Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Qogham 6768 0 pikir 8 Qantar, 2015 saghat 12:53

«KRESLO» JORYGhY KIMDERGE BAGhYTTALGhAN?

 

IYә, elimizde  bәrinen de búryn  zang jobasyn qabyldau oiynshyqqa ainalyp bara jatqanday. Nege deseniz, bir sharualarmen  qanday da bir kensening esigin qaqsanyz, «bizde zang ózgerip ketken, endi bylay jasauynyz kerek, bәlenbay tenge tóleuiniz kerek» dep qarsy alatyn kense qyzmetkerlerin jiyi  kezdestiresiz. Qarsylyq tanytayyn deseniz kelgen sharuanyz bitpey qaluy bek mýmkin. Bitkenin aitasyz, aptalap sandaltyp qoiy da ghajap emes. Óz pikirindi dәleldeyin deseniz,  qaptaghan zandarymyzdyng qay «púshpaghynan» ústarynyzdy bilmeysiz. Shynymen de, bizge deyin de talay ret aityp-aytyp «tabanyn tozdyrghan» oryndalmay jatqan zandar jetkilikti. Tek olar halyqtyng qaltasyn qaghugha kelgende «attandap» algha shyghady. Shamasy jogharyda otyrghan el senimin aqtaydy degen deputattarymyz aldaryna kelgen zang jobalaryna qalay bolsa solay qaraytyn sekildi. Osylay ashynyp aituymyzgha ótkende «Astana telearnasyna súqbat bergen deputatymyzdyng uәji sebep bolyp otyr. Halyq senimin arqalap jýrgen hanymysyz: «Jana ghana 19 zandy qabyldap jiberdik, óitkeni bizde býgin korporativ bolady soghan asyghyp jatyrmyz» dep mәz-meyram bolypty. Al, endeshe, «toygha asyghyp otyryp» erteng qarapayym halyqty «tonqalang asyratyn» qansha zang qabyldanyp ketti eken?!.

Sonyng biri,shamasy7-qantardan bastap kýshine engen «Jol qozghalysy erejesi» Zany bolsa kerek. Endi osy oiymyzdy tarqatyp aityp kórelik. Áriyne,jana erejege engizilgen ózgertuler men týzetuler eng aldy­men, adamnyng amandyghy ýshin jol qauipsizdigin qamtamasyz etuge baghyttalyp otyrghany sózsiz. Degenmen, jalpy halyqtyng kóniline kólenke týsiretin tústary az emes sekildi. Oghan sebep, jogharyda aitylghan halyq qalaulylarynyng nemqúraydylyghy bolsa kerek.  Jalpy búl zangha kólik jýrgizushilerden bastap, jalpy túrghyndar tarapynan narazylyq kóp. Nege deseniz, jana zandaghy atap kórsetilgen on ózgeristin  qay-qaysyna da aitar uәjimiz bar.

Birinshisi,   «shetelderding basym kópshi­liginde meyli jenil kólik nemese jýk kóligi bolsyn mindetti týrde kólikting shamy jaghu­ly jaghdayda qozghalady. Sóitip, bizding eli­mizding jýrgizushileri de janartylghan «Jol qozgha­lysy erejesine» sәikes kýndiz kóli­gining shamyn jaghyp jýruge mindetti».  Osyghan deyin de qaladan tys shygha bergende barlyq avtokólikterge osynday talap qoyylghan. Onysy dúrys ta shyghar. Al, qalanyng ortasynda tapay tal týsinde sham jaghyp jýru talaby  qarapayym aqylgha siya bermeytindey.  Jol-kólik oqighasy osy kólikting shamyna tirelip túr dep eshkim aita almas.  «Týn ishinde kózindi ashyp úiyqta» deytindey kýlki shaqyrady.  Jaraydy, jana ereje boyynsha MAY qyzmetkeri qanday da bir kólikti toq­tatqan jaghdayda jýrgizushige ony qanday sebeppen toqtatqanyn týsindirui tiyis. Búghan qosa, jýrgizushi MAY mamanyna kuәligin kórsetip, lauazymyn biludi talap etse, onda inspektor qarsylaspay qújatyn kórsetuge qúqyly. Ýshinshi talap – ishki ister qyzmet­keri kólikti toqtatqan jaghdayda jýrgizushi de, jolaushy­lar da inspektordyng rúqsa­tynsyz kólikten týspeui tiyis. Taghy bir manyzdy nәrse, búdan bylay kólikti mas kýiinde jýrgizgen jýr­gi­zu­shilerge qol­danylatyn aiyp barynsha qa­tandatyldy. Mysaly, janadan qabyl­dan­ghan «Jol qozgha­lysy erjesi» boyynsha kólikti mas kýiinde basqarghan jýrgizushini 10 jyl merzimge kólik jýrgizu kuәliginen aiy­ru qarastyrylghan.  Óte oryndy talaptar. Alayda, kimge qalay. Búl talap «bay balasy Asan» basqasha, «kedey balasy Ýsenge» basqasha oryndalmaytyna kim kepildik bere alady. Olay deytinimiz, ótken jyldyng bas kezinde «bay balasy Ýsenov» tapaydyng tal týsinde ayaldamada túrghan jýrginshilerdi taptap ótip, bir jas qyz qaza bolghan edi. Sonymen «bay balasy Ýsennin» sharuasy bitken bolar dep oilaghanbyz. Joq, bitpepti. Onyng aldynda kólikke jýrgizushilik qújatynsyz otyryp  (MAIY-daghylar ózderi jasyryp otyrghan boluy kerek), taghy bir kóliktegi jýrgizushining kóligin jaramsyz etip, ózining jaraqattau «mindeti» túrypty. Taghy da temir torgha toghytylghan Ýsenov aldynyzdan qaytadan «ajal qúryghyn» kóterip shyqpasyna eshkim kepildik bere almas. «Bәrin de satyp alugha bolady» dep oilaytyn bay-baghlandar ýshin adam taghdyry týk emes-au.

