Ardaqty oqyrman, eger siz jazushy Túrsyn Júrtbaydyn «Amerika kýndelikteri» atty joljazba kitabynyng osy tarauyn oqyp shyghyp, búghan deyingi jazbalargha qyzyghushylyq tanytsanyz, ol bólimderdi myna siltemeler arqyly taba alasyz: 

http://abai.kz/post/view?id=2587

http://abai.kz/post/view?id=2564

http://abai.kz/post/view?id=2551

http://abai.kz/post/view?id=2533 

http://abai.kz/post/view?id=2505 

http://abai.kz/post/view?id=2489

http://abai.kz/post/view?id=2464     

http://abai.kz/post/view?id=2450

http://abai.kz/post/view?id=2410 

http://abai.kz/post/view?id=2392

http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238 

Sonymen...

Adamzat qaydan taralghan? Mine, oqyp túrsyz ghoy, bizding әngimemizding qaydan bastau alghanyn?!. XX ghasyrdyng ortasynda Braziliya, Argentina ghalymdary: Adamzattyng alghashqy otany – Ontýstik Amerika! – dep, oghan asekterding (estekterdin) órkeniyetin algha tartady. Búghan ejelden imperiyalyq óktemdigi basym SSSR-din, AQSh-tyn, Kanadadanyng ghalymdary moyynsynghysy kelmeydi. Amalsyz europalyq oqymystylar birigedi. Aqyry ondaghan jyldar boyy jantalasa derek jighan eltanu (genetika, etnografiya, arheologiya, antropologiya, jaghyrapiya, tariyh, әdebiyettanu t.b), jertanu (jaratylystanu, qúrylyqtanu,  topyraqtanu, ósimdiktanu, hayuanattanu t.b), aspantanu (astronomiya, astrologiya, ghalamtanu t.b.),  órkeniyettanu (múz dәuiri, qola dәuiri, temir dәuiri, mysyr, grek, riym, shyghys dәuiri t.b.), múhittanu (qúrylyqtardyng payda boluy, múz qabattarynyng týzilimi,  su asty әlemi men su asty jer qabattary t.b.) mamandary, bәri-bәri qosylyp, aqyry ózara ortaq mynaday mәmilege kelipti.

Osydan 50 myng jyl búryn qiyr soltýstiktegi Aleut araldary – tútas moynaq bolghan. Sol moynaq arqyly týrki nәsildi taypalar Alyaskagha, soltýstik Amerikagha, sodan jyljyp Ontýstik Amerikagha ótken. Múny geologtar dәleldep shyghypty. Búl –  bir. Ekinshi, ýndisterding týrki nәsilinen ekenin antropologtar moyyndatypty. Sondaghy eng basty uәji ne – deysiz ghoy?  Ol – siz ben bizde, balamyzda, nemeremizde bolghan, bar belgi. Ol ghylymda «mongholtektilerding nysany» dep atalatyn – nәrestening tua salghanda qúimyshaghynda bolatyn, 5 jasqa deyin anyq kórinip túratyn «kók tanba». Sonday nysanaly «kók tanba» ýndisterding de balalarynda qúimyshaghynan bes jasqa deyin ketpeydi eken! Ýshinshi, mongholtektilerdi de, ýndisterdi de saqal men múrttan «úyatty» qyp jaratypty.  Saqal qoyghanyma 25 jyl bolsa da, arabtar men fransuzdardyn, Marks pen Tolstoydyng aldyna týsem-au degen oidyng maghan kelmegeni de sol shyghar. Tórtinshi europalyqtardyng býireginde alkogolidin  sorasy saqtalmaydy eken. Óitkeni, balagha at qoyyp, shoqyndyrghannan bastap, búl tamshy olardyng qanyna sinip, onymen qarsy kýresetin «kýsh» erte qalyptasady eken. Al týrkiler men ýndisterding býiregine alkogoli tamshysy túnyp qalyp, ýnemi «ekinshini»  kýtip túrady eken. Bizding jәne ýndisterding ishimdikke «bauyrymyz baylanyp, býiregimiz búryp qalatyny» sol eken!

Besinshi, nyspylardyng jiyntyghy (nabor simvolov) – piktogrammalar eken. Búghylar men mýiizdi búqalardyng tanbasyn «sóiletken» Longfellonyng aty tarihta mәngi qaldy.

