Últtyq tarihty óskeleng úrpaq jadynda janghyrtyp, tarihy sana qalyptastyru – memleket manyzy bar is. Mine, osynday eldik is-sharalardyng biri – «QARLAG: BOLAShAQ ÝShIN ESTE SAQTAU» ghylymy zertteu jobasy. Zang ghylymdarynyng doktory Núrlan Dulatbekov myrzanyng jetekshiligimen jasalghan atalghan jobanyng ayasynda oqushylar arasynda «QARLAG: BOLAShAQ ÝShIN ESTE SAQTAU» taqyrybynda halyqaralyq sayys ótken edi. Bәigege ýsh tilde - qazaq, orys, aghylshyn tilinde jazylghan shygharmalar qatysqan. Al, bәigede jenimpaz dep tanylghan shygharmalar jeke kitap bolyp jaryq kórdi.

Tómende bәige alghan shygharmalardyng birnesheuin jariyalap otyrmyz.

Abai.kz 

 

«QARLAG: BOLAShAQ ÝShIN ESTE SAQTAU»

 

 

Bas jýlde

 

ÓTKENGE-TAGhZYM, BOLAShAQQA-TAGhYLYM!

 

Nayzabaev Aqjol

Jetekshisi: Búhar Qaldygýl

№ 15 orta mektebi

Sәtbaev qalasy, Qazaqstan

 

Karlag jayly oqyp biraz mәlimet,

Óleng jazu daryghan bir qabilet.

Jaratqanym, jazar jyrdy jatsynba,

Elimizding bolashaghyn jaryq et!

 

Karlag jayyn taldap dәiim oilap em,

Myng qyjyldan shomyp kettim oigha men.

Ózegime órt tiygendey ashyndym,

Kómeyimnen qúiylghanday boygha ólen!

 

Ótkenge de,kelerge de taghylym,

Qara ólenning qamyn jedim,qajylym.

Karlagtaghy sharlap ketken dalandy,

Kók bórining kózindegi nazymyn.

 

Nәubet jyldyng jazylmaghan jarasy,

Atylmady qay qazaqtyng danasy?

Ólenmenen shәitterdi joqtaghan,

Men qazaqtyng qamyn oilar balasy!

Azap keship, tozaq kórgen úldary,

Qaza tapqan qaysar,ruhty qyzdary.

Múzdyng betin tilip ketken tikendey,

Úmytylmas, lageri-lankes jyldary.

Sýt betine shyqqan halyq qaymaghy,

″Halyq jauyn″mazaq etip baylady.

Orystardyng orasholaq bitpeytin,

Oyynyna ainalghanday qaydaghy.

 

Qasiretti kiyelimning ýni edi,

Eniretken erlerimning júregin.

Qanmen atam,jaspen anam suarghan,

Bostandyghym boz dalanyng tiregi.

 

Adam qanyn qúighanday bop kaskagha,

Adamzattyng aryn satty aqshagha.

Tóze jýrip, temir qoldar tәube etti,

Janyn tilip jalghan jylda jatsa da.

 

Eger berse birer sәtke maydan dem,

Arylar ek qaydaghy joq qayghy әnnen.

Shanaghyndy ýzip jatsa qaytesin,

Shymyrlatyp jýregindi aighaymen.

 

Betpaq jenip,baqytyndy әketer,

Kónilindi ókinishpen jas eter.

Belin buyp,bilegin de sybansa,

Bizding qazaq bәrin elge pash eter.

 

Alashynnyng arystaryn ardaqta,

Qyzdaryndy ezgige sap qorlaipa.

Sayasatqa tabynghanda solaqay,

Jýregindi kóndire bil ong jaqqa.

 

Sol zamannan qastyqty da ýirener,

Qara halyq qayghyrghanday kýige ener.

Oylandyrghan kýnirentip oiymdy,

Qabyrgham da,qayghy-kónil kýizeler.

 

Tanym bolghan,tәlim bolghan tarihy,

Tútqyndardyng túraqty búl sammiyti.

Saralanbas san tarihtyng bólshegi,

Talqylanbas taghdyrynnyng tariyfi.

 

Búl qasiret kóz aldymnan ketpeydi,

Jazghan qloym sharshamaydy, tók, meyli.

Shyrayynnan shyqpasa eger shyndyq-jyr,

Jýreginnen jýrekke de detpeydi.

Sanamyzdyn jauapsyzdyqty óshirip,

Jýreyikshi mәrtebemdi ósirip.

Jyr jazamyn, Karlag jayyn qozghap bir,

Jýregimnen aq qaghazgha kóshirip.

 

 

I oryn

 

SEZIMIMDI SELT ETKIZDI...

Dauken Qaysar

Jetekshisi: Sattarova F.F.

KMM “№ 92 gimnaziya”

Qaraghandy qalasy, Qazaqstan

 

Jeke adamnyng ghana emes, tútastay halyqtar men mәdeniyettin, tipti, jalpy adamzattyng tarihynda, Karlag zaman qasireti retinde el esinde qalyp,ózekti órtedi. Býgingi úrpaqtyng ertengi damuy – ótkenning tarihy taghylymyna tәueldi ekeni aqiqat. Kenestik dәuirde otandyq tarihymyz totalitarlyq qysymnan bauyryn kenge jazyp, bar shyndyqty aita almady. Býgingi tarihtyng әdilettikti qalpyna keltiruge úmtylmas jasap jatqany bizder, jastar ýshin ýlken jauapkershilikti, tabandylyq pen patriottyqty serik etip,óz ýlesimizdi qosudy qajet etedi. Karlag shyndyghy men ýshin salqyn kýzding yzghary siyaqty seziledi. Osy sezimimdi men óleng joldaryna týsirdim...

 

Ozbyrlyqtyng bәri boldy, jamandyghy qalmady,

Totalitar jýiesin iske asyru armany...

Milliondar sorlady jalghan, jala aiyppen,

Fransiyamen teng keldi lagerining aumaghy.

 

Últymyzdyng betke ústar ziyalysyn qamady,

Dýrkiretip Karlagy keng dalamdy taptady.

“Joysyn” degen núsqaugha qolyn qoyghan “ jaltaqtar”

Áyelderin kýn úylyp, Aljirge әkep jabady.

 

“58-bap” boldy әli kýshinde,

“qara kólenke” әr paqyrdyng týsinde.

“Ákesizdik auruy” payda boldy birtindep,

“nekesiz bala” tuyldy sústy karlag ishinde.

 

“Tamúq” degen qasiretke ie boldy Saryarqa,

Keybireuge keregi kreslo men taq qana.

