Sәrsenbi, 28 Shilde 2021
Qogham 6253 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2014 saghat 00:04

DARA BIYLIK DÁUIRI ÓTIP BARADY

Parlamentting pәrmendiligin arttyru ýshin birtindep preziydenttik-parlamenttik basqaru jýiesine kóshetinimiz jayynda Senat spiykeri Qasym-Jomart Toqaevtyng aitqan sózi qoghamdyq ortada qyzu talqylanyp jatyr. Jogharghy palata basshysy negizinen sayasy janghyrudyng elimizde jýzege asyrylatyndyghyn menzegen bolsa kerek.

Shyn mәninde, 2007-2008 jyldardaghy konstitusiyalyq reformalar jogharghy zang shygharu organynyng rólin arttyrudy kózdegen.  Tәuelsizdik jyldarynda «kýshti Preziydent» ústanymyna basymdyq berildi.  Endi, «yqpaldy Parlament - esep berushi Ýkimet» formulasymen preziydenttik-parlamenttik basqaru týrine kóshetinimiz búrynnan basy ashyq әngime.

Jalpy, Nazarbaevtan keyingi preziydentting eki retten artyq saylanbaytyny, dara biylik qúzireti birshama shekteletindigi Konstitusiyada taygha tanba basqanday kórsetilgen. Onyng jóni de bar. Elimiz tәuelsizdigin nyghaytu jolynda ótken jiyrma shaqty jylda myqty preziydenttik basqaru jýiesi qajet bolghan da shyghar. Jәne búl missiya óz rólin atqarghan da bolsa kerek. Endigi jerde bir adamnyng dara biyligin asqaqtatu jolmen demokratiyany bayandy etu mýmkin emes. Sondyqtan, senat spiykeri sózining jany bar degendi atap aitqymyz keledi.

Alayda, qoghamdyq ortadaghy әsirese, әleumettik jelilerdegi pikirlerge qaraghanda, kóptegen belsendilerimiz jeke túlghanyng dara biyligin jaqtaytyn týrleri bar. Búl eki týrli oigha jeteleydi. Birinshisi, demokratiya jayyndaghy bizding týsinigimiz tym anghal nemese odan tipti mýlde beyhabarmyz. Kelesi bir payym, qoghamdaghy әdiletsizdikter men osyghan deyin saylau ótkizudegi, dauys sanaudaghy týrli búrmalaushylyqtardan әbden mezi bolghan júrt bizding elde shynayy demokratiyanyng ornyghatyndyghyna senuden qalghan.

Eng negizgi mәsele sayasy monopoliyanyng myqtap ornyqqandyghy sekildi kórine beretini de bar. Qazirgi parlamentti ýsh partiyadan qúrylymdalghan pikiraluandyqtyng  minberi nemese demokratiyanyng ozyq ýlgisi etip kórsetsek, tym kýlkili bolar edi.  Oghan sayasy sauaty bar, deni dúrys adamnyn  senbesi de anyq. Mәjilis deputaty Azat Peruashev pen Vladislav Kosyrevting eldegi oppozisiyalyq partiyanyng  kóshbasshylary ekendigine sendiru ýshin әurelenuding qajeti shamaly. Sonda, is jýzinde sayasy pluralizm bar dep qalay aita alamyz?!

Olay bolsa, jana basqaru jýiesine kóshu ýshin eng aldymen jibi týzu sayasy partiyalar tuyp qalyptasuy kerek shyghar. Ózgelerdi sóz etpegenning ózinde «Núr Otan» partiyasynyng qatarynan jemqor ataulylardyng órbip shyghyp jii sottalatyny, tipti, ony az deseniz arasynan halyqaralyq izdeu jariyalanatyn alpauyttardyng da kezdesetini halyqtyng seniminen góri kýdigin kóbirek tudyratyn boldy.

