Jazushy Túrsyn Júrtbaydyn «Amerika kýndelikteri» atty joljazba kitabynyng alghy bólimderin myna siltemeler arqyly taba alasyz: 

http://abai.kz/post/view?id=2606

http://abai.kz/post/view?id=2587

http://abai.kz/post/view?id=2564

http://abai.kz/post/view?id=2551

http://abai.kz/post/view?id=2533 

http://abai.kz/post/view?id=2505 

http://abai.kz/post/view?id=2489

http://abai.kz/post/view?id=2464     

http://abai.kz/post/view?id=2450

http://abai.kz/post/view?id=2410 

http://abai.kz/post/view?id=2392

http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238 

19 qantar, 2014. Niu-York.

Býgin jenil demalys. Gýlzadanyng ýiine qonaqqa barar jolda Kolumbiya  uniyversiytetin kózden ótkizip shyghamyz – degemiz. Alayda uniyversiytetke ýlgermedik. Sondyqtan da tynys kýni dep jariyalap, osynda túrghanyna 23 jyl tolghan, Birikken Últtar Úiymynyng Áyelder komissiyasynyng Afrika qúrylyghy boyynsha halyqaralyq baghdarlamasynyng ýilestirushisi (qyzmet lauazymynyng oramy (formulirovkasy) bizding til orayymyzben ýilese bermeydi, sondyqtan da týsiniksiz kórinbes ýshin mazmúny boyynsha sabaqtadym) bop isteytin baldyzym Gýlzada Balqashqyzy Bafinanyng ýiine qonaqqa bet aldyq. Búl Niu-Yorkting eng basty jәne asa aumaqty Úzynaralynyng (Long eyland siti) aral men qúrylyqty bólip túrghan Shyghys týstigindegi Shyghys Aghystyng (Ist Riyvera, ózennin) jaghalauyn (Kuynst) jiyektey ornalasqan  jana oramgha metro arqyly jer astymen (naghynda su astymen) jettik. Áygili Bruklin kópiri kózge ýirenshik tartyp qalghan. Kýnine 40 millionnan astam kólik ótetin ótkelden jayaulap ótu dәstýri bar. Ýilengender әrbir temir baghandardy shynjyrmen orap, qúlyp salyp, kiltin tenizge tastaydy eken. Mahabbatymyzdyng qúlpyn endi eshkim ashpasyn, ajyratpasyn degen yrym. HH ghasyrdyng basynda әlemning keremetining qatarynan oryn alghan búl kópir býgin de kóp keremetting tiziminen syzylghan joq. Ystyq pen suyqqa baylanysty shoyyn temirler kýnine bes metr úzaryp, ne qysqaryp otyrady. Osy derekting ózi de injenerlik oidyng óresinen habar beredi. Búl audan, yaghni, aghystyng shyghysyndaghy oram osydan on bes-jiyrma jyl búryngha deyin Niu-Yorkting tamyryn býlkildetip túrghan ýlken port әri neshe týrli alyp zavodtar men fabrikalardyng mekeni bolypty, bizshe aitqanda, ónerkәsip shoghyrlanghan ailaqty aimaq. Ataqty Koka-Kolanyng alghashqy fabrikasynyng shoyyn tóstabany men oghan qoyylghan jarnamaly eskertkish belgisi túr. Qarsy bette – Manhettenning aspanmen tildesken zәulimderi jaghadan jappay jamyrap kórinedi. Tura qarsy jaghalaudyng jiyeginde kózge tanys Birikken Últtar úiymynyng ghimaraty.

Alysta egiz ghimarattyng orynyna salynghan kógildir әinekti sauda ýii, Rokfellerding ghimaraty, taghysyn taghylar. Bostandyq Eskertkishi batysta aspanmen tildesedi. Neghylasyn, búryn kólenkesinde jýrip kóre almaghan zәulimder endi kóz aldymyzda janarymyzdyng jauyn alyp túr. Jaghalaudyng auasy da saumal, salqyn lep esedi. Qysty kýni әri jaghalau bolghandyqtan da búl aradaghy jelkem jel betti shymshidy.

