Otpan – tau biyigi:  Manghystaudaghy Batys Qarataudyng eng biyik nýktesi (biyiktigi – 532 m). Aqtau – Taushyq – Shetpe tas joly boyyndaghy Jynghyldy auyly menen Túshybek sanatoriyining orta jerinde, joldan 5-6 km sol jaq qaptalynda ornalasqan.

Otpan taudyng basynan jan-jaghyna kóz salsan, Bes shoqy – biyik taulardy, say-sala jazyq dalany, agharghan biyik tóbeler men jotany, aghyp jatqan búlaqty, kógerip jatqan tenizdi, ala búlt shalghan kógindi, keng baytaq sheksiz jerindi, key kezderi túman basqan dalany, aq shanqan Aqtau qalany, kógergen baqsha kóz tartqan eldi meken auyldy, tau bókterine jayylghan tórt mýlik maldy kóre alasyn. Kóktem kezderinde týrli-týsti gýlderdi, erte kezde aqsaqal aghalar, em ýshin izdep keletin 15 týrli ósimdik kiyeli shipa shópterdi kóresin.

Búl taudyng bókterinen jer betinde siyrek kezdesetin kóptegen syrqattargha em ýshin paydalanugha taptyrmaytyn bal tәrizdi qara qonyr mumiyany da kezdestire alasyn. Tau bókterinen qyraghy kózge kiyeli ang arqar da, týlki men kókbóri kókjal qasqyr da qarang etip kórinip ketui mýmkin. Kók aspanda qalqyp úshyp jýrgen tau býrkiti men súnqar, iytelgi, qarshygha men kýikentay, Qashaghan aqynnyng jyrynda aitqan («Otpan taudyng basynda, «Degelek» degen bir qús bar, aspanda jýrip ysqyrsa, myng orda jylan basylghan...) kiyeli qyran qústy da kóre alasyn. Batysta alystan ap-anyq Kaspiy tenizining qúrlyqqa enip jatqan jeri – Ýsh auyz tauy kórinedi. Búl taudyng arasynda Adaylardyng kóterilisin basam dep teniz arqyly kelgen patsha әskerimen Isa-Dosan sarbazdarynyng soghysyp, shapqynshy orys әskerlerin qyryp tastaghan, úrpaghymyzdy erlikke, birlikke, eldikke jeteleytin tarihy oryn ainalasy qorshalyp, auqymdy jerdi alyp jatqan mola-tóbe jatyr.

Týnde basyna shyqsang ontýstik batystan Aqtau qalasynyn, ontýstik shyghystan múnayly Jetibay kentinin, teristikten Qarajanbas kenishining samsaghan ottaryn kóresin. Beyne bir kókjiyekke shashyp tastaghan otty monshaqtar siyaqty. Búlar Otpan taudyng basynan 150, 100, 80 shaqyrym qashyqtyqta ornalasqan.       

«Aday Ata-Otpan tau» ruhany tarihiy-mәdeny kesheni:

Aqsaray. Aday atamyzdyng Aqordasy. Aqsaray Aday atanyng segiz nemeresining qúrmetine arnalghan segiz bólmeden túrady. Búl bólmelerde elding eldigin úlyqtaytyn as-jiyn, elding eldik, últtyq mýddelerine baylanysty saliqaly kenester ótkiziledi  jәne búl sarayda ólkening ótken ómir tirshiligin beyneleytin tarihy múrajay bar. 

Ortalyq zalda Qazaqstan memleketining damu tarihyna arnalghan túraqty kórme (qazaq handyqtary, handar shejiresi, últ qaharmandary, qazirgi zaman beyneleri, últtyq rәmizder, tәuelsizdik kórinisteri, túnghysh preziydent – Elbasy turaly derekti kórinister) últtyq mәnermen bezendirilgen.

«Manghystau jәne jeti júrt» taqyrybyndaghy kórme zaly Manghystau tarihyna arnalyp, ol jerding arheologiyalyq saraptamasy, kartasy, maketter, artefaktter anyz-әngimelermen aiqyndalyp, tas dәuirinen osy kýnge deyin mekendegen halyqtar men taypalardyng tarihy, mәdeniyeti boyynsha jinaqtalghan mәlimetter jýielenip jasaqtalghan. Mysaly: Qazaqstan jerindegi taypalyq odaqtastar kartasy, jәne bizding eramyzgha deyingi Ý-111 ghasyrdaghy ejelgi saq taypalary jauyngerleri suretteri ilingen. 552-744 jyldary biylik qúrghan Týrik qaghanaty turaly derekter (Týrik imperiyasy kartasy, Noghay ordasy kartasy, «Qyrymnyng qyryq batyry» kitaby) kórsetilgen.

«Manghystau jәne Manghystaulyqtar» kórmesi Manghystaudan әrtýrli sebeptermen shet asyp ketken manghystaudyng bayyrghy túrghyndaryna jәne Manghystau ziyalylaryna arnalyp jasaqtaldy. Búl kórmede ótken jәne jana tarihtaghy ónegeli istermen ólkege, respublikagha belgili manghystaulyqtardyng ómir tarihy aiqyndaldy.

«Qol óner kórme zaly»: Búl zal qazaq qolónerining songhy ghasyrdaghy damu satylary men býgingi kýnge arnalghan. Búl zaldaghy vitrinada ólke jerinde óte ertede salynyp, kýni býginge deyin saqtalghan kóne tarihi-arhiytekturalyq esketkishterdi salghan esimi elge keninen mәlim manghystaulyq tamshy sheberler turaly derekter kórsetilgen.

Ólke jerindegi islam kórme zaly. Manghystau elimizdegi tarihy eskertkishterding 70 payyzy ornalasqan Qazaqstan Respublikasyna belgili әuliyeli – kiyeli meken. Búl jerde әsirese jer asty meshitteri kóptep kezdesedi. Búl kórme zaly Manghystaudaghy islam dinining taralu tarihyna arnalghan. Osyghan baylanysty búl kórmede din taratu ortalyghy bolghan jer asty meshitter kartasy, artefakttar, diny qayratkerler turaly mәlimetter jәne songhy ghylymiy-zertteu júmystar nәtiyjelerine negizdelgen tarihy tújyrymdar oryn aldy.

