http://abai.kz/post/view?id=2365

http://abai.kz/post/view?id=2341

http://abai.kz/post/view?id=2328

http://abai.kz/post/view?id=2298 

http://abai.kz/post/view?id=2264

http://abai.kz/post/view?id=2251

http://abai.kz/post/view?id=2238

Búl siltemeler arqyly jazushy Túrsyn Júrtbaydyng «Amerika kýndelikteri» atty joljazba-kitabynyng bastapqy bólimderin oqy alasyzdar. Qyzyqty әserge bóleytin әngime әri jalghasady...

Amerikany – Amerika etken Filadelifiya qalasynyng da biyik ghimarattarynyng súlbasy alystan múnarlana kórindi. Filadelifiya!   Filadelifiya – Gýlqala, Baqshaqala, Gýlshahar, Mahabbat mekeni – degen sóz. Nege biz búl shahardy kóruge yntyq boldyq deysiz be? O, onsyz, yaghni, Filadelifiyasyz Amerikany da, Amerika tarihyn da, Amerikanyng taghdyryn da, býgingi, ertengi amerikalyqtardyng psihologiyasyn da týsine almaysyz. «Filadelifiyanyng bir keremetin, jeti ereksheligin ghana bayan etemin» – degen Nelliyding yrqyna erdik.

Keremeti – tarihy qasiyetinde. Óitkeni, AQSh, yaghni, Amerika Qúrama Shtattary – degen úly úghym osy Filadelifiyada dýniyege kelgen. Fenimor Kuperding romandaryna jeli tartqan apachiylerding mekeni, Delaver dariyasynyng atyrauyna ornalasqan, «Mogiikannyng songhy túyaghynyn» izi qalghan ormandy ónir.

Filadelifiyanyng taban tasyn 1682 jyly kvakerler – erkin qonystanushylar, yaghni, jersiz qalghan jetimekter qalaghan. Onyng tarihy ýsh jýz jyldan asqan. Tura sol kezende úly qazaq dalasyna jongharlar tónip kele jatqan. Aghylshyn dәstýrinde barlyq múra – ýlken úlgha tiyesili. Jer – basybýtin sonyng enshiliginde qalady. Sondyqtan da ýlessiz qalghan jýgirmekter sybagha izdep, alasúryp jýrip osy qúrylyqqa úmtylghan. Al osy kezde múnday qanghybastar eski Europada jeterlik edi. Shamamen tura qazirgi biz keship jatqan talan-tarajdy olar sonau XVII ghasyrda ótkergen. Eng birinshi, jer jeke menshikke berilip, jersiz qalghan aqsýiekter kedeyding kýnin keshti. Ekinshi, jerasty keni men jerýsti iygilikteri de satylyp, jaldamaly, erikti qúldar, yaghni, júmysshy taby payda boldy. Ýshinshi, barlyq shiykizat  pen tútynu búiymdary (tura qazirgi bizdegi siyaqty) alpauyttardyng qolyna ótti de, ekonomikalyq-túrmystyq túrghydan da basybaylylyq ornady. Baghany da, bazardy da ózderi biyledi. Tesikókpe, tesik qaltalylar kóbeydi. Osy týsimdi eki-aq mekeme: koroli men dinbasylar iygerdi. Shirkeuge týsken alym arqyly qazynasyn qorlandyrghan koroli qúday atymen pәrmen jýrgizdi. «Kergi joryghynan» song «qúday emes, qúdaydan bylay emes»  shirkeu – adamnyng qanyn da, janyn da qaharynda ústady.

Qúday atymen istelgen әdiletsizdikke oily, arly oqymystylar qarsy bolyp, Martin Luter siyaqty kýresker ghúlamalar: Shirkeuding әr jan basynan jyl sayyn jiyatyn salyghy men salghyrty – qúlshylyqqa núqsan keltiretin jemqorlyq ekenin dәleldep, búdan da basqa tensizdikter men әdiletsizdikti kórsetip, jeke «qarsylyq baghytyn», yaghni, protestanttyq baghytty qalyptastyrady.

Mine, osy protestanttardyng ishinen: «Qúdaydan qoryqpau kerek. Óitkeni ol seni jaratqan әken. Qúdaymen qorqytpau kerek, óitkeni – qúdaydyng erki – shirkeuding qolynda emes. Qúday atymen salyq jimau kerek. Óitkeni, dýniye-mýlikke, altyn-kýmiske, aqshagha qúday múqtaj emes. Qúday atymen shirkeu biylik jýrgizbeu kerek. Ýstemdik – qúdaygha jat. Búl tek koroliding qazynasyn tolyqtyru ýshin istelgen aila. Qúdaygha bir-aq nәrse: esh riyasyz qúlshylyq kerek. Allanyng aldynda iysi adamzat ten,– degen ústanymdy ústanghan erkin oilylar shyghady. Olardyng deni әlgi múragerlik pen jerden aiyrylghan aqsýiek pen qarasýiekter edi. Búl qozghalys órship, az uaqytta qazynasy ortayghan koroli men bedeli týsken shirkeu olardy qudalaugha  salyp, týrmege qamap, jazagha tartyp, jer audarady. Mine, kvakerler degenimiz – solar eken. Demek, Amerikany, tura bizdegi «basybaylylyqtan» qútylsa da, jersiz qalghan qarashekpenderding qazaq dalasyna úmtylghany siyaqty, kvakerler de Amerikagha úmtylypty. Olar ózderining belgisi etip aq, qyzyl, sary týsti tandapty.

