer týbinen sezesiz. Jogha­ryda da aittyq, osy arada taghy qayta­lay­myz, biz qazirge «onyn» naqty ne ekenin, ghy­lym­da, ya basqada ne dep atalatynyn bilmeymiz. Biraq tynys alyp, jýregi soghyp túrghan «tir­shilik» ekenin týisinemiz. Basqasha ait­qan­da, avtor ony bizge sezdirdi, taghy kelip shýbәsiz sendirdi. Búl degen, qalay deseniz ­de, býgingi әdebiyet ýshin onay jetistik emes.
Al onda búl aita qalsyn tabysqa avtor qa­lay qol jetkizdi? Qiyn bolsa da, endi osy taraptaghy kózqarasymyzdy ortagha salayyq; jolymyz bolyp, kókeyimizdegini arshyp aita alyp jatsaq – baghymyzdyng janghany.
Múnda, әriyne, beyneleu jaghynda ýlken janalyqtyng ashylghanyn ashalap aituymyz kerek. Al endi ol qanday jana­lyq de­­gen­ge kelsek, asyqpay ary qaray oqy­nyz...
Búl arada, sóz joq, jazylghan jaydyng ne ekenin bilip almaqtyng manyzy zor. Ál­gin­de de aittyq, әngimede bayandalghan nәrse – kómeski dýniye. Yaghny auytqu al­dyn­daghy qalypsyz adamnyng qaltyldaghan «qiyn hali». Bar qiyndyq – osynda. Búnday kózge kórinbeytin «joq» zatty qalay jazugha bolady? Álbette, ony eski tәsilmen jaza al­maysyz. Búl – belgili. Endi ne isteu kerek?
Bilesizder, búghan deyin bizding jazarmandar әngime jazuda negizinen myna әdisti qoldanyp keldi: әueli shiyki materialdy (qorghasyn) (oqigha dep biliniz) tabady, onyng esh qiyndyghy joq, óitkeni, onday dýniyeler júrt arasynda shash-etekten (bolmasa, oidan qúray salugha da bolady); ile kelesi basqyshqa ótedi – әlgi qorghasyn­dy eritu (oqighany óndeu, oisha qorytu dep týsininiz) bastalady; negizi, bizde osy ekeui­ne ghana shamaly jan qinalady, boldy, qalghany onay; endi qalghany qalyp qoy, ol – dayyn. Qúday bergen agha buyn jasap ket­ken bayaghydan qalghan birdene bar, je­tedi, janaghy eritip alghan «qorghasyndy» әkelemiz de, soghan qúiyp jiberemiz, nobayy kelse, jarap jatyr, jolyna salyp, jibere beremiz. Tapqan-tayanghanymyzdy әkelip qotara beretin әlgi ejelgi qalyp bayqús tozdy-au, eskirdi-au, zamany ozdy-au degen kýdik sanamyzgha kirip-shyq­paydy, júmys migirsiz jalghasa beredi. Bile-bil­sek, býgingi tanda kóp aityla beretin jana dәuir adamdarynyng kórkem bey­ne­sining búlynghyr tartyp, anyq somdalmay jat­qany – osydan. Óz qalyby bolmaghan nәr­seni qalay kónildegidey etip qúiyp shyghugha bolady? Eshteneni de. Eng bolmasa, osyny týsinuding ózine az-kem úmtylystar jasal­ghanda ghoy, jaghdayymyz qazirgiden tәuir bolar ma edi, qayter edi?!
Aytty-aytpady, ne kerek, endi ol dәuir de artta qalyp bara jatqanday. Sirә, isi­miz endi onyna basady. Óitkeni, kýtken dý­niye­miz bolypty. Sonyng dәleli, mine, bagha­nadan arjaq-berjaghyn audaryp, ishi-syrtyn ainaldyryp otyrghan «Kól». Qazaq әngimesining jana bir ýlgisi. Jana zaman adamdaryn janasha beyneleuding sony tәsili. Naqtap aitqanda, keyipkerdi, úzyn-sonar oqighagha salyp, syrtqy týr-túrpatyn sypyra sipattaumen emes, onyng ózgeshe ishki halin, te­reninde túnshyghyp jatqan tasa «syrlaryn» tereng qazu arqyly qahar­man­nyng kózden tasa kómeski beynesin, qala­sanyz, ishki portret deniz, únatsanyz, ruhany obraz dep atanyz, bәribir, sonday bir tolyq keskinin qalyptaytyn ózgeshe forma. Sonygha bastar soqpaq... Múnda jazu­shynyng keyipkerdi tereng tebirentu, tolghan­dyru jolymen ótken jaylardy sana­synda qayta janghyrtu arqyly jan dýniyesine boylay kirip, te­renin­degini – bolmysynda jana payda bol­ghan «qúpiyany» aqtaryp, ashyqqa shygha­ryp beretin «ishki monolog» әdisin mýlde jana jaghdayda paydalana bilgen sheber­ligin basa kórsetuge tiyispiz. Ýstey ketu kerek, búryn kóp tәsilding biri retinde qaje­tine qaray ghana qoldanylatyn әlgi eski amal búl tuyndyda tútas shyghar­ma­nyng ja­ryqqa shyghar jolyna ainalghan. Mine, so­nyng arqasynda «Mennin» bar «syry» ap-ay­qyn mәlim bolady. Tipti, basqa qyrlary da әshkere. Qaranyz, «Kólde» «Men» ózimen-ózi