«Ana kelbet» eskertkishi. Aday Atanyng júbayy barlyq analardyng obrazy. Jýzinde aidyn, jýreginde kýnning sureti órnektelgen. Búl ananyng jýzi aiday jarqyn, jýregi kýndey ystyq degen maghynany bildiredi. Kókiregining túsynda úshyp bara jatqan eki qyran qústyng sureti beynelengen. Búl ananyng qúrsaghynan shyqqan eki balasy Qúdayke men Kelimberdi. Analar ýiding iyesi. Sol sebepti «Ana kelbeti» eskertkishi Aday atamyzdyng Aqordasy – Aqsaraydyng janyna ornalasqan. Biyiktigi 15 metr.

362 baspaldaq. Kiyeli Manghystauda meken etken 362 әuliyening ruhyna arnalghan 362 baspaldaq Aksaray men Aday Ata kesenesin jalghastyrady. Jer-Ananyng qoynauyna tәn jerlengen әuliyelerding ruhy Otpan taudyng basyna kelip, osy baspaldaqpen jýrip ótken jangha shapaghaty tiyedi degen tilekpen yrymdap salynghan.

Aday Ata kesenesi.  Aday Ata kesenesi Qaratau jotalarynyng eng biyik shoqysy (Baltyq tenizi dengeyinen 532 metr biyik) Otpan tauda ornalasqan. Kesenening biyiktigi kýmbez nayzasynyng úshyna deyin 37 metr. Resey respublikasynda jasalghan kýmbezder arqauy altynmen shayylghan. Aday Atanyng eki qaptalyndaghy-eki balasy Qúdayke men Kelimberdi atamyzdyng qúrmetine arnalghan kesenesi.

Aday Ata elining El tanbasy. Qalqannyng fonynda aiqastyrylyp salynghan. Nayza men qylysh, ortasynda býkil el biletin atauy «Jebe» delinetin Aday tanba. Búl tanba úshtary birikken ýsh syzyqshalardan túrady jәne ol sadaq oghynyng úshyn beyneleydi.  Búl Erliktin, Eldiktin, Birlikting belgisi. Aday tanba Ýsh jýzding basynyng birikken kýshimen, kók nayzanyng úshymen ghana jauyndy jenip jerindi qorghay alasyn, «ýsh jýzding basy birikse alynbaytyn qamal joq, tәuelsizdikting tiregi-ýsh jýzding basynyng birligi» degen maghynany bildiredi.

Adaydyng Jebe tanbasy (strela, strelka) baghyt-baghdar, jol kórsetip býkil әlem elderinin  kez-kelgen jerinde túr. Búl Atam Qazaqtyng qarashanyraghynyng iyesi Adaylardyng «avtorlyq» qúqy.

Kókbóri. Týrki halyqtarynyng simvoly. Erte zamanda atalarymyz kókjal qasqyrdy pir tútqan. Sebebi ol qanday qiynshylyqqa da tózimdi, ózining jaularynan da, tabighattyng dýley kýshinen de qorghana alatyn kýshti, qolgha ýiretuge kónbeytin, tughan jerinen basy aughan jaqqa ketpeytin jәne óz úyalastaryn syrtqy jaugha bermeytin, qyzyl kitapqa enbegen, sany kóbeymese, azaymaghan, erjýrek aqyldy da ailaker, kiyeli an. Atalarymyz Kókbórining boyyndaghy osy qasiyetterin óz úrpaghynyng bolmysynda boluyn qalap, balalaryna ýlgi tútqan. Sol sebepti ol býgin de halqymyzgha simvol bola alady. Kýni keshe tәuelsizdik alghan halqymyz batysymyzda Resey, shyghysymyzda Qytay, basqa da alpauyt elderding yqpalynda ketpey, ghasyrdan ghasyrgha saqtalghan tilin, últtyq ata salt-dәstýrin, óz bolmysyn, namysyn, mәdeniyetin saqtay bilui ýshin atalarymyz pir tútqan osy Kókbórining ruhynan nәr alsyn degen maqsatta salynghan.

Qazaq shejiresi men býkil tarihy derekter Kókbórini Alshynnyng (Alashtyn) laqap aty ekendigin aitady. Týrikting týp qazyghy, yaghny qarashanyraghynyng iyesi Qazaq, Alshyn-Kókbóri ekendigin Sýiinbay Aronúly atamyz:

«Bórili mening bayraghym,

Bórili – bayraq kóterse,

Qozady qay-qaydaghym», - dep jyrlaghan.

 

 «1. Shynghys qaghannyng tegi. Tәniri baqytty etip jaratqan Bórte Bóri zayyby Maral súlumen birge talay teniz-dariyany keship kelip, Onyn ózeni bas alghan Búrhan-qaldún tauyn túraq etken kezde, Batshaghan degen bir úl tuady» («Múnaldyng qúpiya shejiresi» 26 bet). Sonda Bórte Bóri degenimiz, Alshyn-Kókbórining úrpaghy Bórte degen maghyna da qoldanylghan.  Bórte óz aty, Bóri tegi bolyp tabylady. Al, «talay teniz-dariyany keship kelip» degeninen, olardyng ol jerge Kaspiy-Aral ónirinen qonys audaryp barghanyn da baghamdaugha bolady.  Barlyq tarihshylardyng qaperlerine bererim, eger kimde – kim  ózin shyn tarihshymyn dep esepter bolsa búl jaghdaygha әdil baghasyn berip moyyndaugha tiyis.

Úran oty. Erte zamanda elge jau shapqanda, keng baytaq Manghystaudy ru-ru bolyp jaylap jatqan halyqtyng basyn jinau ýshin Otpan taudyng basynda Úran otyn jaqqan. Sýitip Aday halqy birigip elin, jerin jaudan qorghap qalghan. Otpan taudyng basynan jaqqan alau ot sonau Ýstirting ýstinen kórinedi eken. Qazir búl jerde jyl sayyn Manghystau halqynyng ejelden kele jatqan jyl basy 14 nauryz-Amal kýni sadaqa berilip, nauryzdyng 13-nen 14-ine qaraghan týni birliktin, dostyqtyn, tirligimiz ben namysymyzdyn, últtyq tәuelsizdigimiz jolyndaghy әr jylghy jenisimizding mәngilik oty jaghylady. Ot jaghu rәsimine ólkede enbek etip ómir sýrip jatqan on eki ata Bayúlynyng (Kishi jýz) ókilderi, Úly Jýz ben Orta Jýzding de ólkemizge belgili ziyaly aqsaqaldary qatysady. Solardyng qolynan ótken fakel eng sonynda Aday Atanyng segiz nemeresining úrpaqtarynyng qolymen jaghylady. 2008 jyly Qúdayke atanyng ýlken úly Qosay atanyn,  2009 jyly Tәzike ata úrpaqtarynyng aqsaqalyna Úran otyn jaghu rәsimi berilse, 2010 jyly Kelimberdi atanyng ýlken balasy Qúnanorys atanyn, 2011 jyly Aqpan atanyng úrpaqtaryna jýkteldi. Taghy da este saqtaytyn nәrse, Otpan taudyng basynda qorghan bolghan. Sol qorghanda jyl on eki ay boyy sarbazdar ómir sýrip, kýzette bolghan. Qajetti uaqytynda ot jaghu ýshin qorghandardyng birinde qúrghaq aghash-otyn (sekseuil, t.b.) saqtalghan. Búghan kuә Aday Ata irgetasynyng terendigi 7 metrlik irgetasty qazu kezinde astynan óte eskirip, jinishkergen attyng sulyghy, t.b. shyqqan.

