KEYIPKERDING JEKE IS PARAGhYNAN:

Ýsiphan Seytimbetov. 1960 jyly Ontýstik Qazaqstan oblysy, Keles audany, IYgilik auylynda tughan. Mektep bitirgesin auyldaghy mәdeniyet ýiinde jú­­mys isteydi. Keyin Almatydaghy Estrada jәne sirk studiyasyn oqyp bitirgen. Almaty oblystyq filarmoniyasynda qyzmetin jalghastyryp, artynan Teatr jәne kórkem suret instiy­tu­tyna týsedi. Jeltoqsan kóterilisine qatysqany ýshin 3 jylgha sottalyp, sonyng 2 jylyn ótegen.

Býgin de ekrannyng erkesi, sahnanyng serkesine ainalyp, júrt kónilin jady­ratqan Ýsiphan Seytimbetov shuaghyn kópke syi­la­ghanymen taghdyrynyng bir beti ótken ómi­rining kólenkesinde qaldy. 

Onyng әn­shiligin, sazgerligin, akterligi men domby­rashylyghyn bilgen kópshilik tarihtyng she­rine bulyghyp, jan dýniyesining túnghiyq týbinde qalyp qoyghan zildi taghdyryn bile bermeui de mýmkin. Plenumnyng 16 minutymen dýniyeni dýr silkindirgen 16 jeltoq­sanda olar diplom júmysyna arnalghan M.Áuezovtyng «Qarakóz» spektaklin dayyndap jatqan edi. Týs aua kórkemdik je­tek­shileri, KSRO Halyq artiysi – Sholpan Jandarbekova auditoriyagha kónilsiz kýide kirgen eken.

– Apay, ne boldy, densaulyghynyz jaq­sy ma? – degende, «Oy, qúryp ketsin! D.Qo­naev atalaryndy alyp tastap, ornyna qazaqtyng dәstýrin, salt-sanasyn bil­meytin aidaladaghy bireudi alyp keldi», – dep ózi­ning narazylyghyn aitady. Sol kýni bәrining kónil-kýii bolmaghandyqtan repetisiyalary da oidaghyday ótpegen. 

Janadan shanyraq qúrghan Gýlnar Sey­timbetova ekeui jataqhanada shay iship, bolghan jaydy әngimelep otyrghanda kurstasy Qúrmanghazy degen jigit alyp-úshyp kirip kelip: «oybay, qyryldyq, joyyldyq, qazaq boludan da qaldyq» dep, bergen shay­gha da qaramay Ýsiphandy ertip ketedi. Gýlnar jalghyz qalady. Olar barghan ja­taqhanalardyng bәrinde de kónil-kýy bәsen. «Onsyz da namysymyz taptalyp jýrgen qazaq edik» degendey olardyng jýzderindegi ashu-yzany bayqaghasyn, ertengi saghat to­ghyzda alangha barugha úsynys jasaydy. Olar kelisedi. Jataqqa qayta kelgesin, abyr-sabyr júrt ishinen muzykalyq komediyada oqityn 3-kurs studenti Amanbay Qanetov pen Baqtybek Imanghojaev degen dostaryn kezdestiredi. Sosyn tórteulep jataqhanany aralamaq. Aqyry shyqqan­nan keyin sheruge «qúr qol shyqpayyq» dep plakattar jazugha kirisedi. Partiya oqulyq­tarynan tapqan «Ár últtyng óz kósemi bolady» degen sózdi aqjaymany jyrtyp, suretshilerge jazdyrady. Jataqhanadaghy oqu zalynda iluli túratyn Leninning por­tretin de júlyp alyp, ústaugha ynghayly bo­lu ýshin oghan aghash qaghady. «Pioner, kom­somol, oktyabryat bolyp kórgesin Lenin ol kezde bizding kósemimiz siyaqty edi ghoy» deydi ol sóz arasynda.

