Kezenderdi zerttegennen góri
keshendi mәselelerdi
zerttegen әldeqayda tiyimdi.
Lord AKTON,
Kembridj professory,
1895 jyl.

Kezenderdi zerttegennen góri
keshendi mәselelerdi
zerttegen әldeqayda tiyimdi.
Lord AKTON,
Kembridj professory,
1895 jyl.

Ana tilimizding jay-kýii keyingi jyldary júrtshylyghymyzdy qatty alandatyp, tipti abyrjytyp jýrgeni belgili. Osyghan oray Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev "Ana tili" (2006, №17) gazetine bergen súhbatynda memlekettik tilding jayy turaly oilarymen bólisipti. Ony oqyghanda mening jadyma bir oqigha oraldy. Afrikanyng XIV ghasyrdaghy eng quatty elderining biri Maliyding imperatory Konku Musa, kórshilesi Yantegy patshagha elshi jiberip, músylman dinine ótuge aqyl beredi. Sonda patsha: "Búl ýshin әueli ata-babalarymnyng aldarynan ótuim kerek qoy", - degen eken.
Rasynda da, ol elde múndayda әueli aruaqtargha arnap qúrbandyq shalynatyn kórinedi. Sodan keyin: "Aruaqtar ne der eken?" - dep jappay anys andapty. Kórgen týs pen berilgen ayan sәuegeylerge joryttyrylypty. Ol joru aqyldastardyng alqasyna salynypty. Ondaghy qorytyndy qalyng әleumetting nazaryna úsynylypty. Ata-babalardyng da dәl múnday jaghdayda dәl osylay etkenderine kózderin әbden jetkizgen sheshim ghana kópting kóniline qonypty. Tek sonday jolmen qabyldanghan toqtam, qazirgishe aitqanda, legitimdi dep tabylypty.
Ol jorany bizding babalarymyz da myqtap ústanghan synaylary bar. "Ata jolyn attama", "kórgeni kóppen múndas, estigeni kóppen syrlas", "bireudi kórip - pikir et, bireudi kórip - shýkir et", "kenesip pishken ton kelte bolmaydy" dep jatatyndary da teginnen-tegin emes shyghar.
Sol aitqanday, atalmysh súhbattaghy tújyrymdar bizden búrynghylar armandap ótken ósiyettermen de, qazirgilerding kókeyin tesip jýrgen ómirlik mýddelermen de terennen tabysyp túrghanday. Solardan tuyndaghan naqty úsynystardy kópshilik payymdauyna úsynu qoghamdy alandatqan mәselelerdi әleumetting ózimen aqyldasyp sheshu lazym ekendigin úghyndyrghanday.
Aytylghan segiz úsynystyng әrqaysysy jeke saraptau men jeke salmaqtaugha әbden layyq. Biz sonyng bәrin bir arnagha toghystyryp túrghan kindik pikir - "Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde" degen qaghidanyng últtyq tәjiriybening de, әlemdik tәjiriybening de túrghysynan qanshalyqty dәiekti ekendigine toqtalghandy jón kórdik.
Tól tәjiriybege jýginsek, ótken ghasyrdyng basynda alash balasyn qaytkende azamat, qazaq qauymyn qaytkende memleket etemiz degen oy bir top atpal arystarymyzdyng auzynan týspepti. "Qazaq isindegi (tirshiligindegi dep úghynyz - Á.K.) neshe týrli kemshilikting kóbi týzelgende oqumen týzeledi... Eldi týzetudi biz әueli bala oqytudy týzeuden bastauymyz kerek", - (A.Baytúrsynov. Aq jol. Almaty,1991 jyl, 252-bet) dep oilaghan olar, ózderinshe aitsaq, "oqu jayyna", "oqytu jayyna", әsirese "qazaqsha oqu" jayyna basa kónil bólipti.
Monteskienin: "Baghynyshty halyq qashan óz tilin birjolata úmytqansha el boludan ýmitin ýzbeydi", - deytin әigili sózinen shygharyp, "sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalady" dep kýizele dabyl qaghyp ótken sabazdar, eng aldymen, tól tilimizde oqytugha, ony ýzdiksiz damytugha basa nazar audartugha qajetti bar amaldardyng bәrin de istep baghypty. Otarshylyq әkimshilikpen alysypty. Ózgelerding tәjiriybesimen tanysypty. Júrttan "jylu" jinap, mektep ashtyrypty. Ózderi jazyp, ózgelerden audaryp, kitap bastyrypty. Sauattylardyng bәrin bylayghy elding sauat ashuyna júmyldyrypty. Armandaryna týgel jetpese de, arttarynda aita jýrerliktey ónege qaldyrypty. Olardyng kózderin kórmesek te, әlgindey ónegelerinen keshegi kesir totalitarizm túsynda tuyp, dәuren keshken bizding úrpaq ta dәm tatty.