Balalary shetinep shetinen ketip jatsa da,

Kóz aldynda Staliyn, ainalasy qap-qara.

 

“Mamochkin domymen” lagerleri jalghasty,

“Kip-kishkentay taghdyrgha” ozbyrlyq qoly jarmasty.

Qatarlary tez siyrep, birtin-birtin ketken son,

Ótken әrbir adamgha “qútqarshy” dep jar saldy.

 

Analargha mal baqqyzdy, kesh batqansha dalada,

Qara bettik ne degen, syimaytyn oy – sanagha.

Atyp qana tastady eki – ýsh maly joghalsa,

Qúny tómen bolghanday manyraghan maldan da.

 

Karlag degen – qasiretti zamannyn,

Taghdyrymen arpalysy adamnyn.

“Antropologiyalyq daghdarystyng ” zalaly,

Este qalsyn! Bolsyn tarih sabaghy!!!

 

II oryn

 

«58» KÝII ÝShIN ATYLDY

Omarova Tolghanay

Jetekshisi: Alimanova S. N.

J. S. Aqylbaevtyng Balqash manyzdy bilim beru kolledji

Balqash qalasy, Qazaqstan

 

HH ghasyrdyng 30 jyldaryndaghy KSRO – da IY.V.Stalinning genosid sayasaty kezinde bolghan adam aitqysyz asa auyr jaghdaylar, halyqty, últty, etnikalyq nemese diny belgilerine baylanysty qughyngha úshyratu, sayasy prosestermen qughyn-sýrginder halyqtyng taghdyryna jәne qoghamdyq sanasyna auyr iz qaldyrdy.

Qazaqstan Respublikasy Preziydenting 1996 jyldyng 30 aqpanyndaghy jarlyghymen 1997 jyl sayasy qughyn- sýrgin qúrbandaryn eske alu jyly dep jariyalandy. «Repressiya» degen sóz latyn tilinde jazalau, ezu, qughyn- sýrgin degen maghynany beredi.Osy sóz búrynghy KSRO memleketi kóleminde ómir sýrgen halyqtardyng tarihynda, esinde qaharymen qara tanbaday saqtalyp qaldy. Jayshylyqta jýrekting týbinde, halyqtyng esinde esinde jýrgen syrlar ashyla bastady.

Karlag, yaghni, Qaraghandy enbekpen týzeu lageri – GULAG arhiypelagy qúramyndaghy eng iri azap araly.Ol kezinde Qazaqstannyng ortalyghynda soltýstigi men ontýstigi sheyin 300 shaqyrym, shyghysynan batysyna sheyin 200 shaqyrym úlan- ghayyr jerdi alyp jatqan.Al syrtqarghy Aqmola jәne Balqash bólimshelerin qosyp eseptegende, Karlagtyng auqymy Fransiyanyng jer kólemimen tenesedi. Qaraghandy lageri auqymynan, qúrylymdyq jýiesining kýrdeliligine jәne Mәskeuge ghana tikeley baghynghan әleuetine qaray «memleket ishindegi memleket», al azaptau qúralynyng kýshtiligi jaghynan «Daladaghy tamúq» degen atqa iye.

«Halyq jauy», «býlikshiler»,«әleumettik jat elementter» degen jeleumen aiyptalghandardyng taghy bir jazalau oryn KARLAG-tyng 25 bólimshesining biri Balqashta 1934 jyly «BalhashLag» degen atpen úiymdastyryldy. Karlagtan 650 km, al Balqash qalasynyng ortalyghynyng 13 km qashyqtyqta ornalasqan BalqashLag ózining óndiristik kәsibi jaghynan basqa lagerden erekshelenu, qúrylys jәne mys Balqytu zauytynda merdigerlik jýmystardy jýrgizuge baghyttaldy. Búl jerde 1940 jyldary – 650 adam bolsa, keyin tútqyndar sany 3-4 myngha jogharylady. BalhashLagtyng qúrylu negizinen sonau 1930 jyldardan bastalady, búl onyng alghashqy qúrylghan orny emes. Alghashqy ortalyghy Balqash TES manynda ornalasqan eken.

Zamanynda el biylep, bedeldi bolghan tórt Ahmetjan qatar ómir sýripti. Olardyng biri Balqash qalasynyng aqyn-jurnaliysi Quandyq Sadenov arnau jazghan Talpaqtyng Ahmetjany. Al, mening jazbam ataqty kýishi, arqanyng kórnekti azamaty Sarmantaydyng Ahmetjany bolmaq. Qalghan eki Ahmetjan jayynda naqty derekter joq. Talpaqtyng Ahmetjannyng ruhyna arnap jazghan Quandyq Sәdenovtyng óleng joldarynan ýzindi:

 

Kórgeni – azap, qiyanat, ótkeni – mún,

Úrpaghymyn deytúghyn Kók bórinin.

Tepki kórdi – au súrqiya sayasattan,

Tektileri bek tughan Kóshpelinin.

Sot – qaruy «ýshtiktin» qolynda oinap,

Joqtayynshy, kórgeysing qosh, tәnirim!

Jazyqsyzdyng taghdyryn tәlkek etip,

Zúlmat zaman oinatty – au «sot- qaruyn».

Úlyqtaghan tekti dep bay,úlyghyn,

Aruaghy kem, Alashtyng qay úlynyn?

«Ahmetjan» dep kýnirenip bayaghyday,

Tau – tasy Aqsu men Aylynyn.

 

Búl kýnderi halqymyzdyng mandayyna bitken úl-qyzdardyng el ýshin etken enbekteri aiqyndalyp, esimderi eskertkish taqtagha jazyluda. Sonday iri túlghaly erlerding biri, aty anyzgha ainalghan, alty Alashqa tanylghan aituly óner iyesi, daryndy kýishi, sazger- Sarmantayúly Ahmetjan. Sarmantayúly Ahmetjan 1860-ynshy jyldar shamasynda Semey guberniyasynyng Qarqaraly uezine qarasty Toqyrauyn bolysyndaghy Qusaq dalasynda (qazirgi Qaraghandy oblysy, Aqtoghay audany) dýniyege kelgen. Atasy Bayzaq batyr, әkesi Sarmantay el biylegen bolys bolghan.

Arqanyng ardaqty perzenti Sarmantaydyng Ahmetjany jayly Kýlәsh Sardarbekting «58-statiya zarzaman» atty kitaby jaryqqa shyqty.Sol kitabynda: «Onyng esimi halqymen qosa jasap keledi. Óitkeni Ahmetjan kýishining taghdyry – halyq taghdyry, dala syry», - dep jazady.

