Jaghympazdyq, jaramsaqtyq dep bas salyp kýstәnalau kýnә bolar, biraq qazaqta, onyng osy kýngi baspasózinde әlde jetim balagha, әlde namysy taptalghanyna eti ólip ketken bayghúsqa tәn bir búiyghylyq әlde qaytip ketem degen bir ýrgedektik bar. Múny ne óz elining taghdyryna degen kerenaulyq, ne sayasy basyrlyq desek bolady.

Qazaqtyng sayasy basyrlyghy yaghni, sayasy qaranghylyghy kenes zamanynda bastaldy. Oghan deyin qazaqtyng sózi dualy biyleri men auyl aqsaqaldarynan, ot auyzdy, oraq tildi sheshenderinen bastap el bastaghan, qol bastaghan handary men batyrlaryna sheyin kórshiles memleketterding әr qimyly men pighylyn olardyng ertengi kýnge qanday qam jasap otyrghanyn qalt jibermey andyp otyratyndy. Áriyne, búl sayasy qyraghylyq, búl sayasy jitikózdik qazaq taghdyryn orystar, yaghni, Resey týp-týgel óz qolyna alghannan keyin qazaqtyng kerenaulyghyna, boykýiezdigine ainaldy da ol óz memleketinin, óz úrpaghynyn, yaghni, últynyn, erteng kim bolaryna basyn auyrtpaytyn býgingi mәngýrttikke әkeldi. Osylay bolaryn bilip, qalyng qazaqtyng ishinen últynyng uayymyn qoryqpay, batyl aitatyn, sonadaydan órkeshtenip kórinetin óreli úldaryn orystar patsha zamanynda da kenes zamanynda da der kezinde qaghyp tastap otyrdy. Sonau Kenesary-Nauryzbaydan, Janghoja, Kótibardan, Eset Kótibarúly men Tama Esetten, Jylqaman, Sartaydan  bastap  keshegi Smaghúl Sәduaqasov, Súltanbek Qojanov, Ahmet Baytúrsynov, Ábdirahman Áytiyev, Halel, Jansha Dosmúhamedov, Seyitqaly Mendeshevter sol «qaghyp tastau» sayasatynyng qúrbandary boldy. Áriyne, «halyq - Allanyng bir aty», halyq degen óte kiyeli úghym. Biraq әr kezen, әr zaman tabaldyryghyn attaghan sayyn әlgindey oiyn ashyq aitatyn, sanasy biyik azamattary joyylyp otyrghan jәy halyq qashanda biylik basyndaghylardyng ashsa alaqanynda, júmsa júmyryghynda bolady. Endi ol halyqtyng ishindegi en  bir biyliktegilerding kóniline jaqyn, qay últ ýstem bolsa, soghan qyzmet etetin kózi ashyq, oqyghandar abyroy-bedelge, ataq-danqqa ie bolady. Biylik basyndaghylar solardy halyqqa ýlgi-ónege qyp kórsetedi. Endi halyq solardy qúrmet tútatyn bolady.

Mysaly, patsha zamanynda Ábilhayyr handy, Kótibar men Janghojany, Syrym Datúly men Myrzaghúl Shmanúlyn óltirgender ataq-danqqa ie bolyp, jasyryn shen-shekpen aldy. Qazaq ýnsiz. Kenes zamanynda oryssha óleng jazghan shalaqazaqtar eng talantty aqyn atandy, oryssha taza sóileytinder lauazymdy qyzmetke jogharylatyldy. Jәy qazaq ta, әdebiyet pen baspasózdegi qazaq taonyng da ersi ekenin bile túra bylq etken joq. Bylq etpek týgil oryssha «aksentsiz sóileu» jóninen jarysqa týsti. €zbekstan basshysy Sh. Rashidov muzyka mektepterinde Europanyng klassikalyq shygharmalaryn oqytpay-aq qoydy qoldapty, bizding Diymekeng oryssha taza sóileydi, al Rashidov aksentpen sóileydi eken jәne jinalystarda ózbekshe sóileytin kórinedi dep «kemitti». Qazaq qyzdary men әielderining kóilegining etegi tizeden kereqarys kóterilip ketkende ózbekting qyzdary eteginen samal soqqan patshәii kóilek pen mol pishilgen zerbalaq dambaldy, kýldey úsaq monshaqtan gýl tókken taqiyasyn tastaghan emes. Biz jyl sayyn milliard pút astyqty Otannyng «obshaya qambasyna» qúidyq dep maqtanyp jatqanda әueli ózbek últynyng mýddesin oilaytyn Sh. Rashidov Ózbekstannyng birneshe jyl boyy maqtadan týsetin aqshasyn tek respublika qazynasyna (qazaqtar budjet dep sóileydi) týsirip túrugha Mәskeudi kóndirip, sol aqshagha Tashkentten birer jylda metro saldyryp aldy. Sol kezdegi qazaq basshylary sony kórip-bilip-aq otyrdy.

