Jazushy Túrsyn Júrtbaydyng «Amerika kýndelikteri» atty joljazba-kitabynyng  kezekti taraularyn jalghastyramyz. Al, myna siltemeler arqyly aldynghy jazbalardy tauyp, oqy alasyzdar:

http://abai.kz/post/view?id=2392

http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238 

Amerikagha (soltýstik) alghash taban basqandar – gollandyqtar,  sodan keyin britandyq puritandar men kvakerler ekenin, keyin aghylshyn hanzadasy olardy mәjbýrmen York jeri dep atandyrghanyn aldynghy kýnderdegi kýndelikte týrtip qoyghamyn. Sonymen bir ghasyr Jana Angliya atanyp, 13 shtattyng tizgini Britan Korolidigining qolynda bolady. Britaniya jerge de, sugha da, jan basyna da, tipti granitti tasqa da salyq salady. Onyng ýstine puritandar men kvakerlerding diny salauat qayshylyghy qosylady. Neghúrlym mol óndirse, soghúrlym jútaydy. Saylaugha, saylanugha qúqy bolmaydy. Erkindikti ansaghan, «erikti otarlaushylar» Britaniyanyng eriksiz bodanyna ainalady. Bas kóteru – soltýstiktegi 6 koloniyadan bastalady.  Negizgi narazylyghy: bizdi nege olar basqarady, nege palatagha deputat saylamaydy, nege zang shygharugha aralastyrmaydy, ekinshi – biz nege salyq tóleuge tiyispiz, ýshinshi – onyng qayda júmsalatynyn biz nege bilmeymiz? Jetti! Birigip qarsy shyghamyz! Azat memleket qúramyz! –depti Bostondaghy gubernator Djon Adams. 

Sodan, osy Bostonda, 17 balasy bar ýide tughan, 17 jasynda Filadelifiyagha qonys audaryp, Pemnen keyin qalagha qyzyl kirpishten ýy saldyrghan, ghylymnyng әr salasynan óz betinshe izdenip, janalyq ashqan Bendjamin Franklinning ainalasyna Amerikanyng órleu nemese dәuirleu kezenining qayratkerleri – Djordj Vashington (aghylshyn armiyasynda ósuge mýmkindik bermegen song qúl iyelenushi fermer bolyp ketken. Kontiynentalidik kongresske әskery kiyimmen kelgen), Djefferson, Adams, Dekon Ken-Koh jәne basqa da 13 adam Filadelifiyagha jinalady. Bostandyq Deklarasiyasynyng mәtinin jazudy ishindegi eng jasy Djeffersongha tapsyrady. Jazu – bir basqa, qol qong – bas ketetin tәuekel. 986 sózden qúralghan Deklarasiyany Dekon Ken-Koh baspahanada jasyryn tergizip (ol baspahananyng ghimaraty qazir de bar), 25 dana etip kóbeytip, ózi birinshi bop qol qoyady. Sodan keyin Frankliyn, Vashington, Adams, Djefferson bastatqan 55 azatker túlghalar qolyn qoyady. Deklarasiyanyng alghashqy núsqasyn әkele jatqan Dekonnyng eskertkishi baspahana men Deklarasiya qabyldaghan eki qabatty ýiding arasynda túr. Bostandyq memorialyna tәu etu – sol eskertkishten bastalady. Deklarasiya jariyalanyp, 13 ókildik: «Aghylshyndargha qarsy soghysamyz!», – degen sheshim shygharady.

 Surette Deklarasiya jariyalanghan sәt beynelengen.

