Reyting: Alash taqyrybyna qyzyghushylyghyng Últtyq arnada jýrgen sәtte erekshe órshigen siyaqty kórinedi...

Bolat Mýrsәlim: Onyng ras. Últtyq arnanyng basshysy kezinde Ghalym Dosken aghamyz «Mezgil» baghdarlamasynyng әr aptadaghy habaryna Alash qayratkerlerining ómirine, shygharmashylyghyna, atqarghan isterine qatysty bir mәseleni qosyp otyrudy mindetteytin. «Mezgil» jeksenbi kýni efirge shyghatyn edi. Jeksenbi kýni «Mezgildin» rejisser, operatorynan ózge arnada kim bolsyn? Efirge shyghatyn songhy núsqasyn bir qaratyp alugha sol kezdegi Tóragha orynbasary Amantay Shәrip aghamyzdyng kabiynetine baram. Jeksenbi bolghan son, qarsy bettegi kabiynetinen shyghyp, Ghalym agha keledi nemese biz ol kisining kabiynetine kiremiz. Sodan eki aghamyz әngimeni Alashtan bastap, odan Qazaq handyghy dәuiri, Týrki dýniyesi, tastaghy tanbalar, Shumerler, әlemdik mәdeniyet pen dýniyejýzilik tarih pen filosofiyagha tartady. Qanshama avtorlar, qanshama kitaptar sóz bolady. Biz – tyndaushy. Nebir konseptualdy týiinder estip shyghasyn. Ishtey efirge asyghyp otyrasyn. Keyin «Qazaqfilimde» «Alashorda» degen derekti filimge ssenariy jazghanda, búl taqyrypqa basybýtin engenimdi týsindim.

Reyting: «Alashorda» derekti filimimen qatar Alash qayratkerlerining fotolaryn jinaudy әueli hobby ispetti bastaghanyndy bilemiz. Ony alibom jasau turaly oy qashan, qalay keldi?

Bolat Mýrsәlim: 2008 jyly ssenariydi jaza bastadym. Kýrdeli, jauapkershiligi mol әri ózim qolgha alghan alghashqy dýnie bolghan son, ony alty ay jazdym. Sol ssenariy boyynsha, Gýlnәr apa Dulatova Alash qayratkerlerining sureti japsyrylghan, syrty qonyr bylgharymen qaptalghan alibomdy paraqtap otyryp әngimesin aituy tiyis edi. Ol oiym qiyaldan әri aspady. Biraq foto jinaudy toqtatpadym. Ghalamtor arqyly Reseyding múraghattaryn kezdim. Alash kósemi Álihan Bókeyhannyng Dumagha deputat bolghan kezdegi fotosyn tapqanda qatty quandym. Osy foto ózime birtýrli ystyq. Fotoalibomnyng alghashqy betinde osy suret túr. Ol ózim tapqan song ystyq emes. Sol suretten kәsiby sayasatqa alghash qadam basqan, qúnsyz-súrausyz qazaqqa tendik әperuge bel bughan, bet-jýzinen ar-úyaty kórinip túrghan túlghany kórem. Sol ýshin ystyq. Búl foto Peterburgtyng múraghatynda mýlde basqa adamnyng aty-jónimen saqtalyp jatyr eken. Dәl sol qordan M.Tynyshbaev, B.Qarataev, T.Núrekenov, A.Qalmenov siyaqty Duma deputattarynyng suretteri shyqty. Sapasy dәl býgin týsirilgendey anyq. Sol kezde Peterburgte Bulla degen evrey suretshining ateliesi týsirgen eken bәrin. Sol izdenispen Álihan atamyzdyng jerlengen jerin qarastyrdym. Tórt-bes ay boyy kýnde internet aqtaram. Sol kezde miymnan mekteptegi geometriyada oqyghan «keri joru» degen tәsil ketpey qoydy. Álihannyng Don ziratynda jerlengenin de osy tәsilmen tapqan siyaqtymyn. Óitkeni, Álihan 1937 jyly Mәskeude atyldy. Mәskeude atylghandardyng barlyghynyng jatqan jeri anyq. Endeshe, Álihannyng da qayda jerlengeni shyghuy tiyis. Álihandy I (birinshi) kategoriyaly ýkimmen atqan. Onday ýkimge IY.Stalinnyng tikeley ózi qol qoyghan. Búl kategoriyamen Sovet odaghynyng eng myqty degen memleket qayratkerleri oqqa baylanypty. Resey arhivterining bir ozghan túsy – kóptegen tarihy qújattarynyng internette kóshirmesi bar. Stalinning I kategoriyaly ýkimderining tizimining dәl Álekendi atugha qol qoyghan kýngi paraghyn, ókinishke qaray, taba almadym. Dәl sol tizimmen Nyghmet Núrmaqov ta Álihanmen birge 27 qyrkýiek kýni atylghan. Degenmen 1937 jyly Mәskeude I kategoriyaly tizimmen atylghandardyng deni Don ziratynda jerlengenin bildik. Don ziratynda jerlengen myndaghan bozdaqtardyng tizimin, qay kýni atylyp, qay bauyrlastar beyitine órtelip kómilgenin reseylik «Memorial» qory jasap shyqqan eken. «Memorialdyn» qyruar tizimin ary da, beri de aqtaryp otyryp, Álihannyng Don ziratynyng qay beyitine jerlengenin anyqtadym. Sol kezge deyin «últ kósemining jerlengen jeri belgisiz, ony NKVD mýlde qúpiya qúrtqan» degen tәrizdi әngimeler kóp bolatyn. Tipti, Álihannyng Mәskeude ómir boyy túrghan nemeresi de, Almatydaghy shóbere inisi Syrym da bilmey keldi. Ol kisilerge әueli aitqan kezimde senbedi de. Keyinnen sol beyitke professor N.Dulatbekov aghamyz belgi ornatty.