Áueli, osy partiya tóraghasy auyssa aldaghy saylaularda qazirgidey zor dauys jinap, ózderin biyleushi kýsh etip ústap túra ala ma, joq pa, onyng ózi boljauy qiyn dýniye.  

Qazir әlem ózgerip, qúndylyqtar almasqan zaman. Batys sayasatkerlerining ózi «demokratiyalyq qúndylyq» turaly aitqanda, eng aldymen óz elderining mýddesin algha tartatyndyghy býgingi tanda qúpiya boludan qalghan.

Damushy elder arasynda keninen jýzege asyrylatyn týrli jobalar, payyzdyq nesiyeler, ózara yntymaqtastyq is-sharalardyng bәrinde «demokratiyalyq normalar men standarttardyn» ere jýretini ekonomikany sayasattan bólip qaraugha bolmaytynyn aighaqtap otyr. Olar ózderine qajet kezde keybir  strategiyalyq mýddeles elding antiydemokratiyalyq әreketterine kóz júmyp qaraytyndary da bar. Soghan qaraghanda batystyq sayasatkerler transúlttyq korporasiyalarynyng mýddesi ýshin «shaytanmen de odaqtasatyn shyghar» degen de kýdikti oy tuady.

Jalpy, әlemdik masshtabtaghy  iri korporasiyalary  mol qarjy-qarajat tapsa, әskeriy-geosayasy túrghydan qolayly bolsa, tabighy baylyghy men resurstaryn arzangha satsa ol elding ishinde ne bolyp jatqanyn «úrmaytyn» týrleri bar ghoy.

Songhy jyldary әlem alpauyttarynyng belgilegen normasyna baghynbay óz jolymen damyghysy kelgen «tilazarlardy» tezge salu ýshin «qanqúily diktatorlargha qarsy kóterilisterdi» qoldap,  NATO-nyng bitimgerlik әskeriyleri bombanyng astynan alatyn boldy. Múnay men tabighy gazdy dollargha aiyrbastau ýshin «eksporttalatyn» ol ózi qanday demokratiya?!

Qarapayym halyqqa keregi bәrinen búryn túraqty júmys ornynyng boluy, baspanamen qamtyluy, esen-sau, «qaryn toq, kóilek kók» tynysh ómir sýrui, balalarynyng sapaly bilim aluy. Qalghanyn sosyn, kóre jatar. Ázirshe, eshkim ýkimetten pent-haus pen qymbat kólik talap etip otyrghan joq.

Sonymen, Batys demokratiyasy damushy elderden neni talap etedi degenge kelsek: qosymsha qún jasaugha qabiletti qoghamdyq baylyqtyng bәrin jekeshelendirudi; tәuelsiz derbes búqaralyq aqparattyq qúraldarynyng boluyn (múnysy sózsiz qúptaugha bolatyn jayt); ýkimettik emes qoghamdyq úiymdardyng boluyn; azamattyq qoghamnyng damuyn; eldegi barlyq biylikting ara jigin ajyratudy; 4 jyl sayyn erkin saylau jýrgizip, ýkimetti auystyryp otyrudy.

Áriyne, múnyng bәri olar talap etpese de, belgili bir elding óz mýddesi ýshin qajet dýniyeler. Biraq, ony dәl solardyng kenesinsiz ózimiz jasay bersek bolmaytyn ba edi?!

Sheteldikterding kenesimen jýrilgen jekeshelendiruding hali neshik. Osyghan deyin jasalghan, kýnkóristing negizgi kepildigi bolyp kelgen qoghamdyq baylyq óndiruge qabiletti júmys oryndaryn at tóbelindey top pyshaq ýstinen bólip әketti de kóbisining kýlin kókke úshyrdy. Odan gýldenip ketken eshteneni kórmedik. Kerisinshe, barymyzdan aiyrylyp tyndyq.