Batyrlar alany. Kókbóri, Batyrlar alany, Bahadur batyr eskertkishi, Tu tóbe aralyghyna salynghan arnayy baspaldaq joldyng eki jaghyna Manghystau jerin qorghaghan Aday taypasy batyrlarynyn, Kishi jýz, Úly jýz ben Orta jýzding tarihta qalghan ataqty halyq batyrlarynyng eskertkish mýsini nemese aty-jóni jәne ómir sýrgen uaqyty kórsetilgen eskertkish taqtalary ornatylady dep josparlanghan. Maqsat Kaspiyden Altaygha, Oral tauynan Aralgha deyin sozylghan úlan baytaq Qazaq jerin qorghaghan batyr atalarymyzdyng aspan astyndaghy múrajayyn ashyp, jastarymyzdy patriottyq sezimge, últjandylyqqa, imandylyqqa, batyrlyqqa, erlikke tәrbiyeleu.

Tu tóbe. Tәuelsizdigimizding kórinisi. Resmy sayasiy-mәdeny sharalar úiymdastyru kezinde Qazaqstan Respublikasynyng tuy ilinetin arnayy oryn. Tu túghyrdyng biyiktigi 20 metr shamasynda. Sonymen qatar bolashaqta Bahadur batyr eskertkishin ornatu josparlanghan. Búl – qazaqtyng jerin qorghaghan, Alataugha deyin baryp, Sayramdy ýsh ainalghan Aday ata úrpaghy batyrlaryna arnalghan eskertkish statuya. (Derekkózge «Otpan» kәsiporny diyrektorynyng orynbasary Daniyar Aralbayúlynyng  «Otpan» tau jornalyna jariyalanghan maqalasy paydalanyldy. «Atameken -2012» 11-13 better).

Ár adamnyng eng jaqyn pir tútary - ózining әkesi men sheshesi. Tal besikte jatqan sәbiyding alghash ret anasynyn, keyde әkesining terbete otyryp, balasyn tynyshtandyru ýshin aitqan syrly әni men jyrynan әke-sheshesine, bolashaq ómirge degen qúshtarlyghy oyansa, óse kele ol ata-anasyn, óz shanyraghyn, tughan-tuysqanyn qúrmet tútu, sýn arqyly qandas halqyna, tughan jerine, Otanyna degen sýiispenshiligi tuyndaydy. Ózining ruyn, ata-babasyn bilip, zertteu arqyly, ózge qandastarynyng tarihyn bilip, týp tamyry Qazaq degen kiyeli atadan taraghanyn sezinedi. Al, Aday Ata, Aday ol úrpaghynyng atasy. Otpan tau, ol – ata-babalarymyzdyng ayaghy, túlparlarynyng túyaghy tiygen jer. Batyrlarymyz ben biylerimizding basyn qosyp, aqyldasyp, elding taghdyryn sheshetin sheshimder qabyldaghan jer. Atalarymyz osy jerde elding amandyghyna sadaqa berip, Alladan úrpaqtaryna saulyq tilep, alys jolgha attandyryp otyrghan jer. El shetine jau shapqanda, tughan jerin qorghau ýshin atoy salyp, Úran otyn jaqqan jer. Mine, osy tarihy kiyeli jerdi, qazaq elining batys ónirindegi eng biyik jeri bolyp sanalatyn Otpan taudy ózimizding Pir tútatyn kiyeli jerge ainaldyru. Onyng basynda jyl sayyn tirliktin, birliktin, ruhtyn, tәuelsizdik pen bostandyqtyng Úran otyn jaghu. Sol arqyly jastarymyzdy imandylyqqa, últjandylyqqa, otansýigishtikke tәrbiyeleu, olardyng ózderining ótken ómir tarihy men ata-babalar ruhyna degen sýiispenshiligin oyatu, týpting týbinde tәuelsiz Qazaqstannyng últtyq iydeologiyasyn damytugha óz ýlesin qosu.

