2016 jyly Qazaqstanda mektep bitirushi týlekter men abituriyetterding bilimin baghalaudyng jana jýiesi engiziledi dep mәlimdedi Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipov. Onyng aituynsha, qazirgi kezde ministrlik orta bilim mazmúnyn janartumen qatar bilimdi baghalaudyng jana jýiesin әzirleu baghytynda júmys jýrgizude. – Búl jýie tek qorytyndy emtihandardy baghalaumen shektelmey, joghary oqu oryndaryna týsu mәselesin de qamtidy. Shynynda da qazir joghary oqu oryndarynyng ózderine abituriyentterding bilim dengeyining bir bóligin anyqtaugha mýmkindik beru mәselesi qarastyrylyp jatyr,- dedi ministr.

Vedomstvo basshysy shygharmashylyq emtihan tapsyru ýlgisindegi múnday tәjiriybening әlemdegi joghary oqu oryndarynda búrynnan qoldanylyp kele jatqanyn aitty. Ásirese, múnday tәsil medisinalyq oqu oryndaryna qajet ekeni sózsiz. Sondyqtan, ministrlik búl mәseleni halyqaralyq sarapshylarmen birlese otyryp, talqygha salmaq. Jalpy alghanda, jana standarttardy maqúldau men engizu sharalary 2015 jyly, al bilimdi baghalaudyng jana jýiesi 2016 jyly tolyghymen engiziledi.

Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev bilim beru salasynyng elimizdi innovasiyalyq túrghyda damytuda ýlken ról atqaratynyn jiyi-jii aityp keledi. «Bizding jastarymyzdyng orta, tehnikalyq-óndiristik, joghary bilim aluynyng asa ýlken manyzy bar. Elimizde júmys isteytin kompaniyalar memleketting kómegimen jas mamandardy dayarlau mәselesin óz jauapkershiligine alu ýshin dualdy bilim beru jýiesin damytqanymyz dúrys. Ol ýshin Europa elderining ýzdik tәjiriybesin taghy bir ret qarap shyghu qajet»,- dep qadap aitty N. Nazarbaev Bilim jәne ghylym ministrin Aqordada qabyldaghan kezinde.

 Jaqynda Atyrauda ótken dualdyq jýieni engizu mәselelerine arnalghan respublikalyq mәjiliste Aslan Sәrinjipov nemis dualdyq jýiesining artyqshylyqtaryna toqtaldy. Aytpaqshy, bizding elimizde osy jýieni engizuge Elbasy N. Nazarbaevtyng 2012 jylghy aqpandaghy GFR-gha sapary ayasynda kәsibiy-tehnikalyq mamandardy dayarlauda nemis modelin paydalanu turaly mәlimdemesi negiz bolghan-dy. Al, ótken jyldyng sәuir aiynda «Qazaqstandaghy dualdyq oqytudy engizu» atty pilottyq jobany jýzege asyratyn kelisimge qol qoyyldy. – Búl jýie kóptegen aldynghy qatarly elderde qoldanylyp, ózining ómirshendigin dәleldedi. Yaghni, ol 2+2 modelin qoldanu: eki jyl teoriyany oqytu jәne eki jyl kәsiporynda tәjiriybeden ótu. Germaniyada maman dayarlaudyng 70 payyzyn – jekemenshik sektor, 30 payyzyn – memleket moynyna alghan. Al, bizde kerisinshe ghoy. Sol Germaniyada eger kompaniyalar bilim beru salasyna investisiya salmasa, ony salyq týrinde tóleydi,- dedi A. Sәrinjipov.

Áriyne, әlemdegi eng ýzdik bolyp sanalatyn nemisterding búl saladaghy tәjiriybesi bizge qajet-aq. Mysaly, onda mektep bitirgen týlekterding jartysynan kóbi dualdyq jýiening ayasynda memleket resmy týrde moyyndaghan 350 mamandyqtyng birin alyp shyghady. Mamandyq alu basqa elderdegi kәdimgi mekteptegi kәsiby oqudan bólek. Aptanyng tórt kýninde kәsiporynda praktikalyq dәris jýrgiziledi, al teoriyalyq bilim aptasyna eki ret kәsiby mektepte oqytylady. Oqu merzimi – 2-den 3,5 jylgha deyin. Atap aitarlyghy, kәsibiy-tehnikalyq oqudyng aqysy dәris tyndaushylargha aqshalay syiaqy tóleytin kәsiporyndar men memleketting moynynda. Qazirgi kezde Germaniyada búl baghyttaghy júmyspen 500 myngha juyq kәsiporyndar, memlekettik qyzmet jýiesi jәne erikti mamandyqtar ókilderi ainalysady. Oqushylargha qajetti oryndardyng 80 payyzyn shaghyn jәne orta dәrejedegi firmalar úsynady. Sayyp kelgende, dualdyq jýiening arqasynda osy eldegi 15 pen 19 jas aralyghyndaghy jastardyng mamandyghy joqtarynyng ýlesi bar-joghy 4,2 payyzdy qúraydy. Yaghni, Qazaqstannyng osynday ýzdik halyqaralyq tәjiriybeni ózine ýlgi etuining ózi bilim beru salasyn jetildiruding jana kezenine ótkenin kórsetedi.

Ámirlan Álimjan

 Abai.kz