Izdenis týbi - izgilik

Shymkentten Álimjan inim qonyrau shalyp,   qysqa qayyrym amandyq-saulyqtan son: «agha, mynau Otyrar audanynyng Shilik auylynda kezinde mektepte birge oqyghan synyptas dosym bar. Aty - Bekjan, tegi –Beysenbay (surette).  Mamandyghy  - injener-mehaniyk.  Ózi bala kezden tariyhqa qyzyghyp,  izdenip jýretin. Sol jaqynda atlanttar turaly bir kitap jazyp, bitirgen. Oqyp kórip edim, maghan qatty únady, tanymdyq deregi mol. Biraq múndaghy tarihshy ghalymdargha kórsetken eken, olar azamattyng meselin qaytaryp: «әrkimning óz sharuasymen ainalysqany jón ghoy» degen tәrizdes pikir aitypty. Ózinin  sizge baryp, jolyqqysy keledi. Arnayy  izdep barmaq, qabyldanyzshy», -  dep ótinish bildirdi. Men kelisimimdi berdim.

Kóp úzamay  Álimjannyng dosy da  Astanagha jetti. Tanystyq. Qazaqy tәrbiyening besiginen shyqqan biyazy minez,  bayau sóileytin ornyqty jigit eken. Qysyla otyryp, ózining bala kezinen  tanymdyq shygharmalardy izdep jýrip oqudy әdetke ainaldyrghanyn, keyde  erekshe әser etken, tolghandyrghan taqyryptargha  qalam tartyp, onysyn gazet-jurnaldargha úsynyp qoyatynynan habardar etti. Olarynyng keybireui respublikalyq, oblystyq basylymdarda  jaryq  ta kóripti. Mynau maghan kórsetkeli kelgen enbegi  ózin tylsym qúpiyasymen erekshe baurap alghan Atlanttar jóninde úzaq jyldar boyy izdenip, tirnektep jighan materialdary negizinde jazghan alghashqy kólemdi dýniyesi eken.

Qoljazbany alyp qaldym. Qazirgi ainalysyp jatqan isimdi  tez bitiruim kerektigin eskertip, biraz uaqyt beruin súradym. Ol kelisti. «Qansha bolsa da, sizding jauabynyzdy kýtip jatamyn» dedi de, sypayy qoshtasyp, shyghyp ketti.

Auyldaghy atqaryp jýrgen júmysynyng barlyghyna, múndaghy qalanyng qymbatshylyq qiyndyghyna   qaramay, eng bolmasa, «mýmkindiginshe tezdetseniz jaqsy bolar edi» dep emeurin tanytpay, «qansha bolsa da kýtemin» degen auyl azamatynyng qylyghy maghan  qarapayym  kónbis sypaygerlikten góri, qalayda jazghanynyng baghasyn biluge degen ishki yntyzarlyqtyng basymdyghyn aiqyndap túrghanday boldy. Múnday kýtuding salmaghynyng qanday bolatynyn kezinde ózimiz de bastan ótkerdik qoy, Bekjan shyghyp ketken son, kóp oilanyp jatpay, jazyp jatqan júmysymdy bylay ysyryp qoyyp, ol tastap ketken qonyr papkany qolgha aldym.

Myndaghan jyldardan beri tylsym týiinin sheshtirmey әlemnin  belgili  talay ghalymdaryn  túiyqqa tiregen әigili  atlanttar jayynda  auyl balasy «ne janalyq asha qoydy deysin» degen ishki keritartpa oidyng jeteginde qoljazbany oqugha kiristim.