Búl – 1706 jyldyng 4 mausymy, yaghni, Amerikanyng Tәuelsizdik jariyalaghan últtyq mereke kýni, Amerikanyng tarihy bastalghan kýn. Olar ýshin osynau qyzyl kirpishten salynghan 2 qabatty ghimarat – eng qasiyetti, eng kiyeli oryn. «Alghashqy kapitoliya» – dep atalatyn búl ghimarattyng ortalyq zalynda ýlken, jalghyz stol jәne 13 oryndyq túr. Qarapayym әri qasiyetti. Qystyng qara suyq qytymyrlyghyna qaramastan, aulada tizilip túrghan mektep oqushylaryn kórdik. Auladaghy Amerikanyng tuynyng astynda shoghyrlanyp taghy birneshe top túr. Sóitsek, búl qysy-jazy ýzilmeytin kórinis eken. Amerikanyng 50 shtatyndaghy barlyq mektep oqushylary bir ret osynda kelip, ayaz ben janbyrgha qaramastan auladaghy tugha taghzym etip, qansha uaqyt bolsa da kezegin kýtip, «Túnghysh Kapitoliyanyn» ishine kirip, әlgi stol men oryndyqqa bas iyip, ýsh saghat dәris tyndaydy eken.

Sodan keyin qarsy bettegi shyny ghimarattyng ishindegi «Azattyq!»  dabylyn soqqan qonyraudy kóredi. Kapitoliyadaghy eng qasiyetti qújat – Djon Ken-Koh birinshi bop qol qoyghan 25 dana Deklarasiyanyng alghashqy basylymy. Osydan on jylgha juyq 24 danasy ghana saqtalghan eken. Sodan Filadelifiyanyng bir túrghyny eski fotosuret ýshin eskizattar dýkeninen kóne rәmke satyp alypty. Ýiine kelgen song әlgining betindegi eski qatyrma qaghazdy alyp tastau ýshin rәmkeden bosatsa, arasynan eski qújat shyghypty. Qarasa, ne deysiz ghoy, býkil Amerikanyng taghdyryn sheshken, tek Ken-Kohtyng ghana qoly qoyylghan Bostandyq Deklarasiyasynyng týpnúsqasy bolyp shyghady. Múnday qasiyetti qújatty әlgi adam 2,5 million dollargha satypty. Osydan eki jyl búryn ol Deklarasiyanyng qúny 8,5 million dollargha shyghypty.

Mine, basyn bәigege tikken Djon Ken-Kohtyng qoly osynday qymbat eskertkish  retinde baghalanypty. Bir sýisinetin jay, Amerika azamattary ózining tarihyn jәne tarihy zattar men qújattardyng qúnyn biledi jәne qúnyn týsirmeydi. Bolmashyny bolatqa balap, altynnan qymbat asylgha ainaldyrady. Óziniz qaranyzshy, janaghy: 1.Deklarasiya. 2. Konstitusiya. 3. Adam qúqy turaly Zang qabyldanyp, jariyalanghan eki qabatty qyzyl kirpish ýy – Býkil Amerikanyng ar-namys, azamattyq  «erlik» ruhtarynyng qasiyetti úyasyna ainalghan. Múnda kelip taghzym etpegen adam – ózin Amerikanyng sauatty azamatymyn – deuge arlanady! Qanday órshil parasat.

Osy kórinisterding kuәsi bola túryp ózegim ysyp sala berdi. Shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ótse de, qasiyeti men kiyesi biz ýshin «túnghysh Kaliforniyadan» kem týspeytin:1.Suveriniytet turaly deklarasiya jariyalanghan. 2.Qazaq elining tәuelsizdigi jariyalanghan.3.Túnghysh Preziydent saylanghan. 4. Túnghysh Konstitusiya qabyldanyp, jariyalanghan Almatydaghy búrynghy Ýkimet ýiining ýlken Mәjilis zalynyng qazirgi jәi-kýii qanday eken?