Osy bes uәjding beseui de dúrys. Aleut moynaghynan 50 myng jyl búryn ótken qandastarymyz – ózderi minip ótken «qayyqty» әli de úmytpay «qayyq» deui de soghan dәlel. Al «asek» – estek pe, joq pa, ol endi basqa mәsele. Estekterding bashqúrt últynyng bir aty retinde әli saqtalyp kele jatqany tarihy shyndyq. Bir qyzyghy, ýndisterde jylqy bolmapty. Atty europalyqtar әkelipti. Mal ornyna, Latyn Amerikasynyng týiesi – lamany ústapty. Shyndyghynda da, soltýstik polusten jylqyny qalay ótkizsin? Shóp qayda? Tagha qayda?

Sóitken ýndister órkeniyeti kýirey-kýirey, XVI ghasyrda 1,5 milliony ghana qalypty. Taghy da «indetke úshyrap», qúryp bara jatyp, bel týzepti.  Qazir Amerikada 5 million túrghylyqty amerikalyq bar eken. Kaliforniyada – 700 myn, qalghany Orizona, Ohlakoma shtattarynda.  1924 jyly ghana Amerika azamaty dep tanylypty.  560 taypa eken. Olar qazir AQSh-tyng jerining 2 payyzyna  baqylau jasaydy, ýshten biri – rezervasiyada ómir sýredi. Orta jasy – 30 jas (?!.), 55 payyzynda – baspana bar, 10 payyzy – baspanasyz. Oqu tegin. Tek 40 payyzy ghana bilimdi (hat tanidy), 70 payyzy aghylshyn tilin biledi. Ejelgi diny tanym, dәstýrleri saqtalghan. Býrkit, kiyt, jylqy, it jeuge AQSh-ta tiym salynghan. Tek ýndisterge ghana rúqsat etilgen. Negizgi dәmi – jýgeri, qospa jent, balyq. Olar on týrli Ósiyetti ústanady:

1. Jerge, jerge jәne jerge jaqyn bol, ony qúrmet et, oghan ie bol (Jerden aiyrylghan ótken kýnge ókinish qoy. Qalghan jerdin  qadirin bil degeni. Birtútas Alash iydeyasynyng birinshi ústanymy da: jer, jer jәne jer – bolatyn. Búl býgingi kýni ómir sýrip otyrghan biz ýshin de basty ósiyet bolyp qaluy kerek).
2. Jogharydaghy joghary Ruhqa jaqyn bol (Tәnirine tabyn! Bir Jaratushy jadynda ústa. Alladan basqa jaratushyn, qamqorshyn, qútqarushyng joq. «Allany sýi, shyn osy haq joly dep». Búl da Birtútas alash iydeyasynyng bir ústyny).
3. Jaqynyndy syila («Jaqynyndy jattay syila, jat janynan týnilsin», «Kisi bolar kisining – kisimenen isi bar, Kisi bolmas kisining – kisimenen nesi bar», «Qanyna tartpaghannyng qary synsyn», t.b.).
4. Adam zatyna jaqsylyq iste («Dostyqqa dostyq – qaryz is, dúshpanyna әdil bol», «Jaqsylyq mәngi ólmeydi, jamandyq jerde jatpaydy», «Adamzattyng bәrin sýy «Bauyrym» dep», t.b.).
5. Keregindi al, keregin ber. Kómektes. («Alaghan qolym – beregen», «Kerek tastyng auyrlyghy joq», «Kisining kýni – kisimen», t.b.).
6. «Dúrys» – dep tapqanyndy iste («Kóz qorqaq, qol batyr», «Patsha kóniling bilsin», «Jýreginning degenin iste», «Ar – ólsheuish, aqyl – tarazy»).
7. Tәnindi de, Ruhyndy da (janyndy da) taza ústa! («Jýregine iynening jasuynday jamanshylyq saqtama», «Jýreginning týbine kir saqtama», «Malyndy –  bastan saqta, Arynda – jastan saqta», «Ar úyalar is qylmas aqyl zerek» t.b).
8. Úly jaqsylyq ýshin ózindi qúrban et («Malym – janymnyng sadaghasy, janym – arymnyng sadaghasy» t.b.)
9. Adal, shynshyl bol («Tura biyde – tughan joq, tughandy biyde – iman (adaldyq) joq», t.b.)
10. Ár isine tolyq jauap ber («Qolynmen istegendi moynynmen kóter». t.b.)

«Qara kók tanbamyz» da, qanymyz da, sanamyz da (oylau jýiemiz de), ómirlik ústanymymyz da Birtútas bop shyqty ghoy, Bauyrym!