Ertengisin studentter birin-biri oyatyp, bet jua salysymen apyl-ghúpyl jinalyp, saghat toghyzda alangha A.Baytúrsynov kóshe­simen shyghady. Q.Sәtpaev kóshesinde kólik jýrisi toqtaghan. Mir kóshesine jaqyndaghan kezde qoyyndaryndaghy úrandaryn shygha­ryp, sol mannan tosqauyldap túrghan eki po­lisiyanyng mashinasyn kóredi. Ishtey qoldaghan olardyng ishinen «Jigitter, óte berinder! Qazaqtyng namysyn bermender!» dep bir mayor Ýsiphannyng qúlaghyna sybyrlaydy. Ózi namysty jigit eken. «Namys­ty qoldan bermender, algha!» degesin qarap túrmay, olar da «Alghalap!» algha qaray jý­gire beripti. Alangha bara jatqanda jol boyyndaghylardyng bәrine «Alangha, beybit sheruge bara jatyrmyz!» dep jar salghan eken. Olardyng qatary kóbeye bastaghanda, qyzdar kelip: «Oybay, Jenisti alyp ketti, Ne isteymiz?» dep shyrylday jóneledi. Bir-birin bermeu ýshin qol ústasyp, saqtana jyljyghan olar Jenisti qamaghan «uaziyk­tin» esigin júlyp ashady da, ony shygharyp alady. Sherushiler kóp bolghasyn bәlendey qarsylyq ta bolmaydy. Alangha kelgesin «Me­ning Qazaqstanym» әnin aityp, úran­daryn qaytalay bastaydy. Onda «basty úiymdastyrushy» degen joq. Árkim óz oiyndaghysyn aita beredi eken. Sosyn studentter men jastardy jinap, qatardy bú­dan da kóbeytu ýshin Sәtpaev kóshesimen Dostyq kóshesine qaray bet alady. Ol kezde el jinalyp qalghan edi. Ártýrli әnder aityp, úrandatudy toqtatpastan olar Sovetskaya kóshesine deyin týsedi. Óz institut­tarynyng túsynda biraz aiqaylap, sosyn Abay atyndaghy QazPIY-degilerge úsynys jasap kóredi. Ondaghy jetekshileri qarsy­lyq kórsetkenmen, «Biz de shyghamyz!» dep studentteri shuylday týsipti. Biraq, esikte­rin jauyp alghasyn Gogoli kóshesimen QyzPIY-dan kóterilip, sosyn Baytúrsynov kóshesimen qaytadan alangha tartady. Kóshe boyyndaghy suretke, kinogha týsirip jýr­genderge ózderi baryp, әrtistershe mәz bolyp, әrtýrli variantta suretke týse bas­taydy. Óitkeni, olar búl jýristerin qyl­mys emes, beybit sheru dep eseptegen. Qayta jataqhanagha kelgesin múghalimder esikti jauyp alyp, syrtqa eshkimdi shyghar­mapty. 

Búdan keyin Ýsiphan alanda bolmaghan. Úrystyng qyzghan shaqtarynan tek syrttay ghana habardar bolghan eken. Gýlnar top je­tekshisi bolatyn. Studentterding qolqalauy­men bolghan jaydyng qyr-syryn anyghyraq bilu ýshin ol Asqar Toqpanovqa telefon soghady. Ol kisi: «Erteng sabaqtaryng bar, búl senderding aralasatyn sharualaryng emes» dep trubkany qoya salypty.

Kóp úzamay sayasy tәrbie júmystary da bastalady. Tergeu jýrgizetin qazaqtargha senimsizdik tanytyp, tergeushilerding kóbin Resey, Ukrainadan aldyrghan eken. Eki-ýsh kýnnen keyin Qauipsizdik komiytetining adamdary fotoalibomdar әkelip, jataq­hanadaghylardan, dekan, múghalimderden surettegi studentterdi anyqtap berudi sú­ray bastapty. Onyng qújatyn alyp alghan tergeushi birese jataqhanagha, birese ins­titutqa izdep kele beruin toqtatpaydy. Sa­baq jayyna qalyp, studentter Qauip­sizdik komiyteti tergeushilerine jauap berumen bolady.