Mektepte oqyp jýrgende, oryssha "russkiy yazyk", "rodnaya rechi", "chistopisaniye" pәnderine jarystyryp, "qazaq tili", "ana tili", "kórkem jazu", "til damytu" deytin sabaqtar oqyp, qaralay kónilindi ýzdiktirer birinen biri ótken әsem ataularyna tanghalushy edik. Ol kezdegi til men әdebiyetimizding oqulyqtaryn bylay qoyghanda, matematika, fizika, geografiya, tabighattanu oqulyqtary qazaqsha qalay-qalay sayraushy edi?! Bastauysh, bayandauysh, anyqtauysh, pysyqtauysh, týbir, jalghau, júrnaq, ýsteu, zat esim, san esim, syn esim, etistik, kósemshe, esimshe, shylau, odaghay, nýkte, dәiekshe, ýtir, tyrnaqsha, kenistik, biyiktik, jazyqtyq, kólbeu, tik búrysh, sýiir búrysh, doghal búrysh, tejelis, qozghalys, ýikelis, ýdeu, ottegi, sutegi, kómirtegi, qyshqyl, sirke su, etqorekti, sýtqorekti, qosmekendi, tikenjapyraqty, qylqanjapyraqty, t.t. Shirkinderding sóz saptastary qanday edi?! Sanandy kidirter, tilindi mýdirter kedir-búdyrdan atymen ada edi ghoy! Oqyghanynda, oiyndy elpildetip, ilgeri jetelep, qaralay qyzyqtyryp, qúnyqtyryp, tas búlaqtyng suynday qaynap shyghyp, móldirey túnyp, óz-ózinen laqylday tógilip, asyp-tasyp jatushy edi-au...
Sóitsek, endi týsinip otyrmyz, olardy jazghandar men qazaqshalaghandar, negizinen, Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Mirjaqyp Dulatov, Múhametjan Tynyshbaev, Túrar Rysqúlov, Halel Dosmúhamedov, Qúdaybergen Júbanov, Álimhan Ermekov, Nәzir Tóreqúlov, Jýsipbek Aymauytov, Sanjar Aspandiyarov, Jaqyp Aqbaev syndy últ kósemderining aldyn kórip, dәrisin tyndap ósken ónegeli úrpaqtyng ókilderi eken ghoy! Biraq, olar ishterinen imanday sengen eldi damytu ýshin oqudy, ony damytu ýshin tildi damytu kerek deytin týzik qaghidany "tilin qúrtu arqyly elin de qúrtugha bolady" deytin qaskóy búzyq qaghida birjolata belden basyp, tipyldap taptap kete jazdaghany mәlim. Sonday kesepattyng beti bir qaytarylsa, endi qaytaryla ma dep otyrghan qazirgidey kezende: "Qazaqstannyng bolashaghy - qazaq tilinde!" - degen úrymtal da úghymtal úran tastaluy, estir qúlaqqa da, aitar auyzgha da asa qonymdy, asa sýiinishti.
Ýlken strategiyalyq manyzgha ie búl keskindeme, tól tarihymyzdyng túrghysynan alyp qaraghanda, jogharyda aitylghan últtyq-azattyq qozghalysy sardarlarynyng oi-armandarymen tikeley ýndesip jatqan úrpaqtar sabaqtastyghyn, adamzat tarihy túrghysynan alyp qaraghanda, býgingi kezende býkil әlemdik ayada ótkir qoyylyp otyrghan eng ózekti mәseleni jan-jaqty qozghap otyrghan bayyptylyghy men jiti ómirshendigimen tartymdy. Ne de bolsa, bodan kezimizde kókeyimizdi tesken ýmitting bostan kezimizdegi is-qimylymyzdyng ózegin aiqyndaytyn basty múratqa ainalyp jatsa tipten ghaniybet.
Eng bastysy - tilding bolashaghy últtyng bolashaghymen, tilding damuy últtyng damuymen ózektestirile qaralypty. Búl ózektestik, shyn mәninde, bir últtyng ghana emes, býkil adamzattyng ruhany tәjiriybesining týp bastau qaynaryna baryp tireletini belgili. Óitkeni, kez kelgen tilding tek últtyq tarihpen shektelmey, әu basta eki ayaqty nәsilding sóiley bastauymen tamyrlasyp jatqany ayan. Al damu degenimizding ózi de baghzy babalarymyzdyng sóileu arqyly kalghan tirshilik iyelerinen irge ajyratyp, kósh boyy ilgeri ozyp ketkendiginen órbigen ghoy. Endeshe, til turaly oilanu - bәri turaly oilanu. Til keleshegin eskeru - artymyzda qalghan men aldymyzda túrghannyng bәrin de eske alu degen sóz.

1. Ángimeni әlimsaqtan bastasaq

Algha qaray ózek ýze ónmendep kele jatqan adamzattyng jaraluy men taraluynyng úzyn-yrghasyn jayyp salar naqty derekter joqtyng qasy. Sodan da bolar, dýniyening jaratyluy men adamzattyng shyghuy jayynda әr saryndy әngime kóp. Olardyng bir parasy - abyzdyq qauymdaghy әuelde kókten ayan retinde berilip, keyin sonday tylsym syrlardy biluge layyq bolyp, tumysynan airyqsha jaratylghandargha qúpiya jolmen arnayy darytylghan ezoteristik qisyndargha sayady. Ekinshi parasy - zayyrly ghylymnyng jariya týrde mәlimdep jýrgen naqty derekterine kelip tireldik. Ezoterister jalpy ghalamdyq sana men adam sanasynyng arasynda ýndestik kýshti, tipti ekeui bir-birinen jaratylghan dep týsindiredi.