Búdan basqa, biz úmytqan, miylәdiyden búrynghy «er apalarymyz» (amazonkalar) ústanghan qyz-jigit arasyndaghy dәstýr de olarda bertinge deyin saqtalypty. Qazir de úshyrasuy (rezervasiyada) mýmkin. Ertede, qyz – jigitti tandapty! Kóktemde jigit búghynyng aldynghy eki túyaghyn moynyna ilip, qyz aittyru ýshin kórshi kýrendi aralaydy. Salt boyynsha ózge «búghytúyaqtylarmen»  birge by biyleydi. Eki-ýsh qyz bir jigitti tandasa, qyzdar jarysady, ozghanyna jigit búiyrady. Eshqanday qyz jigitti tandamasa, ol jigitting ekinshi ret «búghynyng túyaghyn» moynyna iluine – qalyndyq aittyruyna rúqsat joq. Keshil bop ótedi. Álgi jigit ýiine qaytyp oralmaydy. Kýrennen kýrenge auysyp kýnin ótkizetin bolypty.  Ertede, erapalar da jigitti ózderi tandaghan jәne tiygen jigitin óz kýreninde qaldyrghan. Tandaghan jigitin tandau qúqyghyna ie bolu ýshin qyzdar ózara bәsekege týsken. Jauyn jayratqan qyz ghana jigit tandaugha qúqyly bolghan. Álemning eki týpkirine osydan 50 myng jyl búryn attanyp ketken atalastardyng dәstýrining ýzilip-jalghanghan túsyn qaranyz.

Olar da jii qonys audaryp otyratyn bolypty. Kýrenning aghashy shiriydi. Atyz tozady. Ang auady. Jau jaghadan alyp yghysady. Bizde: jer tozady, su tartylady, óris tarylady. Áyteuir kóshuge sebep kóp qoy. Áyelder barlyq ýy sharuasyna basshylyq etken. Ásirese, ózara soghys ýndisterding túqymyn azaytqan. Bizdegi «Altyn orda» úlysynyng shanyraghyn ortasyna týsirgen elu jyldyng ishinde oryn alghan – Mamay men Toqtamystyn, Toqtamys pen Temirdin, Edige men Temirdin, Toqtamys pen Edigenin,  taghy da Toqtamys pen Temirdin, Temir men Bayazidting arasyndaghy ózara soghys qoy! Qanday úqsastyq!

Oghyz qaghan túsyndaghy jebe turaly anyz da ýndisterding arasynda saqtalyp qalypty. Ózara qyrqysudy Ragezy – Ot (oq) jylan atty ýndis jigiti toqtatypty. Birin-biri jonggha ainalghan 5 taypany jiyp, 5 kósemge bir-birden jebe beredi. Olar jebeni onay syndyrady. Sodan song bes-besten jebe beredi. Olar syndyra almaydy. Sonda ol: mine, kórdinder me, bizge de birigu kerek. Beseumiz biriksek – jau jene almaydy. Shabuyldamau kerek, qorghanu kerek bizge! – deydi. Sodan bastap ózara qyrqysu tiylypty. Osy tәmsildi estigen Djefferson 13 shtattyng simvoly etip 13 jebeni gerbke saldyrghan. Al aq bas qyran – Amerikanyng basty nysanasy. Oi, Alla, aq bas qyran – qyrandar tegine jatpaydy eken. Sol siyaqty amerikandyqtar da bir tekti emes, әr nәsildi. Áriyne, múny Djefferson boljap-bilmegeni anyq. Álde, masondargha barlyq nysana ayan ba, kim bildsin.

Shetsiz, sheksiz, kókjiyekti iyghymen kóterip túrghan orman... Kenet bir kezenge shyqqanymyzda aldymyzdan ýlken qala «úshyrasa» ketti. Búl – Rot-Aylend shtatynyng ortalyghy Provens shahary eken. Eng shaghyn shtat, eng shaghyn ortalyq. Ózen men kól qorshaghan. Óndirisi de az. Múnyng sebebi, qúrylu tarihynda eken. 1740 jyly Rodjers esimdi әulie әkey Britaniyagha baryp: Rot-Aylend erikti dinder shtaty – degen rúqsat alypty. Kongressten 2 oryn ókildikke ie bolypty. Eng birinshi, qúldyqqa tiym salynady. Ár dindegilerge erkindik beriledi. Qalanyng nysanasy – rәmizi – nayza ústaghan ýndis. 1762 jyly Nikolas Braun uniyversiytet ashady. Onda barlyq dinderding ókili oqidy. 1949 jyldan bastan studentter qay pәndi oqitynyn ózderi tandaydy. Negizinen, mysyrtanu (egiptologiya) jәne matematika pәnine basymdylyq beriledi. Bir jynystylardyng ýilenuine de rúqsat.