Ahmetjan óz janynan birneshe kýy shygharyp, halyq kýilerimen qosa, Tәttimbet shygharmalaryn sheber oryndaghan. 1926 – 1928 jyly Aqtoghay – Balqash atyrabynda baylardy tәrkileu nauqany jýrgizilip, elbasyna zobalan tughanda el kýizelisine kýiimen ýn qosyp, «Qasiret», «58-shi statiya» kýilerin shygharghan. Halyqty qayrattandyrghan kýy Kenes ókimeti ýshin asa qauipti, qaharly, yzgharly boldy. Baydyng túqymy retinde birneshe ret qamalyp, kýshpen újymdastyrylugha qarsy úiymdastarylghan Balqash boyyndaghy «buntqa» qatysqan. Sarmantaydyng Ahmetjanynyng ruhany dýniyesi mol, ruhy myqty bolghany bayqalady. Óitkeni Alashtyng arysy Álihan Bókeyhan dala kýishisi Ahmetjannyng ruhany piri bolghan.

1928 jyldan bastap kýshpen újymdastyru sayasaty Toqyrauyn boyynda mal ósirip, beyqam jatqan elding berekesin ketirgen edi. Halyqty sonynan ertedi-au, bas kóteredi – au degen el aghalaryn qysymgha aldy. Ahmetjan kýishi óz eline, jerine degen ystyq yqylasyn zarly – ashuyn kýiimen jetkizip qana qoymay, halyq kóterilisining kósh basynda jýrip aibar shekken azamat. Sondyqtan da auyldastary onyng kýilerin jasyryn tyndap jylaghan, býrkemelep úrpaqtan úrpaqqa jetkizgen.

Sarmantaydyng Ahmetjanynyng «58» atty kýii Sibirde aidauda jýrgen qazaqtardyng gimni bolghan. Dombyrany aghashtan ózderi jasap alyp, «58» -di tartyp, eling ansaghan, kónilderin júbatqan eken. Álihan Bókeyhan auylgha kelgende aldymen Ahmetjan kýishige sәlem bergeni mәlim, búl kezdesu әriyne kýishining kózqarasynyng keneyip, sayasatty angharuyna әser etkeni sózsiz.(5,10)

Sarmantaydyng Ahmetjanynyng tabylghan kýilerin tegis notagha týsirgen Balqashtyng balalar muzyka mektebining múghalimi, dombyrashysy, әuesqoy sazger Jaqsylyq Nәdirbekov. Ol Ahmetjan kýishi dýniyege kelgen ónirding tumasy. 1944 jyly repressiya qúrbany bolghan Nәdirbekting nemeresi. Ahmetjan kýishining beynesin salghan Balqashtyng belgili suretshisi Maqsút Ismaghúlov. Ony kózkórgenderi kelisti shyqty dep baghalaghan.

Aqyry 1930 jyly 12 nauryzynda ústalyp, osy jyldyng 22 qyrkýieginde ýshtikting ýkimimen RSFSR Qylmystyq kodeksining 58-2,10 statiyasy boyynsha sottalyp, atu jazasyna kesilgen. Qarqaraly týrmesinde Ahmetjanmen birge Bijanúly Sýleymen, Adambayúly Ábilqan deytin azamat bir kýnde atylyp, tas baylaghan deneleri qara sugha tastalady. A.Sarmantayúlynyng kýilerin óz qolynan ýirenip, keyingi úrpaqqa júghysty etken kýishi dombyrashylar: Hasenúly Ábiken, Týsipbekúly Ázihan, Tileuhanúly Izat. Ahmetjan 1992 jyly 26 mamyrda Qazaqstan Bas prokuraturasynyng sheshimimen aqtaldy. 1997 jyly A.Sarmantay atyna kóshe berilgen. Qaraghandy oblysy, Aqtoghay audanynyng ortalyghynda qughyn – sýrginge úshyrap, qúrban bolghandargha ornatylghan mәrmәr tasqa 120 azamattyng aty – jóni qashalghan.Sonyng ishinde Sarmantayúly Ahmetjannyng da aty – jóni túr.

2013 jyldyng mamyr aiynda Balqash qalasynda Álihan Bókeyhan kóshesinde repressiya qúrbandaryna arnap eskertkish qoyylyp, sayabaq ashyldy.

Balqash jerindegi repressiya qúrbandarynyng biri Sibirde aidauda 10 jyl bolghan Aydabolov Moldaqan jәne Maghripa Qazbekova. K.Sardarbek ózining estelikterinde «Aydabolov Moldaqandy, әkesi bay, әri kóteriliske qatysqan bir kýishimen sybaylas edi, jaudyng túqymy dep aidaugha әketken. Al Maghripa Qazbekova 20 jyl jas ómirin týrmede ótkizgen edi. Óz әngimelerin aitqan kezde jylamaytyn, tek әjim basqan betteri týnere keyip, kýizelgen kýige týsetin, jay sóilep, bólmesinde әrli – berli jýretin. Ol kisining qyzymen óstim, úly Erdendi kórdim, medisina ghylymy kandidaty, hirurg bolatyn»,-dep jazdy.(3,5)

HH ghasyrdaghy sayasy qughyn – sýrgin – myndaghan jazyqsyz adamdardyng qany men kóz jasyna suarylghan tarihymyzdyng sherli betterining biri bolyp sanalady. Ákimshilik – jazalaushy jýie enbektegen sәbiydi de, bolmysy nәzik әieldi de ayaghan joq. Bizding últymyzdyng nebir jaqsylary men jaysandary qughyn – sýrginge úshyrap, halqymyz sayasy nәubetten zardap shekti.Býgingi kýni jazyqsyz atylyp ketken atalarymyzdyng bәri aqtaldy. Osynday el aghalary tiri jýrip, halqyna qyzmet ete bergende, Qazaqstan Tәuelsizdikti búdan da búryn alar ma edi. Sonday – aq asharshylyq qoldan úiymdastyrylmaghanda qazaqtyng sany býgingiden anaghúrlym kóp bolar edi. Osyghan sәikes, ekonomikamyz da qazirgiden erterek damy týser edi.

Ata-babalarymyz jete almay qalghan arman – maqsatqa bizder jetip otyrmyz. Eng bastysy tәuelsiz elmiz.

Bizding endigi jerdegi boryshymyz – osy qanqúily jyldardyng oqighasyn, onyng jazyqsyz qúrbany bolghan azamattardyng esimderin úmytpau, olardy mәngi este saqtau.