Jas zertteushi  enbegin «Atlanttar turaly anyz ben aqiqat» dep atapty. Osyny oqyghanda: «Anyzy belgili ghoy, múnyng aqiqaty ne  eken» degen oi  janaghy qoljazbany qolgha alghandaghy pendelik keritartpalyqty keri serpip,     biluge degen yntamdy oyatqanday boldy. Shygharmanyng taqyryptan keyingi alghashqy sóileminen bastalatyn tanymdyq derekter tizbegi osy oyanghan yntama qayta qalghugha mýmkindik bermey, algha dedektetip jeteley jóneldi. Beyne salqyn sudan titirkenip, jaghada kibirtiktep túryp qalyp baryp, terenge bir-aq yrghyghan jan sekildi men de oqudy yqylassyzdau, marghau bastaghanymmen,  derekter tenizine qalay terendep sýgip ketkenimdi angharmay da qaldym. Qansha uaqyttyng ótkenin de bilmeymin, qoljazbany oqyp bitip, songhy betin japqanda baryp bir-aq dem alghanday boldym.  Kópten  derekke bay múnday  mazmúndy dýniyeni oqyghan joq edim. Rahattanyp qaldym. Eng ghajaby, shygharma әdettegi jazugha jana mashyqtana bastaghandarda bolatyn «kórkemdeymin» dep kópirtip alatyn kóbikti kópsózdilikten   ada eken. Kórmege qoyylghan kózding jauyn alatyn kónening asyl múralarynday birinen- biri ótetin aitary mol qyzyqty da qúndy derekter tizbegi bir-birine úlasa algha jetelip, әrqaysysy berer maghlúmatymen tanym kókjiyegin keneytip, qazirgi resmy tarih qalyptastyrghan sanana kәdimgidey salmaq artyp, beymәlim júmbaq әlemning syiqyrly sәulesi syzdyqtap kókirek sarayyna  qúiyla bastaydy.  Artyq-auys bir sóilem joq. Bәri orynymen. Álqisasy  birden  hristian erasyna deyingi  VII ghasyrda ómir sýrgen grek ghúlamasy Solonnyn  bir kezde Egiypetting әulie abyzynyng auyzynan estigen әngimesin keyin  hatqa týsirip, úrpaqtan  úrpaqqa jetkizgen sol Solonnyng atasy bir tuysy, әlemge әigili   aqylman  Platonnyng (h.e.deyingi 428-348 jj.)   Atlantida jónindegi derekterinen bastalghan zertteu enbek tútastay osy  egiypettik abyzdyn  aitqandarynyng jalang qiyal, jaydaq anyz emes,  tarihiy  derektik negizi bar  baghzy zamannyn  ózindik   bir shyndyghy ekenin dәleldeuge arnalypty. Kóne anyzdyng derekteri  men keyingi ghylym ashqan janalyqty derekter kezek almasyp, zerde tarazysyna salystyryla tartylady. Qazirgi jetilgen ghylymnyng jetistikteri nәtiyjesinde  songhy kezde qol jetken, jalpy kópshilik bile bermeytin arheologiyalyq, lingvistikalyq, kartografiyalyq, tarihtyq tolyp jatqan jana mәlimetterdi bir-birimen  sabaqtastyra  salystyryp zerdeleu  arqyly týiindelgen avtordyng tyng tújyrymdary búrynghy qiyal-ghajayyp ertegi dep qabyldanyp kelgen anyz-әngimelerdin  miftik qauyzyn arshyp, onyng halyqtyng kәdimgi  auyzsha tarihy dereginin  este joq eski zamannyng shynayy bolmysyn tanytar derekkózi ekenine kóz jetkize týsedi.  Qyzyghasyn, tandanasyn, solay bolghanyna senesin. Derekti  aighaqtar soghan mәjbýrleydi.  Mysaly, búryn «uaqytty jengen  alyp» atalyp, әlemning jeti ghajayybynyng biri dep tanylghan   Egiypet piramidalaryn ghana bilsek,    endi  múnday  piramidalardyng Amerikada da, Qytayda da, Qyrymda da, Ispaniya jaghalauynda da bar ekenin, tipti, Kuba jaghalauyndaghy teniz astynan tabylghan qaladaghy tórt piramidanyng kristal shynydan jasalghanynyn  ataqty Heops  piramidasynan  әri biyik, әri kólemdi, әri әsem de sәndi  ekendigin bilip, qayran qalasyz.   Avtor múnymen de shektelmeydi. Endi ol osynau tolyp jatqan kóp  piramidalardyng bir-birinen tym shalghay ornalysqanyna qaramastan, osylardyn  bәrining sonau este joq eski zamandarda órkeniyetting shyrqau biygine kóterilip, meylinshe dәuirlegen, keyin  tabighattyng súrapyl  apatynyng saldarynan qúryp ketken atlanttardan qalghan  múra ekenin jan-jaqty dәleldeumen birge osy ghajayyp halyqtyng atateginin  týriktektes halyqtardan ekenin aighaqtaytyn mәlimetterge sýienip jasaghan óz tújyrymyn úsynady. Batyl da tosyn tújyrym. Seneyin desen, resmy tarih ghylymynyn: «týrikterdi  hristian erasynan  keyingi VI ghasyrda Altayda payda bolghan jas halyq» dep  moyyndatyp qoyghany qasha-a-an! Búl boyynsha týrikterding ejelgi halyq boluy mýmkin emes! Senbeyin desen, avtor sol tarih ghylymynyng ózi anyqtap bergen, biraq  әli  jalpy kópke birdey mәlim emes nebir derekterdi birinen keyin birin algha tartyp, óz aitqanynyng shyndyghyna eriksiz moyynsúndyrady.  