Qaysybirin aityp tauysasyz, әsirese 1966 jyldyng sәuirinde Tashkent zilzaladan qirap qalghanda ony qalpyna keltiruge orys, ukraiyn, belorus eshelon-eshelonymen aldyryldy. Mine, solar 1-2 jylda kóne Tashkentting ornyna jana, qazirgi zamanghy әsem Tashkent qalasyn túrghyzyp berdi de ózderi keri qaytyp ketti. Búl da Sh. Rashidovtyng últjandy sayasatynyng jemisi eken. Sóitsek, ol tek 4-5 bólmeli ýy salugha núsqau beripti. Al ol ýiler zang boyynsha kóp balalylargha beriledi. Shamadanyna toltyryp temeki isi men  bir jartysyn, kolbasasyn salyp kelgen orysta qaydan kóp bala bolsyn, sol shamadanyn arqalap keri qaytty. Biraq ózbek gazetteri men telearnalary qazaqtargha úqsap «Oybay, orystar ketip barady, bilikti mamandar, keremet qúrylysshylar ketip jatyr» - dep zar eniregen joq. «Ákә», «ýkә»lap shygharyp saldy. Al qazaq basylymdary býkil Reseyden, Sibirden aghylyp kelip jatqan kelimsek pen qanghymalardyn, týrmeden shyqqan, shartty týrde bosatylghan, kisi óltirgen, әiel, qyz zorlaghandardyng Qazaqstangha kelip «eren enbek ýlgisin kórsetip», «tyng dalany enbek simfoniyasymen janghyryqtyryp», tipti, qazaq qyzdarymen qúshaqtasyp jýrgenderin, orysqa, ukraiyngha, belorusqa qatyn bolyp jatqandardy quana habarlap, suretterin jarysa basyp jatty. Búl sol kezde eldi basqarghan әlde qazaq, әlde basqa ata-tegi belgisiz bireulerding qazaqty mәngýrttendiru sayasaty edi. Áriyne olar búl tapsyrmany Mәskeuden alyp otyrdy. Al halyq ýiding ainalasyndaghydan, ýiding ishindegiden әrini kórmeytin kórkeude kýige týsti. Múnday adamdardy әdette «kórlәt» deydi. Yaghniy,  kórden shyqpay qalghan, ýikýshik adam degen sóz. Onday adamdar últy da, jeke ózi de qorlyqqa, mazaqqa týsip otyrghanyna, baylyghyn bireuler, jat eldikter tonap jatqanyna, ony oilaugha sanasy jetpeydi. Búl tozaqqa ýirengen adamgha «Kel, júmaqqa shygharayyn»,- deseng «joq, osynym jaqsy» deydi ekenning keri degen osyndaygha oray aitylghan. Al kózi ashyq degen qazaq jurnalisteri, yaghny qazaqy aqparat qúraldary sol kezde әlgi internasionaldyq sayasatty jarysa uaghyzdady.

Baylyq degennen shyghady-au: Qazaqtar sol jyldary qazaq dalasyndaghy býkil altyn, kýmis, jez, kómir jatqan kendi jerlerdi orystargha, Reseyge kórsetip, sol jerlerding tabighy jaghdaylaryn, jergilikti últtyng salt-dәstýrining qyr-syryn jayyp berip otyrghan azamattardy jer-kókke syighyzbay maqtady. Olargha ghalym, qogham, memleket qayratkeri ataghyn berdi. Akademik jasady. Sondaghy bar aitary -- ol qazaq halqyn dýniyejýzine tanytty-mys. Sol aghalar men aqsaqaldardy әli maqtap kelemiz. Býginde olardyng sol qatelikterin aityp, ertengi, býgingi úrpaqqa sony týsindirudi eskermey kele jatqanymyzgha qaraghanda biz, yaghni, qazaq últy әli de bolsa sayasy sanamyzdy, últtyq mýddeliligimizdi jetildire týsudi qolgha aluymyz kerek siyaqty ma, qalay ózi?