 

TARIHTAN SYR ShERTKEN ÁJE

Qydyrbaev Mahambet

Jetekshisi: Ospantaeva R.Q.

«№ 9 balabaqsha – mektep kesheni» KMM

Ijnyy kenti, Abay audany, Qaraghandy oblysy, Qazaqstan.

 

IYә, ómir deymiz, taghdyr deymiz qalay aitsaq ta bireuge tәtti, bireuge ashy ekeni ayan. Óz basym bala bolsam da, osy sózderding maghynasyna tereng boylap, oigha týsemin. San aluan súraqtar da mazalap, oiymdy san-saqqa jetelep adastyrady.

Alashtyng ardaqtysy Ahmet Baytúrsynov: «Bizding zamanymyz – ótken zamannyng balasy, keler zamannyng atasy»,- degen eken. Shynymen de,sol zamandaghy túlghalardyng ómiri – bizge ýlken tariyh, ýlgi-ónege, syry ashy shyndyqqa toly zaman. Ata – babalardyng «tar jol tayghaq keshui», ómir ýshin arpalys pen jantalas, qughyn-sýrgin, jazyqsyz qúrban bolu, ayausyz qanalu, әiel analardyng túnshygha júlqynghan uly zary, balalardyng óksigi Antonina әjeyding әngimesinen anyq sezilip túrdy. Tyndap otyryp ózimning say-sýiegim syrqyrap, jýregim qars airyla qan jylap otyrdy desem artyq aitpaghanym bolar. Múnsha auyr, múnsha qasiretke toly taghdyryn eske týsirip aitu әli kýnge deyin jazylmaghan jarasynyng betin júlghanday bolyp kórinedi eken. Qaraghandy oblysy Abay audanyna qarasty Yujnyy kentining túrghyny Marchenkova Antonina Eduardovnany súhbat beruge kóndiru de qiyn boldy. Zúlmat zamannyng suyq yzghary, súm qahary sol jyldary nebәri 10 jasta ghana bolghan bala Antoninanyng jýregine mәngi jazylmas jara salghany belgili.

Jasy jetpis besti alqymdap qalghan әjeyding kózi týpsiz tereng túnghiyqtay kórinedi. Qalay kýlimdep ezu tartyp túrsa da, kóz janarynan onyng biri de bayqalmaydy. Kóz – adamnyng ainasy. Ras eken. Jan jarasyn esh býkpesiz aishyqtap túrghan tek qos janary ghana.

Ýlken eki qabatty ýiding keng aulasyna qarap «osynshama túrmysty bir ózi qalay alyp jýr eken ?» deysin. Olay deytinim, әjey birneshe jyldar boyy jalghyz túrady. Ómirlik serigi osydan segiz jyl búryn o dýniyege attanyp, baqilyq bolghan. Balalaryn ósirip, úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyryp, ózi qara shanyraqqa ie bolyp otyrghan týri bar.

Ýige kirgen son, qonaq qarsy alatyn ken, jaryq bólmege jol bastap kirdi. Bólmening bir búryshyna kónening kózindey, asyldyng synyghynday qalghan eski eki jansyz beynege, suretke, kózing eriksiz týsedi. Mening sol suretterge qadalyp qalghan týrim kórdi me, әlde ózi de әngimesin sodan bastaghysy keldi me, әiteuir Antonina әjey surettegi ózining ata-anasy ekenin aitty. Ýidi biraz ýnsizdik basty. Ol kisining ishki alay-dýley sezimi maghan da berilgen sekildi. Sol túrghan ornymda qaqqan qazyqtay qalshiyp qatyp qalyppyn. Ýnsizdikti telefon shyryly búzdy. Bir – eki minuttan keyin qaytyp kelgen әjey endi óz basynan ótken qiyn – qystaudy, ómirining býkpesi jazylmay jatqan sony jaqtaryn aqtara bastady.

«Men 1939 jyldyng nauryz aiynyng 16- júldyzy Latviya elining Brenskiy audany Veleka qalasynda kedey sharua otbasynda dýniyege kelgen ýshinshi qyz edim. Ákem de, sheshem de qarapayym óz túrmysyn kýittep jýrgen adamdar bolatyn. Mende balalyq baqytty shaq degen bolghan joq. Ol qazir ghoy beybit ómirding arqasynda balalarymyzdyng týni tynysh,kýni ashyq. Lәiim solay bolghay, qúdayym! Myna bizder kórgen qiyndyqty eshbir jannyng basyna bermesin.

IYә, sodan 1945 jyly soghys ayaqtaldy degen quanyshymyz kóp úzamay su sepkendey basyldy da qaldy. Áli kýnge deyin esimde, tura jana ghana bolghanday, bәri kóz aldymdy. Bizding ýiding artynda ýlken kópir bolatyn. Bir kýni sol kópirding ar jaghynan sanyrauqúlaq terip, ýige qaytyp kele jatqan әkemdi shiyneli kiygen әskery adamdar toqtatyp, qolyndaghysyn júlyp alyp laqtyryp jiberdi de, týk aitastan әkemdi aiyptap, aldaryna salyp alyp ketti. Artynda anyrap anam, bozdap bizder qaldyq. Sonda әkeme japqan jalalary – kópirdi kýzetedi ekensin, sol arqyly otanyn satqan últshyldarmen kezdesip, jiyndar ótkizedi ekensinder degen laqap edi. Sol ketkennen әkem Sibirden bir-aq shyghypty. Anam men eki әpkem әkem týmeden shyqqangha deyin komendaturagha baryp belgilenip túrdy. Men ol kezde bala bolghan son, «maloletka» dep qatty teksere qoymady. Sóitsem, әkemdi sol kezdegi ataqty 58-bap, Otanyn satqan «halyq jauy», boyynsha aiyptaghan eken. Ákem 9 jyl boyy Sibirding eshbir tiri jandy ayamaytyn yzghary men suyghynda ash-jalanash jýrip, aghash kesip qúr sýlderin sýiretip kelgenin bilemin. Áli kýnge deyin «ne ýshin?» degen súraq kókeyimnen ketken emes.

