Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Qogham 6026 0 pikir 11 Jeltoqsan, 2014 saghat 13:33

«QYZYL» DIPLOMMEN... KÝZETKE!

Qazirgi kýni jerden alyp, jerge salamyz ghoy. Sovet zamanyn aitamyn da. Ol tústa qalay desek te jastar mәselesi ong sheshimin tauyp jatatyn. Oqu bitirding be, qabyldau emtihanynan ótsen, JOO-na týsesin. Az mólsherde bolsa da, shәkirtaqyng bar. Diplomyndy alghan song júmys izdep sandalmaysyn. Jas maman bolyp, enbek újymynyng ortasyna top ete qalasyn.

Jataqhana dayyn. Ýsh jyl ma, meyli, on jyl ma, qalay da baspana alasyn. Sol sovet túsyndaghy bastyghyng da qazirgi júmys berushiler sekildi emes. Saghan meylinshe, qamqorlyq jasaydy. Újymdaghy eng tәjiriybeli bir agha maman saghan «nastavniyk» bolady. Teoriya boyynsha alghan bilimindi praktikagha beyimdeuge sol «nastavniyk» jauapty bolady. Aragha bes jyl salyp, biliktilik arttyru kurstarynan ótip túrasyn. Onyng bәri ýkimet budjetining esebinen, әriyne.  

Ortagha tez beyimdelesin. Enbeging elenedi. Sheberligindi shynday týssen, satylap ósire beredi. Keyin sol újymnyng basshysy boluyna da tolyq kepildik bar. Qoghamdyq belsendiliginmen, biliktiliginmen kózge týsseng jastar komiyteti, partiyalyq, әkimshilik organdar qalt jibermey ózderinin  rezervine alady, lauazymdyq qyzmetterge kóteriluine qoldau kórsetedi. Osynyng bәri jiyrma shaqty jyl búryn aqiqat edi, býgingi kýni anyzgha ainaldy.

Ózgeni aitpaghannyng ózinde memlekettik grantpen oqugha týsip kýrektey diplom alyp shyqqan jas týlekterding kóbi býginde qala kóshelerinde taksist, sauda keshenderinde satushy. Sonda ýkimet olardyng taksy jýrgizip, zat-tauar satulary ýshin memlekettik budjetten arnayy qarjy bólip tórt jyl boyy óz esebinen oqytyp, shәkirtaqy tólegen be? Bazalyq mamandyghy boyynsha nege júmysqa ornalastyrmasqa. 

Ol әzirshe mýmkin bolmay túr. Diplom alyp mamandyghy boyynsha enbekke ornalaspaqqa kәsiporynnyng esigin ashqan jas týlekti qúshaq jaya qarsy alatyn júmys berushi joqtyng qasy. Aldymen, súraytyndary enbek ótili. Enbekke ornalastyrugha habarlandyru bergender de biri birining auzyna týkirip qoyghanday 3-5 jyl enbek ótilining boluyn talap etedi.

Eger әr júmys berushi jana ómirge joldama alghan jastardy osylay keudeden iytere berse, ol ómir boyy júmys izdese de enbek ótili bolmas. Jogharyda aitqanymyzday memlekettik bilim granty oghan ýkimettik tapsyrys retinde berilgen joq pa eken?! Eger ýkimet ózi tapsyrys berip, qarjy bólip, bilim  grantymen oqytqan bolsa, enbekke ornalastyrudy da moyyndaryna alu kerek siyaqty. Al, eger olay jasay almasa, jogharyda aitqanymyzday jastardy taksy jýrgizu nemese tauar satu ýshin mindetti týrde olargha memlekettik qarjy-qarajat shygharyp injener, ekonomist, zanger, diplomat, tarihshy, filolog mamandyghynyng bakalavrlyq bilim beruding qajeti shamaly sekildi.