Ony aitasyz-au, biz býginde anau jerde múnsha milliard, myna jerde múnsha milliard tonna múnay, ana jerde uran, myna jerde osmiy bar eken, taghy da kómir kenderi tabyldy, endi sony tezirek alyp Qytaygha, tikeley Reseyge, Resey arqyly Europagha tasuymyz kerek dep teledidardan, baspasózden úyalmay-qyzarmay kýmpildep túramyz. Bayaghy «Qazaqstandy sóitip, dýniyejýzine tanytudamyz» degendi әli qaqyldaumen kelemiz. «€ytip  júrt ataulygha baylyghymyzdy shashyp tanylghannan  tanylmay-aq qoyghanymyz jaqsy » degen bir auyz sóz joq. Al onday sóz aitylmaghan jerde eshqanday shyndyq, әdildik bolmaydy. Eger baylyq shashyp, dýniyejýzine tanylyp bayyp ketetin, qarњәllәzy ómir sýretin bir halyq bolsa, qazaqtar bayaghyda-aq júmaq ómirge tap bolyp, úly arba sýiretip, әri ketse «ahyrangha júmysqa túrdym» dep maqtanbay, qyzdary tәnin satyp, әri ketse bireuding ashanasynyng ydys-ayaghyn jughanyna mәz bolyp  jýrmes edi. Bir qyzyghy qazekem, osynyng bәrin  kórip, bilip-aq otyr. Biraq ýn joq. Qashanda әrnәrsege kýiip-pisip jýregin bir kýigelek aqyn bayghús:

         Azattyq tany atqanda

         Aldymnan  shyqty-au kil eges.

         Alaqan jayyp aspangha,

         Men kýtken baqyt búl emes.

         Esti alyp erge qondyrghan

         Erkindik degen bir eles,

         Qoldaghy bardy qor qylghan,

         Men kýtken baqyt búl emes,--dep, ózining múny arqyly da osyny aitqysy kelgen siyaqty.

         Ol, tipti, tәuelsiz boldym dep 17 jyl boyy toydan-toy, merekeden mereke ótkizip, sol toy-merekelerge adamnyng aqyl-esi jetip, sanap tauysa almaytyn aqsha shashyp jýrip, óz elinde jana, soraqy   bir is bastalghanyna  da ýndemey otyr. Ol soraqylyq qazaqstandyq últ jasau dep atalady. Ádilin aitsaq búl - onsha janalyq emes, yaghni, ol keremet bir sayasatkerlik emes. Búl búrynda әr jerde «shang berip qalghan iydeya». Ol búryn ishinde diktatorlyq pighyly bar bireulerde bolghan. Búl iydeya totalitarlyq ta, demokratiyalyq ta baghytta bola beredi. Mysaly, KSRO  dәuirlep túrghanda «sovet halqy» degen halyq qalyptasyp bolghany turaly resmy týrde jariyalandy. Onyng ózi negizinen tek orys tilinde sóileuge mindetti, orystyng basshylyghyndaghy halyq, yaghni, últ bolghanymen úyattan habary bar kommunister tólqújattaghy últy kórsetilgen baghanany óshiruge, sóitip «etnikalyq últ» («etnicheskaya nasiya») degen úghymdy joigha batyly bara qoyghan joq. Al AQSh-ta «amerikalyq últ» qalyptasty degen sóz qyp-qyzyl ótirik. Ondaghy aghylshyndar ózderin aghylshyn, fransuzdar -- fransuz, nemister -- nemis, ispandar--ispan dep ataydy. Tek ata-babasyn HIH ghasyrda Afrikanyng qay týkpirinen kisendep әkelgeni,  qay taypadan taraghany belgisiz zúlystardyn, zәngirlerding (negrlerdin) býgingi úrpaqtary ghana amerikalyqpyz deydi. Qazir olardyng da keybir auqattylary arghy tegin izdestirip, DNK degenin teksertip dinkelep jýr. «Amerikalyq» dep  atalatyn «etnoniym» shartty týrde, solargha qatysty aitylady. Yaghni, búl túspaldanghan, býrkemeli atau. Al «qazaqstandyq» dep atalatyn últty jasaushylar búl isti «saqtyqpen iske asyru  kerek», «abaylap isteu kerek» dep qansha mәimónkelegenimen olardyng pighyly bireu-aq. Ol -- qazaq degen últty týp-tamyrymen joi.  Sóitip, Amerikanyng jәne basqa da europalyq memleketterding tapsyrmasyn oryndap shyghu. Globalizasiyanyng eng basty salasy-- últsyzdandyru salasyn olar Qazaqstanda bastap kep jiberdi. Olar múny qazaqtardyn, yaghni, jogharydaghylar men  olardyng jandayshaptarynyng maqtanshaqtyghyn, jaghympazdyghyn, namyssyzdyghyn zerttep, bilip alghannan keyin istep otyr. Qazaqstandaghy genderlik sayasat, ashyq qogham qúru, azamattyq qogham qúru, azamattyq neke, kez-kelgen ótirik-shyny aralas halyqaralyq úiym dep atalatyngha Qazaqstannyng mýshe bolyp shygha kelui, dinderding birikken jeri siyaqty tolyp jatqan kópirtuler men lepirtuler, Qazaqstanda ótetin mediaforum, euraziyalyq forum, dinder forumy siyaqtylary da Qazaqstandy Batystyng qyryq qatparly aramza sayasatynyng ortalyghyna ainaldyruda. Eger osy «qazaqstandyq últ» sayasaty iske asu ýshin Qazaqstanda túratyn orys, nemis, evrey, tek qazaq tilinde sóileytin bolsyn degen zang qabyldanyp, ol zang birden kýshine minse, býkil qazaq búghan qos qolyn kóterip qosylar edi. Átten, búl olay emes, kerisinshe, yaghni, myna jer qazaqtyng jeri, qazaqtyng eli emes, búl -- orystyng da, osy kýni Qazaqstanda әbden bayyp alghan -- koreylerding de, keshe investor bolyp kelgen kez-kelgen europalyqtyng da jeri degendi jýzege asyru ýshin istelip jatqany kórinip-aq túr. Eger olar «qazaqstandyq» dep atalatyn bir últ bolsa, olardyng bir ghana ortaq tili boluy kerek. Al, ol ortaq til--qazaq tili degen sóz aitylmaydy. Onyng ornyna qazaqty aldausyratatyn ýsh tildilik úsynyluda. €ytkeni, ýsh tildilik jaghdayynda, yaghni, orys pen aghylshyn tilining ortasynda qazaq tili kýni erten-aq óz-ózinen joyylyp ketetinin globalizator, sivilizovannyi, orystildi basshylar jaqsy bilip otyr. €ytkeni, orys pen aghylshyn qazaqqa ýstem ekeni qay jaghynan da kórinip túrghan nәrse. Memlekette is qaghazdary, býkil resmy qújat, resmy kezdesuler, býkil ekonomika, qarjy, sot salasy qay tilde jýrgizilip jatsa, sol til ýstem bolatynyn, sondyqtan qazaq tilin joy ýshin ony memlekettik emes dep zang shygharyp әurelenuding qajeti joq ekenin shonjarlar jaqsy bilip otyr. Al tili joyylghan últ  óz-ózinen joyylyp ketedi. Reseyde kýni keshegi kenes zamanynda birneshe últ solay joyyldy. Osynyng bәrin kez-kelgen shonjar  qazaq biledi.