Ákemning sibirge aidalyp ketkeninen keyin 1949 jyly bizding de basymyzdy qara jamyldy. Sol jyldyng nauryz aiynda qaqaghan suyqta qala túrghyndarynyng tayly-túyaghyn qaldyrmastan, bәrimizdi poezd basyna jinap, suyq, sasyq, taqtaylarmen qorshalghan vagondargha jas dep, kәri dep bólmey-aq qoysha toghytty. Ol vagonda qansha jýrgenimizdi bilmeymin, әiteuir úzaq әri kóp jýrdik. Ashtyq, joqshylyq bastaldy. Vagonda tamaq súrap jylaghan balalar, ana tósin qansha sorsa da, týk te shyqpay ashtyqtan búratyla shyryldap jylaghan sәbiyler dausy sau adamnyng ózin esengiretip jiberushi edi. Ashtyqqa, suyqqa tózbegen qanshama sәby men kәri – jas «azap vagonynda» jan tәsilim bolghanynda kózim kórdi. Toqtaghan jerde әskery kiyingen adamdar «ólgender bar ma?» dep súraushy edi. Olardy eshkim arulap jerlep jatpaydy, bәrine ortaq bir qabir qazyp, taghy da qoysha toghytyp, kóme salatyn. Vagonda azan-qazan bolyp, basyna kótere joqtap, ókirip, laghynet aityp jylaghan dauystar qúlaghyndy túndyrady. Anam bizdi Omby oblysyna jetkenshe bauyryna basyp, júbatyp, qarnymyz ashqanda, oinatqan bolyp, nan qiqymyn berip aldatushy edi. Sol kýnde ózining de týri ýrpiyip,toz-tozy shyghyp edi. Omby oblysynyng «Rekord» degen kolhozyna әkelip, bәrimizdi sol jerge shashty. Ýi-kýisiz birin-biri panalaghan halyqty kazarmagha ornalastyrdy. Tamaq ta, jyly, býtin kiyim degen joqtyng qasy. Sol kezde kýnine bir ret «zateruha» dep ataytyn tamaq beredi. Ony ýlken katelgha ún men sudy aralastyryp dayyndaytyn.Sony ishetin edik. Bir kýni anam bir ýiden basymyzgha baspana tapty. Anamyzgha kómektesip, tamaq tabu ýshin kolhozdyng shóbin jinaytynbyz, qoyyn baghatynbyz. Latviyada qalghan tuystarymyz bizge posylkamen kiyim-keshek jberetin, al biz ony úngha aiyrbastaytyn edik. Kiyim býtin bolmasa da, tamaq bolsyn deytin anam. Sol kolhozdyng balalaryn jinap, mektepke bergende mende bardym. Onda 4 synyptyq pa, 5 synyptyq pa naqty bilmeymin, әiteuir hat tanitynday bilim aldym. Júmysqa erte aralastym. 16 jasymnan priysepshik bolyp júmys istedim. Traktorlargha priysep jalghaysyn, odan song melinik te boldym. Júmysty jaqsy, jaman dep talghamadyq. Qanday júmys bolsa da, arlanbay bilek sybana istedik. Bir kýni júmysta jýrgenimde, janymda birge isteytin ýlken kisi bolushy edi, sol maghan jassyn ghoy, múny qaytesin, odan da laborantqa oqyp al dedi. Sodan alty ay oqyp laborant bolyp, azbest óndiretin karierge qyzmetke ornalasqan edim. 1953 jyly Stalin qaytys bolyp, qughyn-sýrginge úshyraghandar aqtala bastady. Mening әkem 1957 jyly aqtalyp kelgen son, otbasymyzben Qazaqstangha, Qaraghandy oblysy karier Valynka degen jerge kóship keldik (sol jer estuimshe Karlag bolghan). 1962 jyly Sverdlovsk oblysynan Marchenkov Ivan Aleksandrovich esimdi jigitke túrmysqa shyqtym. Ol-alghashqy tyng iygerushilerding biri bolatyn. Qyzmet babymen biz Arqalyqtyng Qu audanyna ( qazirgi Egindibúlaq ) kóship keldik. Qazaqtyng qasiyetti jerinde mening túnghyshym dýniyege keldi. Ol jerde kóp túrmadyq. Taghy da onyng qyzmetine baylanysty ózimizding Valynkagha qayta kóship keldik. Valynkada eki qyzym dýniyege keldi. Yujnyigha 1977 jyldyng 20 sәuirinde kóship kelgen edik. Sodan beri osy jerde túramyn. Ómirde kórgen tauqymetim qanday kóp bolsa, odan keyingi qúdayymnyng bergen quanyshy men baqyty da sonsha kóp boldy. Sol ýshin tәnirime rizamyn. Eger de men ómirding ystyq-suyghyna kýiip, shiramasam, menen qazirgi Antonina shyqpas edi. Al, senderge aitarym – óz tarihtaryndy úmytpandar, qasterlender býgingi beybit ómirdi. Bir-birlerindi syilandar, últtargha bólinbender. Sebebi, bәrimizding tartqan azabymyz bir, kórgenimiz ortaq. Býgingi elimiz de,kók aspanymyz da bәrimizge ortaq.

Antonina әjeyding әngimesinen keyin meni bir týrli kýy biyledi...Adam – júmbaq, sol siyaqty olardyng ómirleri de júmbaq, syrgha toly qazynaly tarih eken. Tarihymyz qanday auyr, azapty. Men ýshin beyne bir kórgen qorqynyshty týstey. IYә,osy bizder qazir kóginde kýni kýlgen zamanymyzdy shyn baghalap, qadir – qasiyetin týsinip jýrmiz be?! «Semizdikti qoy ghana kóteredi» degendi esten shygharmaghanymyz abzal siyaqty. Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan myna zamannyn, adamdary, bir-birindi kýndemender,jamandyq oilamandar,oza shapqandy ayaqtan shalmandar, bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharyndar! «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym dep» danagóy Abay atam aitqanday, jýregimiz jomart, janymyz aq, niyetimiz pәk halyq bolayyq.

 

III oryn

 

KARLAGTA BOLGhAN OQIGhA

Smakova Aliganiy

Jetekshisi: Bazylova A.S.

«№ 137 negizgi orta mektep» KMM

Qaraghandy qalasy, Qazaqstan

 

Ómir qyzyq, bir – eki ay búryn mektepting tabaldyryghyn alghash attap, quanyshy qoynyna syimay otyrghan kishkentay Amannyng endigi týri jan týrshigerlik. Biraq barlyghy da mynadan bastalghan edi.