Júmys oryndarynan aiyrylghan júrt auyldy, shaghyn qalalardy, audan ortalyqtaryn qanyratyp, iri megapolisterge aghyldy. Onda da shekesi qyzyp jatqandary shamaly. Esesine, qara bazarda arba sýirep, qúl bazardan nәpaqa izdep sandaldy. Tapqanyn pәterge tóleytin, tamaghyn zorgha tabatyn taqyr kedeyler shoghyry kóbeydi.  Alghan bilimi men jinaghan tәjiriybesi eshkimge kerek bolmay, paraqorlyq pen sybaylas-jemqorlyq kәrine mindi. Júmysy barlardyng suyrylyp algha shyghyp ketkenderi az. Ózderinen biliktiligi әlde neshe ese tómen sheteldik júmysshynyng kýrep alyp jatqan aqshasynyng shiyregine de jetpeytin enbekaqyny talghaju etuge mәjbýr. Ony aitsa, júmystan shygharylady. Toptasyp narazylyq bildirse, óz saqshylarymyz ózimizdi sonymyzdan ókshelep quyp jýrip soqqynyng astyna alady, tipti, atyp ta tastaydy. Osy ma, jekeshelendiruden kórip otyrghan iygiligimiz?

Qazir bizding el ózinde iyne men týime de óndirmeytinin, bar bolghany shetel firmalary ónimderining tútynushysy ghana ekendigimizdi eskersek, kәsiporyndardyng jekeshelendiriluin jemisti boldy deuge  negiz joq.

Al, endi Qazaqstanda ýkimettik emes úiymdardyng basy-qasynda nege ózge últ ókilderi qaptap jýredi de, nege qazaqtardyng qarasy tym az degen mәsele de nazar audarugha túrarlyq degendi taghy aitpay ketuge bolmaydy.

Syrtqy әlem ýshin  osy ýkimettik emes  úiymdardyng meylinshe kóp bolghany jәne kýsheygeni tiyimdi. Múnday úiymdardyng azamattyq belsendilikti arttyrugha, demokratiyalyq qúndylyqtardy qalyptastyrugha qosatyn ózindik ýlesteri bar shyghar. Biraq, Qazaqstannyng jaghdayynda ýkimetting eng kóp meyir shuaghyn tógetin ózge últ diapora ókilderining ýkimettik emes úiymdardyng aulasynda tym kóp shoghyrlanulary elding bayyrghy iyeleri tituldyq últtyng mýddesine qanshalyqty ýilesetindigin qazir eshkim aityp bere almaydy.

Aty da, zaty da týsiniksiz qaptaghan úiymdardyng nemen ainalysyp, qanday maqsat kózdep jýrgenin bilu ýshin ony zandyq tirkeuden ótkizumen ghana shektelu jetkilikti bola qoymas.  Kez kelgen ýkimettik emes úiymdardyng negizgi maqsaty elding ishki qoghamdyq-sayasy ómirine yqpal etudi kózdeydi.

Qoghamda әreket etetin barlyq úiymdar ýshin qarjy-qarajat auaday auaday qajet. Al, ýkimettik emes úiymdar óz memleketining qazynasynan qarjy almaydy. Oghan kerek bolsa, zanmen tiym salynghan. Eshbir ýkimettik emes úiymgha siz ben biz jarna tólep otyrghan joqpyz. Endeshe, olar kimnen qarjy alyp otyr? Áriyne, teoriyalyq túrghydan kelgende, qaydan alamyn dese sodan alady. Alyp ta jatyr.

Týrli granttardy búryn kóbinese halyqaralyq úiymdar beretin bolsa, songhy jyldary bizding ýkimet te tender, memlekettik qyzmetti satyp alu degen ataumen belgili dengeyde qarjylandyryp jatyr. Onyng tiyimdiligi men qoghamgha tiygizip jatqan paydasy qaysy degendi sarapqa salyp jatqandar  joqtyng qasy deuge bolady.  Búl jerde taghy da «kimning arbasyna minsen, sonyng әnin shyrqaysyn» degen qaghidany da esten shygharmau kerek sekildi.