Provens – jeti shoqygha ornalasqan. Oily-qyrly, qyrattan-qyratqa ótip, qalanyng bar bolmysyn alaqandaghyday kórip otyrasyn. Sidam, týzu, bútabasty qant ýienkeler qalyng ósedi eken. «Ýienke sauatyn» sharuashylyqtar da kózge shalyndy. Shyrshalar da úshyrasty.

Provensti artqa qaldyra berip, taghy da Amerika tarihy turaly әngimeni tyndadyq.

Sóitsek, Amerikany ashqan Kolumb ta, ispandar da, portugaldar da emes eken. Ótken ghasyrdyng 70-jyldarynda bir student jigit Ontario kólining soltýstik jaghalauynda seruendep jýrip, jazuy bar bir tas qaqpaqtasty kóripti. Syna jazuy eken. XI ghasyrda qashalypty. Student uniyversiytetke kóshirmesin әkelip oqysa, islandiyalyq vikingterding «ósiyeti» bolyp shyghypty. Sebebi, Islandiyada aghash óspeydi. Demek otyn joq. Al otynsyz soltýstik qiyrdaghy aralda ómir sýru mýmkin emes. X ghasyrda ol aral da vikingterge tarlyq etedi. Sonday qayshylyqty rettep, baqylap qaytu ýshin qyzylshashty Erikson hanzada Islandiya men Grendlandiyagha attanady. Islandiya jaghalauynda túman qalyng týsedi. Sondyqtan adasady. Adasyp jýrip «Nefaungha» – taghy da janadan ashylghan jerge túmsyq tireydi. Ormannyng qalyndyghyna Erikson tang qalady. Islandiyada aghash joq, al múnda synsyp túr... 20 adamdy iriktep sonda qaldyrady da ózi: 3-4 aida qaytyp kelemin – dep keri qaytady. 20 adam jabayy jýzimmen kýneltedi. Ýndisterden yghysyp, ózen jaghalap Ontario kólining soltýstik jaghasyna kep, jalpaq tasqa: «Erikson kelmedi. Biz qúrlyqtyng ishine qaray kettik» – dep jazyp ketipti. Sýiekteri tabylmapty. Zady ýndister bir jayly etse kerek. Al Erikson bolsa, zertteushilerding pikirinshe, elge qaytqan song sayasy jaghday ózgerip, qaytyp barugha múrshasy kelmepti. Sóitip, Amerikany ashqan Kolumb ta, ispandar da emes, Erikson hanzada men vikingter bolyp shyqty. Áriyne, týrki nәsildes túrghylyqty amerikandyqtardan keyin...

Osy, tarih degening qyzyq. Jogharydaghy ýsheuining (viking, ispan, ýndis) qaysysy Amerikany ashqan! – deuge bolady. Nege ýndisterding tarihy adamzat órkeniyetine ortaq bola túra, adam qataryna qosylmauy tiyis! Týk týsinsem búiyrmasyn, ýsheui de múhit kesip ótti emes pe?!.

Nege?

Búl súraqtyng da jauaby salystyrmaly týrde sheshildi. Aqyry әngime arqauy tarihiy-salystyrmaly әdiske kóship ketti. Sonymen, nege?..

Búghan sebep: 1. Ál-Ferghany júldyzdardyng jәne sol arqyly jer sharynyng kartasyn jasauy; 2. Sol zamanda qytaylar oilap tapqan qúbylanamany (kompas) jәne; 3. Jelge qarsy, ne yqtap kez-kelgen baghytqa jýze beretin ýsh búryshty jelkendi qytaygha barghan Marko Polonyng Europagha alyp kelui; 4. Kordovagha mekendegen arabtardyng ilimine sýiengen ispandyqtardyng – andaluziyalyqtardyng kemening rulin oilap tabuy – eken!

Qalaysha deysiz be? Jazayyn.