Qazaqtyng arasynda oqu oqyp joghary bilim alghan adamdar az edi. Oqu bitirgenderding arasynda Amannyng әkesi Jәnibek Esmúhamedovich bar edi. Ol alghashynda shahtada esep shot buhgalteriyasynda júmys istep, jaqsy jalaqy alghan kisi bolatyn. Biraq, qara júmyskerlerding ahapty enbegin kórip, dem almay, jalaqy almaytyndaryn da kórgen son, óz jartysyn, olardyng arasyna bólip te beretin. Keyin ol alash partiyasynyng sol kezde qalghan ókilderimen birlesip júmys istey bastaydy. Ol shahtada bolyp jatqan barlyq әdiletsizdikti, zorlyq pen zombylyqty, qaghaz betine jazyp, jiberip otyrady. Biraq búl әreketi de kópke sozylmady. Shahta bastyghy búl kisini kóbinese shahtany aralap jýretinin, әr aida on shaqty hatty belgisiz bir jaqqa jiberetini bayqaldy. Birde jibergen hatyn ústap qalyp mazmúnyn oqidy. Ol hattyng ishinde shahtanyng qazaq júmyskerleri orystargha qaraghanda eki ese kóp júmys isteytini, biraq eki ese az kólemde jalaqy alatyny jazyldy. Sol kezde shahtanyng bastyghy joghary ókildikke hat jazyp, onda «KSRO-gha» qarsy bir ziyaly qazaq revolusiya jasamaqshy, búny dereu toqtatu kerek, jәne dereu ólim jazasyna kesu kerek»-dep jazady. Biraq joghary ókildikter ony Karlag enbekpen týzeu lagerine, «halyq jauy» - degen aiyppen alyp ketedi. Shahta basshysyna jylap zarlap kelgen Jәnibek Esmúhamedovichting әieli Sabira men balasy Amandy da kóp oilanbay lagerge «әkesining jolyn quatyn bala men ony qoldaytyn anasy»-dep jiberedi. Osylaysha óz elining tәuelsizdigin tilegen adam otbasymen birge qughyngha úshyrap lagerge týsedi. Lagerge alghashynda týsken kezde Jәnibek Esmúhamedovich óz kózine ózi sengen joq. Onda bolghan adamdardyng eshbirin búryn jaqsy ómir sýrdi dep aita almaysyn. Barlyghy da ap-aryq, kiyimderi jyrtyq, al ayaq kiyimi mýlde joqtary da bar. Kóbisi kýrs-kýrs etip jótelip, túnshyqqannan bozaratyn. Biraq lagerde bolghandardyng bәri qazaq emes, arasynda orystar, polyak pen ukraindar, evrey men koreyler de tolyp jatty. Jәnibek Esmúhamedovichti eng birinshi tergeu bólmesine apardy. Onda olar «Sening sybaylastaryng bar ma? Sen kimge hat jiberdin? Sen KSRO-gha qarsy shyqpaqshy boldyng ba? Sen kóterilis úiymdastyrmaqshy boldyng ba? Jәne de eng songhy súraghy sen óz kinәndi moyyndaysyn ba?» dep súrap, barlyq súraghyna «joq» degen jauap aldy. Búl jauap olardy qanaghattandyrmaghandyqtan olar Jәnibekti qinap, qalaghan jauabyn kýshpen shygharmaqshy bolady.

Búl kezde balasy men sýigen jarynyng jaghdayyn ol bilmegen. Sabira men Aman búl kezde Karlagtyng basqa lagerinde boldy. Biraq búl lagerding de jaghdayy mәz bolghan joq. Suyq әri qaranghy jerde balalar men әielder jalma-júlma otyrghan edi. Sabira bir aidan keyin sonday bolamyn dep oilamaghan edi. Týnde taghy eki әiel men ýsh bala bar suyq bólmede týnedi. Al tang atpay lagerde barlyq kisilerdi dalagha shygharyp júmysqa salyp qoyady. Sabira kirpish tasyp, ózine belgisiz bir jerde ýy salyp jatty. Al balasy su tasyp jýrdi. Bir jarym ay ótken son, júmys istep jýrgen kezinde ol balasynyng aighayyn estip kirpishti laqtyra sala dauys shyqqan jaqqa qaray jýgiredi. Ol lageri bastyghy balalardy kýshpen bir jaqqa alyp ketip bara jatqanyn kóredi. Jýgirip kelip balasyna jarmasyp әketip bara jatqan kisilerge «qayda әketip bara jatyrsyndar? nege? ne ýshin?» dep súraqtar jaudyra beredi. Lageri baqylaushysy «jetige tolghan balalardy balalar ýiine alyp ketedi » dep qysqa jauap berip Aman men taghy segiz balany alyp ketpekshi bolady, biraq olardyng jolyna analary túryp jol bermeydi. Olardy úrsa da, jol bermey, tóbelesip balalaryn bermeydi. Sosyn olar júmysqa kerek bolar dep kóndirip qaldyrady. Biraq búl jayttan keyin balalargha mýldem tamaq bermey, olargha tamaq bergenderdi jazalap, sausaqtaryn balghamen úryp qinaghan. Kóp úzamay birinen song biri balalar qatty auyryp, qarny ashqannan óle bastaydy. Búl jayt Sabiranyng úly Amangha da jetti. Aman qarny ash, әreng dauysy shyghyp kýzetshiden nan súrady, biraq ol kýlip «odanda ajalyndy kýt» deydi. Sabiranyng ózi de óte әlsiz edi, óitkeni olargha berilgen tamaq ol qatyp qalghan týiir nan men bir kese botqa bolatyn, al sudy kýnine eki ret bir kese ghana qyp beretin. Onyng ózin tәube etken kisiler, Sabiranyng tamaq iship otyrghan kýiin kórgenmen, Sabira negizi tamaqty tyghyp týnde balasyna beretin. Sondyqtan da eng kóp shydap ómir sýrip kelgen bala Aman boldy. Týnde kýzetshi tútqyndardyng bólmesin qarap shyghyp jýrgen kezde Sabiranyng Amangha tamaq berip jatqanyng kórip, ony ústap alyp, qinau bólmesine aparyp qolyn balghamen týni boyy úrady. Sabira kózin ashyp qarasa qasynda Aman jatyr. Sabira ornynan әren túryp,qolyn qozghalta almay, Amandy oyatpaqshy boldy. Biraq Sabira qalay tyryssa da kózin ashpaydy. Sol kezde bir әiel kelip «keshe ol týni boyy jylap seni shaqyrdy. Sening qinalghanyndy qalaghan joq, biraq bir kezde әlsizdenip jerge qúlap esinen tanyp qaldy.» Sol kezde Sabiranyng jýregi toqtap qalghanday boldy. Jalghyz úly, Jәnibekten qalghan jalghyz esteligi, lageridegi ómirining tiregi bir mezette joq boldy. Endi joq. Búghan senbegen Sabira qolynyng auyryp, qansyrap jatqanyna qaramastan balasyn jerden kóterip, oyatpaqshy bolyp:«joq balam, men bilemin, sen tirisin, sen meni búl jerde jalghyz tastap kete almaysyn! Oyan, oyana qoyshy balam» dep jylaydy. Qasyndaghy әiel ony júbatyp, bir kezde Sabirany ózine qaratyp «Sabira ol endi joq, ol oyanbaydy, tyryspay-aq qoy» deydi. Sol kezde Sabira qatyp qalghanday bolyp esinen tanyp qúlap qalady. Sabira esin jisa balasy qasynda joq, ony lagerden on shaqyrym jerde jerlep tastapty. Sabira eki apta boyy ýn qatqan joq, tamaq ishpey tyghyp jýrdi, bireu odan «nege tamaq ishpeysin» dep súraghan kezde ol «mening balamnyng qarny ashady, sol ýshin» dep ary qaray júmysyn istey beredi. Bir kýni Sabira júmysqa shyqpay qalady, ol týri bozarghan kýiinde bólmede jerde jatyp balasynyng keudeshesinen qalghan bir shýberekti qúshaqtap alyp:«balapanym, qoryqpa, kóp úzamay әkeng kelip bizdi alyp ketedi» dep jatyr eken. Ony esinen aljasqan dep eshkim tiyispeydi. Týnde Sabira týs kóredi týsinde Aman kelip «anashym jýr, jýre ghoy endi seni eshkim renjitpeydi» dep qolynan ústap jetelep alyp ketti. Tang erteng Sabira dýniyeden ótkeni belgili bolyp, ony aparyp balasynyng qasyna jerleydi. Sol kezde bir kisi bylay dep aitady: «Karlagtyng azaby anasynyng jýregin auyrtqan joq. Al balasynyng ólimi ony jansyz etti»