Qazaqstan – Britan uniyversiyteti qazaq eli ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin kim bilsin, biraq tarihy mәjilis zalynyng kiyesi erekshe edi. Qarjyny iygeruding be, qymqyrudyng ba, eng tóte joly – Ýkimet ýii siyaqty mәngilik ghimarattardyng emen esigin jasandy plastmassagha, ne jasandy qytay kartonyna aiyrbastau ma ma edi? Oryndyqtar da auystyryldy ma eken? Deputattargha taq bolugha jaraghan stol-oryndyqtar studentterding taqymy men qúimyshaghyna tar kelip jýrmesin?!. Qalay da sol Ýlken Mәjilis zalyn qalpynda saqtap, apta sayyn ýsh kýn, tym bolmasa senbi-jeksenbi kýnderi sayahatshylar shekpen kiretin aqyly әri qasiyetti oryngha ainaldyrsa qanday oryndy bolar edi desenshi! Tarih degen sol emes pe. Átten, bizde «tarih tolqyny» kóterilse boldy, jalghyz zәkirden basqanyng izin qaldyrmay shayyp ketetini nesi eken? Jaghajaydyng qúmy siyaqty ótkenning bәrining betin jyp-jylmaghay etip, jalghyz ghana zәkirding izin týsiredi. Erteng taghy bir «tarih tolqyny» ony da shәiip ketpesine kim kepil? Tarihymyzdy qúmgha jazudy qashan toqtatar ekenbiz?

Qarsy bettegi әinek ghimarattyng ishine múraghat retinde qoyylghan «Bostandyq» qonyrauynyng túsyna kep, Alma ekeuimiz suretke týstik. Al ishine kiru ýshin eki-ýsh saghat kezekke túru kerek. Sonday-aq: Deklarasiya jariyalanghan ghimarattyng aldynda suretke týsip, sony maghan syilasanyzdar – odan ýlken bazarlyq joq, – degen qaryndasym Gýlnar men kýieu balam Amanbaydyng tapsyrmasyn oryndap, Djordj Vashingtonnyng eskertkishin ala taghy da suretke týstik. Búl –  ózimizding de jan qalauymyz bolatyn. Filadelifiyagha keludegi maqsatymyzdyng ózi de sol edi.

Delaver dariyasy men Delaver dalasynyng aghashtarynan qiystyrylghan ýiler ýlken órt kezinde joyylyp ketipti. Tek Franklinning túsynda boy kótergen qyzyl kirpishten qalanghan eki-ýsh qabatty ghimarattar men eki arba qatar ótetindey eki-ýsh tar kóshe saqtalypty.

Bostandyq alanynyng búryshynda Masondar ghimaraty men Halokos  múraghaty túr. Ymy men jymy bir eki ghimarat bir qúpiyany ishine býgip túrghanday. Álemdik qúpiyanyng iyesi – masondardyng ghibadat ýiine jasqana kóz qiyghyn saldyq. Solar, shynymen iysi adamzattyng taghdyryn sheship, órkeniyetti ózgertip, aqyrzaman ornatatynday qúdiretti qúpiyagha ie me eken?! Álde, aqyl-oydy shyrmap, qúpiya ghylymmen qorqytyp, qaltalylar men tandauly «qúday sýigen» tekting ózgelerdi seskendiru ýshin «qúpiyalandyrghan» jeng úshynan jalghasqan qiytúrqy bopsasy ma eken?!. Búl mәseleni, әsirese, ózimizge qatysty «33» sany men 8 búryshqa qatysty nyspylardy qaghystyryp kórip em, ne shygharyn kim bilsin. Onyng jauabyn týrki, jalpy kóshpeliler men qazaqtardyng tanym-dәstýrinen tapqan siyaqty boldym. Ásirese, 8 búrysh biraz túiyqqa tiredi.  Degenmen de, «tort qúbyla», «segiz tús», «segiz qyrly, bir syrly» degennen artyq aqylgha qonymdy týsinik tappadym. Ol: púttyng 8 qúdayynyng 8 qúbylasyn kórsetedi-mys degen tәmsil tym taqualau kórindi. Zady, esh nәtiyje bermeytin búl tintinudi dogharghan dúrys shyghar. Qazaqtyng úghymyn keneytuge bir paydam tie me – degen dәmem bolyp edi. Ol 8 búryshpen «33» sany masondargha әkep tiredi.  Al bilgenin ózgeden de jasyratyndardy janym jek kórushi edi. Búl qazaqtyn: «Bilme. Bilgenning tilin alma» degen eng auyr qarghysyn eske týsiretin.