Qazaqta, onyng ishinde osy ólkede býgingi kýnge deyin saqtalghan kiyeli salt-dәstýr, ol kenje bala әke-sheshesining qolynda qalyp, olardy óle-ólgenshe baghyp-qaghady. Búl sonau yqylym zamannan beri mýltiksiz oryndalyp kele jatqan ata zan. Aghalary ata-anasynyng rizashylyghymen enshisin alyp, otau shyghyp óz aldyna ýy bolady. Al kenje bala «qara shanyraqta» qalady. Biraq ýlken agha, apalary «qara shanyraqqa» kelip (ata-anasyna kórisip, syi-siyapatyn kórsetip), kómektesip, bolashaq tuysqandyq birlesken ómir turaly aqyldasyp, sheshim qabyldap otyrghan. Eger búl salt-dәstýrdi býkil qazaq eline tanatyn bolsaq, onda Aday ata úrpaghy jaylaghan 362 әuliyeli kiyeli Manqystau ólkesi qazaqtyng qara shanyraghy bolyp shyghady. Sebebi, Atam Qazaqtyng rulyq shejire deregi boyynsha Qazaqtyng  Ýsh Jýzining (Úly Jýz-Aq Arys, Orta Jýz-Jan Arys, Kishi Jýz-Bek Arys) kishisi Kishi Jýz (25 tanbaly). Kishi Jýz – Alshynnyng ýlkeni  alty ata Álim (6 tanbaly), odan keyin Jetiru (Jeti tanbaly), kenjesi on eki ata Bayúly (12 tanbaly). Bayúlynyng ýlkeni Alasha, kenjesi-Aday. Kishi Jýz jerining eng biyik jeri Otpan tau. Otpan taudyng basyna Ýsh Jýzding jaysandary jinalsa, ata-baba aruaghyna sadaqa berilip, qúran oqylsa, elding eldigi, birligi, bolashaq taghdyry turaly Aqsarayda kenes qúryp aqyldasyp, tirliktin, birliktin, tәuelsizdik pen bostandyqtyn, irilik pen úlylyqtyng Úran otyn jaghyp, kókirekterine jiger men qayrat, eldik pen erlikke degen úmtylys sezimin ornatyp, óz tughan jerlerine qaytsa, atalar ruhynan alghan әserdi qazaqtyng keng baytaq eline taratsa degen úly maqsatta osy Otpan taudyng basyna Qazaqtyng bir tuar «atpal azamattary» Sabyr Aday, Svetqaly Núrjan, Ermúhan Medaghúl, Yrza Ongharbaylar bastaghan bir top Aday ata úrpaqtarynyng úsynysymen jәne býkil Manghystau halqynyng qoldauymen Aday atagha arnap «Aday Ata-Otpan tau» etnografiyalyq ruhaniy-mәdeny eskertkish –  kesheni salyndy. Keshenning avtory – belgili qogham qayratkeri, kórnekti aqyn, Sabyr Sherkeshbayúly Aday.

Qúrylys 2005 jyly 10-qazanda bastalyp, 2007 jyly qazan aiynyng 24-júldyzy kýni ashylu rәsimi úiymdastyryldy. Ruhany tarihiy-mәdeny keshenning ashylu saltanatyna 500 aghash ýy tigilip, Qazaqstan jәne basqa da tәuelsiz respublikalardan 50 mynday adam qatysty. Bәige, últtyq týrli sporttyq jarystar jәne aqyndar aitysy, jazba-aqyndar mýshәirasy basqa da óner sayystary úiymdastyryldy.

«Aday Ata – Otpan tau» ruhany tarihiy-mәdeny kesheni-keng baytaq Qazaq jerindegi últtyq iydelogiyamyzdy qalyptastyru jәne ony damytu maqsatynda salynghan kiyeli oryndardyng biri jәne onyng 362 әuliyeli Manghystau jerindegi temirqazyghy ispetti.     

Jәne sonymen qatar, «Aday Ata-Otpan tau» kesenesi  úlanghayyr qazaq dalasynyng batys shekarasyn tolyqtay bekemdep túr, - dep batyl aita alamyz. «Jaman aitpay, jaqsy joq» dep,  Úly Atalarymyz aityp ketkendey el basyna kýn tuar jaghday bolsa, býkil Manghystaulyqtardyng Otpan taudan tabylary sózsiz. Osy jerde Manghystaulyqtardyn  Qazaq dalasynyng shekara aimaqtaryn bekemdep jatqan Janys baba, Bәidibek ata, Qobylandy batyr kesenelerining qatarynan tabylghanyna rizashylyghymdy bildire ketkendi de jón kórip otyrmyn. Meninshe, úlanghayyr qazaq dalasynyng barlyq shekara aimaghynda (әsirese soltýstikte) Atalarymyzdyng osynday keseneleri sap týzese núr ýstine núr bolghan bolar edi.

Otpan (Ot Man) – Ot, an, pan (Man) degen birikken sózderden túrady. Sóz týbiri – Ot.  Búl atau eng alghashqy ot jaqqan jәne osy úghymdy  dýniyege әkelgen atamyzdyng esimi, yaghny Ottyng avtory. Ot – Adtardyn, yaghny býgingishe aitqanda Adaylardyng laqap aty. Ejelgi jazbalarda, tipti myna jaqyn kórshi orys  elinde kýni býginde de Adaydy – Odoy, Uodoy, Odoyt dep jazyp jýr. Ad-Od, At-Ot ekeui de bir qaynardan. Shyndyghynda da, sóz týsingen adamgha Atalarymyzdyng ilki tór  Manqystaudaghy Qarataudyn  eng biyik shynyna atasynyng atyn qoymay basqasha atauy mýmkin de emes qoy.   Búl qaghida qazaqtyng sóz jasau jýiesine de tolyqtay sәikes keledi.

An - Ana. Ózderiniz kórip otyrghanday, Ananyng sóz týbiri An. Eki ret qaytalanghan An degen sózden Ana úghymy shyghyp túr. Demek, An bәrining anasy, yaghny bar tirshilik iyelerining bastauy.

An  - osy týbirden tuyndaghan Man bәrining atasy.

An – Pan (pana). Ottyn  tikeley maghynasy Adam balasyn suyqtan qorghaytyn  qorghany (panasy). Pana sózi osyghan sәikes yssydan qorghaytyn qólenke, jauynnan qorghaytyn shatyr, jelden (dauyldan) qorghaytyn yqtasyn t.t. bolyp qoldanyla beredi.

Maghynasy, Aday atanyng jaqqan oty úrpaghynyng panasy. Otpan tau atauynyn  tikeley maghynasy osy.

Otpan – Ot Manúly (Adman) atamyzdyng alghashqy ot jaqqan jeri. Sodan beri qanshama myndaghan jyldar ótse de úrpaqtary sol otty әli sóndirmey  jaghyp kelemiz. Atalarymyz kezinde ózderin Kýn (Ghún) dep atap, kýnge, otqa (sol arqyly Ad atasyna) tabynyp, úrpaqtaryna «Shyraghyng sónbesin» dep batasyn berse, astyng (dastarhannyn) batasyn jasaghanda, ata-analarymyzdyng nemese ómirden ótken ózge tughan-tuysqandarymyzdyng aruaghyna arnap «Mingening pyraq, jaqqanyng shyraq bolsyn» dep jatamyz. Sonymen qatar,  әuliye-atalarymyzdyng basyna baryp ziyarat jasaghanymyzda  shyraq jaghatynymyzdyng da syry osy. Búl bizding úly atalarymyzdyng aruaghyna «Ata razy bol, biz siz jaqqan otty sóndirgen joqpyz» degenimiz bolyp tabylady. Ata jaqqan otty sóndirgenimiz, Atalar zamanynyng aqyry boldy degendi bildiredi. Atalarymyzdyng auyzdarynan tastamaytyn «Aqyrzamany» osy. Atalarymyz osynshama ýlken auqymdaghy, yaghny 70 000 jylghy  shejireni bar-joghy Man, Adam, Aday Ata, Atam zaman jәne Aqyrzaman degen 5-6 auyz sózge syighyzghan. Atam Qazaq óz tarihyn bir auyz sózben osylay jazghan.