«Bolashaq» baghdarlamasymen shetelding aldynghy qatarly joghary oqu oryndarynda bilim alyp kelgenderding arasynda da júmyssyz jýrgender kezdesedi. Bir kezderi  tehnikalyq mamandyqtargha, injenerlerge, mashina jasau salasyna mamandar kerek degen daqpyrt qoghamda keng óris aldy. Alayda, onyng da bayansyz tirlik bolghany qazirgi kýni belgili bola bastady. Injener, tehnikalyq salalar boyynsha bilim alghan jastar da júmys tappay jýr. Elde «anda ashyldy, múnda da ashyldy» dep dabyra etip jýrgen óndiris, zauyttardyng kóbining ýsh kýndik ghúmyry bar, ashyla salyp jabylatyn kózboyaushylyq bolyp shyqty. Ne istemek kerek?

QR Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting Parlamentke úsynghan «Qazaqstan Respublikasyndaghy  memlekettik jastar sayasaty turaly» zang jobasynan jogharyda atalghan mәselening sheshimin izdegen edik. Negizinen deklarasiyalyq sipaty basym týsse de birshama jaqtary   qúqyqtyq túrghydan negizdelgen eken.

  Ministrding aituynsha, jana zang jobasynda  memlekettik jastar sayasatyn qalyptastyryp, ony jýzege asyrudyng basty tetikteri belgilengen kórinedi. Zang qabyldanghan jaghdayda  preziydent, ýkimet jәne jergilikti әkimdikter janyndaghy  kenesshi organdar qyzmeti, respublikalyq jәne ónirlik jastar forumdary, jastargha arnalghan әleumettik infraqúrylym men әleumettik qyzmetteri,  jastardyng resurstyq ortalyqtary qúrylyp, júmys istemek.  

Ministrding mәlimdeuinshe, elimizde osynday organdardyng boy kóterui  jastardyng azamattyq belsendiligin arttyryp, olardyng óz bolashaghy ýshin ghana emes, el iygiligi ýshin de kýsh biriktirip, is-qimyl jasauyna yqpal etedi eken.

  Atalmysh zang jobasy Parlament qabyrghasyna songhy jyldary kelip týsken ekinshi qújat kórinedi. Búghan deyin jasalghan  birqatar zandargha jastar sayasaty jóninde ózgerister tolyqtyrular engizgen zang jobasyn Ýkimet deputattar synynan keyin keri qaytaryp alghan bolatyn.

Ministr myrzanyng astyn syzyp túryp aituynsha, jobada jastar mәselesimen ainalysatyn ókiletti organnyng qúzyreti aiqyndalypty. Búghan deyin  jastar sayasaty  birneshe  qúzyrly úiymnyng arasyndaghy kókpar ispetti bolghan. Olay bolsa, jana zang boyynsha atalmysh is  Bilim jәne ghylym ministrligining ghana qúzyretine jatqyzylmaq eken.

Taghy da erekshe toqtalatyn jayt-zang jobasynda memlekettik jastar sayasatynyng naqty mindetteri birneshe topqa bólinip  belgilenip otyr. Atap aitqanda, jastardyng qúqyqtary men zandy mýddelerin qorghau,  olardy elding әleumettik-ekonomikalyq jәne qoghamdyq-sayasy ómirine tartu,  azamattyqqa tәrbiyeleu jәne qazaqstandyq patriotizm sezimin nyghaytu negizgi basymdyqtar eken.

Sonday-aq. jastar sayasatynyng negizgi baghyttary retinde    qoljetimdi jәne sapaly bilim berudi qamtamasyz etu, ghylymiy-tehnikalyq әleuetti damytu, densaulyqty saqtau jәne nyghaytu, salamatty ómir saltyn qalyptastyru; júmysqa ornalastyru men júmyspen qamtu ýshin jәne jastar arasynda kәsipkerlikti damytu ýshin jaghdaylar jasau,  jas otbasylar ýshin qoljetimdi túrghyn ýy jýiesin damytu sekildi býgingi tanda jastar ýshin ózekti bolyp túrghan manyzdy mәseleler aiqyndaldy.