Olar adamzattyng alghashqy nәsili ay betinde jaratylghan, sondyqtan olar núr-shúghyla ispettenip túrady dep biledi. Olar ýsh jýz million jyl jasap, ózderinen góri qoymaljyndau ekinshi nәsilge almasyp ketken kórinedi-mis. Ekinshi nәsilding songhy ókilderi ósimdik siyaqty býr jaru jolymen emes, "júmyrtqadan shyqqan úryq" arqyly ósip-órbipti. Ýshinshi nәsilge geologiyalyq mezozoy, kaynozoy dәuirindegi lemurlar jatady-mys. Olardyng boyy 6-9 metr bolypty. Búdan 18 million jyl búryn payda bolyp, 700 myng jyl búryn qyrylyp qalypty. Al tórtinshi nәsilge osydan 4-5 million jyl búryn óz órkeniyetin jasaqtap, 100 myng jyl búryndary ózin-ózderi qúrtqan atlanttar kiripti. Áygili filosof Platon olar jayynda "Kritiy", "Tiymey" degen dialogtar jazghany mәlim. Onyng aituynsha, atlanttar óz qúdiretterine ózderi mastanyp, jaratushynyng syilaghan aqyl-oyynan atymen aljasyp, astamsyp ketkennen óz týpterine ózderi jetipti. Olardan keyingi besinshi nәsilge, ezoteristerding aituynsha, qazirgi ómir sýrip jatqan adamzat jatady deydi. Búl nәsil әuelde Mysyrdan (Egiypetten) tarap, keyin jer betine týgel jayylypty. Kóp úzamay olardyng ornyn altynshy nәsil kelip iyemdenetin kórinedi-mis.
Zayyrly ghylymnyng da kózben kórip, qolmen ústaytynday naqty derekteri az. Alayda, ol búrynnan kele jatqan qúpiya, jariya әdeby múralar men anyzdargha ghana emes, gharyshtanu, ghalamtanu, adamtanu, tabighattanu, qoghamtanu zertteulerining nәtiyjelerine sýiene otyryp, aqylgha syiymdy tújyrymdar jasaugha jetkilikti mýmkindikterge ie bolghan siyaqty. Onyng payymdauynsha, adam - ghalamdyq evolusiyalyq damudyng týlegi. Al ol evolusiya gharyshtyq, biologiyalyq, mәdeny dep atalatyn ýsh kezendi qamtidy. Tirshilikting týp negizin týletken gharyshtyq evolusiya bastalghanyna 10-15 million jyl ótkendey.
Oghan kýn jýiesining qalyptasuy, planetalardyng ornalasuy men birin-biri ainaluy siyaqty әlemdik quat almasugha tikeley qatysty ýderister múryndyq bolghanday. Solardyng nәtiyjesinde 5 milliardtay jyl búryn Kýnnen 150 million kilometrdegi qashyqtyqta bizding planetamyz - Jer ornyghypty. Onda óli gharyshtyq evolusiyanyng jalghasy retinde búdan 4-5 milliard jyl búryn tirshilik payda bolyp, 2 milliardtay biologiyalyq týrler órbipti. Tiri maqúlyqtardyng bәri, L.Okenemning aituynsha, "әzelgi shyrysh jalqayaqtan" ("pervichnaya slizi") tarapty. J.Lemarktyng payymdauynsha, olardyng odan arghy damuy qorshaghan ortagha beyimdelu barysynda jýzege asypty.

<!--pagebreak-->
Sóitip, evolusiyanyng biologiyalyq kezeni bastalypty. Alayda, búl gharyshtyq ýderisterding tirshilik damuyna tikeley yqpaly osymen toqtalyp qaldy degen sóz emes edi. Fransuz ghalymy Jorj Kuvie biologiyalyq ózgeristerding kóbi tikeley gharysh yqpalynan bolyp jatqanyn anyqtady. Ol jerding kindigine (polus) әser etip, sonyng әserinen kóktemgi kýn men týn tenesui jyl sayyn 16 minut erte keledi eken. Sodan 105 ghasyr ótken sayyn teriskey jarty shar men kýngey jarty shardaghy klimat týbirimen ózgerip, búrynghy ystyq jer suyq jerge, búrynghy suyq jer ystyq jerge ainalady eken. Belgili bolghanday, jyl sanauymyzdan búrynghy 9252 jyly teriskey jarty shar eng qatty suyqqa úshyrapty. Sodan qayta jylyna bastap, 1248 jyly eng shynyna jetip, odan әri aua rayy qaytadan salqynday týsken. Aldymyzdaghy 11747 jyl taghy da eng qatty suyq jyl bolmaqshy.
Áriyne, múnyng bәri tirshilikti aita qalarlyq ózgertulerge úshyratary sózsiz. Paleomagnitologiyanyng derekteuinshe, arasyna 5 nemese 10 myng jyl salyp, jer kindikteri ózara oryn almasyp túrypty. Songhy 76 million jyl ishinde 171 ret solay bolypty. Solardyng birining túsynda, búdan 70 million jyl búryn sýtqorektilerding jogharghy tobyna jatatyn adam taqylettes jan iyeleri jaratylypty. Olar osydan 4-5 million jyl búryn jogharyda aitylghan geomagnittik inversiyanyng әserinen bylayghy januarlar dýniyesimen irge ajyratyp, bólinip ketipti. Búdan 350-150 myng jyl búryn ómir sýrgen aqyl-esi bar babalardyng qanqasynyng júrnaghy Palestina aumaghynan tabyldy.