 Jaghalaudy jaghalay otyryp baldyzymyzdyng otauyna bettey bergenimizde, basynda qyrmyzy qyzyl túmaq kiygen Gýlzadanyng ózi de qarsy aldymyzdan shygha keldi. Áueli apayymen, sodan keyin jiyenderimen, sodan keyin jiyensharymen kórisip, sodan baryp jezdesine nazar salatyn shyghar dep sheginshektey qalyp em, joq, әdep kórgen kórgendi ýiding balasy emes pe, eki kózi apayynda bolghanymen de, әueli meni qúshaqtay aldy. Búdan keyin bosamaghan buyndy taramys dep esepteu kerek. Tipti, 16 million adamnyng ishinen bir qazaq kórsen, bassalmaysyng ba?!. Onyng qasynda, bala kezinde ertegi aityp berip, «aghataylatyp» qoyghan adam ýshin kәdimgidey tebirenerlik sәt boldy. Sezdirmey qaljyndaghan bop jatyrmyn, biraq, onym «qampiytqan syrtqy jýnim» ghana edi. Gýlzadanyng janarynyng qiyghynda tekti ýiding erkeshorasyna tәn bir shyghymdy úshqyn men erkeli erkindigi bolushy edi, kiyimdi de erkeshora, erkin ýlgide kiyetin. Shiyrek ghasyrgha juyq elden jyraq, japadan jalghyz jýru qyz balagha onay emes. Amerika jasytyp jibergen joq pa eken? – degen kýdigim bolushy edi. Joq, janar oty da qanyq, sózi de anyq, erkeligi de saqtalyp qalypty. Soghan kónilim ósip, shoqtanyp qaldym. Sóitip, kóshede mәre-sәre boldyq ta qaldyq. Júrttar jymiya qarap ótip jatyr. Olar da saghynysyp kóriskenimizdi, alys elding adamy ekenimizdi týsinse kerek. Bizding túrpatymyz ghana emes, Gýlzadanyng Tәttimbet aghasy tiktirip, syigha bergen jamboldardyng qyrmyzy qyzyl túmaghy týsindirmey qoysyn ba! Sonyng ózi kez kelgen mәtiby audarmashydan kóri sheshen әri jerine jete týsindirip túr emes pe!

Gýlzada jaghalaudaghy zәulim elu pәlenbey qabatty ghimarattyng 37-qabatyndaghy kýn núry qúiylyp túratyn,  terezesi múhiytqa qaraghan, aspan men Atlant múhitynyng kógildir tolqyny astasyp, zәngiri qaysy, aidyny qaysy – bilinbeytin pәterde túrady eken. Kireberisi de ken, resmy meyman qabyldaytyn qonaqjay siyaqty saltanatty әri taza da sergek. Áriyne, Gýlzada jat elde qalay túryp jatyr degen oy aghayyn – tuystyng jýregin shymshyp qoyyp jýrgendikten de, kónilge búl da ýlken demeu. Biyikke kóterilip, bólmening esigi ashyla bergende aldymyzdan qazaqy әri qazirgi mәnerdegi kiyimdi jarasymymen jarastyryp kiygen qarakók kamzoldy Nikar begim – Nikar apay qúshaghyn jaya úmtyldy. Kózi de, sózi de jarqyn. Almatydan qyzyna qonaqtap kelgenine ýsh-tórt ay bolghan, eldi de, bizdi de saghynghany anyq. Al mening kórmegenime jylgha juyqtaghan. Jalpy men eneden joly bolghan adammyn, bir emes, mening bes enem boldy. Aghayyndas adamdardyng ortasyndaghy jalghyz qyz bolghandyqtan da, Ámiynәning erke óskeni óz aldyna, mening erkeligim oldan da asyp ketkendey. Sebebi, sol shanyraq taraghan tórtinshi atalary Bapynyng jamaghaty jýzden asyp kóz júmghan «Jas apan» bastatqan (jamaghatynan jastay, úmytpasam jiyrmanyng shamasynda jesir qalyp, erikti týrde Bapynyng orynyn kýzetip qalghandyqtan da, shóbere-shópshekteri týgili, Gýlzadanyng әkesi Balqash, atasy Álimghazy, babasy Jamankóz de solay atap ketse kerek) Nikar, Kýlmesqan, Mәrziya, Gýlghasyl enelerim men barghanda osy atalghan retpen qúshaqtap sýiip, barlaryn berip, qolyma dollar bolmasa da, somdap ústatyp jatatyn (Gýlghasyl tәte soghan mәz bop qarap túrushy edi). Keudeley kirgenimmen de, Nikar apay Gýlzadadan ótken әdepshil emes pe, qyzdarymnyng «apalap» jamyray bassalghanyna qaramastan әueli shóbere nemeresi Toqbalany (әkesi Áset arabtyng «Tәmiynә» – uyzynan jaryghan, toq, toqshylyq degen sózine oraylastyryp qoyghan, men qazaqy jalpaq tilmen Toqbala dep ataymyn) qolyna alyp aimalap, mandayynan sýidi, sodan keyin baryp Alma men Nazymda bauyryna basty. Áyteuir kezekting qyzynan búryn bizge kelgenine qoqilanyp, iyile berdik... Jalpy, Gýlzada tughanynan әskere әsershil («Ekstravagantno!», ekstra!) bolyp ósti. Kishkentayynan shekesine shyt baylap (bandamm), jer kókte joq shýperekten әlem-jәlem kiyim tigip kiyip, Almatynyng kóshesinde «zyryldauyqpen» (rolikpen) zyrylday syrghanap, «Álem pochtaliony» bolam dep әr ýige hat tasyp jýretin. Tura sol mәnermen bólmesin de jaynatyp qoyypty. Olar aman-saulyq súrasyp, balalar әjesin aimalap, shýiirkelesip jatqanda mening kózim birden kitap sóresine týsti. Kózime ystyq basylghany, bizding ózimiz de sauatymyzdy ashqan, eluinshi jyldardyng sonynda basylghan ýlken múqabaly «Qazaq ertegileri» jinaghy boldy. Eski jaqyn tanysymdy kórgendey múqabasyn sipap qoydym. Sony bayqaghan Gýlzada: «Ákemning kózindey ystyq bolghan song alyp keldim. Barlyq ertegimen osy kitap arqyly tanysyp em. Ózim de ertegi jazamyn. Sonda suretterin qarasam boldy, oiym ashyla jóneledi. Býgingining shyndyghyn ertegi arqyly batyl jetkizuge bolady», – dedi.Múny estigende: Baldyzym babynda eken. Jan oty janyp túr eken – dep, shynymen de sýiinip qaldym. Endi alansyz qonaq bolugha bolady.