Kózi ashyq qazaq degenimizdin  biri - baspasóz salasyndaghy qazaq. Amal ne nege ekeni belgisiz sol kózi ashyqtar da osy bir soraqy pighyldy batyl әshkereleuge kerenaulyq kórsetip otyr. Al parlament she deysiz ghoy? Biz parlamenttegi orys tildi, europashyl qazaqtar men «on kýieuge shydaytyn» biykeshterdi bylay qoyghanda ondaghy aqsaqaldarymyzdyng da jer qazaq jerining taghdyry talqygha týsken sәtte әsheyindegi «batyrlyghynyn» әuselesin kórgenbiz. Jer turaly zang shyqqannan beri búl eldin, jerding iyesi qazaq emes ekeni aiqyndalyp-aq qaldy. Qazir qazaq jerin kim bolsa sol iyemdenip alghany, endi ony qaytaru qiyngha týsetini aitylyp ta jýr. Jaqynda teledidardan tyng ólkesindegi bir su qoymasynyng iyesi -- Reseyde túratyn orys ekenin ony qaytaryp alugha Bas prokuraturanyng da qaumeti jetpey jatqanyn estidik. Osy habar telearnada qazaq últynyn, últtyq mýddesining túrghysynan emes, jәy әlgi su qoymasynyng belgili bir aimaqqa, auyl sharuashylyghyna  qajet ekendigine baylanysty ókpe-renish týrinde ghana aityldy. Al búl mәseleler búrysynda osy biz kimnin, qay últtyng memleketinde, qay últtyng jerinde ómir sýrip jatyrmyz, býite bersek úrpaghymyzdyn, býgin dýniyege kelip jatqan qazaq sәbiylerining ertengi kýni ne bolady degen túrghyda kóterilui kerek. Býgin qarnym toq, ýstimde әbiyirimdi kórsetpey túrghan lypam bar, týnep shyghatyn ýiim bar, әri ketse mashinam bar degen shýkirlikpen ómir sýru jәy sýtqorekti januarizmning bir nyshany. Ony kórlәttik kózqaras dep te ataugha bolady. Al kórlәttik jeke adamnyng da, últtyng da kósegesin kógertpeydi. Bizge «oyan qazaqty» úran qylatyn zaman endi kelgen siyaqty.

Abay.kz