Ol kezde Andalusiyada arabtar salghan kitaphanalar kóp boldy. Ásirese, matematika salasyndaghy zertteuler basym edi. Sol úly múra  Kordovagha jinaqtalady. Demek, Ispaniya әlemdik bilim qoryn jinaqtady. Sol kitaphanadaghy Ál Ferghany týzgen astrologiyalyq baghdarmen, jer sharynyng kartasymen  Kolumb tanysady, soghan sýiene otyryp múhiytqa shyghyp, adasyp jýrip Amerikany ashady. Demek, Kolumbqa ferghanalyq ghalym (týrik tektes ekeni anyq) jol kórsetken.

Tura sol kezde ispan korolining qazynasy kedeylenedi. Inkvizisiyanyn, diny qughynnyng kesirinen soghys órshiydi. Arabtar Andalusiyany tastap ketedi. Al iudaizm dinindegiler, yaghni, evreyler, ýshke bólinedi. Birinshi toby, katolik dinin syrttay qabyldap, ishtey iudaizmdi ústandy. Ekinshi toby – Shyghys Europagha  –  Ukrainagha qonys audardy. Al, ýshinshi toby, yaghni, separdtar – saparlap ketushiler (seapard, separdy, sapar – bólinu, saparlap ketu, býgingi seapardister, separatister – jiktelushiler, bólinushiler degen termin sodan qalyptasqan) – Orta Aziyadan bir-aq shyghady. Mine, biz tórkinin taba almay jýrgen «sarttyn» – separdtardyng týp tórkini qayda jatyr! Búl men ýshin úly janalyq (Endi, Abaydyng «Qaydan ghana búzyldy sartsha syrtyn» degen joldaryndaghy emeuiri men oiyn taratyp, týsindirip beru ýshin de osy separdtardyng – sarttardyng tarihyna terendep ýniluim kerek boldy).

Sol kezde Hristofor Kolumbti әueli – portugal, sodan song ispan koroli qabyldaydy. Kolumb olargha: «Jer júmyrtqa tәrizdi. Ál Ferghaniyding júldyzdar syzbasy sony dәleldeydi. Ýsh búryshty jelken, qúbylanama, ruli bar. Qytay arqyly Indiyagha baramyn. Qazynanyzdy toltyramyn», – deydi.

Qarjy joq. Sonda andalusiyalyq iudalar: «Qarjyny biz beremiz. Tek sening artynda memleket túrsyn, – deydi. Izavella koroleva búghan:  3 keme bar, bireuin men jasaqtaymyn. Asyl tastarymdy satamyn. Ekinshisin ózing jasaqta. Ýshinshisin..., – deydi.

Kópes iudeyler ýshinshisin jasaqtaydy. 1492 jyly qyrkýiekte attanady. 2 ay jýrip adasady. Su, azyq týgesiledi. Narazylyq tuady. Endi keri búrylarda jaghalau qústary men salyndy aghash kórinedi. Baqytyna búiyryp Braziliya – Argentina jaghalauyn kórip: «Amerigo!» – deydi. Sóitip, Amerika atanyp shygha keledi.

Qazan aiynda jyl sayyn eki Amerika birigip «Amerika!»  merekesin toylaydy. Al búl kýni túrghylyqty amerikalyqtar – ýndister  aza (traur) kýni dep týsinip, ótkenge aza tútady.

Adamzat órkeniyeti ýshin bir erjýrek batyr kerek edi sol kezde. Qúbylanamanyng da, júldyznamanyng da, ýsh búryshty jelkenning de, ruliding de avtorlarynyng aty óship tyndy. Olardyng bar baqyty men danqy jiylyp Kolumbqa búiyrdy.

Adasyp jýrip, Amerikany ashu da búiyrghan baq qoy!

Jol búiyryp biz de Amerikany kórdik. Mine, Niu-Yorkke de, Manhettenge de jettik.

Kóz sýisindirgen quanysh – metroda tyrbandap, qolyn sozyp jiyen nemerem Toqbala (Tәmiylә) qarsy aldy. Jadyrap, jaydary tarta berip em, Nazym men Ámina: «Artyna qarashy!» – dedi jarysa. Jalt qarasam jaylaudyng sureti bar ýlken plakat ilinuli túr. Jәy jaylau emes, eki birdey qazaq ýiining (mongholdiki, qyrghyzdiki emes) sureti kózime ottay basyldy. Oi, quanghanym-ay desenshi! Suretke týstim. Sóitsem: «Biz qay jerde de kómekke kelemiz!» – degen kýn batareyasy kompaniyasynyng jarnamasy eken. Jarnamagha sýisinip qaraghanym osy shyghar!

Jasasyn, jarnama!

(Jalghasy bar...)

Abay.kz