Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2784 0 pikir 12 Mamyr, 2010 saghat 04:42

Ábish Kekilbaev. Til jәne tәuelsizdik (Jalghasy)

Óshpendilik ózgeshelikti ógeysituden bastalady


Ásirese, otyryqshylar men kóshpeliler arasyndaghy aiyrmashylyq aldymen kózge týsken. Kóshpeliler kýndelikti zәrulikterin óteumen qanaghattanyp, qosymsha ónimdi kóbeytuge ólimin sata qoymaghan. Búl olardyng arasynda birdeyshilik (egalitarizm) men újymshyldyqty (kollektivizmdi) ornyqtyryp, ekonomikalyq qanaghatshyldyqqa baulyghan. Planetada jer qúnary men aua rayyna tikeley tәueldi bolghan agrarlyq óndiris kezeninde qúnarly kenistikterden góri qúnary az kenistikter kóp bolghan. Búl adamzattyng basym bóligining anshylyq, balyqshylyq, terimshilikpen shúghyldanuyn úzaqqa sozyltyp jibergen. Olardyng ózara yqpaldasuy kýsheygen tústa kóshpeli mal sharuashylyghy órbigen. Tútynushylyq minimalizm men әleumettik egalitarizmge әbden bauyr basyp alghan olar XV ghasyrgha deyin soltýstik jarty shardy tútasqa juyq óz monopoliyalaryna ainaldyrghan.

Óshpendilik ózgeshelikti ógeysituden bastalady


Ásirese, otyryqshylar men kóshpeliler arasyndaghy aiyrmashylyq aldymen kózge týsken. Kóshpeliler kýndelikti zәrulikterin óteumen qanaghattanyp, qosymsha ónimdi kóbeytuge ólimin sata qoymaghan. Búl olardyng arasynda birdeyshilik (egalitarizm) men újymshyldyqty (kollektivizmdi) ornyqtyryp, ekonomikalyq qanaghatshyldyqqa baulyghan. Planetada jer qúnary men aua rayyna tikeley tәueldi bolghan agrarlyq óndiris kezeninde qúnarly kenistikterden góri qúnary az kenistikter kóp bolghan. Búl adamzattyng basym bóligining anshylyq, balyqshylyq, terimshilikpen shúghyldanuyn úzaqqa sozyltyp jibergen. Olardyng ózara yqpaldasuy kýsheygen tústa kóshpeli mal sharuashylyghy órbigen. Tútynushylyq minimalizm men әleumettik egalitarizmge әbden bauyr basyp alghan olar XV ghasyrgha deyin soltýstik jarty shardy tútasqa juyq óz monopoliyalaryna ainaldyrghan.

Baqtashylyq sharuashylyqta júmys qoldarynyng óz-ózinen artylyp qaluy men ýzbey óris janartyp túrugha mәjbýrlik kóshi-qon izdep kýn-týn at ýstinen týspeytin alamandyqqa auyzdandyryp, jan-jaghyna tynymsyz jaugershilik dәuren keshtirgen. Eki qúrlyqtyng teriskey boylaryn ersili-qarsyly basa-kóktey jónkilgen kóshpeli imperiyalar kóbeygen. Olar qanday myqty otyryqshy memleketti de op-onay oisyratyp otyrghan. Kórshileri Ýndi memleketi de, Ahemenidter imperiyasy men Arab halifaty da eshtene istey almaghan alyp Qytay XIX ghasyrdyng ekinshi jartysyna deyin teristiktegi kóshpendi kórshilerining qas-qabaghyn andyp, qit etse syi-sybagha tartyp, aldap-sulap kýn kórgen. Aleksandr Makedonskiyding tipyldap kete almaghany jalghyz Orta Aziya kóshpendileri edi. Rimdi shyghystaghy jaziralardan kelgen malshy, soltýstiktegi ormannan shyqqan anshy taypalar qúlatqan. Irannyng basyndaghy baqty әueli bәdәuy arabtar, sosyn shapqynshy týrikter tayghyzghan. Árkimder qyzyqqan Ýndistan soltýstikten kelgen kóshpendilerge qoldy bolghan. Rim imperiyasy men Arab halifatynyng aqyrghy sayasy múragerleri qazirgi Qazaqstanda tu kótergen seljýkter edi. Batysta Europany, Shyghysta Qytaydy birdey qaltyratqan mongholdar boldy. Bir kezdegi Rim imperiyasynyng aumaghyndaghy Europa hristiandary týgel birigip, "ayqysh (krest) joryghyna" shyqqanda tularyn jyghyp, mystaryn basqan kóshpendi músylmandar edi.

Jalghasyn ary qaray ashyp oqynyz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379