 

«KARLAG TAGhDYRLAR AZABY» (ShYGhARMA - INTERVIU)

Ámirjanova Gýlstan

Jetekshisi: Kadirberlina A.A.

«Ýshtóbe orta mektebi» KMM

Búqar Jyrau audany, Qaraghandy oblysy, Qazaqstan.

 

Karlag... Karlag – Qaraghandy enbekpen týzeu lageri GULAG – tyng filialy. Karlag Qazaqstannyng birshama jerin alyp jatqan ózinshe bir derbes mekeme boldy. Naqtyraq toqtalatyn bolsam, Karlag territoriyasy soltýstikten ontýstikke deyingi 300 kilometr, shyghystan batysqa deyin 200 kilometr jerdi alyp jatty. Oghan qosa osy territoriyadan syrtqary lageriden 350 kilometr jerde Aqmola jәne 650 kilometr jerde Balqash bólimsheleri qúryldy.

Osy Karlagta ótken qanshama qatigezdikter men ozbyrlyqtyng barlyghyn basynan keshirgen, qorlyq – zombylyqty kórgen azamattar býginde aq saqaldy, otbasynyng berik bәiteregindey bolyp otyrghan jayy bar. Biraq...Biraq olardyng jýzindegi kóp qyrly, tereng qatparhly әjimderi men jýregindegi múzdy iz qaldyrghan sol bir oqigha, kónilindegi qaharly ótken kýnning beyneleri – kórgen qiynshylyghy men qorlyghynyng izi sekildi. Sol arystanday aqyrghan, múzday qaqyraghan suyq kýnderdi eske alu olargha qiyn әri auyr tiyedi. Qazirgi jastar men keyingi bolashaq kitaptan oqyp, zúlmat jyldardy basynan ótkergen ata – әjelerinen súrap biledi. Aqparat kózderinen oqyp, keregin jattap, kókiregine týiedi. Karlag azabynan aman qalghany sausaqpen sanarlyq, alayda osy kýnge jetkenderining ózi týrmede jabysqan aurulardan aiygha almay o dýniyelik bolyp jatyr. Shyndyqty biler adam az.

Karlagtyng qúpiya, shyn mәlimet jazylghan qújattary jasyrylyp, birtindep joyyluda. Oghan dәlel retinde 1961 jyly arhivte saqtalghan qújattardyng bir bóligi Dolinkadaghy Karlagtyng búrynghy basqarmasy ýiining janynda ashyqtan ashyq órtelip jiberilgening aitugha bolady. Ony kózimen kórip túrghan kisiler jurnalist Feliks Rustavinge janyp jatqan qaghazdar arasynan mәngilik saqtalynugha tiyisti sary papkalardy kórgenderin aitqan. Sondyqtan agha – apalarymyz ben ata–әjelerimizden súrap bilip, basqa aqparattarmen salystyryp, aqiqat terenine jetu bizderdin, jas jetkinshekter men jastardyn, mindetimiz.

Men Núrghaysha Japghypparqyzy degen birazdy kórgen kisimen súhbattastym. Ol kisining aituynsha, sol kezenderde bir auyldyng ózinen kem degende ýsh – tórt adam tútqyngha alynghan eken. Núrghaysha apanyng súhbatynan ýzindi keltire ketsem: «Qaraghandy oblysy Qarqaraly audany Besoba sovhozynyng Qyzyltu bólimshesinde 1941-1942 jyldary Úly Otan soghys kezinde bizding auyldan dýkenshi Omarbay degen kisi (ekinshi kisining atyn úmytynqyrap qalypty) nemisterding qolyna týsip, tútqyndaldy. Ol kisiler sonda júmys istep, nemisterding otymen kirip, malyn baghyp, kýlimen shyghyp, 25 jylgha sottaldy. Úly Otan soghysy ayaqtalghannan keyin ol kisiler ayaqtalyp, bosap shyghady. Sonan keyin beybit ómirde balaly – shaghaly bolyp, nemere sýiip ómir sýredi. Sóite túra ol kisiler Karlag týrmesindegi zardaptyng qyrsyghynan densaulyqtary tómendep, ekeui de marqúm bolady» - dep auyr kýrsinip, sózin ayaqtady.

Karlag ata – әjelerimizge auyr kýrsinerliktey qúlaqtarynda janghyrghan, kónilderinde keppegen siyanyng qaraly aiqasqan jazuynday jazylghan sol bir zúlmat kezenderdi eske týsirdi. Osy Karlag әserinen qanshama azamattardyng úrpaghymdy jalghastyrar degen keleshegin, arman–maqsattarynyng kýl parshasyn shyghardy. Ásirese qazaqtyng bas kóterer asyl azamattaryn eng auyr júmysqa salyp, azaptap óltirudi kózdedi. Biraq sol asyldary songhy demi men qasyq qany qalghansha qarsy túryp, eline degen adaldyghy men shynayy mahabbat sezimderin joghaltqan joq. Bir kýni әdildik pen beybitshiliktin, adamgershilik pen aqiqattyng janghyraryn, qazaqtyng qaranghylyghyna eng bolmaghanda jaryq sәule shasharyn bildi.