Býkil qazaqtyng Otan degen sózining (úghymynyn) bastau alghan jeri de, eli de osy. Myna soltýstiktegi kórshimizding Rodinasy da (ózderiniz kórip otyrghanday sóz týbiri Od (Ot), ary qaray Rod, rodnye, rodiyteli,  Rodinasy) osy bizdermiz. Jalghyz ghana aiyby, olardyng qazirgi úrpaqtarynyng ony moyyndaugha sanalary, yaghny aqyldary men bilimderi jetpey keledi. Qúrmetti Oqyrman! Eske ústa! Sóz týbiri (óz týbi, yaghny sózding atasy) eshqashan janylysyp kórgen emes. Janylysatyn adamdardyng sanasy, yaghny aqyly men bilimderining dengeyi ghana.

Tarih taghlymy:  Býkil qazaq balasyna Aqyrzamandy boldyrmau ýshin Adam (Aday) Ata jaqqan ottyng óshuine jol berilmeu kerek. Alayda qazirgi úrpaq, Atalar jaqqan otty (mysaly, tughan kýnderinde toy iyesi qansha jasta bolsa, sonsha shyraq jaghyp) ózderi ýrlep sóndirip jýr. Qazirgi úrpaqtyng keybireulerining myna ómirde joldary bolmay jýrgenderining basty sebebi osynda jatqanyna aqyl-esi týzu qazaq balasy menimen daulasa qoymas dep oilaymyn. Qazaq balasyna Ata jolynan auytqugha bolmaydy.

Osy orayda sóz reti kelgesin Otpan tau – Aday Ata kesenesine baylanysty óz úsynysymdy da bildire keteyin: Barshamyzgha belgili Atam Qazaqtyng rulyq tanbasyn – qazaq rularynyng jeke kuәligi dese de bolady.

Shynghyshan qaghanatynyng bas tanbasy (gerbi) "Til tanba» bolghan. Búl tanba býgingi Mongholiyadaghy Shynghyshannyng tughan jeri Avargadadaghy Shynghyshangha arnalghan "obeliskige" salynghan.  Búl "Til tanbaly Adaylardyn», yaghny Adam Atanyng qarashanyraq iyeleri Adaylardyn  bas tanbasy.

"Aram menen adaldy

Ayyrghan bizge Qúrandy

Qúrandy bergen Qúdaydy.

"Til tanbaly" Aday ek

Áulie Beket úrandy" Búl әigili jyrau Núrym Shyrshyghúlynyng (1831–1908)  tolghauynan ýzindi.

Áygili "Syrym batyr" dastanynda:

"Til tanbaly" Adaydan

Ataghozy batyr bar" degen joldar bar.

 

 «Bolghaly Alshyn — Alshyn

Aday qorghan,

Qanatyn Qaz edik qoy qatar kergen.

«Súr jebe», «Til tanbaly»

Bayraghymdy

Jenispen jelbiretip Atam kelgen» (Sabyr Aday).

 

Manghystaulyq shejireshi Jetibay Jylqyshiyevting (1940-2015) baspadan 1998 jyly jaryq kórgen  «Til tanbaly Adaydyng aqyndary» atty jinaghy bar.

 

«Til tanbaly Adaydyng aqyndary» atanyp, týp-túqiyanynan dilmarlyghymen, sheshendigimen daralanyp, Tәnirden ózgeshe syy alghan jyrau babalardyng esim-soylary tómende keltirilgen: Abyl Tileuúly Ótembettegi (1777-1864), Qalniyaz Shopyqúly, Núrym Shyrshyghúlúly (1831-1908),  Qashaghan Kýrjimanúly (1841-1929), Aqtan Kereyúly (1850-1912), Aralbay Ongharbekúly (1857-1918), Ómir Qaraúly (1856-1918), Óskimbay Qalmambetúly (1860-1925), Izbas Esimúly (1870-1930), Sәttighúl Janghabylúly (1876-1966), Bәiimbet Teleuúly (1876-1931), Kóken Tólepbergenúly (1882-1970), Týite ahun Ótesbayúly (1882-1937). Búl tizbek kýni býginge deyin setinemey, sógilmey, Qúdaydyng shynayy dinin uaghyzdaytyn, osy taqyrypty Temirqazyq etip alghan «altyn tizbek», asyl kósh. Qazir qansha zertteseng de sarqylmaytyn dýniye, qansha qazsang da, tausylmaytyn qazyna». (Múhit TÓLEGEN).

 

 “Núraly hannyng túsynda, til tanbaly Aday elinde, ózi batyr, ózi by Ataqozy degen bolghan eken» (Tarihshy, múra jinaushy, jazushy Jaysang Aqbay  «Eren Er-Syrym» 2002).

 

 «Manghystauda tanba ózge malgha emes, tek jylqygha ghana basylatyn belgi. Mәselen jolaushylap kele jatqan adam qay rudan ekendigi mingen atynyng tanbasynan belgili bolghan. Adaylar jylqysyna rulyq til («Sh») tanbasyn basqan. Múnday tanbalar eshuaqytta óshpeytin iz qaldyrghan». Efiymenko P., 1-iyridicheskie znaki. Jurnal ministerstvo narodnogo prosvesheniya, ch. 1HHÝ1. SPb., 1874, №11,12; Fiyelistrup F. Str.97.

 

Shynghyshannyng tanbasy – Adaydyng til tanbasy. Búnday tanbalardy Manghystaudyng Qoshqar Ata, Dónghara qauymy, Shopan ata, Kýieu tam, Oghlandy, Eski Beyneu qauymy, Janaózen qalasynan týrikmen eline qaray jýz shaqyrym jerdegi Ojabay ata qauymynan jәne t.b. kóptegen qorymdardan kóruge bolady.