Zang jobasy boyynsha taghy bir sheshimin tabatyn mәsele jastardy memlekettik qoldau maqsatynda ortalyq  organdardyng  ayqyndalghan qúzyretteri bolmaq. Nәtiyjesinde  Qazaqstan Respublikasy Ýkimetine 4 qúzyret, ókiletti organdargha – 14 qúzyret bekitildi.

Óz kezeginde bilim, ghylym, densaulyq saqtau, enbek, kәsipkerlik, mәdeniyet, dene shynyqtyru jәne sport, diny qyzmet, ishki ister organdary, Qorghanys ministrligi, qorshaghan ortany qorghau, búqaralyq aqparat qúraldary salalaryndaghy ortalyq memlekettik organdardyng qúzyretteri de belgilengen.

Ministr myrzanyng aituynsha, әrbir qúzyretti organ óz salasynda jastargha qatysty mәseleni sheshuge mindetti әri jauapty bolady. «Mysal retinde aitsaq, Áleumetttik damu jәne densaulyq saqtau ministrligine jastardy mamandyghy boyynsha júmyspen qamtu sharalary jýktelip otyr. Búl qúzyrly úiym qabyldanghan indikatorlar negizinde osy sharany jýzege asyrady. Kerisinshe jaghdayda zanmen aiqyndalghan negizde jauapkershilikke tartylatyn bolady» dep atap kórsetti, Aslan Sәrinjipov.

Atalmysh zang jobasyn  jastar ýshin qajet  býgingi zaman talaptaryna tolyq jauap beretin qújat, ony talap dengeyinde jýzege asyrudyng manyzy aitarlyqtay ekendigin deputattar atap kórsetude. Deputat Almas Tortaev  jastargha qatysty mәselede búghan deyin jergilikti әkimshilikterde ýnemi jalghan aqpar berilip, jalaulatqan jasandy úrandar ghana aitylyp kelgenin qynjylyspen eske aldy. Aldaghy uaqytta týrli kózboyaushylyqqa jol berilmeuine mýddeli ekendigin jetkizdi.

Atalmysh zannyng ilespe qújaty retinde «Enbek kodeksine ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» zang jobasy da qaralghanyn Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipov mәlimdedi.

Búl qújat boyynsha júmysqa alghash túrghan jas mamanmen keminde eki jylgha enbek shartyn jasasu mәselesi qarastyrylypty. Deputattar búl mәselerge qatysty barlyq salagha eki jyldyq enbek shartyn jasasu keybir mamandyqtar ýshin jetkiliksiz,  sondyqtan dәriger sekildi kýrdeli kәsip iyeleri ýshin atalmysh qújatty saraptamalyq sipatta jasau qajettigin atap kórsetken.

Ministrdyng búl pikirge bergen uәji belgilenip otyrghan merzimning әlemdik tәjiriybege negizdelgeni  boldy. Deputattar arasynda eki jyldyq kelisim-shartty talap etu júmys berushilerding qúqyna qol súghushylyq deytinder de, kerisinshe biznesting әleumettik jauapkershiligin osylay aiqyndau kerek deushiler de shyqqan. Búl túrghyda pikir ekige aiyrylyp otyrghany basy ashyq әngime.  

Múnday zanmen barlyq problemanyng sheshilip ketpesi de belgili. Degenmen, belgili dengeyde ong yqpal ete alatyndyghyna senuge bolady. Biraq, joghary bilimdi, kerek deseng «qyzyl» diplomy bar dayashy qyzdar shay tasyp, bakalavrlyq bilimi bar jigitter aula kýzetip nemese mýlde  júmyssyz jýrgen jastardyng mәselesin sheshuge ýkimet qanshalyqty qauqarly ekendigine uaqyt tóreshi.

 

Quandyq ShAMAHAYÚLY,

halyqaralyq jurnalist.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2262
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788