Mine, sol kvakerlerdi, yaghni, 99 adamdy bastap kelgen Viliyam Pen Delaver dariyasyn kómeylete órlep, ormany men shalghyny úiysqan әri keme ailaghyna qolayly qazirgi shahar orynyn tandapty. Kele sala jergilikti túrghyndardyn, yaghni, apachiylerding tilin tauyp, búl atyraudy 70 jylgha jalgha alypty. Áriyne, jer satu, orman satu, su kózin satu, shiykizat satu dәstýri joq, barlyq tabighy jaratylysty iysi adamzatqa ortaq dep týsinetin ýndister (olar ózderin «túrghylyqty amerikandyqtar» dep ataudy talap etedi eken. Alayda ýirenishti «ýndis» degen sózdi qoldanugha mәjbýr bolghandyqtan da, búl jazbalarmen olar tanyspasa da, ghafu ótinemin) Delaver dariyasynyng atyrauyn sonday bir jomarttyqpen kvakerlerge syilapty. «Túz óndirip berem», «Jýn juatyn fabrika salyp berem», «Eginindi jyrtyp berem», «Malyndy saudalap berem» – dep qazaqtyng jerin bopsalap alghan Jәmish, Ekibastúz, Qaraghandy, Nildi, Kókpekti kenishteri siyaqty әueli jalgha alyp, sonynan ózderin jalshylyqqa jaldaghan qarashekpenderding kebin keptirip, ýsh-bes jyldyng ishinde ýndisterdi «ot sudyn» qúlyna ainaldyryp tynady. Álgi Fenimor Kuperding «Mogikannyng songhy túyaghynda» suretteletin «qyzyl terilerdin» kósemining balasy aghylshynsha bilse – biletin jóni bar kórinedi. Úly jaudyng kelgenin bilmey, ózara qyrqysyp, birin-biri arandatyp, «qúdaydyng sýiikti qúldaryna» qúldyqqa satqan balanyng biri sol «Qyzyl ayaq» eken. Ýndister men kvakerlerding arasyna satymsaqtyq qyzmet atqarghan onyng ózi de aqyry oqtan ajalyn tauypty.

Jetpis jylgha jalgha alynghan jerge Viliiyam Pen: gýl-baqshaly mahabbat shaharyn ornatamyn – degen armanmen qalanyng atyn Filadelifiya – dep qoyypty. Orman otalyp, ýige ainalady. Ghimarattar boy sozyp, eriktilerding qalasy ornyqty. Kәsip qughandar Delaverdi órlep, ishke qaray súghyna beredi. Basty ústanymy: qúdaydyng aldynda barlyq adam ten, teng mýmkindikke iye, әiel de, zәngi de onyng teng jaratqan tumysy,– degen tújyrymgha kózdelgendikten de, qúl men kýndik joyylypty. Ótken ghasyrdyng jetpisinshi jylyna deyin Filadelifiyadaghy eng enseli ýy – qalalyq әkimshilikting ghimaraty eken. Múnaranyng basyna Viliyam Penning mýsini ornatylypty. Aspannan týsip kele jatqanday bop týu alystan múnartyp túr. Qalanyng qay búryshynan da kórinedi. Keyinnen aulaqtau jerge túrghyzylghan zәulim ghimarattar da oghan tasa bola almapty. Sol mýsindi nysanagha ala otyryp Filadelifiya shaharyna kirdik.

Kópirding qaqpasyna iline bere Bendjamin Franklinning esimi әruaqtana aityla bastady. «Bendjamin kópiri», «Bendjamin alany», «Bendjamin kóshesi», «Bendjamin Franklin ýii», «Franklin instituty» degen ataular úly marapatpen atalady. Atalsa – atalghanday, múqym Amerikanyng bolashaghyn syzyp bergen, yaghni, kýltóbeden – kýmbez, joq júraghattan – úly el qúraghan «últ atasynyn» sayasy ómiri osy Filadelifiyada bastalypty. «Kóbikshe kópirmey is bitir» («Delay – delo, a ne gony volnu») – degen úrandy ústanyp, «mahabbat shaharyn» túrghyzghan Viliyam Pennen keyin Filadelifiyany Amerikanyng túnghysh astanasy dәrejesine jetkizgen osy Bendjamin Franklin eken. Sol ghasyrdaghy eng úly ghalym, eng úly sayasatker osy Bendjamin degdar. Amerikanyng túnghysh Preziydenttiginen bas tartyp, orynyna Djordj Vashingtondy úsynghan. Bylaysha aitqanda, ózi «shymyldyq artynda» túryp býkil qytaydy biylegen keshegi Sychy tay hu men Dyng shau ping siyaqty. Onyng sebepteri de bar.

 Amerika Qúrama Shtattary – degen atau   túnghysh ret memleket osy ghimaratta jariyalandy.

Jogharyda aittyq, Amerika Qúrama Shtattary – degen atau osynda, túnghysh ret memleket retinde jariyalandy dep. Sol qozghalysty bastaghan jәne úiymdastyrghan osy Bendjamin Frankliyn. Amerikanyng birinshi preziydentinen búryn Franklinning aty qúrmetpen atalady.

AQSh-tyng tarihyn týbirletpey-aq qoyayyn. Biraq kózim kórgen tarihy ghimarattargha qatysty oqighalardy qaperge ile ketkim keledi...

(Jalghasy bar...)

Abay.kz