Osy jerde airyqsha toqtalyp, erekshe atap ótetin  jaghday, jalpy biz Adam degen atty eng birinshi tilimiz shyghyp sóilegen kezden bastap alghanymyz eshqanday daugha jatpasa kerek. Demek, eng birinshi bolyp Adam ata men Aua ananyng tili shyqty. Qaz Adaylardyng «Til tanbaly Adaylar», Qas by (Kaspiy) dep atalularynan Adam atanyng qarashanyraghynyng iyesi kimder ekendigi aiqyn kórinedi.

San myndaghan jyldar boyy býkil әlemdi biylegen qaghandardyng bas tanbasy «Til tanba» bolghan. Ony ekinshi balama ataumen Qas by dep te ataghan. Býgingi Kaspiy (Qas bi) tenizining atauy da, batys eli tarihshylarynyng bizding atalarymyzdy «yazychnikiy» dep ataulary osy aitqanymyzdyng aiday aighaghy.

 «Yazychniyk» demekshi, búl sózding týbiri Yazyk, qazaqsha audarmasy til. Shyndyghyna kelgende Yazyk degen sózding ózi de taza qazaq sózi. Búl sózding týpki atauy Iazyq (orys tilinde «Ia» degen eki dybystyng ornyna «ya» degen bir dybys qoldanylady), yaghny Azyq, búl býgingi qazaqtyn, yaghny qazyq júrttyng kóptegen  balama ataularynyng biri.

Sebebi, Iazyq degenimizdegi «IY» Adam Atanyng balasy (úrpaghy)  degendi bildirse, Ia (IYә) – búl Shynghys qaghan shyqqan Qiyan (Qiyat) ruynyng sóz týbiri, «Az» - Az (Áz әuliye), al «Yq» degenimiz sudyng sinoniymi. Mysaly, Jayyq (jay aghatyn su), qayyq (su kebisi, ejelde kebis «qay» dep atalghan), qúdyq (qút su, yaghny mikrobsyz taza su) t.t.

«Úlym dýniyege kelgennen beri, osy bir qús shyqylyqtap ketpey qoydy dep, qara tasty qaytara jaryp kórgende, «hasbiy» (Qas by M.Q.)  tanba shyghady. Esukey batyr әlgi tanbany ýiine әkelip, arsha-qola tútatyp, ony asa qasterlep, alastap otyrghan sәtte, bayaghy qús úshyp kelip, shanyraqqa qonady da «Shynghys, Shynghys» dep shyqylyqtaydy.

...Shynghys qaghannyng tәnirge tәn mәrtebeli, әulie atanyp, úly qaghanattyng «Has biy» tanbasyna iyelik etken mәnisi osylay eken.

Qas biy  (Kaspiy M.Q.) tanba – Shynghys qaghanatynyng belgi-móri» (Luvsandanzan «Altyn shejire» Almaty-2009. 23-24 better).    

Demek, Kaspiy tenizi Qaz Adaylardyng laqap aty. Eng alghash tili shyghyp sóilegender, mynau on segiz myng ghalamgha, ondaghy barlyq qúbylystargha at qoyghandar osy bizding atalarymyz. Tenizding atauy sondyqtan Qas by dep atalghan. Qaz eli – býkil әlem elderi mәdeniyetining eng biyik shyny. Olar býkil әlem mәdeniyeti sayysynan bәige alghandar. Soghan sәikes «Qas» sózi de  kez-kelgen úghymnyng eng biyik shyny.  Qazaqtyng Qas Saq, Qas aqyn, Qas batyr, Qas mergen, Qas súlu, Qas sheshen, Qas túlpar,  Qas jýirik, Qas dýldil, Qas qaghym, Qas qyr (biyiktik), Qasiyet, Qas jaqsy, Qas sheberleri osy tújyrymymyzdyng aiday aighaghy.

 

Sol ýshinde aspanda úshatyn eng qasiyetti kiyeli qústargha Aqqu, Qaz dep úly atalarymyzdyng esimderi qoyylghan. «Aqqu menen Qaz egiz, Aday menen Taz egizding de» syry osy.

 

 «1206 jyly Shynghyshan qaghanatynyng el tanbasynda «Kókte Tәnir, jerde qaghan bar. Álem iyesining tanba móri» dep jazylghan (Erenjen Hara-Davan, Chirgis – haan kak polkovodes y ego naslediye. Almaty 1991, 19 bet). Qaghan taza qazaq sózi, tolyq maghynasy Qaghan barlyq handardyng aghasy degen sóz. Han býkil  bir elding aghasy degendi bildirse, Q-agha-n degenimizde Han syrtynda qalyp AGhA sózi ortagha auysqan.  Bizge jetken úly shejirede tek qana qazaqtan shyghyp әlemdi biylegen úly kósemder ghana qaghan atyn iyemdengen.  Býkil әlem tarihynyng birde-bir elinde, qazaqtan basqa biyleushisin qaghan dep ataghan memleket bolyp kórgen emes. Mysaly, Úly Alash qaghan, Qazaq qaghan, Ógiz (Oghyz) qaghan, Tony kók Bilge qaghan, Búmyn kaghan, Kýltegin qaghan, Shynghys qaghan t.t. Yaghny qaghan degen sóz býkil әlemge biylik jýrgizetin úly han, handardyng aghasy, yaghny eng jogharghy әmirshi degendi bildirgen. Búl jóninde Ábilghazy: «Qaghannyng mәnisi mynau. Kim de kimning ghizzaty jәne dәuleti handyq mәrtebesinen artyq bolsa, әmirler men halyq ony qaqan  der jәne kimning mәrtebesi qaqannan  joghary bolsa ony qaghan der. Qaghannan joghary mәrtebe, qúrmet bolmas» deydi. (Týrik shejiresi 110 bet).

Tanbalardyng úqsastyghy ru-taypalardyng tuys ekendigin bildiredi. Taraq tanbaly bes taypanyng (tóre, jalayyr, tólengit, taraqty-tabyn, taraqtynyng ózi)  jәne Múhtar Maghauin aghamyz aitqanday "dini bir ýshem bitik" tanbalardyng týp atauy bar. Ol "Til". Osy kórsetilgen ýsh tanbanyng da pishinderi bir-birine óte úqsas. "Til tanbanyn" qanday bolatynyn bilging kelse, Tilindi shygharyp ainagha qarasang jarap jatyr.

Mәshhýr Jýsipting «Qazaq shejiresindegi»: «Tóre joqta Taraqty tóre bolugha jaraydy», – degen de sózining syry osy.

