Qazaq eli   eng aldymen Otandyq astyqty eksporttaugha mýddeli.   Qazaqstan búrynnan astyq alyp kele  jatqan memleketterge ghana emes,  Soltýstik Afrika, Tayau shyghys, Qytay jәne Ontýstik-Shyghys aziya elderine de  as atasy- astyqty saudalaugha niyetti. Alayda  auylsharuashylyghy ministrligi  meylinshe auqymdy naryqty  jaulap alugha elimizding eksporttyq mýmkindigin tolyqqandy jýzege asyra almau kedergi keltirip otyrghanyn aitady. 

Elimizding býginde 8-9 mln tonna astyq eksporttaugha mýmkindigi bar. Qazaqstan astyghynyn  dәstýrli importerlary Orta Aziya elderi yaghny Qyrghyzstan, Tәjikstan, Týrikmenstan, Ózbekstan, Aughanstan, Ázerbayjan  jәne Iran. Atalghan elderge songhy bes jylda 6,2 mln tonna astyq, jalpy eksport kólemining 76 % -y  importtalady. Qazaqstan 2007-2013 jyldary Reseyge jalpy qúny 2,6 mln.tenge astyq eksporttaghan.   Resey Federasiyasyna eksporttalghan qazaq únynyng jalpy kólemi -8,7 myng tonnany qúraghan.  Sonymen qatar elimiz  Reseyge sary may, irimshik, óndelgen sýt,  konservilengen et ónimderin de saudalap otyr.  2014 jyldyng 1 jarty jyldyghynda 2013 jylgha qaraghanda  elimizdegi óndiriletin ónim kólemi artqany bayqalghanyn Auylsharuashylyghy ministrligining mamandary mәlimdegen.  Atalghan mekemening mәlimetterine sýiensek, negizinen  otandyq ónim  TMD elderine eksporttalady. Olar Qyrghyzstan, Týrikmenstan, Tәjikstan elderi.  Al, Qazaqstandyq kondiyterlik ónimder men shokolad ónimderi  Almaniya men Qytaygha, ún jәne makaron ónimderin  Mongholiya,  Aughanstan men Gruziyagha saudalanyp jatyr.  Elimiz 2013 jyly jalpy  qúny 2,8 mlrd. $ auylsharuashylyghy ónimderin   eksporttasa, atalghan kórsetkishting 545,7 mln.$  nemese 20%-y Reseyge  jóneltilgen. 2013 jyly  Reseyden  negizinen ún, astyq, jarma jәne maqta ónimderine  súranys týsken. Alayda shekaralas jatqan elge et, sýt, kókónister men jemis jiydekter de eksporttalghanymen, olardyng kólemi jaghynan basqa bәsekeles eksporter elderden  tómen túrghanymyz aqiqat.  Qazaqstan óndirushi el retinde  bәsekege qabilettilikti arttyru yaghny ónim sapasyn kóteru mәselesin kýn tәrtibine qoyyp otyrghany belgili.   Aua –rayynyng qolaysyzdyghy men astyq qoymalarynyng jetkiliksizdiginen   eksporttalatyn astyghymyzdyng sapasyn týsirip,  tipti ysyrap qylyp alatyn kezderimiz jyl sayyn qaytalanyp  otyratynyn aitpasqa amalymyz joq. Kýzde qar jausa boldy, janalyqtardan qar astynda qalghan astyqty kórsetedi.  Búl kórinis jyl sayyn qaytalana beretindikten kózimiz ýirenip qaluy mýmkin, biraq kónilimizdi tynyshtandyrmaydy.   Iya, qonyr kýzde qar jausa  Jaratqan  bergen nәsibin úqyptap jinay almay, yrysap qylatyn, diqannyng manday terin baghalay almaytyn  atqaminer aghalargha degen  ókpemizdi aityp jetkize almay kýiip- pisip, sanymyzdy sabalap qalamyz..... Qazaqta «Aytqannyng auzy jaman, jylaghannyng kózi jaman» degen aqiqy sóz bar... IYә,  bәri as atasy astyqqa kelgendegi jan aiqay . Salghyrttyqpen astyq sapasyn tómendetip alsaq, baghasyn da týsirip alatynymyz belgili.  Alayda  halyqaralyq azyq-týlik  naryghynda Braziliya men Argentina etine qaraghanda qazaq malynyng eti sapaly әri arzan eken. Eksporterlardyng tandauy qazaqtyng kiyeli topyraghynyng shóbin jep jetiletin mal etine týsetin kórinedi. Qazaqstan eti naryqta bәsekege qabilettilik tanytqany kónilimizdi kónshitti. Songhy kezde shiyelenisken Resey men Ukraina araqatynasy saldarynan elimizden eksportalatyn etke degen súranys artqan.   Biraq bәrimizge belgili et baghasy elimizde sharyqtap túr. Eger Ishki  naryqty  tolyqqandy qamtamasyz etetin bolsaq, et baghasy býgingidegidey sharyqtamas edi. Alayda  maljandy  qazaq «Asyq oinaghan azady, dop oinaghan tozady, bәrinen de mal baqqan ozady» dep mal yrysyn baghalay bilgen.    Qansha zaman damydy, innovasiyalyq tehnologiya qaryshtady desek te  halqymyzdyng «Mal baqqan ozadysy» dúrys ekendigi dәleldenip otyr.   

Auylsharuashylyghy ministrligining mәlimetteri boyynsha biylghy jyly  jiyrmadan astam Otandyq tauar óndirushi kәsiporyndar óz ónimderin reseyge eksporttaugha mýddeli ekendikterin bildirgen.  Atalghan kompaniyalar  reseyge  130 myng tonna ún, 161 myng tonna  kókónis,  21 myng tonna qús eti ónimderin,  10 myng tonna sýt ónimderin, 9 myng tonna et  jәne 7,5 tonna et konservilerin  eksporttay alatyndaryn mәlimdegen.  Otandyq tauar óndirushiler reseyge  6 myng tonna kýrish,  3,7  myng tonna qaraqúmyq jarmasy, 3 myng tonnadan astam makaron jәne kondiyter ónimderin saudalaugha ynghay tanytyp otyr. Auylsharuashylyghy ónimderin Reseyge saudalauda  Qazaqstangha TMD elderi men Polisha, Bolgariya,  Gresiya, Litva, Chehiya, Moldova, Gruziya, Germaniya, Finlyandiya, Daniya, Avstraliya, Týrkiya, Qytay, Vengriya, Braziliya jәne Argentina elderi bәsekeles bolyp túr.   Áriyne bәsekelestik naryq zandylyghy. Bәsekelestik bar jerde sapa kýsheyetini mәlim.    Endi ne óndirsek te sapaly óndirudi qolgha alatyn uaqyt jetti.    Sannan  sapagha kóshu qajet-aq. Últtyq brendke  ainalatyn   tauarlar óndirip, ekonomikany ghana emes, últ abyroyyn da asqaqtatatyn  kezeng bastalyp ketti.         

Mәriya  Maylyqútova.        

 Abay.kz