syrlasqanday kýnirene kýbirlep otyryp, soqa basy ghana biletin oqshau syrlaryn syzdyqtatyp bylaysha aqtarady: «Osy kól­ge alipinisterding ýiir boluy tegin emes. Týpsiz qara qúrdymnyng qúmary men týpsiz kógildir týnekting inkәr­ly­ghy, sirә, tuys. Sanamnyng múnarlanghan kómeski qa­pyryghynda, qúpiya qúdyqtarynda qordalan­ghan әzelgi bir ýrey men әldebir qiyamettik yntyqtyng óz boyymdaghy tay­ta­las-mәmile­sin kýngirt týisikpen emis-emis men de se­zinem... boydaghy osy eki myl­qau­dyn, ala­pat eki dýleyding kergisi men keli­siminde jan-jýregi ot bop múzdap, mәngi ton, tas qiyany shekip-qashap, ónimsiz qy­byrlap, Han-Tәnirining kóz qaryqqan kók jaltyryna órlep bara jatqan miskin men myna kólding qarauyta telmirgen tajal sú­synan qal­tyray týsip, jadylap qoy­ghan­day jalanash jaldyng ýstinde qimylsyz túrghan jalghyz­dyng jaghdayynda kóp aiyrma joq...» deydi. «Jar basyndaghy jalghyzy» – ózi. Keship túrghan hali, endi, súmdyq! Al sodan keyin, әngime ayaqtalar tústa: «Keyde bir sebepsiz sezikten týn ortasynda ele­gi­zip oyanamyn. Syrttaghy ýnsiz, tilsiz, ýnirey­gen menireu qaranghylyqtyng terezening kýngirt әinegine kómeski shaghylghan jaltyr týnegine maghy­nasyz ýnilip, eshtenege tý­sin­bey mәngirip úzaq otyramyn... Sondayda, nege ekeni bel­gisiz, tau basyndaghy qara kól kóz aldyma keledi. Qara kólding tabiy­ghattyng qiyalynan emes, bir zor qiyanattan tughany esime týse­di. Qara kólde týp joq ekenin oi­lay­myn... Men osy kólde ne maghyna ba­ryn biletin siyaqtymyn... » deydi. Búl, qalay aitsanyz da, kýndelikti ómirde bola bere­tin qayghy, mún, kónilsizdik degendey, kónil-kýiding dengeyin­degi nәrse emes, odan әlde­qayda terendegi – jan túnghiy­ghynda ja­ry­lyp jatqan alapat «jarylys­tar». Freyd aitatyn jasyryn sanadaghy an­dausyzda (beysanaly týrde) syrtqa shyghyp qalghan, qashan kirip, qa­lay ornyghyp alghany belgisiz júmbaq «syr­lar». Endigi tirliginde, әriyne, anau-mynaudan aman bolsa, ajyramay birge jasaytyn týr-týsi anyq emes bey­maghlúm «qúbyjyqtar». Al osy ilgeri bizding elde eshkimdi manyna jo­latpaghan, «kólenkesi» bar da ózi joq, ús­tat­pas pәleni beynelep ber­gen «Kól», bizdinshe, býgingi qazaq әde­biyetin bir «selk» etkizuge tiyis. Al «selk» et­peymin dese, taghy ózderi biledi. Eshkimdi zor­laugha qaqymyz joq!
Sóz sonynda, qyzyq, atalghan әngimedegi ózimiz aitqan tyng janalyqty ne dep ataudy bilmey daghdaryp otyrmyz. Áriyne, «Oy, ol modernizm ghoy... postmodernizm dege­niniz sol bolady, sony da bilmeysing be?» dep jep-jenil tayqyp shyghugha bolar edi. Búlay etkende, bilemiz, eki nәrseden útugha bolar edi: birinshisi, ózimizdi kóp oqyghan bilimdi kórsete alar edik; ekinshiden, bile­siz­der, qazirgi adamdar «Patshanyng jana kiyimi» ertegisindegi toghysharlar sekildi ózining oqymaghan «aqtyghyn» sezdirip aludan qatty qorqady – «Ol ne edi?» dep súramay­dy, jauapkershilikten onay qútylar edik. Súray qalghan kýnde de, әli basy ashyl­ma­ghan búlynghyr dýnie ghoy, ózimiz de týsin­bey­tin, ótirik-shyny aralas birdenelerdi aityp, sytylyp ketuge bolar edi. Biraq óite al­ma­dyq. Óitkeni, qu ishimiz sezedi, búl, shynymen de, solardyng (janaghy izmderdin) eshqaysysy emes. Oghan sizding de kýdiginiz bolmasyn. Dúrys, әli at qoyylmaghany se­bepti, shartty týrde, uaqytsha solay dey tú­ru­gha bolatyn shyghar, biraq týbegeyli atau­gha týp tamyrymen qarsymyn. Nege? Se­bebi, Túrsynjan agham qaysybir shyghar­masynda ózi de aitqan: «Qazaq moder­nizmi (shartty týrde osylay aldyq) qazaq qogha­mynda, tek qazaq topyraghynda ghana tuady». Mynau – sol. Qazaq topyraghynda tu­ghan «qazaq modernizmi». Erte me, kesh pe, әi­teuir bir tumay qoymaytyn jana әdis, últ­tyq ýlgi.

Serik NÚGhYMAN.

"Qazaq әdebiyeti" gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3051
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872