«Tarihyn bilmegen últtyng bolashaghy búlynghyr». Platonnyng óz zamandastaryna aitqan búl sózderin keyingi óskeleng úrpaq este ústap, úmytqan emes.

Keler jyly býkil qazaq júrty Qazaq handyghynyng qúryluyna 550 jyl toluyn atap ótpek. Kerey men Jәnibek hannyng Ábilhayyr qúrghan «kóshpeli ózbekter» memleketi ýstemdigine qarsy kýresi jana memleket  - Qazaq handyghyn tarih sahnasyna alyp shyqty. Sol kezde-aq, qazaq halqynyng  qazirgi atauy qalyptasty, XV ghasyr ayaghynda «qazaq» termiyni payda boldy. Bylay qarasan, búl derekter elimizding tarihynan belgili, biraq ta ghalymdar men tarihshylar arasynda balamaly pikirler bar.

Tarihy negizi joq memleket te, últ ta bolu mýmkin emes, sondyqtan da «Memlekettik sayasatty damytu qory» qoghamdyq qory  2014 jyly 8 qarashada Astanada «Qazaq halqynyng qalyptasu tarihyn mengeru maqsatynda qoghammen júmys jýrgizudi úiymdastyru jәne soghan sәikes monografiya dayyndau» jobasy ayasynda birinshi josparlanghan kezdesu ótkizdi. Kezdesuding basty maqsaty - qazaq halqynyng keshendi etnomәdeni, etnografiyalyq jәne etno-әleumettik zertteu nәtiyjelerin jariyalau, ony zertteudegi dauly mәselelerdi anyqtau maqsatynda «Qazaq halqy jәne qazaq(stan)-dyq biregeylik: qalyptasu tarihy jәne qazirgi zamanghy ýrdister» taqyrybynda monografiya qúrastyru boyynsha úsynystar әzirleu.

Kezdesuding basynda joba jetekshisi, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Timur Anatolievich Kozyrev sóz sóiledi. Ol óz sózinde әrkim óz elining tarihyn biludin, onyng sózinshe «keleshekti qolgha alu» kerektigining qanshalyqty manyzdy ekenin atap ótti. Sodan keyin joba jetekshisi jinalghandar aldynda óz bayandamasyn oqyp berdi. Ol kisiden keyin
B.Gh. Ayaghan (Memleket tarihy instituty), R.M. Abdrahiyeva (әleumettanu magistri), M. A. Sydyqnazarov (L. Gumiylev atyndaghy EÚU janyndaghy zamanauy zertteuler ortalyghynyng diyrektory), D. Qosnazar (Nazarbaev-ortalyghy) sóz alyp, óz pikirlerin bildirdi.

Bayandama taqyryby qazaq halqy tarihynyn  payda boluy, «qazaq» atauynyng tuyndauy, elimizding aumaghynda músylman dinining taraluy, qazaq halqynyng birligi men onyng jýzge jәne taypagha bólinbeui turaly mәselelerdi qamtydy. Sóz sóileushiler últtyq tarihty ýzindi týrde oqytu qajettiliginen arylu jәne qoghamgha birtútas kórinis jasaugha tyrysu kerektigin atap ótti.

Sarapshylyq komissiya qúramyna ghylymy әlemde pikirleri oryndy sanalatyn bes adam, yaghny ghalymdar men zertteushiler kirdi. Olardyng ishinde T.A. Kozyrev, ghylymy kenesshi – G.A. Aqsaqalova, Memleket tarihy instituty diyrektorynyng orynbasary – D.R. Temirghaliyev, sayasattanu ghylymdarynyng doktory – G.K. Qúljanova, halyqaralyq Týrki akademiyasynyng әleumettik-ekonomikalyq zertteuler ortalyghynyng menedjeri, әleumettanu ghylymdarynyng kandidaty – K.E. Jamanghúlov. Endigi kezekte sarapshylar aldynda qazaq halqynyng qalyptasu tarihyna arnalghan anyzdardy, tarihy kuәlikterdi, foliklor jәne basqa da derek kózderin, sonday-aq monografiya dayyndau jәne tarihy qújattardy jinaqtau siyaqty mindetter túr.

Kelesi kezdesu 15 jәne 22 qarashagha belgilendi. Onda   atalghan mәsele boyynsha talqylau taghy da jalghasatyn bolady. Ýsh kezdesuding qorytyndysy boyynsha joba taqyrybyna arnalghan monografiya qúrastyrylady. Osy júmystyng nәtiyjeleri jariyalanghan mәlimetter әrbir qazaqstandyqqa qyzyqty bolary sózsiz.

Janna Bekbergenova,

Astana qalasy.

Abai.kz