Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Ákim men halyq 4759 0 pikir 2 Jeltoqsan, 2014 saghat 11:00

ESIMOVTYNG ELKASY

Keshe (01.12.2014 j) Astana uaqytymen 18.10-dar shamasynda Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov әdettegidey Almatydaghy mektep oqushylaryn jinap alyp jana jyldyq elkanyng (shyrshanyn) shamyn jaqty.

Bizding memlekettik qyzmettegi lauazym iyeleri arnauly orta bilim beretin mekemelerding (mektepterdin) kómeginsiz ne istey qoysyn, tәiiri. Áldeqanday bir shara úiymdastyra qalsa bitti, mektep múghalimderi men oqushylaryn úlarday shulatyp әkelip ortasynda odarandap jýrgendi, osqyrynyp sóilegendi ghana biledi. Ózge qalalarda da solay shyghar, al, Almatyda mektep oqushylaryn oqytpaudyng týrli amaldary asqynyp barady. IYә, osylay anyghyn aituymyz kerek, Almatyda oqushyny oqytpaudyn, partagha otyrghyzbaudyng týrleri kýn sanap kóbeye týsude. Nege deysiz ghoy, nege deseniz, qala әkimi Esimov myrza shoudy asa jaqsy kóretin adam. Ol birde Almatygha degen asta-tók mahabbatyn pash etip kýisandyqpen әn aitsa,, birde velosiyped teuip seruendeuge shyghady. Keyde әl-Faraby danghylynyng boyyndaghy preziydent sayabaghyna baryp boy jazyp, eskertkishterge taghzym etip, gýl qoyatyny bar. Sonyng bәrine alyp megapolisting nómiri birinshi adamy ózgelerden búryn oqushylardy shaqyrady.

 

Mine, keshe Qazaqstan halqy túnghysh preziydent kýnin atap ótip, toylap jatqanda Esimov eski әm kәnigi әdetine basyp mektep újymdaryn әbigerge saldy. Preziydent Nazarbaevtyng «Balalyq shaghynyng aspanyn» tamashalap ýide otyrugha tiyis balaqandardy býrsendetip Respublika sarayynyng aldyna әkeldirgen әkim yrghalyp-jyrghalyp jyly kensesinen keshki altyda әreng shyqty. Sóitti  de, bir-eki auyz qazaqshasyna byldyrlaghan orysshasyn qosyp, әldenelerdi aitqan bolyp, elkanyng shamyn jaqty da tayyp túrdy.

Almatyda, әriyne, Arqadaghyday aqyrghan ayaz joq shyghar, alayda, auasy ylghaldy. Ylghaldy auanyng suyghy anau-mynau atpal azamattyng ózin alyp týsedi. Keshe saghat 15.00-den Respublika alanynda jýrip suyqqa úrynghan balanyng býgin qanshasy auryp, mektebine jete almay, ýiinde jatyr eken, ony әzirge anyqtay almay otyrmyz. Alayda, Esimov myrzanyng esebi týgel: elkasyna bardy, Elbasyna mәlimetin berdi. Endi eptep-septep 16-jeltoqsan deytin «pәlesi kóp kýndi» ótkizip alsa boldy, arjaghy miday jazyq...

P.S. 1940 jyldary jana jyldy atap ótip, toylatudy qazaqqa Stalin ýiretken eken. Qyryp- joyyp, atyp-shauyp otyryp. Sol zamannyng kәugerlerining aituyna qaraghanda, qazaq eli birinshi qantardy qalypty kýnderding birindey qabyldap jýre bergen kórinedi. Sony estigen Stalin qaharyna minip, qazaqtardy kezekti ret qyryp salyp, shyrshanyng týbinde shyraq jaghyp, shyrq ainalyp biyleuge kóndiripti.  Sodan beri bizding biyliktegi sheneunikter Stalin ýiretken merekege ýirenip qalghan ba, әlde, әldekimderden ýreylene qorqa ma, әiteuir dayyndyqty erte bastap ketetindi shyghardy. Búryn, Sovet ókimetining kezinde jana jyldyng әngimesi jeltoqsannyng jirmalarynan bylay bastalatyn edi, qazir Tәuelsizdik kýnin úryp qoyyp, Ded Morozdyng aldynan arsalandap shyghudy  әdetke ainaldyrdyq.

Sóitip, keshe elimizdegi barlyq qalalar men eldi-mekenderde jana jyldyq shyrshanyng shamdary jarqyrady. Shyrsha jarysy bastaldy. Almatynyng eli de Esimovtyng elkasyn kórip «shattanuda». Toghysharlar toyghanyna mәz...

Abai.kz   

0 pikir