...Jә, sonymen Filodelifiyanyng Azamattyq soghystan (1862-1868), yaghni, 1 million adam qaza tapqan gharasat maydanynan keyingi sәuletine kósheyik. Búl qala fransuzdar men fransuz mәdeniyetining yqpalymen salynypty. Oghan fransuz revolusiyasynyng әseri orasan kýshti serpin beripti. Sayasatkerler men qayratkerler de, sәuletshiler men ziyalylar da, bilim jýiesi de tamyryn fransuzdardan tartqan siyaqty.

Aytpaqshy, úmytyp bara jatyr ekenmin. Deklarasiya, Konstitusiya, Adam qúqy turaly mәlimdeme jasalghannan keyin Britaniyanyng 13 koloniyasy – 13 shtat bop qosylyp, Djordj Vashingtondy bas qolbasshy etip taghayyndap, koroli armiyasyna qarsy soghys jariyalaydy. Búl rette bostondyqtardyng mysy basym týsipti. Amerikanyng tuyndaghy 13 jolaq – osy 13 shtattyng belgisi eken. Al әuelidegi 13 júldyz – qazirgi 50 shtattyng belgisi eken. Endi Puerto-Rika 51-shtat bop qosylsa, taghy bir júldyz qosylmaq. Ózi qúliyelenushi millioner Vashington men Franklin bar qarjysyn Bostandyq maydanyna júmsapty. Ólgen kezde (Vashington)  kóshuge qarajaty qalmapty. Sondyqtan da ony «últ atasy» (otes nasiy) dep ataydy eken. Al bizde kerisinshe: tesik keude bop qyzmetke kirip, kózin – shel, keudesin – may basyp, semirgen ýirektey bótegesi salbyrap baryp, ketetin jaghyna ketip tynady. Bostandyq alanynyng soltýstik-batys qaptalynda Franklinning múrajay ýii bar. Amerikadaghy eng tandauly múrajay-kitaphana. Ár zatty qolynmen ústap kóruge bolady. Birer jyl búryn Tutanhamonnyng sarkofagi osynda  kórmege qoyylypty.

Mine, osy aradan Amerikadaghy Eliysey alany bastalady. Úzyndyghy – 1,5 shaqyrym. Eng biyik tóbede – ejelgi grekterding sәulet mәnerinde salynghan, 92 baspaldaqty attap shyghatyn kórkem suret galereyasy ornalasqan (Irgesinde Stalloniyding qasapshy-boksshy rólindegi mýsini qoyylypty. Onyng jýgirip shyghyp, jýgirip týsip jattyghatyn 92 baspaldaqty kórinisi osynda týsirilipti. Suretke týsuge kezekke túrghandar, baspaldaqpen joghary qaray jarysa jýgirip jatqan jastar óte kóp) Túnghysh afro-amerikandyq sәuletshi Evely jobalapty. Parfeonnyng kóshirmesi deseng qatelespeysin. Óitkeni avtor tura sol ghimaratty mysqaldap ólshep otyryp syzbagha týsiripti. Qazir múndaghy múraghat qorynyng sany 3 milliardqa juyq eken. Deni Europa tarihyn beyneleytin tuyndylar. Tura ortasynda teart saqnasy bar. Biz barghan kezde ýndisterding – túrghyn amerikalyqtardyng etnografiyalyq konserti ótip jatty. Jalpy, Amerikanyng múrajaylary men kitaphanalarynyng bir ereksheligi, onda bizdegi mәdeniyet jәne oqushylar sarayynyng mindetin qosa atqara beredi. Týrli ýiirmeler men ónerpazdar, әr taqyryptaghy leksiyalar, óner bayqaulary men kórmeler, festivalidar men konferensiyalar ótkizedi. Áriyne, onyng barlyghy qosymsha qarjynyng kózi: kórkem suret múrajayynyng syrtqy tireu baghandary, әr baghannyng mandayshasyndaghy bederler, eskertkishter antikalyq yunani ýlgisinde.    Qarsy aldyndaghy alleyadaghy, túghyryn: amerikanyng simvoly – aqiyq býrkit, búghy, búlan kómkergen, otyrysy erekshe myghym Djordj Vashingtonnyng atty eskertkishining mysy basym.