Ar jaghyn nesine qazbalap jatayyn, tayly-tayaghymyzben sau ete qalghan song ayansyn ba, «ystyq, qyzyl, qong, tegin» shәy da, kýidirmey qaqtalghan kәuap ta, quyrdaq ta óz orynyn tapty. Ýidegidey etip dayyndapty. Sol orayda ajary tartymdy aqsary kelinshekti tanystyrdy. Sóitsem, qyz kezinde bir kórgen qúdasham, ataqty qazaq tarihshysy Qúrbanghaly Halidiyding nemeresi, Nikar apaydyng tughan apayy,  asa sauyqshyl Rayhan apaydyng qyzy Gýlsila eken. Osynda kelgenine on jylgha tayapty. Qazaqy dәmemen, әiteuir bir qonaqqa shaqyrady ghoy, mәn-jәidi sonda súrasarmyn – dep әngimeni keyinge qaldyrdym. Sonyng arasynsha Gýlsila kelesi demalysqa qonaqqa shaqyryp ta ýlgerdi. Kim qúdashasynyng qolynan dәm tatudan bas tartady. Ári ol da el-júrtty saghynyp jýr ghoy. Kelistik, әriyne.

Múnda óz ýiinning ishinde de temeki tartugha rúqsat joq eken. Al kerek bolsa! Sony bilgendey Gýlzada bizdi osy ghimarattaghylardyng kir juatyn qyzmet oryny, qonaq shaqyratyn ashyq jәne jabyq aspúzyly, kauap jasaytyn oshaghy, demalys uaqytyn ótkizetin sport alany, kishi jәne ýlken tennis korty, balalar baqshasy  ornalasqan tómendegi 7-qabatqa bastap әkeldi. Ne kerekting bәri de osynda. Niu-York alaqandaghyday kórinedi.   BÚÚ ghimaraty tura qarsy bettegi jaghalauda iyek astynan kórinip túr. Gýlzada jazda metrogha týsip jatpay, múhittyng aghysyn tamashalap, qyzmetine qayyqpen óte salady eken.  Ásirese, shyghys pen batystyng ghajayyp kórinisi qatty únady. Ásirese, kesh batyp bara jatqan kezde kýnning shapaghy araylanyp, múhittyng aidynyna qyzyl shúghylasy tógilip, aspan men jer astasyp ketedi eken. Bala kezden bergi әdetim boyynsha, kýn qashan úyasyna kirip, kóz baylanghansha qyzyqtap túrdym. Áriyne, temekining de ókinishi qalghan joq. Aspan shúghylasyn jútyp alghanday bop bólmege keldik.

Bayyrqalaghan, aptyghy basylghan kәdimgi әngime bastaldy.