 Azamattyq qoghamnyng da ozyghymen qatar tozyghy bar jandy organizm ekenin úmytpaghanymyz abzal. Adam qúqyghyna erkindik beru degen jeleumen bir jynystylardyng nekelesuine mýmkindik jasap qoysaq, onsyz da sanymyz az qazaghymyz jer betinen óship ketpesine esh kepildik joq. Búl jerde biz qazaq qoghamynda ejelden qalyptasqan tuysshyldyq, bauyrmaldyq, otbasylyq qúndylyqty qasterleytin iygi dәstýrimizdi joghaltpauymyz kerek.

Biylik tarmaqtary qúzirettiligining ózara tepe-tendikterin saqtau, derbestigin qamtamasyz etuding qajettiligin syrttan kelgen kenesshiler qúlaghymyzgha qúiyp keledi. Osylay etsek, bir birimizdi jaqsy baqylaytyn kórinemiz. Solay-aq bolsynshy. Biraq, onyng Batys ýshin paydasy ne, «bólip al da biyley ber» degen ústanym ýshin be?

Sayyp kelgende, búl tetikterding bәri qosalqy sipattaghy dýniyeler. Búl jerde eng basty mәsele biylikting auysyp túruynda bolyp otyr. Jaraydy, biylik tizginin óz potensialyn tauysqan azghana toptardyng qolgha alyp, odan ómir boyy aiyrylmay qoyynyng saldary qanday bolatynyn bәrimiz bilemiz. Kenes odaghynyng týbine jetkender de ainalyp kelgende qausaghan shaldardyng toqyraushylyqqa úshyraghansha biylikti bermey jabysyp otyryp aluynda bolatyn. Biraq, solay eken dep syrtqy kýshterding aitqanyna kónip aidaghanyna jýretin tilalghysh biylikti әkelip, basqartyp qoyatyn bolsaq, onymyz oiynshyq ýkimetke ainalary belgili.

 Halyq biyligi – demokratiya degen zat damushy elder ýshin óte qajet әri manyzdy qúndylyq. Degenmen, onyng últtyq týpkilikti mýddemizge, halqymyzdyng molshylyqta ómir sýruine, bolashaghymyzdyng bayandy boluyna, dilimiz ben ozyq dәstýrimizge say kelgende ghana qabyldaugha bolatyndyghyn esten shygharmaghanymyz abzal bolmaq. Eger syrtqy kýshter bizdi ózderining aldynda dәrmensiz, pýshayman halde kórgileri keletin tetikterdi әkelip ornatpaq bolsa, ony oq atpay otarlaudyng tәsili dep qana týsinuimiz qajet.

Aynalyp kelgende, qazaqqa syrttan eksporttalyp әkelinetin transúlttyq korporasiyalardyng tabysyn kózdegen jasandy demokratiya emes, óz dәstýrine adal qoghamdyq qúndylyqtargha negizdelgen  damudyng janasha joly qajet. Ony bireuding jasap bergeni emes, ózimizding jasaghanymyz manyzdy. 

«Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini» - demokratiya degenimiz biz ýshin jetkilikti júmys orny, tirshilikting molshylyghy, qoghamdyq ilgeri damushylyq, jasampazdyq iygi әleuet, sybaylas-jemqorlyq pen qazyna tonaushylardyng tiyisti jazasyn alatyny, adal enbekting layyqty baghalanuy, әdildik pen tendikting saltanat qúruy. El tәuelsizdiginin  jemisin sonda ghana sezine alamyz.

Sol ýshin azghana toptyng dara biylik qúryp, ortaq qazannan mol qarpyp oligarhqa ainalghanynan góri auyspaly әri әdil saylanatyn demokratiyalyq shynayy ýrdisting qalyptasqany tiyimdi bolmaq.

 

Quandyq ShAMAHAYÚLY,

halyqaralyq jurnalist.

Abay.kz

0 pikir