Ózderinshe «Amerikadaghy Eliysey alleyasy» dep ataghan bir jarym shaqyrymdyq alleyanyng eki jaghyna Filadelifiyanyng tarihyn tanytatyn ghimarattar qatar týzepti. «Mahabbat baghyndaghy» avangardtyq-modernistik eskertkishting maghynasyn biz de týsinbedik. Nelly de týsindirip bere almady. Ózi tayauda qoyylypty.

Parijdegi «Kelisim alanyna» eliktep salynghan 8 búryshty, yaghni, segiz tústy kórsetetin kitaphana ghimaraty, Franklin istituty, Logon shenberli qauyz impressionisterding múrajayy, Azamat soghysynyng ardagerleri men Tәuelsizdik oqighasyn beyneleytin ústyn, Sauda ýii, Arqa, qalalyq akimat – Filodelifiyanyng europalyq ýlgidegi shahar ekenin anyq tanytady. Ózge shtattardan filadelifiyalyqtardyng ózgesheligi  de sol «fransuzdanghan» sәuleti men mәdeny talghamynda bolsa kerek. Óitkeni, azamattyq soghys túsynda fransuzdardyng әskeri osy Filadelifiyanyng halyq jasaghynyng qatarynda maydangha aralasqany  – olardyng diny kózqarastaryndaghy kvakerlik erkin oily ýrdisting sabaqtastyghynda jatsa kerek.

Sonyng ishinde, әriyne, Ogust Rodenning memorialidyq-múrajay ýii erekshe. Múnyng әserin kórip qana baghalaugha bolady. Ómiri de, óneri de jas kezden tanys ta tansyq Ogust Rodenning «Oyshyl» atty mýsini aldyna qoyylghan múrajay-ýy onyng Fransiyadaghy ózi túrghan ýiining ainymaghan kóshirmesi. Amerikanyng Juli Mastbaumnyng degen millioneri Rodenning ózinen rúqsat súrap, Rodenning ózining syzbasy boyynsha saldyrypty. Óner tarihynan eptep habarym bolghandyqtan da, «Oyshyldyn» túghyrynda suretke týsip túryp: «Tiran! Titan!» – dep edim, taghy bir kelinshek ony sonday adamgershiligi mol gummanist retinde tanystyrghysy keldi. Qalay qarsy uәj aitarsyn. Alayda onyng ózi №1 kóshirmesin Biron múrajayyna, №2 qúimasyn  osy ýiding kireberis esigining orynyna ornatqan «Tozaq qaqpasy» atty qabyrgha mýsinin kórgende әlgi sózdi aitqanyma ókinip qalyp edim. Óitkeni múnda Rodenning barlyq mýsinderining bederi jinaqtalghan. Búl Dantening «Qúdiretti komediyasynyn» bederlengen núsqasy siyaqty. Ony kórip: Naq «tozaqtyng qaqpasy» osynday-aq bolatyn  shyghar – dep oiladym. Ár qily taqyryptaghy mýsinderining basy qosylghanda, shynymen de, titan – tiran degen teneudi oryndy aitqanymdy týsindim. Mynaday jandýnie men tәn azabyn, búlshyq etterding buyrqanysyn buyltyq-buyltyq etip shoyynmen qalyptap shyghu ýshin qanshama kórkem quatty qiyal, qol kýshi, ishki jiger kerek desenshi! Titan degenimizding ózi de asa berik qospa metall emes pe. Al Tirandyghy... ónerinen emes, ómirinen bayqalatyn siyaqty edi. Ózderi «eki esti dii» retinde baghalaghan Pikasso men Dali, Modeliyany ýsheui de Rodendi «qatygez» dep tanyp, onsha jaqyn tartpaghan. Sebebi... Roden әiel zatyna qatygezdikpen qaraghan. Ómiri zandy nekege otyrmaghan. Roza Bera onyng «azamattyq әieli» bolghan. Odan bir úl kórgen. Sonda da neke qimaghan. Al úly 14 jasynda ólgeli jatqanda, o dýniyege teksiz ketpeyin dep, familiyasyn berudi ótingende de bas tartqan. Sonymen qatar ózining shәkirti, talatty mýsinshi Klod degen qyzdy әueli kómekshi, sodan keyin manekenshisa, sodan keyin kónildesi etip alghan. Biraq, Rozanyng da tósegin suytpaghan. Búl jaghday on jylgha sozylady. Rodenning aty shyghady, aqshasy molayady. Al soghan deyingi enbekterining bederine beder qosqan Klod, Rodenning Rozadan qol ýzbeytinin, ózining atyn enbekterine jazbaytynyn, tek manekenshisa ghana bolyp qalatynyn bilip, Rodenmen enshi bólispek bolady. Rodenning ony ayaqasty etip taptap, qorlaghany sonday, Klod esinen auysyp tynady. Ómirining qalghan bóligin  jyndyhanada ayaqtaydy. Biraq ta onyng ajarly jýzi, súlu mýsini Rodenning enbegi arqyly adamzattyng kóz aldynda mәngilik qaldy. Ne nekege otyrmaghan, ne taptyrghan balasyn zandastyrmaghan, ne onyng atyn zirattaghy tas taqtagha jazdyrugha rúqsat bermegen Rodenmen ómir boyy otasyz ómir sýrgen Roza  da qaybir әieldik mahabbatty sezindi deysin?! Ol da bir beyshara ómir keshken múnlyq bolyp shyqpay ma.