Býkil Qazaqstandy sharpyghan búl kó­terilisting barlyq respublikalargha bas­tama bolyp, tandandyrghanyn Ýsiphan bylay dep әngimeleydi: 

– Jylda tәjiriybe almasu ýshin Mәskeu men Leningradtyng teatrlaryn aralaytynbyz. Bizge «Qazaq últshyldary» degen tanba basylghasyn olar da qabyldamaytyn boldy. Óitkeni, qazaq últshyldary – na­shaqor, búzaqy, ishkish eken degen týsinik qa­lyp­tasty. Sol kezde sayasat sonday boldy ma? Áyteuir Tbilisy ghana qabyldaytyn bolyp, jolda Bakuge qondyq. Aeroporttan týs­kende әzirbayjandar «batyr ghar­dashtar keldi» dep qoldaryn shapalaqtap, jaqsy qarsy aldy. Sosyn keshkisin Tbilisiyge kelip, poyyzdan týsken bette olar da «Batyr qazaqtar keldi» dep ayaghynan tik túryp qoshamet kórsetti. Qysqasy, kó­terilisten bәri de qúlaghdar eken, – deydi.

Bir kýni qazaqtardy jaqsy kórmeytin Aleksey degen Qauipsizdik komiytetining ter­geushisi rektorattyng bólmesinde otyr­ghan Ýsiphangha telefon soghyp, «povestka» jibergende nege kelmeysin?» dep aiqay shygharady. Jәne júbayynyng ýlken teatr­da isteytindigin, Ýsiphannyng da «zvezda» ekendigin aityp, sózin sabaqtay beredi. Al, «povestkany» alghan bala ony oghan ber­mepti. Gýlnar ekeuin de shaqyrghasyn birge barsa, Ýsiphandy galstuginen bastap she­shindire bastaydy. Gýlnardyng týri bú­zy­lyp ketedi. Qolyna kisen salyp, ayaghyndaghy bәtenkesin sheshedi de, tabanyna familiyasy jazylghan birdeneni japsyryp, ayaghyna dәu kәlósh kiygizedi. Sóitip, esikteri shiy­qyldaghanda ýreyli dybys shygharatyn, tó­segi joq temir torda nauryz aiynyng yz­gharly on kýnin ótkizedi. Kýndelikti «Úiym­dastyrushy kim? Senderdi jibergen A.Toqpanov pa, Sh.Jandarbekova ma? Qaysysy aitty ústazdarynnyn?» degen tergeushining qisynsyz súraqtaryna bas qatyryp jýrgende, qolynan kisen týspey, әdemi, úzyn shashynyng da bittep ketkenin jasyrmady. Basqa shyqqan orys azday bitting de basqa shyghuy kommunistik qor­lyqtyng mazaghynyng shegine jetkizdi. Osylay bastan saual, shashtan bit júlmalaghan ekiúdayy sarsanda is nasyrgha shappay tú­ryp, qútylar jol tabu kerek boldy. 

Ýsh әripting tergeui bitpegesin olar óz­ara aqyldasyp, ne aitudy oilastyrady. Sosyn tergeushige «Jataqhanagha keshki saghat ondar shamasynda qara volgamen úzyn boyly, saqaly bar, súr palitoly, bas kiyimdi, deneli bireu kelip, «erteng alangha shyghyn­dar!» degesin, sol kisining aituymen shyqtyq» deydi. Búl oilastyrylghan «nevidimka» qiyaldaghy Sherlok Holmsty eles­tetedi. Búl Sherlok Holms tergeushilerge taptyrma­ghasyn, tergeushilerding ózderi Sherlok Holms bolyp, búlardyng izine tý­suin toq­tatpady. Yaghni, ótirikting shyndyqqa qyzmet etetin jaghy da aituly shengelden qútqara almady. Nemese qiyaldaghy saqaly ósken adam, týrmedegi azap, saqaly ósken ózderi bolyp shyqty. Ayaqtalmaghan «Qa­rakóz» spektaklining jalghasyn osylaysha tergeu sahnasynda oinaghan bolashaq ak­terlerding búl diplom júmysy da sәtsizdeu boldy. Sol arqyly ómirdegi shyndyqtyng tabighy mazmúny eshbir sahnada ashyl­maytyndyghyn sezdi. Búl nәtiyje olardy shyndyqqa jýginuge mәjbýrledi.