Reyting: Fotolardy jinaqtau qanshalyqty jenil ya auyr boldy? Kóp fotosuretterding avtorlyq qúqy bar ghoy...

Bolat Mýrsәlim: Alash qayratkerlerining fotosuretteri – últtyq jәdiger dep esepteymin. Ol eshkimning de menshigi emes. Biraq qazirgi etikagha qaraghanda, ony qiyn kýnderde saqtaghan, ya bolmasa múraghattardan alghash tapqan adamdardyng aty-jónderi úmytylmauy kerek. Búl túrghydan alghanda, fotoalibomgha engen barlyq suretterding kimnen, qay kitaptan, qay gazet, qay sayttan alghanyna deyin týgel siltemesin kórsettim. M.Dulatovtyng qyzy Gýlnar apadan, M.Tynyshbaevtyng úly Dәulet aghamyzdan bastap, barlyq adamdardyng rúqsatyn alyp, aty-jónderin atap, airyqsha alghys bildiretinimizdi kitapta jazdyq. Tek Kenesary hannyng nemeresi Ázimhan Kenesarinning fotosyn ghana qyzdary bergisi kelmedi. Ázimhan atamyzdyng suretin keyinnen Shymkenttegi Hanbiybi Esenqaraqyzynan alyp qostym.

Reyting: Júrt biletin súlu Sәken, bekzat Beyimbet, danyshpan Ahmet suretterine kózimiz ýirengen. Azap kórgen, azghan-tozghan birdi-ekili suretterin de biletinbiz. Sen jinaghan suretter odan da soraqy talay jaydyng betin ashty. Sol suretterge kezinde qanday kommentariyler berilipti?