Surette: Rodenning «Kala qalasynyng túrghyndary» atty mýsinining №2 týpnúsqasy.

Roden jasaghan mýsinderding №2 týpnúsqasynyng barlyghy da osy múrajay-ýiden oryn alghan. Sonyng deni jalanash әieldin, yaghni, Roza men Klodtyng mýsini. Roden búl ekeuinen basqa manekenshisa almaghan. Tek aghylshyndar dargha asugha apara jatqan «Kala qalasynyng túrghyndary» atty aulagha qoyylghan bes adamnyng mýsinining bireuine ózining marqúm bop ketken 14 jasar úlynyng beynesin bederlepti. Múny: Rodenning balasynyng әruaghynan, Rozadan keshirim súraghany – dep týsindirushiler de bar kórinedi. Impressionizm degenimiz – ómirdi qimyl ýstinde kórsetu aghymy bolyp tabylady. Al Roden ózine de, sýiiktilerine de, jalghyz úlyna da tynyshtyqpen ómir sýruge mýmkindik bermegen Tiran. Mening soghan anyq kózim jetti. Álgi әiel de sony týsingen boluy kerek, avtobustyng artqy oryndyghyna baryp onasha jayghasty.

Auyr oigha qaldyrghan múrajay boldy...

Alysta kókjiyek múnartady. Áskery úshaq jәne keme jasaytyn zavodtardyng janynan ótip baramyz. Qazir búl ekeui de jabyludyng aldynda túr eken. Nelli: qalanyng әr alty túrghynynyng biri afro-amerikandyqtar. Olar Amerikagha masyl emes, kerisinshe ziyaly bóligi... – dep tanystyryp jatty. Men taghy da batys kókjiyekke qaradym.

Qalyng orman. Qaraghash, qayyn, qant ýienkesi, emen, qamys, qúraq, shyrsha, sandal (platan), búta bәri aralas ósken. Delaver dariyasy jalghannyng jartysyn alyp, jarqyray aghyp ol jatyr. Aspanmen tildesken biyik ghimarattar kók tirep, múnarlana qalyp barady.