Al býgingi bizge úqsaytyn eki ayaqtylar búdan 50 myng jyl búryn dýniyege kelipti. Jalpy, alghashqy adamgha úqsastar aghash basynan týspegendikten driopiytekter atalypty. "Aghash basynyng hayuany" degendi bildirse kerek. Odan jerge týsip, eki ayaqpen jýrgen avstralopiytekter ("ontýstik adamdary") órbipti. Olardyng miynyng kólemi 600 tekshe santiymetr eken. Qúral paydalana qoymapty. Sodan keyin, búdan 700 myng jyl búryn shyqqan piytekantroptardyng miy 900 tekshe santiymetrge jetip, 20 týrli tas qúralyn qoldanypty. Búdan 250-40 myng jyl búryn dәurendegen neandertaldardyng miynyng kólemi 1400 tekshe santiymetrge deyin úlghayyp, 60 týrli tas qúralyn paydalanypty. Al osydan bar bolghany 40-30 myng jyl búryn kóringen aqyldy adamdar (homo sapiens) miy 1500 tekshe santiymetrge jetip, 90 týrli tas qúral iyemdenipti.
Til men sananyng damuyna sara jol sosyn ashylghanday. Óitkeni, jartastardaghy suretter sony anghartady. Tas qúraldardyng damu sapasyna qarap, olardy osydan 100 myng jyl búryn ayaqtalghan tómengi paleoliyt, 45-50 myng jyl búryn ayaqtalghan ortanghy paleoliyt, 12-10 myng jyl búryn ayaqtalghan jogharghy paleoliyt, 8 myng jyl búryn ayaqtalghan mezoliyt, 5 myng jyl búryn ayaqtalghan neolit kezenderine bóluge bolady. Ong ózgerister mezolit zamanynan bastap jedeldey bastaghan tәrizdi. Sadaq, bumerang, shanyshqy, qarmaq, úrghy, tomardan oiyp jasalghan qayyq, órmek aghash sol kezde shyghypty.
Talay uaqyt adamdar jer sharynyng әr qiyrynda payda bolghan degen poliysentrizm qisyny basym týsip keldi. Álemdik dinderding shyghuyna baylanysty, adamdar әuelde bir jerden taralghan deytin monosentrizm qaghidasy ýstem týse bastady. Nemis filosofy Gegeli adamzat otanyn Aziya dep sanady. Alayda, ótken ghasyrda bastan-ayaq jýrgizilgen keshendi zertteuler Afrikanyng avstralopiytek, piytekantrop, neandertal, homo sapiyensterding jaratylulary men oryn almasularyn naqty dәleldeytin derekter týgel tabylghan birden bir qúrlyq ekenin anyqtady.
Olduvey angharlarynan úshyrasqan eng ejelgi adam túraghy men qanqasy basqa qúrlyqtardyng eshqaysysynan kezikken emes. Olduvey jerasty dýmpuinen jer qabatynyng qaq jarylyp, qars aiyryluynan payda bolghan sekildi. Onda kezikken tas qúraldar búdan 2,5 million jyl búryn jasalypty. Sonda adam da әlgindey alapat asa quatty radioaktivti dýmpuding nәtiyjesinde payda bolghan bop shyghady. Genetikalyq zertteuler jer betindegi adamdardyn, týptep kelgende, bir tektes, bir qandas ekenin anyqtady. Áuelde bәri de bir әielden nemese apaly-sinlili ýsh әielden taraluy mýmkin sekildi.
Monosentrizm teoriyasynyng aituynsha - tirshilikting jaratyluyna kýn sәulesining múhit suyna týsuinen óristegen fotosintez ýderisi sebep bolghan. Odan baldyr siyaqty anayy ósimdikter órbise kerek. Solay bastau alghan tirshilik kletkalary birte-birte damyp, jandy maqúlyqtargha ainalypty. Olar odan әri jetilip, qúrlyqtargha ayaq basypty. Ondaghy órkendeuding nәtiyjesinde aqyl iyeleri jaryqqa kelipti. Qaytken kýnde de, tirshilikting saqtaluy ýshin ósimdik biomassasy joghalyp ketpey, údayy qaytadan qalpyna kelip otyruy shart eken. Ol ýshin ósimdikter qúraytyn biomassa shóp qorektiler qúraytyn biomassadan 10 ese, al shóp qorektiler qúraytyn biomassa et jeytinder qúraytyn biomassadan 10 ese kóp boluy tiyis eken.
Múnday arasalmaq birden barlyq jerde birdey bolyp qalyptaspapty. Áueli kýn kózi kóp týsken ekvator manynda ghana solay bolypty. Onyng ýstine adam - kóp qorekti maqúlyq qoy. Bәrin de jey beredi. Qorek tabugha qalghanda ol kenistikke tipten tez tarap ýlgere alady. Ony әzelgi jaralghan aimaghynan jan-jaqqa shashyratpay, jinaqy ústaghan sebep basqa. Ol salqynqandy (mәselen, balyqtar siyaqty) januarlar tobyna emes, ystyqqandy maqúlyqtar tobyna jatady. Dene qyzuy 36,6 gradus. Odan ne tómen, ne joghary auytqysa, birden mert bolady. Sondyqtan da, eng týpki babalarymyz kópke deyin ekvatordyng eki jaghyndaghy endikterden alysqa úzap ketpepti. Sóileytin qabiletke de sol arada jýrip jetilse kerek. Bir derekter boyynsha ol búdan 700 myn, ekinshi derekter boyynsha 400 myng jyl búryn payda bolsa kerek.
