Úshqyn Jamalbek: «Bauyryna bir baryp eneyinshi, Kýnes-ay!»

«Kýnes-ay» – kýlli qazaqqa «Kók tudyng jelbiregeni» әnimen tanys, kompozitor, marqúm Ermúrat Zeyiphanúlynyng әni. Erekeng ómirden ótken song búl әndi belgili әnshi Altynay Jorabaeva oryndaghan bolatyn. Qaymana qazaqtyng tughan jerge degen saghynyshyn dóp basyp jetkizetin syrly әuen eshqashan da nazardan tys qalmaq emes. Býginde alty Alashqa aty mәlim «Alashúly» tobynyng mýshesi Úshqyn Jamalbek «Kýnes-aydy» qayta týletti. Biz Úshqyn Jamalbekúlymen bolghan shaghyn súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz:

- Shygharmashylyghynyz taghy bir keremet әnmen tolyghypty. Qútty bolsyn! «Kýnes-ay» әnin repertuarynyzgha qosugha ne sebep boldy? 

- Kýnes – óziniz biletindey әlemdegi qazaqtar eng kóp qonystanghan audan. Álemdegi 100 qazaqtyng bireui osy audanda túrady. Qazaq әdebiyetining kórnekti ókili, Alashordanyng arghy bettegi jaryq júldyzy Tanjaryq Joldyúly, ataqty kýishi Áshim Dónshiúly osy audanda dýniyege kelgen.  Búl qasiyetti mekende әr qazaqtyng jýreginde "Kók tuyn jelbiretip", qúiyryqty júldyzday jarq etip óte shyqqan Ermúrat Zeyiphan aghamyz tughan. Kýnes – mening de tughan jerim. Tabighaty Almatymen qaraylas, bau-baqshagha oranghan, Ilening basy bop  sanalatyn, Jetisudyng tór jaylaularynyng biri. Kýnes – aty aityp túrghanday qazaqtyng ejelgi ataqonysy.

«Kýnes-ay» әni  «Kók tudyng jelbiregenin» jazghan marqúm Ermúrat aghamyzdyng әni. Ol kisi ómirden ótip ketse de artynda bir talay asqaq әnderi qaldy, ghajap dauysy qaldy. Ózindik tarihy bar búl әndi de keremet dausymen Ermúrat aghamyz ózi oryndaghan edi.  Odan song «Ermúrat Zeyiphandy eske alu keshinde»  Altynay Jorabaeva apayymyz shyrqaghan bolatyn. Degenmen ýlken sahanalarda әli әuelegen joq.  «Jýrgenov atyndaghy Óner Akademiyasynda» oqyp jýrgende osy әndi oryndaudy, Ermúrat aghamyzben birge aitudy armandaushy edim, ol kisi su iship er jetken mekenning auasyn men de jútyp óstim. Ókinishke oray ol kisi búl ómirden mezgilsiz ozdy. Alayda artynda kóp әni qaldy. Ánderi shyrqalyp ta jýr. Sol әnderding arasynda kóp aityla bermegen osy әndi sahnagha qayta alyp shyghudy ózimning ýlken boryshym retinde sanadym. Osy әndi aitu arqyly aghamyzdyng múrasyn janghyrtqym keldi. "Kýnes-aydyn" jana núsqasyn jazugha Qamshy.kz sayytynyng bas redaktory, agham Bilәl Quanysh týrtki boldy. Án mәtininde tuyp-ósken jerimnin, balalyq shaghym ótken jaylauymnyn, asyr salyp bala dostarymmen birge qyzyq qughan tughan topyraghymnyng  attary atalady. Yaghny "Kýnes-aydy" shyrqau -  men ýshin ýlken baqyt. 

- Naghyz beynebayangha súranyp túrghan әn eken... 

- Búl әriyne, bolashaqtyng enshisinde. Kelesi jyly jazgha qaray mýmkin beynebayan týsirip qalamyz. Qoldau kórsetuge niyetti jandar da kóp. Ózimizding de talpynysymyz bar. Alla qalasa, arnayy at basyn búryp, Kýnesting әsem de súlu tabighatyn, kórikti jaylaularyn, kiyeli topyraghyn keskinge týsirip keletin bolamyz. Kýnes turaly әnnin, beynebayannyng bolghany, Kýneste tuyp-ósken qazaqtardyng maqtanyshy ghana emes, elge kelsek degen qara orman júrttyng oi-armanynyng kórinisi. 

- "Alashúlynda" qanday janalyqtar bar? 

- Jastargha ruh beretin, halyqty quantatyn jana әndermen repertuarymyzdy janartyp jatyrmyz. Halyqqa bererimiz kóp bolsa eken dep júmystar isteudemiz. Sonday-aq biylghy «Turkvizyon» bayqauyna qatysugha dayyndalyp jatyrmyz, eki kezendi irikteuding birinshi satysynan óttik. Ekinshi kezenge irikteu Astanada 26 qazanda bolady. Qazaq elinen biylghy irikteuge Janar Dúghalova, Núrjan Kermanbaev siyaqty әnshiler talaptanuda. Biyl búl bayqau Tatarstannyng astanasy Qazan qalasynda ótetin bolady. Búrynghy jyldardan aiyrmashylyghy biylghy konkurstyng baghalau jýiesine ózgerister engen. Ónerpazdy baghalaudyng 50 payyzy auditoriyadaghy әdil qazylargha berilse, qalghan 50 payyz baghalau mýmkindigi SMS arqyly dauys beruge halyqqa úsynylady. Bayqaugha qatysugha joldama alyp jatsaq halyq qoldau bildiredi dep senemiz.

(Viydeoda Kýnes ónirining tabighaty beynelengen. Internetten alyndy)

Ánning mәtini:

“Basy Kýnes Ilenin”,    degen aqyn kim edin?

Tughan jerin ansamau, júmyr basqa min edin.

Sary auru saghynysh, tabar deysing kim emin?

Bir aralap qaytugha  qiyal túlpar minemin.

Qayyrmasy:

Keyde ózine búldanyp,
Alushy edim, Kýnes-ay!
Alys ketsem múndanyp,
Qalushy edim, Kýnes-ay!
                  
Bauyryna bir baryp,
Eneyinshi, Kýnes-ay!
Kózim aldy dymdanyp,
Keleyinshi, Kýnes-ay!

Peshenesi Aqózen, kesenesi Bestóbe.

Almaly men Telqara – anam tikken keste me?!

Qarabura qomdanyp, Narat qamdap kóshken el,

Aqqoltyqtyng kýngeylep, soghar jeli este me?!

Órikti aral, Jautoghay túnyp túr bir sezimmen.

Kókshoqy anau botam dep,bozdap túrghan boz ingen.

Boz jusanyng bózinmen,kóne zirat kózinmen.

Tik kóterip tóbeme, әketsemshi-ay ózimmen!

Ángimelesken Núrghaly Núrtay

Abai.kz