Bir kýni Ýsiphan ózimen birge tergeude saqaly ósip, azyp ketken Qúrmanghazygha «Oydan shygharghan adamymyzben búlardy jyndy qyla bergenshe, basymyzdy shauyp alsa da shyndyqty aitayyq», – deydi. Yaghni, Amanbay men Baqytbek qosylyp, búl isti tórteui úiymdastyrghanyn, artynan tergeu oryndaryna da «ózderi barghanyn» ai­tugha kelisedi. Bir jaghy, shyndyq aitylmasa, Ýsiphannyng әielin de qamaugha ala­tyn­dyghyn eskertipti. Birde Ýsiphan jatqan kameragha jansyz retinde orystyng bir shoshandaghan saqaldy jigitin de ji­beredi. Ol syr tartu ýshin tamaq ta әkelip, janashyr adamday kórinedi. Qatelik jasap, onyng 10-15 jylgha beker sottalyp ketpeuin de eskertedi. Áuelde Ýsiphan odan kýdiktenbegesin, syr jasyrmay, ashylyp sóilese beredi. On bes kýnnen song Seyfullin kóshesining boyynda­ghy týrmege auysyp, onda alty ay jatady.

Ózara tor tereze arqyly sóilesip jý­retin kórshi kameralardyng birinen Q. Rys­qúlbekovty tabady. Tesik arqyly bir-birine hat jazyp, jippen tartyp alyp otyrady. Qayrat bir hatynda Saviskiyding әkesi ólgen balasyn onyng moynyna artyp, «Atu» jazasyn súrap jatqandyghyn, ól­tirgender jer basyp jýrmeui kerektigin aitypty. Al, Qayrattyng aituynsha, «Qazaqstan» qonaq ýii manynda bolghan onyng Sәtpaev pen Mir kóshesining qiy­lysynda bolghan oqighagha qatysy joq siyaq­ty. Ýsiphan oghan múnday jaghdayda bolmaghan isti moyyndamaudy eskertedi. Bir kýni esikting ashylghanyn paydalanyp, Qayrattyng ózin kórip qalugha da mýmkindik alady. Sosyn «Qaraugha bolmaydy» dep, Ýsiphandy jendetter jelkeden salyp qa­lady. Qayrattyng shashy ósip ketken eken. Auasyz, ystyq onday kamerada adamnyng kózqarasy da kýrt búzylady. Týrmedegi әrtýrli adamdardyng ishinde adam óltir­genderi de, ýsti-basyna suret salyp, sol zonanyng ómirine birjolata kirip ketken­deri de bar. Áriyne, ondayda ózindi-ózing qorghau ýshin de moralidyq kýsh kerek. Týrme degening ónerden de, sýigen jardan da, tuystan da aiyratyn pәniylik tozaq.

Áriyne, týrmege boydaq kezde týsse, «er moynynda qyl arqan shirimes» dep, jýi­kege týsken jarty salmaqtan azat bolar edi. Al, janúyaly bolyp, bala-shagha óskesin týrmege týsu – ol da bir basqa. Al Ýsiphan siyaqty jana ýilengen jas ta әdemi jarynan aiyrylyp, bir qiyrda japa shegu – ruhy әlsiz adamdardy jyndandyratyn shy­ghar. Múnday qiyndyqtan ony qútqar­ghan – tek ózining ruhany kýsh-quaty jәne sýiikti jary Gýlnardyng da erge tәn últ­jandy azamattyghy men mahabbatyna be­rik­tigining arqasy. Ekeuining zamany da, ortasy da, oiy da, óneri de úqsas bolghasyn ruhany tuystay ózara tútasyp ketken shyghar. Múndaygha mәn beruimizding sebebi, eldi otarlyqtan aiyrmaq bolghan Jeltoqsan qasireti týrme arqyly janúyany jampozynan ghana aiyryp qoyghan joq, janúya mýshelerining ózin de bir-birinen mәngilikke aiyryp ketken jaylardy estip jatyrmyz. Mahabbaty jarasqandardyng sanasyna synnan sýrindirmeytin biyik parasat ýstemdik qúrsa, qatelikke oryn da qalmaydy.

Qysqasy, ýsh jyl týrmege kesilip, onyng eki jylyn ótep kelgen Ýsiphannyng qamaudaghy kitapqa tatyrlyq qalghan taghdy­ryn әngimelesek, Jeltoqsan tarihyn bir kisidey týsiner edik. 

Amanghazy KÁRIPJANÁULETI.

Abay.kz