Múnyng anyq-qanyghyn eshkim bilmeydi. Alayda, arheologiya eki ayaqtylardyng alghashqy baspanalary - keuekter men ýngirler ekendigine esh kýmәn keltirmeydi. Endeshe, olar kýn batyp, ay tumay túryp, qaranghylyq qúshaghyna enbekshi. Sonda jan-jaqtarynan qanday qauip tónip túrghanyn bile almay, ýreyleniseri sózsiz. Odan qútylar amal izdeuden sana qalyptasady. Ot jaghu da әueli sonday ýreydi serpilter әdis retinde payda bolghan týri bar. Al til odan kóp búryn jaratylghan sekildi. Oghan, aghylshyn antropology, dúrysynda, Krakovte tughan polyak Malinovskiyding túspaldauynsha, baghzydaghylardyng fatostyq qatynastary týrtki bolsa kerek.
Fatos - grekshe "ýn qatysu" degen sóz. Tas qaranghydaghylar manayynda basqa maqúlyqtardyng bar-joghyn bilmek bolyp, dauystaryn shygharyp, ýn qatysqan. Sonda tanys dauystar jauap berse, jandary jay tapqan. Qazaqtardyng "at kisineskenshe, adam sóileskenshe" deuining tórkininde de osy taqylettes ejelgi daghdy jatsa kerek. Osylay ýzbey ýn qatysyp túrghandardyng aqparat almasuynyng túraqty jýiesi qalyptasuynan әzelgi tilder payda bolghan tәrizdi.
Naom Homskiyding payymdauynsha, barlyq tilderding ishki qúrylymy, negizinde, birdey. Árbir adamnyng genetikalyq múrasy býkil adamzattyng óz tarihynyng eng erte kezeninde, sóileu qabileti qalyptasar tústa jinaqtaghan tәjiriybesinen túratyn synayly.
Baghzy babalar ýngirden shyqqan song da ýreyden qútyla qoymaghanday. Olar ózender men kólder boyyna toptasypty. Jer betine de solardy boylap taralypty. Biraq, qayda barsa da, tosyn ayagha tap bolyp, syryn bilmeytin tansyq nәrseler qorshauynda qalyp otyrypty. Ýiir-ýiir bolyp jýrmese, qaterge úshyrapty. Ótken ghasyr etnograftary jolyqtyrghan "jabayy" ýiirler 25-30 adamnan aspapty. Soghan qaraghanda, baghzydaghylary da sol shamada bolsa kerek. Aghash basynan miua, shóp basynan dәn, jerge ýnilip jeytin sabaq pen tamyr, týiin men týbirshik terip, ang qamap, kýn kóripti. Áyelderi ýide qalyp, bala baghyp, oshaq jayghapty. Erkekter týz kezip, azyq izdepti.
Búl әzelgi ýrdis tym úzaqqa sozylghanday. Osy zamanghy ghylym osydan 10 úrpaq búryn ónerkәsiptin, 20 úrpaq búryn jazudyn, 400 úrpaq búryn eginshilikting bolmaghanyn, al 100 myng úrpaq búrynghy adamnyng bas sýiegi qazirgiden eki ese kishi bolghanyn anyqtap otyr. Ol kezdegi eki ayaqtylardyng bas baghyp, bala tabudan basqa múraty joq bylayghy januarlardan ózgesheligi kóp bola qoymaghan. Soghan qaraghanda, aqparat almasu damyghan mәdeny damu kezeninde ghana evolusiya shyndap qarqyn alghan sekildi.
"Shoshqany qolgha ýiretuding manyzy Napoleonnyng "jenisterinen" bir de kem emes", - deydi P.Kuusi. Atalmysh dәuirdi anshy-terimshilik, agrarlyq, ghylymiy-tehnikalyq dep ýsh kezenge bóledi. Agrarlyq kezenning ózi dayyn yrzyq aiyru jәne óndirmeli sharuashylyq kezeni dep ekige jikteledi. Alghashqysynyng túsynda adamdar anshylyqpen, terimshilikpen kýn kórip, óz-ózinen ónip-ósip jatqan tabighy yrzyqtardy iyemdengen. Sondyqtan da ony iyemdenu kezeni dep ataydy. Ekinshi kezende januarlardy qolgha ýiretip, malshylyqpen, daqyldar men miualardy egip ósirip, diqandyqpen jәne baghbandyqpen yrzyq aiyrghan. Sol sebepti de, ony óndirmeli sharuashylyq kezeni dep sanaghan.

<!--pagebreak-->
Mamandardyng aituynsha, biz januarlar dýniyesinen bir million jyl búryn irge ajyratyppyz. Sodan bergi uaqyttyng 99 payyzy terimshilik pen anshylyqqa ketipti. Sonshama úzaqqa sozylghan búl kezende aita qalarlyqtay evolusiyalyq ózgerister oryn ala qoymapty. Óitkeni, qalghan jan iyelerinen irge ajyratu kezeninen bergi bir million jyl uaqyttyng tek bir payyzyn qúraytyn songhy bóliginde ghana órkendey bastappyz.