Tanymyng qabyldamas keregharlyqty kórip túryp, amalsyz ilanasyn. Qalay ilanbasqa?!. Aytalyq,   bәrimiz  jaqsy biletin  mәngilik múzdyng qúrsauynda jatqan Antarktidany zertteuding avtory «kókoray shalghyny jayqalghan bir kezde atlanttar jaylaghan jerúiyqtyng biri boldy» deydi. Senu qiyn. Biraq avtor osydan bir ghasyr búryn tabylghan, 1513 jyly týrik flotynyng admiarly Piry Reys paydalanghan kartany aldynyzgha jayady. Kartada Afrikanyng batys jaghalauy, Ontýstik Amerikanyng shyghys  jaghalauy jәne qazirgi  mәngilik múz basyp jatqan Antarktidanyng soltýstik beti beynelengen. Osynda Antarktidanyz jasyl jelek jamylghan kórkem ólke.  Qazirgi ghylymnyng anyqtauynsha Antarktidanyng ózi әlgi karta jasalghanynan  ýsh ghasyr ótkennen keyin  baryp qana ashylghan. Sonda shumerler men egiypettikterden  myng jyl búryn múnday әlemdik kartany kim jasaghan, týrik admiraly ony qaydan alghan? Antarktidany zerttegen ghalymdar әlgi  Piry Reysting kartasynda kórsetilgen   ólkeni osydan 6000 jyl búryn Mod korolidigi  mekendegenin anyqtap, sol kezde búl ónir  rasynda da jasyl jelegi jelbiregin jangha jayly meken bolghanyn aitady. Al amerikalyq jәne europalyq ghalymdar  qalyng múzdyng astynda qoldan túrghyzylghan ghajayyp kóne piramidalardy tauyp, suretke týsirgen. Tabylghan dinozavrlar men ejelgi zaman januarlarynyng sýiegi óz aldyna. Osylardy kórip, bilip, zerdelegen sayyn  búrynghy ózinning «atlanttar qayda, týrikter qayda» degen kýdikti oiynnan adasyp, avtor jaghyna eriksiz oiysa bastaysyn.  Osyny ishki týisigi arqyly  sezgendey  zertteushi endi  sizdi lingvistikalyq  aighaqtardyng qorshauyna alady.  Hristian erasyna deyingi 3100 jyly payda boldy delinetin shumer jazuynyng da, h.e. deyingi  1800 jyldary Egiypetti biylegen giksostar jazuynyng da, h.e. deyingi  1500 jyldary Italiya jerinde órkeniyetke qol jetkizgen etruskler jazuynyng da, h.e. deyingi VII ghasyrdaghy saqtar jazuynyng da, h.e. keyingi VI ghasyrdaghy týrikter jazuynyng da  26 әripten túratynyn jәne olardyng bir-birine  egiz qozyday úqsap jatatynyn  naqty faktiler arqyly  dәleldeydi. Úzaq jyldar boyghy tynymsyz izdenisting nәtiyjesinde  týriktektes halyqtardyng resmy tarih moyyndatqanday VI ghasyrda payda bolghan jas  halyq emes, bastau tarihy adamzat balasynyng jaratylu kezeninen tamyr tartatyn ejelgi halyqtardyng biri ekenin dәleldeu barysynda  eski derekkózderinin  talayyn  paraqtaghan biz ýshin de osynau derekterding bәri  europalyq tanym-týsinikte jazylghan әlem tarihynyng synarjaqtyghyn  taghy bir jana qyrynan aiqynday týskendey.  Zertteu avtorynyng sózine dәiek retinde  paydalanghan  Ortalyq Aziya týrikterining hristian erasyna deyingi ekimynjyldyqtyng ózinde Europamen tyghyz baylanysta bolghanyn dәleldeytin  Germaniya jerinen tabylghan qazyna jayyndaghy deregi de  osy orayda biraz jaydy anghartqanday. Altyn men asyl tastardan jasalghan búiymdardy  arnayy zertteuden ótkizgen nemis ghalymdary olardyng búdan 3300 jyl búryn qazirgi Qazaqstan jerinde jasalghanyn dәleldep bergen.  Osyny rastaghanday  Qazaqstan arheologtary osydan birer jyl búryn ghana Torghay dalasynan «Ýshtoghay tórttaghany» men «Torghay svastikasy» dep ataltyn kóne ghimarattardyng orynyn tapty. Áli zerttelip, bar qúpiyasy tolyq ashylmaghan kóne zamannyng osy múrasyn  Garvard uniyversiytetining professory A. Klesov  «ejelgi Atlantidanyng qúrdasy» dep tanyp, ony zertteuge qatysugha yqylas bildirgen. Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini: qúndylyghy jaghynan birinen biri asatyn, derektigi jaghynan birin biri tolyqtyratyn osynau tolyp jatqan tarihy mәlimetter arqyly ózindik batyl tújyrym jasay bilgen  jas zertteushi Bekjan Qalenúly Beysenbaydyn  bos qiyaldyng jeteginde ketpey, ghylymy manyzy bar irgili is tyndyryp, Atlantida aqiqatyn ashugha ózindik ýles qosqany dausyz.  Onyng osynau shaghyn zertteu enbegi júmbaghyn sheshtirmey, talay tarlandardy  tyghyryqqa tirep,  qúpiyasy mol tylsym әlemge ainalghan  Atlantida problemasynyn   mәselelerin týgel sheship tastamaghan kýnning ózinde, keyingi zertteushilerding eski týsinik shenberinen shyghyp, janasha payymdauyna jol ashyp,  jana izdenisterge  baghyt beruge kómekteseri anyq. Oghan kóz jetkizu ýshin oqyp kóriniz, ókinbeysiz.

(Jalghasy bar)

                                          Qoyshyghara Salgharaúly,

                 Ghalym - jazushy, Qazaqstan Respublikasy Memlekettik

                 syilyghynyng jәne «Kýltegin» syilyghynyng iyegeri,

                  Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri

Abai.kz