 «Til tanbalylardyn» qarashanyraghynyng iyesi býgingi Manghystaulyq Adaylar. Búl daugha da, kýmәngha da  jatpaydy. Búghan dau aitushylar tabylyp jatsa, onda olardyng Ata tarihtan (rulyq shejireden) jәne atam qazaqtyng sóz jasau qaghidasynan habarynyng bolmaghany, yaghny oghan sanalarynyng (aqyly men bilimderinin) jetpegeni.

Manghystaulyq Adaylardyng birneshe tanbasy bar. Olardyng negizgileri "Til" (Ejelgi shejirelerding bәrinde "Til tanbaly Adaylar" delinedi), "Shanyraq" (ishine kres salynghan dóngelek, búl tanba Manghystauda birneshe jerde bar), "Sadaq", "Jebe" jәne  "Sadaq tartyp túrghan salt atty". Búlay bolatyny, olar osy úghymdardyng bәrining "avtory" degen sóz.  

 

 «Adaylardyng onnan asa tanbasy bar. Solardyng ishinde beyit basyndaghy qúlpytastarda eng kóp kezdesetinderi myna ýsh tanba:  (jebening úshtary). Búlar tek qana Aday tanba emes, Oghyz tanba dep te atalady. Aldynghy ekeuining úsh jaghy әr jaqqa qaratylyp qoyyla beredi» (T.S.Dosanov «Runika qúpiyasy» Almaty-2009. 72 bet).  

 

 «Kók týrik halqynyn  biyleushileri-aspan týrikteri  gyadie, ily adie (a-de, adye, ahi, ediyz) rularynyng ókilderi bolyp tabylady. Ru tanbasy   — a-de (Zuev Yu.A. Tamgy loshadey iz vassalinyh knyajestv. 1960, Trudy IIAE Kaz.SSR. T. 8. S.132), eski qazaq ruynyng eki tanbasynan qúrylghan aday:  Dosanov T. «Tayna runikiy». Almaty. 2009. S. 68). Tómengi tanba Álemdik Tau men ózen beynesin kórsetedi, ózen bastau alady. Adaylyqtar ózining negizgi tanbalaryn, qabir tasyna salynghan әrtýrli grafikalyq núsqalaryn Sadaq-Oq-Luk-Strela dep ataydy, jogharghy tanbany naqty beyneleu. Búl belgi Yay tamga — Luk tamga degen atpen belgili. Yay tanbasy -Álemdik Tau, sәikesinshe Jәi-Nayzaghay (qazaq tilinde) -Su IYesining basty qaruy (Janbyr) Aspan Qúsy Qazaq degendi bildiredi.  Sondyqtan Aday ruynyng tanbasy - Su iyesining nemese Aspan Qúsy Qazaq Anasynyng grafikalyq kody» (Ál-Faraby atyndaghy QazMU-ning dosenti, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Amanqos Mektep-tegi).

 

Tanba demekshi, búl oqigha sonau bir baghzy zamanda Manghystauda bolghan eken. Manghystaugha kelip ketken jeti júrttyng biri bolsa kerek, jerge talasypty. Jana kelgen songhy «qonaq» ózderining janadan salynghan beyitteri men qúlpytastaryn kuәlikke tartypty. Sonda qazaqtyng qariyasy sol qorymnan úshtary ghana qyltiyp túrghan birneshe qúlpytastyng bireuin qazdyryp,  qúlpytastyng tómengi jaghyndaghy Adaydyng «til tanbasyn» kórsetkende, daulasushylar dau-damaysyz ólkeni bosatqan eken.

Manghystaudaghy myndaghan ejelgi qorymdardaghy, milliondaghan beyitterding basyndaghy qoytastar men qúlpytastardyng barlyghynda derlik Adaydyng tanbalary bederlengen. Keybireulerinde tanbamen birge aty-jóni, ruy jәne naqyl sózder jazylghan. Mysaly, Seysem ata qorymyndaghy bir qúlpytasta «Bizde sizdey bolghanbyz» dep adamdardy menmensinu men dandaysudan saqtandyratyn jazba bar. Qazirgi biylik basyndaghylar men «qaltalylardy» sol qauymgha jyl sayyn «is-sapargha» jiberip túrsa ghoy, shirkin! Basym kópshiliginde tek qana tanbanyng qúr ózi salynghan. Demek, ejelde úly atalarymyz ata-babalary men tughan tuysqandarynyng beyitine qúlpytas ornatyp oghan mindetti týrde ózderining rulyq tanbasyn salatyn bolghan. Al, rulyq tanba degenimiz olardyng ata-tegi, býgingishe aitqanda familiyasy. Qazaqta búl kýni býginde de solay týsiniledi. Mysaly, men bireuge Ata tegimdi auyzben aitudyng ornyna «Til» nemese «Jebe» tanbamdy kórsetsem, kez-kelgen qazaq balasy mening tegimning (ruymnyn) Aday ekenin týsingen bolar edi.

Al, endi qazirgi jaghdaygha oralar bolsaq, songhy beyitterding basyna bizder tanba saludy qoyyp, marqúm bolghan tuystarymyzdyng basyna qoyylghan qúlpytastaryna tek qana aty-jónin býgingi Kiril tanbasymen (kirilisa) jazyp jәne onyng qasyna traktorist bolsa traktordyn, kranovshik bolsa krannyn, shofer bolsa mashinanyn, soghysqa qatysqan bolsa orden men medalidardyn  suretin salyp  soghan mәz bolyp jýrmiz. Endi bir sәtke osynyng arty ne bolatynyna oy jýgirtip kórelikshi. Keleshekte kirilisa ózgerip, basqa tanbagha óter bolsaq,  40-50 jyldan keyin  bizding qazirgi qabir basyndaghy jazbalarymyzdy óz úrpaghymyzdan oqityn jan tabylmay, bizding qazirgi qúlpytastardaghy jazbalarymyzdy tek qana orystar oqityn bolady. Sebebi, olarda jazu  ózgeretin qauip joq. Búl jazbalar olargha myna jerdi bizdiki dep dau aitularyna tolyqtay negiz bolatyny sózsiz. Al, biz eger sol úly atalarymyzdyng qaghidasyn jalghastyryp qúlpytastargha tanba salar bolsaq, búl jerge eshkim eshqashanda daulasa almaghan bolar edi. Atalarymyz osyny ejelden-aq baghamdaghan. Al, biz bolsaq Úly Atalarymyzdyn  osy qarapayym qaghidasyn týsinuge de shamamyz (aqylymyz ben bilimimiz) jetpeude. Áytpese, tәuelsizdik alghanymyzgha shiyrek ghasyr shamasy bolsa da tegimizdi orys (ov, ev, Ivanov, Sidorov, Petrov), әkemizdi ebrey (ich, Robinovich) dep qújattarymyzgha toltyryp jazyp qoyar ma edik. Qújattarymyzdaghy aty-jónimizdi Ata saltymyzgha (Ata zanymyzgha) sәikestendirip, baqilyq bolghan ata-ana, tumalastarymyzdyng basyna qoyylatyn qúlpytasqa rulyq Tanbamyzdy saludy úmytpayyq.