Jә, jana erejedegi«búdan bylay 12 jasqa deyingi balalar kólikke ar­nayy oryndyqtardy paydalanu arqyly otyr­ghyzyluy tiyis» degen talap ta kónilge qona bermeytindey. Nege deseniz, sauda nýktelerindegi atalmysh oryndyqtyng narqy qarapayym halyq ýshin qol jetimdi emes. Mәselen, bir ghana Almaty qalasynda 60-70 mynday jýrgizushi túraqty júmys orny bolmaghandyqtan «taksist» bolyp nәpaqasyn tauyp jýr. Onyng ózi bir de jetedi, birde jetpeydi. Kóligi búzylyp qalsa tapqan-tayanghanyn týgeldey derlik qosymsha bólshekke júmsaydy. Onsyz ýiindegi júmyssyzdardyng sany taghy bir adamgha artuy mýmkin. Al, endi osynday jandargha qalay «balalargha arnalghan oryndyqty al» dep aita alasyz. Birli-jarymy aluy da mýmkin. Deni oghan qauqarsyz.

Sonymen birge,  kólikti toqtatushylardyng deni  júmysqa asyghyp túrghandar men auzy-múrny simay syghylysyp túratyn qoghamdyq kólikke jas balalarymen otyra almaytyndar. Endi «MAIY» qyzmetkeri aiyppúl salady dep qoryqqan «taksister» búdan keyin balalary bar adamdardy kólikterine otyrghyzbaydy. Sonda jauyndy-shashyndy, borandy, qaqaghan suyqta túrghan jas balaly jýrginshiler ne isteu kerek?  Jauap joq.

Al otbasynda 12-jasqa deyin birneshe balasy barlar ne isteui kerek?. Kóligindegi oryndyqtardy týgeldey auystyru qajet pe?. Álde bir jaqqa janúyasymen qonaqqa barghysy kelse, balalary ýshin birneshe kólik jaldap aparu kerek pe? Aq-adal enbegine satyp alghan kóligine ózining balalaryn otyrghyza almaytyn halge jetkenimiz be?. Saual kóp, taghy da jauap joq.

Osy jazbany jazu barysynda  ghalamtor betterindegi osy mәselege qatysty júrtshylyqtyng oi-pikirlerin sýzip shyqtym.  Sonda bir azamat «mening on jastaghy balamnyng boyy úzyn, kәduilgi 17-degi jasóspirim tәrizdi, men ony kishken­tay balanyng oryndyghyna qalay syighyza­myn?»  dnp ashyna jazypty. Al jauap berip kóriniz. Al denesi tym kishi, jasy 12-den asyp ketkenderdi qaytemiz. Olar ony qalay dәleldey alady. Mýmkin júrttyng bәri qújattaryn qaltasyna salyp jýrudi mindetteu kerek shyghar.

Endi  erejening aqylgha syimaytyn bir túsy – osy erejedegi kólikti tek arnayy rúqsat etilgen belgisi bar kólik túraghyna ghana qoy bolatyn. Óitpegen jaghdayda jýrgizushi­ning aiyppúl tóleytindigi kórsetilgen bolatyn. Nege deseniz, bir Almaty qalasynyng ózinde ghana 600 mynnan astam  kólik tirkelgen. Qalagha kýn sayyn  keletin kólikterdi eskersek, qaladaghy barlyq kólik sany 700 mynnyng ýstine shyghyp ketui mýmkin. Al osy kólikterdi qoyatyn arnayy oryndar búl qalada joq ekeni, bar bolsa da auyz toltyryp aitugha bolmaytyn aitpasa da týsinikti.  Desek te, songhy sәtte jana erejening búl  nús­qa­synda múnday shekteu alynyp tastalghany oryndy boldy.

Taghy bir tanghaldyrghany – búghan deyingi jol jýru erejesinde eldi-mekenderden jyldamdyqty saghatyna 40 shaqyrymnan asyrmau belgilengen edi. Búl jolghy erejede «eldi-mekenderding qaysybir bó­lik­terinen saghatyna 90 shaqyrymdyq jyl­dam­dyqpen ótuge rúqsat etiledi» dep kórsetilipti. Ne ýshin. Eldi-mekenderde  jayau jýrginshiler ótetin jol belgileri, baghdarshamdar joq ekeni belgili. Onyng ýstine auyl túrghyndarynyng Jol jýru erejesi zandylyqtaryn saqtaugha qúlyqsyz ekendigin oilasaq, búl da túrghyndargha әjeptәuir qauip-qater tughyzatyny sózsiz.

Qysqasy,  atalmysh Erejege qatysty ortagha salyp, keneser tústar az emes. Ádette, ómirge kelgen әr Zannyng jobasyn elimizding belgili bir ónirinde synaqtan ótkizip, jaramsyz tústaryn alyp tastap,sodan song ghana qabyldasa oryndy bolar edi. Atam qazaqtyng «Kelisip pishken ton kelte bolmas» degeni beker aitylmasa kerek.

Serikjan QAJIY,

Qazaqstan jurnalister odaghynyng mýshesi.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2286
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788