Nege búlay boldy? Búl tariyhqa odan әrmen ýniltedi. Jer betindegi adam sanynyng jer betindegi dayyn yrzyqtar mólsherinen aita qalarlyqtay asyp týsip, óndirmeli sharuashylyqqa amalsyz kóshetindey kezeni búdan bes myng jylday búryn tuypty. Al alghashqy adamdardyng alghashqy mekeni bolghan Shyghys Afrika men Kýngey Afrikanyng dayyn yrzyqtary búdan 7 myng jyl búryn sarqylypty. Óitkeni, әr anshy men terimshi óz qoregin tabuy ýshin kýn sayyn 2-2,5 sharshy kilometr aumaqty kezip shyghypty. Sonda býgingi Fransiya aumaghy 20 myng anshy men terimshige ghana azyq tauyp bere alypty. Alayda, adamzat úzaq uaqytqa deyin qúrlyqtyng 30 payyzyn qúraytyn, 40 myng sharshy kilometr auqymnan asa almaghan. Onyng da sebebi bar edi.
Osydan 17 myng jyl búryn jer betin songhy ret múz basty. Adamzat Karpat, Balqan, Kavkaz, Kopetdag, Pamiyr, Tyani-Shani, Gimalay, Jonghar Alatauy, Altay, Sayan, Aldan, Suhote-Alini bolyp, keruenning týiesindey bir-birine túmsyq tirep, tizilip jatqan sengir taular beldeuining teriskey betine attap basa almady. Óitkeni, ol jaqtaghy úlan-ghayyr kenistik siresken múz astynda jatty. Endeshe, jeleng kiyinip, jenil baspanamen jer kezip, qorek aiyryp jýrgen anshy men terimshiler, ekvatormen irgeles endikterden alystap keter órkeniyettik әleuetke әli jetile qoymaghan-dy. Sóitip jýrip te, olardyng sany atalmysh kezende 4-5 nemese 5-6 milliongha jetipti. Ol kezdegi oikumena ol kezdegi halyqtyng sanyna kózapara tarlyq etti. Qatyp jatqan múzdyng ýstimen batysta Bretannan Angliyagha, shyghysta Aziyadan Amerikagha aua kóshuge tәuekel etkender tabylypty. Biraq, múnday jankeshtilikke jappay bara bermepti.
Paleostatik J.N.Birobannyng esepteuinshe, osydan on myng jyl búryn jer betindegi adamdar sany teng jartysyna qysqarypty. Sóitse, yrzyq aiyru ayasynyng tarylyp ketuine baylanysty ashtyq jaylap, indet kóbeyip, bala kóteru shektelipti. Orta jas otyzdan aspapty. Azyqtyng jetpeuinen әueli kәri adamdargha, sosyn qyzdargha, eng sonynda sәbiylerge tamaq beru dogharylypty. Migirsiz kóshi-qon ýstindegi әielder sәbiyin 7-8 myng kilometrge deyin jayau arqalapty. Sondyqtan, emizuli nәresteleri tórt jasqa shyqqansha qúrsaq kótermepti. Týsik tastau kóbeygen. Sóitip, kóz ashpay jatyp shetinegenderding sany jaryqqa kelgen sәbiyler sanynyng jartysyna juyqtaghan. Búl - adamzat kórgen alghashqy ekonomikalyq daghdarys edi.
Odan tek qalyptasqan ómir saltyn týbegeyli ózgertip qana qútylugha bolatyn edi. Sóitip, dayyn yrzyq aiyru óndirilmeli sharuashylyqpen almasty. Búghan, әsirese, ashtyq qaupi kóbirek tóngen aimaqtar aldymen kóshti. Mәselen, Amerika auyp barghandar múz ketken song elderine qayta almady. Múz dәuirinde Amerikada da an-qús azayghan-dy. Kýnderi ósimdikke qarady. Sonday tyghyryqqa Tayau Shyghystaghylar da tirelgen-di. Ekeui de dәl bir uaqytta eginshilikke kóshti. Oghan qolaylysy - jabayy daqyldar ósken aimaqtar edi. Onday eng ejelgi (búdan 10-9 myng jyl búrynghy) egindik Taylandtan tabyldy. Ótken ghasyrdaghy akademik N.Vavilovtyng zertteuinshe, jer betinde osynday 8 ortalyq bar bolyp shyqty. Olardyng qataryna Soltýstik Afrika, Ontýstik-Shyghys Europa, Kýngey Aziya, Ýndistan, Ortalyq Aziya, Shyghys Gimalay, Ortalyq Amerika, Ýndiqytay jatqyzyldy. Tayau Shyghysta dәndi daqyldar egildi. Ýy maly ósirildi. Mýiizdi iri qara, jylqy qolgha ýiretildi. Donghalaq oilap tabyldy. Adamdar Teriskey Europagha ayaq basty.