Rodennen qalghan kónil: «Duponnyng gýlzaryna» baramyz – degende tipti qúlazyp sala beredi. Sebebi, osy Duponnyng atyn estisem, ne oqysam miyma iyne shanshyp alghanday titirkenetin әdetim bar. Sebebi: XIX ghasyrdyng songhy jyldarynda, HH ghasyrdyng jiyrma bir-jiyrma ekinshi jyldary jәne kýni keshe ghana, toqsan birinshi-toqsan ekinshi jyldary әlemdi bóliske sap, «bólip al da biyley ber» – degen pәtuә jasasqan alpauyttardyng ýsh retki bas qosuyn úiymdastyrghandardyng biri osy Dupondar (songhy bas qosugha kishi Bush qatysqan). Al 1921-1922 jylghy «jer bólisinin» qazaq taghdyryna tikeley qatysy bar. Áytpese, mening Duponda qaybir kegim bar deysin. Sonymen qatar atom bombasyn óndiruge qatysqan, mine, bir jarym ghasyrdan beri «soghys qúdayy» atanyp kele jatqan әulet.

Arghy atasy Djordj Dupon fransuz  korolining jaqyn serigi bolypty. El ashtyqqa úshyrap: «Nan joq. Ashpyz!» – dese, koroleva Mariya Antuanetta: «Onda qúimaq (pirojki) nege jemeysinder?» – degen ghoy. Nan tappaghan ashtar qúimaqty qaydan alsyn. Sol sózi koroliding de, korolevanyng da basyn alyp tyndy. Revolusiyadan ýrkip otanynan qashqan Djordj Dupon bir-eki asyl tas alyp Amerikagha keledi. Múndaghy azamattyq soghys jaghdayyn paydalanyp, balasy әkesine oq-dәri shygharugha kenes beredi. Sóitip, bir jyldyng ishinde – millioner, odan keyin milliarder, mulitimillioner bolyp shygha keledi. Amerikanyng azamattyq soghysynan bastap, birinshi, ekinshi dýniyejýzilik... jәne de ózge soghystardyng «qyzyghyn kórip, shyjyghyna batqan» әulet búl. Tipti, osydan ýsh jyl búryn olardyng Liviya, Iran, Aughanstandaghy soghysqa arnap shygharghan oq-dәrisi, qaru-jaraghy múqym ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi shygharghan kólemnen asyp ketipti. «Atom bombasyn jasaugha qatysqanyna qymsynyp, oghan ketken shyghyndy 1 dollargha baghalap, atyn  kórsetpeudi ótinipti»-mys delinetin әsireәfsana da bar. Sóitip, ónimi ólim tógip jýrgen Pier Dupon ózining әielin qatty sýigen eken. Oq-dәri sata barghan eldegi erekshe gýlderding túqymyn әkep әieline syigha tartady. Al әieli gýlge ghashyq-mys. Sóitip, 1906 jyly satyp alghan jerdi gýlzargha ainaldyrypty. Ol gýlbaqshany úrpaqtary keyin Amerika eline syilapty. Pәlenbay myng gýl jylyjayda qosh iyisin shashyp, kelgen júrttyng kónil-qoshyn keltiredi-mys.

Áueli adamnyng aghayyn-tuysyn, kýieuin ne balasyn óltiretin oq shygharyp, endi sonyng qasiretin seyiltetin gýlzar syilaghanyna bolayyn!

«Dupannyng gýlzaryn» kórdim. Aytary joq, tamasha. Halyq ta kóp. Yghy-jyghy. Qonyr kýz siyaqty qonyrjay orman. Ýiine kirip, portrette jylmiyp túrghan Dupondy kórgende, ekijýzdiligine jynym kep, teris ainalyp shyghyp kettim!

Ýnsizdik te – qarsylyq!

Sharasyzdyq ta – qarsylyq!

Al atyn úmytyp qalghan surettegi biyazy óndi әiel turaly ne oilarymdy bilmedim. Onda ne jazyq bar? Álde...

Roden men Dupon kónilimning kóbesin jyrtyp ketti...

Búl kónil-kýiimdi qyzym Alma týsindi.

Týn jamylyp Niu-Yorkke qayttyq.

(Jalghasy bar...)

Abay.kz