Gýlzada ekeumizding әngimemiz kitaptan bastalyp, bara-bara jeke basqa oiysty. Qazaq tilin úmytpaghan, sózi jatyq. Qalada ósken qyz ýshin jәne elinen shiyrek ghasyrgha juyq jyraqta ómir sýrip jatqan adam ýshin«qatyp» túr. Bala kezdegi erkeshoralyghyn, týrli qyzyq jaylardy, atasy men әjeleri, әkesi men aghayyn-tuystary eske alyndy. «Álem habarshysy» bolmyn dep jazghy demalysta Bas pochtagha hat tasushy bop ornalasyp, qalany ýi-ýidi zyr jýgirip aralap jýretini, alghashqy jalaqysyn alghandaghy quanyshy, jurnalistika fakulitetindegi ústazdar, «Drujnaya rebyata» gazetinde tilshi bop istegen  alghashqy ailary eske alyndy. Ákesi Balqash agha dýniyeden qaytqan song sonyng barlyghda su sepkendey basylghany, minezining ózgergeni, syrtta tym úzaq jýrip qalghany, elge qaytudy oilastyrghany jón shyghar degen emeuirin aityldy. Ara-túra Almatygha kelgende amandyq-saulyq, jenil qaljyng aitylatyn jәne ol kezde apa-әjeleri de, «shong әkeleri» de tiri bolatyn. Saghynghan shyghar.

Búl әngime kónilin qozghady ma, Gýlzada begim de ózining Amerikagha kelgen alghashqy jyldaryndaghy keshuin aitty. Tyndap otyryp túla boyym shimirkendi. Maqsat jolynda qanday jansebil kýn keshken deshi?!.

Aumaly qiynshylyq jyldarynda respublikalyq gazetterde, bireuinde emes, birnesheuinde, «Drujnaya rebyata», «Leninskaya smena», «Panorama» siyaqty basylymdarda qatar qyzmet istep jýrgen. Bir kýni shetelge shyghatyn bolypty degendi estidik. Nege? Sóitsek,  halyqaralyq taqyrypqa jazatyn jurnalisterdi  tәjiriybeden ótkizetin Londondaghy ýsh ailyq kursqa joldama alypty. Sodan tartylghan jeli Amerikagha qaray sabaqtalghan. Múnda tirshilik ýshin kýres bastalady. Alghashynda, Qazaqstannyng Amerikadaghy tilshisi retinde ústaugha, tapsyrma beruge jomart gazetter keyinnen sózinen tayqyp, sózbúidagha salyp, jalaqy da, qalamaqy da tólemeuge kóshedi. Biraq tapsyrma beruden jalyqpaydy. Amalyn tauyp, osynda shyghatyn «Orys sózi» gazetinde tәjiriybeden ótuge jәne tilshilikke ornalasugha úmtylady. Shetelde túrghanymen ata minezi qalsyn ba, múndaghylar mensinbey qarsy alady. Qyrjighan qyrqyljyndardyng qiyanpúrystyghyna  «qiyanqy» Gýlzada kónsin be.  Qasarysa jýrip tapsyrmalaryn oryndaydy, qosymsha  ydys juushy, pochta tasushy, bala kýtushi bop  júmys istep, kýn kórisin aiyrady. Sóitip, jantalasa jýrip jeti jyl ótkende Birikken Últtar Úiymynan bir-aq shyghady. Áriyne, óz kýshimen. Qazir Álemning 111 memleketining jarnasy bólingen Últtar úiymynyng әielder Jobasynda ýilestirushi. Búl degeniniz kәdimgi lauazym. Pәrmenine dәrmeni say qyzmet.

– Jiyrma jyl boyy Qazaqstan ýshin kýie-kýie ózegim órtendi. Qazir sonyng bәrine bayyppen qaraymyn. Bizding qazaqstandyqtar qyzyq. Múnda kelgenderding barlyghy da bizge shekesinen qaraydy. Kýnin de olay júmsamaytyn shyghar. Maghan osynda kileng bir toqmeyilsigender tandalyp jiberiletin siyaqty. Elshiliktegiler ózining tiyisti qyzmetin búldanyp atqarady. Júmsaugha kelgende keremet. Biz de barymyzdy salyp ótinishin oryndaymyz. Biraq kisimsigeni jýikene tiyedi. Biz olardan aqsha súrap túrghamyz joq. Keyde nesin ótkizip qoydy dep shamdanasyng da. Ásirese, tәuelsiz memleket retinde túnghysh ret qatysqan Atlanta olimpiyadasy kezinde janymyzdy saldyq.  Qazaqstannan tilshiler qatysa almady. Podvalov degen qazaqstandyq orys jigiti ekeumiz  ash jýrip, jýgirip jýrip Qazaqstangha arnap telehabar úiymdastyrdyq. Úiyqtaugha da múrshamyz bolmady. Al ol olimpiadagha Qazaqstannan kimder kelmedi desenshi!  Ashyghyn aitayyn, sport úiymdastyrushylary Qazaqstangha bólingen biyletten biznes jasap, sportqa qatysy joq toghyshylardy jinap әkepti. Qyzmet kórsetkenderge kýng men qúlsha qaraghany janymyzgha batsa da, Podvalov ekeumiz  Qazaqstannyng tәuelsiz el retinde túnghysh qatysqan olimpiyadasynan telereportaj  berip túrdyq. Ol qazaq jurnalistikasynyng altyn qorynda saqtalyp qaldy. Sóitip, shyn mәninde, ash jýrip toqtyng «tarihy isin atqardyq». Neg ekenin bilmeymin, delegasiya basshysy qonaqýiden shyqqan joq (Aqbaev ol kezde jazylmaytyn dertpen auyryp jýrgen bolatyn. Qaytyp kelgen song kóp úzamay dýniyeden ozdy – T.J.)