Múnyng bәri demografiyalyq qarqyndaugha әkeldi. Tas dәuiri tolyghymen ayaqtalyp, enbek qúraldary týbegeyli ózgergen kezende, búdan 5-4 million jyl búryn adamzat 250-280 milliongha deyin kóbeygen. Al jana jyl sanauymyzdyng 1000 jyly 300 milliongha jetken. 1500 jyly jer betindegi adamdar sany jarty milliardty әli toltyrmaytyn. 1820 jyly, túnghysh ret adamzat 1 milliardqa jetken. Sodan keyin kóz ilestirmey sharyqtap óse bastaghan. Aragha jýz jyl salyp, 1927 jyly 2 milliardqa, odan 33 jyl salyp, 1960 jyly 3 milliardqa, odan bar bolghany 15 jyl ótpey jatyp, 1975 jyly 4 milliardqa úlghaydy. Múnday alapat qarqynnyng shamalyda bәsendey qoyar týri kórinbeydi. Birikken Últtar Úiymy sarapshylarynyng aituynsha, 2030 jylgha deyin 14,4 milliardqa jetemiz. 2100 jyly 36 milliardqa iyek artatyn kórinedi. Adamzat paydalanatyn quat kózderining qazirding ózinde tórtten ýshi qaytadan qalpyna kelmeytinin eskersek, múnday demografiyalyq asqyndaudyng qanshalyqty kýrdeli mәselelerdi tuyndatatynyn aitpay-aq bile beruge bolady.
Odan әri ne bolatynymyzdy kózge elestetu ýshin búdan búryn qalay bolghanymyzdy qayta-qayta eske alugha tura keledi. Adamzattyng sany kóbeye bastaghan son, yrzyq aiyrar órisi de keneye bastady. Soghan oray әleumettesu ýderisi de ýdey týsti. Ejelgi eki ayaqty ýiirlerding әueli rulargha, sosyn taypalargha birigui, negizinen, qandastyq jolymen jýzege asty. Qorshaghan tabighy orta men sharuashylyq jýrgizer kenistikti birigip úlghaytu men birigip qorghaudyng qamy yqpaldastyqtyng búl auqymyn da mise tútpay, birneshe taypa birigetin taypalar odaghyn qúrudy talap etti. Sodan bastap, búrynghy qandastyq jolmen yntymaqtasu endi yrzyq aiyrar óristerding kórshilestigine oray aumaqtastyq jolymen yntymaqtasugha auysty. Sóitip, batysta halyq (oryssha - narodnosti - Á.K.), al bizde úlys delinip jýrgen jana etnostyq birlik payda boldy.
Ejelgi Ellada men Mysyrda sonau qúl iyelenushilik dәuirde bastalghan búl ýderis Europada feodalizm dәuirinde etek jaydy. Orys, polyak, nemis halyqtarynyng qalyptasuy - soghan kuә. Aldymen búlardy auyzgha alyp otyrghanymyz - olardyng qalay újymdasqany jayynda jetkilikti derekter bar. Solargha jýginsek, atalmysh etnostyq birlik keyde bir tilde sóileytin, keyde әr tekti taypalardan jinalghan. Mәselen, orystar polyan, drevlyan, vyatich, t.b., polyaktar pomoryan, vislyan, mozavshan, t.b. qandas slavyan taypalarynan, nemisterding dәl sonday saks, aleman, t.b. german taypalarynan túratyny mәlim. Al fransuzdar men provansaldar әr tekten taraghan, әr tilde sóileytin búrynghy galldardan, rim kolonisterinen, sonday-aq týbi germandardan shyqqan frank, vestgot, burgund syndy taypalardan týzilipti.
Múnday ýderisting barysynda eng kýshti, sany kóp bir taypanyng tili ortaq tilge, al qalghandarynyng tili dialektilerge ainalypty. Tipti birjolata joghalypty da. Mәselen, Fransiyada "til alauyzdyghyn" joi ýshin júrtty Ilide Frans aimaghyndaghylardyng tilinde sóileuge mәjbýrlep, odan kem emes damyghan Pikardiya, Provans, Bretan tilderi kózapara qúldyrapty. Dәl sonday jaghday Ispaniyada da bolypty. Búrynghy Kastili korolidiginde túratyndardyng tili ortaq til sanalyp, Aragon, Katalon, Valensiya, Grenada, Bask aimaqtarynyng tilderining taghdyry kýni býginge deyin talas tughyzyp keledi.
Búlay etu, kóptegen tabighy damyp kele jatqan tilderding obalyna qaldyrady. Biraq onyng esesine әlgindey biriguler aumaqtyq, mәdeni, sharuashylyq tútastyghyna, jasampazdyq pen әskery aibyndylyqqa jetkizipti. Kýsheye kele, belgili bir aumaqty túraqty mekendep, sondaghy jer asty, jer ýsti iygilikterdi tolyqtay iyemdenip, senimdi qorghaytyn, ózara jigi ajyramaytyn, úiytqyly últtar qalyptasypty.
Múnday ýderisting túsynda búrynghy úlystardyng keybiri sol qalpynda, keybiri birneshege ydyrap (mәselen, orystar úly orys, aq orys, az orys bolyp bólinip), keybiri birneshe úlystan birigip, derbes últtargha ainalypty. Songhysyna tagal, visaiya, iloktardan túratyn filipinder, yava, sund, madur jәne basqalarynan túratyn indoneziyalyqtar jatady. Al keybir úlystar sanynyng azdyghynan, mәdeniyetining kendeliginen, kemeldenuge tyryspaghan enjarlyghynan, ózara alauyzdyqtan derbes últqa ainala almay, basqalargha sinip, birjolata joghalypty. Búrynghy úlystar, keyingi últtar arasyndaghy múnday etnostyq qatynastar, negizinen, újymdasu, sinisu, yqpaldasu dep ýshke jiktelipti.