Bolat Mýrsәlim: Ol suretterding barlyghy NKVD-nyng tergeu materialdarynan alynghan. Olardyng dәl ózinde kommentariy joq. Kóbine suretterding astyna aty-jónderin jazghan. Adamnyng jýregin auyrtatyn, atylar aldyndaghy, Alash túlghalarynyng songhy sekundtarda NKVD týsirgen suretteri. Jahanshanyng insulit alghan bette Mәskeu týrmesine týsip, sol jerde ýstine ile salghan kostummen týsken sharasyz týri qalay esinnen ketedi? Sol kezde fotograftar bir kostumdi bәrine suretke týsirer aldynda kiygize salatyn degen estelikter bar. Álihannyng 1930-jyldary jiyeni Eskendirmen týsken sureti men atylar aldyndaghy suretining de arasynan azap pen mehnattyq joldyng tanbasyn kóresin. Álihannyng eng songhy 1937 jylghy tergeuinde oghan últtyq kýreske qatysty, barlyq qazaq qayratkerlerine qatysty súraqtar qoyghan. «Alash qozghalysy, Alashorda degendi bilesiz be?» deydi tergeushi. Álihan: «Bilgende qanday?! Men sol qozghalysty qúrghan, basqarghan, sol ýshin býkil jauapkershilikti moynyma alghan adammyn!» – dep jauap beredi. «Sizding Sovet ókimetine kózqarasynyz qanday?» degen dәstýrli súraqqa: «Men qazaq halqyn Sovet ókimetine qarsy kótergen adammyn. Últtyq ziyalylar sol ýshin meni Últ kósemi dep atady», – deydi. Al qazaq qayratkerleri turaly súraghyna Álihan: «Qazaq qayratkerlerining ishinen tek qana Nyghmet Núrmaqovty jek kóremin. Ol naghyz әlsiz adam, últshyl emes, sovetshil», – deydi. Jana Álihan men Nyghmetting bir kýnde, bir týrmede atylghanyn, bir beyitke qatar jerlengenin aittyq. Soghan qaraghanda, Álekeng Nyghmetti «sovetshil» dey otyryp, aqtap qalghysy kelgen shyghar degen oigha qalasyn. Óitkeni, atylatynyn bilip otyrghan adamnyng N.Núrmaqovty qaralaytynday eshqanday reti joq edi.

Reyting: Eng taghdyrly suret qaysysy?

Bolat Mýrsәlim: Bәri – taghdyrly suretter. Alashordashylardyng jankeshti ómirinin, sәuleli shygharmashylyghynyn, júmyrbasty pende retindegi otbasylyq baqyty men quanyshyn, olardyng ghashyqtyq sezimin, pendeshiligi men adamdyq biyigin kózge elestetetip otyryp, sol dәuirding tútas koloritti polotnosymen qaraghanda, әr suretting taghdyrly ekenin týisinesin.

Reyting: Derekti filimge jәne fotokitapqa derekter jinau barysynda Alashordashylar turaly qanday sony janalyqqa tap boldyn?

Bolat Mýrsәlim: Eng sony janalyghym – derek emes, týisinuden tughan janalyq siyaqty. Óitkeni, men alashtanushy emespin, alashtanushylar tapqan asyl dýniyening nasihatshysy ghanamyn. Týisingenimiz – Álihan qazaqtyng Abaydan keyingi úly túlghasy. Álihandy biz ary ketkende sayasatker, memleket qúrushy túlgha retinde ghana bilemiz. Biraq Álihan jay sayasatker emes, qazaqtyng ziyaly qauymynyng úiytqysy, «aghalarynyng aghasy», ziyalylardyng tәrbiyeshisi, ary men úyaty bolatyn. Keyingi Gandy men Mandela siyaqty últty otarlaudan aza ete otyryp, ózgelerdi otarlamau qaghidasy, sayasy sheshimderdi adamgershilik negizderden attatpau ústanymy Álekende de boldy. Álemde memleket qúrghan qayratkerler kóp, biraq gumanistik ústanymdardan ainymay otyryp respublika ornatqandar az. Álihan – sonday sanaulylardyng ishindegi siyregi.

Reyting: Biraz múraghattardy aqtardyn. Jalpy patshalyq biylik, odan keyingi uaqytsha ýkimet, sosynghy kenestik biylik kimnen kóbirek seskendi?