 Sodan keyin eriksiz elshilikten boy tarta bastadym. Óz betimmen jol tapqym keldi. Biraq ta elimdi esh úmytqamyn joq. Sóitip jýrip dýniyening biraz jerin araladym. Elge jaqyn bolayyn dep Qyrghyzstandaghy Jobagha qatystym. Últtar úiymynda әr últtyng ókilderi qyzmet etedi. Dostarym kóp. Ózara otyrysta Qazaqstan auyzymnan týspeydi. Últtyq taghamdar jasap beremin, salt-dәstýrimizdi әngimelemin. Keyde ertegilerimizdi aityp beremin. Án, kýiimizdi tyndatamyn. Qatty qyzyghady. Últtyq kiyimderimizdi  mausymyna ýilestirip ýnemi kiyip jýremin (Sol jyldary Niu-Yorkke kelgen bir qazaq (Ánuar Álimjanovting úly Asqar boluy kerek) kóshede qazaqy taqiya men oily kýrteshe kiyip jýrgen qazaq qyzyn kórip, tang qalyp jazghany bar. Sol qyz – osy Gýlzada bolatyn).  Myna túmaqty Tәttimbet aghayym arnayy tiktirip bergen. Qysty kýni basymnan tastamaymyn. Amerikanyng әr qalasynda jyl sayyn dәstýrli jiyrma shaqyrymdyq «namys» marafony ótedi. Men Niu-Yorktegi sol jarysstan qalmaymyn. Dostarym qazaqtyng kók tuyn jelbiretip duylday qoldasyp, «Qazaqstan», «Gýlzada» dep aighaylap, qoldau jasaydy. Ishimnen «Elim ýshin, jerim ýshin, aghayyn, tuys ýshin, qazaqtyng namysy ýshin» dep tyrysamyn jәne bәigesin alamyn. Meni sonda elim jebeydi. Mine, qansha marapat. Sonda amerikalyq telearnalar «Gýlzada» dep emes, «Kazahstan!» dep sóilep jatady. Soghan quanamyn. Bos uaqytymda kitap oqimyn. «Qazaq ertegilerinin» eski basylymyn balalyq shaghymnyng belgisi retinde alyp keldim. Ózim de ertegi jazyp jýrmin.  Elge qaytqym da keledi. Biraq endi onda men kimge kerekpin. Meni kim kýtip túr. Qyzmetti kim beredi? Pәter jaldap túra almaymyn ghoy. Qalayda jerde qalmaspyn. Myna halyqaralyq joba ózime únaydy. Adymymdy ashty. Endi meni biraz memleket biledi. Ol da demeu, – dep shәy demdeu ýshin orynynan kóterildi.

Surette: Niu-Yorktegi birden ber qyrmyzy týlki túmaq kiygen qazaq qyzy, mening namystan jaratylghan baldyzym Gýlzada Balqashqyzy Bapina Birikken últtar úiymynyng kensesindegi bólmesining aldynda.

Bәri de dúrys-au, shirkin, kip-kishkentay bop namystan jaratylghan baldyzym, qaryndasym sol! Er jigit jol tappaytyn túiyqtan jol tauyp, әlem әielderining namysyn qorghap jýrgenine jalghyz men emes, bar qazaq maqtanysh tútady seni!

Búl bir kónildi, taghdyrly, tuystyq sezim biylegen kesh boldy. Men sóreden L.G.iyrgenning «Shynghys han turaly sayasy mifter» jónindegi kitabyn oqugha aldym. Týn ortasyna ala ishimde ystyq jalyn buyrqanyp jatqanday әsermen garlemdegi pәterimizge qayttyq. Kitapty paraqtay bastap, kýndeligime qaytyp oraldym.

(Jalghasy bar...)

Abay.kz