Tarih betterin paraqtasaq, Karlag 1931 jyly ashylghan. Karlag tarihtaghy basqa alasapyran kezendermen túspa – tús kelip túr.Atap aitatyn bolsaq, Stalindik dәuirmen jәne súrapyl Úly Otan soghysy kezinde de Karlag óz ýlesin qosudanshet qalmaghan. Karlagtyng negizgi mindnti Reseyge qarsy kóterilgenderdi, kulaktar men baylardy joy edi. Sol arqyly «týzetu» bolatyn. «Enbekpen týzetu» degenning ar jaghynda ýlken de tereng jan týrshigerliktey oy jatyr. Osy jayynda Ámirjan atam qandy da zarly syr shertti: «Balam, sol kezderdi eske alu bizder ýshin óte auyr.Ol kezde qazaq ne kórmedi desenshi?!Sol Karlag degendi estigende jýregimiz shymyr etedi.Karlagta bolghan adamdardy aitqandaryna kóndiru ýshin, shyndyqty jariya etpes ýshin, qanshama azapty jaghdaylargha salghan. Tipti tyrnaq arasyna iyne tyghyp, janshyp, shybyn janyn kózine kórsetken.Múndaydan Allam saqtasyn!Biraq sol kezdegi qatygezdikting osynday jaghdaygha deyin jetkening aitsanshy. Qanshama adamdy ashtan qyrdy, birshamasyn týrmege alyp ketti. Bala-shaghasyn ,túqym – túyaghymen joyyp jiberuge tyrysty jәne de osy oilaryn jýzege asyrdy. Kóbisining aty atalmay , aqtaludy kórmey bebitshilik pen bostandyqtyng sәulesinde kórmey armanda ketti. Sol shyndyqty týsinuge tyrysqandaryna osynday qúrmetterine rahmet balam». Áriyne, jazyqsyz jazalanyp,óz auylynan úzap shyqpaghandar «japoniya tynshysy», erekshe oiyp oryn alatyn, oq boyy ozyq túrghan sanlaqtar «kontrrevolusiyalyq qastandyq jasaushy» , ótirik aiyptaulardyng qúrbany bolghan. Tek osylay qazaq azamattaryn ghana emes, sonymen qatar qazaq azamatshalaryn, tipti jazyqsyz beykýnә sәbiylerdi de oqqa úshyryp,qyrshynynan qiyp, ayausyz júmysqa salghan. Azapty enbekpen qosa, adam auzy barmaytyn azaptaudyng 30 – dan asa týri bar eken. Este qalmaghan, eshkimge beymәlim taghy da qanday azaptau týrleri bolghanyng eshkim bilmeydi. Sol azaptaulardyng bir – ekeuining ataularyn estisek, jýregimiz auzymyzgha tyghylyp, kózimizge jas ýiiriledi. Al sondaghy kishkene balalar men әielder, er adamdar qalay shydap jýrgenderin elestetu týgil oilaudyng ózi qorqynyshty. Búl týrmelerde tek qazaqtar ghana emes, basqa últ ókilderi de kóptep kezdesedi. Mysaly, 1939 jyldyng 1 kantarynda GULAG – taghy 1 317 195 tútqynnyng 830 491 orys, 181 905 ukraiyn, 44 785 belorusi, 2 495 tatar, 16 860 polyak, 24 499 ózbek, 19 758 evrey, 18 572 nemis, 17 123 qazaq, 11 723 gruziyn, t. b últ ókilderi bolghan.

Mening qolyma «Abyz» gazeti týsti. Azapty kýnderdi basynan keshken Abdolla Abdyrahmanov degen azamattyng Maghjan Júmabaev turaly esteligine kózim týsti. Abdolla aghamyz esteliginde týrmede Maghjanmen alty ay birge bolghanyn, sol týrmede otyrghanda bir qazaqty kórse tildessek dep elegizetining qazaq kórse ottay basylyp, әngimelesuge tyrysatyndardyng bayandaghan eken. Ákesin 1938 jyly «Halyq jauy» dep týrmege toghytqan. 1941 jyly әkesining qaytys bolghany turaly suyq habaryn esteydi. 1948 jyldyng mausym aiynda ózin NKVD jendetterining qandy shengeline ilikkenin, auyldan qargha adym shyqpaghan maghan «japoniya tynshysy» dep bir – aq sәtte jala jauyp, «tynshy» etip shygharghanyng aityp, sózin әri jalghady: «Sen halyq jauynyng balasysyn, Japoniyanyng agentisin, Irannyng desantysyn» degen aiyp taqty. Shyndyqty aityp shyryldaghanyna eshkim pysqyryp ta qaramady.Eshkimdi sendire de, eshkimge týsindire da almaysyn. Nebir zaman ótti ghoy...Tergeuge alyp azaptap, aqyry qújattargha qol qoydyryp aldy, úryp – soghyp, azaptap, sharshaghannan talghysyp ketsen ýstine múzday su qúyady. Osynday kýnderdi de bastan keshirdik...» - dep qysqasha azapty kýnderinen estelik aitqany bar edi.1953 jyly Stalin qaytys bolghan song aidaudan bosap, eline oralghan Abdolla ata 80-shi jyldardyng basyna deyin Embi kenishinde enbek etti. Býginde bala – shaghasy men nemere, shóberelerining ortasyna alyp, keregesi myqty bәiterektey bolyp otyrghan abyz qariya.

Jogharyda aitylghan jayttardy oy eleginen ótkize kele kókeyime oralghan jyr joldarymen ayaqtaymyn:

Gulag qazaqty birtindep enip jaralady,

Asyldaryn jalghynnyng jalauymen qaralady.

Sol arqyly qazaqty ishinen qansyratyp,

«Qazaqty týbimen jong» oiy mazalady.

Búl «Gulag», «Karlag» ezgisi –

Qazaqtyng qiyn - qystau kezeni.

Ýmit ýzbey arman etken kýn kelerin

Ádildik jenip, aqiqat betin asharyn,

Bilgen edi qayran qazaghym.

Sondyqtan da qazaqtyng keleshegin

Qazirgi úrpaq damytyp jetildirer.

Karlag tarihynyng sol kezenin

Úrpaqtary shyndyqtyng betin keltirer.