Bolat Mýrsәlim: Patshalyq biylik te, Sovettik biylik te – imperiyalyq, basqynshyl, ózimbilemdik biylik boldy. Olar otardaghy últtardy qúramynan shygharghysy kelmedi. Olardyng basty maqsaty, jattandylau bolsa da aitayyq, otaryndaghy elderdi qanau, baylyghyna ie bolu. Uaqytsha ýkimet – Reseyding arghy-bergi tarihyndaghy liyberaldyq-demokratiyalyq qúndylyqtargha úmtylghan jalghyz ýkimeti. Biraq olardyng ózi Reseyding federasiyalyq negizine qarsy shyqty. Olardyng eshqaysysy da búratana atanghan halyqtardan seskengen joq. Degenmen qazaqtyng bólinip ketuinen qauip kórgeni ras. M.Shoqaydyng ondaghan jyldardan keyingi: «1917 jyly orys demokrattaryna senuimiz últ ziyalylarynyng qateligi boldy. Biraq, olargha sýienbesten tәuelsizdik alamyz deu de – anghaldyq bolar edi», – degen týiini – dәl jasalghan týiin.

Reyting: Alashordanyng memleketti qúru konsepsiyasy sol kezdegi dәuir talabymen qanshalyqty ýndesti?

Bolat Mýrsәlim: Kadetterdin, eserlerdin, bolishevikterdin, ukraiyn, tatar, bashqúrt, kavkaz halyqtarynyng sol kezdegi partiyalary men ýkimetterining baghdarlamalyq qújattaryn salystyra aitar bolsaq, Ukrain Radasy men Alashordanyng ústanymdary – memleket qúrudyng naghyz demokratiyalyq qaghidalaryna say ústanym. Kadetterding velikorostyq tanymgha negizdelgen unitarizmi, bolishevikterding adamy qúndylyqtardy taptay otyryp tәrkileu men terrordy qolgha aluy, jekelegen últtyq ókimetterding «teng atanyng úly» bolyp kelissózderge bara almauy – Álihan bastaghan Alash qayratkerlerining sayasatta bastigerligin, intellektualdyq ortada biyiktigin, parasatta adamshylyghyn kórsetedi. Keybireuler «Alash myqty bolsa, nege bolishevikterge qarsy túra almady?» dep mysqyldaydy. Men aitar edim: kýsh teng emes. Bolishevikting «qyzyl terroryna» Alashorda týgili, býkil әlem 70 jyl boyy qarsy túra almady.  

 Reyting: Alashordashylardyng óz ishinde alauyzdyq boldy ma? Bolsa, ol qalay retteldi?

Bolat Mýrsәlim: Alashordashylardyng óz ishinde alauyzdyq bolghan joq. Týsinispeushilikter, azdaghan renishter boldy. Alashordanyng jariyalanuy kesheuildegen tústa, Jahanshanyng Oiyl uәlayatyn qúruy bar. 1-2 aidan son, Álihan bastaghan qayratkerler Oiyl uәlayatyn taratyp, Batys Alashorda bólimi retinde ony qayta qúrdy... T.Rysqúlovtyng Stalinge, әlde Q.Sarymoldaevqa jazghan haty bajasy Jahanshanyng ýiinde jatady. Sony bir kýni Halel Dosmúhamedov, Múhametjan Tynyshbaev, Súltanbek Qojanov alyp, ashyp qoyady. Osyghan qatysty Jahanshanyng ózining jazuynsha, ol 5-6 jyl dostarymen aralaspay ketken... 1925 jyly Týrkistan ólkesinde qazaq oblystary Qazaqstan qúramyna tolyq kirip, Týrkistannan kelgen Súltanbek pen Qazaqstanda jýrgen Smaghúldyng arasynda kelispeushilikter boldy. Ekeui de – bolisheviktik biylik jaghdayynda Alash qayratkerlerining ornyn basqan, olardyng últshyldyq isin birde jasyryn, birde ashyq týrde jalghastyrghan túlghalar. Mәskeude ýiqamaqta jatqan Álihan Bókeyhanov Smaghúldyng atynan biylet alyp Qyzylordagha kelip, eki arysty tatulastyrghan. Óitkeni, Álekeng Smaghúl men Súltanbekting iri túlghalar ekenin, ekeuining topshyldyqqa salynuy qazaq halqyn bólshektep jiberip, Kremli men Goloshekin biyligining odan sayyn asqynuyna jol beretinin týsingen.

Súhbattasqan Esey Jenisúly

(«Reyting» gazetinen alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryby ózgertildi)

oinet.kz