Tarih kórsetip otyrghanday, tilderi, mәdeniyeti úqsas, qonystary shektes taypalardyng újymdasuy úlysty, olardyng odan әri birigui últty tughyzypty. Al bir etnostyq toptyng ókilderi ekinshi sonday toptyng ortasyna tap bolyp, birte-birte óz sipatyn ózgertip, ózgelerding sipatyna kóshui sinisu dep atalady. Orysshasy - assimilyasiya. Ol keyde etnostyng әlgindey óz erkimen, keyde ýstem etnostyng tikeley ne janama týrde tizege basuymen jýzege asypty. Al múnday týbegeyli qúbylugha úshyramay, derbestikterin joghaltpay, birneshe etnostyq toptyng kýsh biriktirip damu jolyndaghy әreketteri yqpaldasu (integrasiya) dep esepteledi. Adamzattyng tirshilik ayasyn úlghaytuy barysynda qalyptasqan búl ýrdisteri әlige deyin bar. Olar jer shary týgel oikumenagha ainalyp, tirshilik resurstaryn әdiletti bólisudi kózdeytin bolashaq әlemdik tәrtipti qalyptastyrugha qanshalyqty atsalysa almaqshy?
Búl - býgingi adamzattyng shaqshaday basyn sharaday qylyp otyrghan shyrghalang mәsele. Onyng býginde býkil әlemde qyzu talqylanyp jatqan últ pen til bolashaghy mәselelerin ainalyp óte almaytyny týsinikti. Oghan tariyhqa ýnilip te, býgingi dýniyege bayyptyraq kóz salyp ta qapysyz qanyghamyz. Eng aldymen eskeretin jaghday: adamzat әli bir milliardqa jetpey túryp, jer shary tútasymen oikumenagha ainaldy. Oghan deyin demografiyalyq kóbeiden tuyndaytyn kýnkóris aiyru, negizinen, bos jatqan kenistikterdi iygeru nemese ózgeler iyemdenip qoyghan kenistikterge basyp kiru jolymen sheshilgeni belgili. Osynyng ózinen-aq biz jogharyda sóz bolghan jer sharynyng oikumenalanuy barysynda tuyndaghan әleumettesu qúbylysy nәtiyjesinde qarabayyr kýnkóristing ekonomikagha ainalghanyn bayqaymyz.
Oghan óndirmeli sharuashylyqtyng óristeui sebep boldy. Sonyng nәtiyjesinde kýndelikti yrzyq aiyrudan artylyp qalatyn qosymsha ónimdi kóbeyte týsuge mýddeli kýshter kóbeydi. Taypalardyng odaqqa biriguinen bastap, ózara iygilik bólisu aita qalarlyqtay auqymdana týsti. Basqarushy biylik, әsker, abyzdar qauymy aldy aldaryna jiktelip, әrqaysysy derbes sybagha dәmeli. Bitpeytin de qoymaytyn alys-júlystar molaydy. Tarihy tirkelgen bes jarym myng jyl ishinde bar bolghany ýsh jýz-aq jyl beybit ótipti. Atalmysh kezende 14,5 myng әskery janjaldar tuyp, 3,6 milliard adamnyng bastaryn jalmatypty.
Qosymsha ónimning shyghuy qorek izdep tabandarynan tausylghan anshylar men terimshilerdi qúnarly jerlerge shoghyrlandyryp, otyryqshylargha ainaldyrdy. Onday alqaptargha syimaghandar búrynghysynsha bos jatqan kenistikterdi izdedi. Otyryqshylar topyraghy qúnarly, aua rayy qolayly, shóbi shúrayly jerlerge túraqtady. Biraq, jer sharynda onday ólkeler az edi. Kóp aimaq - shólder men shóleytter, taygalar men tundralar-túghyn. Milliondap kóbeygen eki ayaqtylar onday kenistikterde de ómir sýruge beyimdelip, әrqily sharuashylyq ýrdisterin qalyptastyrdy. Árqaysysy әrqily tabighy ayada ómir sýruge mashyqtandy. Sodan әrqily sharuashylyq órbip, әrqily tehnologiyalyq tәsilder ýrdiske endi. Búdan tek әrtýrli etnostyq birlikter ghana emes, әrtýrli órkeniyettik birlikter qalyptasty.
Múnday kóp ýrdistilik adamzat qauymyn etnostyq jaghynan da, órkeniyettik jaghynan da, ala-qúlalandyryp, bir-birimen jarysudan góri biri-birimen alysugha kóbirek mәjbýrlepti. Filosof V.Hesle: "Barlyq ekologiyalyq daghdarystardyng alghysharty - ózindi ózgelerge qarsy qoyyp, oqshau kózge týsuge tyrysushylyq bolyp tabylady", - deydi. Soghan qaraghanda, jan týgil mal, mal týgili ósimdik jer betindegi qúnar men nәrge talasatyn bolyp shyqty.

(Jalaghasy bar)

25 mausym - 20 shilde, 2006 jyl.
ALMATY - ASTANA.