Tarih taghlymy: Rulyq tanba túraqty, al jazu tanbalary ózgerip otyrady (Keleshek te taghy latyngha auysady, dep  jatyrmyz). Demek, qúlpytastargha rulyq tanbamyzdy saluymyz keler úrpaghymyz ýshin, mynau úlan ghayyr aimaqqa bizderding iyelik etip jәne ony  solargha qaldyrghanymyzdyng aiday aighaghy bolmaq.

 

Biylghy 2015 jyldyng 14 nauryzynda Aday Ata – Otpan tau kesheninde Adaydyng qarashanyraghy Múnal oshaqtyng iyeleri Múnaldardyng jyl boyy atqarghan iygi isterining kuәsi boldyq. Sizderge alghysymyz da, rizashylyghymyz da sheksiz. Men onyng bәrin qaytalap jatpaymyn. Ol jayly BAQ-tarda az jazylyp jatqan joq.

Kelesi jylghy Nauryz merekesin úiymdastyrudy mindeti Qosay atamyzdyng úrpaqtary óz moyyndaryna alyp otyr. Qosay atamyzdyng úrpaqtary Manghystauda Agha balasy delinip, asa úly iltipatpen qúrmetteledi. Sebebi, Qazaqta eng alghashqy «agha» degen qúrmetti ataudy iyemdegenderding biri osy atamyz. Sondyqtan olar ótken zamandarda, tipti Aday elinde kýni býginde de  agha balasy retinde ýlken qúrmetke iye. Alys sapargha shygharda, halyq mýddesi ýshin keleli is bastarda, jaugha attanarda Qosay ata úrpaghynan bata alu, qasyndaghy saparlas seriging Qosay ata úrpaghy bolsa jolyng bolady degen úghym sodan beri jalghasyp keledi. Áriyne, solay. Qasynda aghasy jýrse, inisi qor bolushy ma edi. Qazaqtyng «Aghasy bardyng jaghasy bar, inisi bardyng tynysy bar» degen maqalynyng avtory da osy Qosaylar.

Osy jerde nege búlay degen súraqtyng da jauabyn qysqasha bere keteyin. Ony anyqtau ýshin eshqashan janylysyp kórmegen sóz týbirine jýginemiz. Ózdering kórip otyrghanday Qosaydyng sóz týbiri Os (Jer óz osinde ainalady).  Búl bayaghy Núq payghambar zamanyndaghy topan sugha qaryq bolghan elding atauy. Sol elden tek qana Núq payghambardyng otbasy jәne Músylmandyqty moyyndaghan seksen otbasy kemege minip aman qalghan delinedi ejelgi anyzdarda. Núq payghambardyng tegi Qosay. Sol el týgeldey sugha qaryq bolyp, tek qana Núq payghambardyng kemesine mingen jandar aman qalyp, sol elge Núq payghambar songhy «Nýkteni» qoydy. Odan keyingi úrpaq Qosay Núq bolyp, al sóilemde Qos Nýkte bolyp jalghasyp ketti. Qos Nýkte - Qosay Núqtyng balama esimi. Qosay ruynyng qazaqtyng barlyq rularynyng qúramynda bolatyny, Qosaydan joldasyng bolsa jolyng bolady delinetini jәne olardyng agha balasy dep qúrmetteletinining syry osy.

 

 

Osy aitylghandardyng bәrin oy eleginen ótkize kele  Qosay Ata úrpaqtaryna mynaday úsynystardy jasaghandy jón kórdim:   

 

BIRINShI, últty últ, eldi el etip tәrbiyeleytin negizgi tetikterding biri «Tarihat» joly. Ata tarihty (shejireni)  bilgen úrpaqtyn  (eldin) әrqashan da býgini aiqyn, keleshegi jarqyn bolmaq.  «Atagha qarap úl óser, Anagha qarap qyz óser» degen qazaq maqalynyng syry osy. Jaqsysyn jalghastyryp, jaghymsyzynan qashuymyz qajet. Olar qúlaghan orgha (mysaly, ótken ghasyrdyng basyndaghy KSRO odaghyna mýshe bolyp  genosidke úshyrau) baryp, bizding de qúlauymyzdyng esh qajeti joq. Sondyqtan jyl boyy Ata tarihymyzdy (shejiremizdi) týgendeu ýshin, eng ýzdik, shynshyl tarihy materialdargha bәige jariyalau kerek. Bәigege qatysqan ýzdik tarihy enbekterdi jinaqtap, kitap etip shygharylsa.

 

EKINShI, 14 nauryz 2016 jyly Otpan taudaghy Qarashanyraq ghimaratynda tarihshy- ghalymdarymyzdyng qatysuymen ghylymy konferensiya ótkizilip, qorytyndysy BAQ-tarda jariyalansa. Kitaptyng prezentasiyasy osy jiynda jasalsa tipten jaqsy.       

 

ÝShINShI, qazirgi tanda Otpan taudaghy Aday Ata tarihiy-mәdeny keshenindegi Aday Ata kesenesine Adaydyng tek qana songhy «Jebe» tanbasy aishyqtalghan.  Jogharydaghy men keltirgen tarihy derekterdi basshylyqqa alyp kesenege Adaylardyng ejelgi tanbasy «Til tanbamyzdy da» aishyqtau qajet. Búl býkil әlem elderine bizding Adam Ata men Aua Ananyng qarashanyraq iyeleri ekendigimizdi aishyqtaytyn bolady.

 

TÓRTINShI, Aqsaraydaghy múrajaygha arnayy bólme, nemese búrysh jasaqtap onda Manghystaudyn  ejelgi qorymdaryndaghy Qazaqtyng tanbaly qúlpytastarynyng kóshirme-maketin (simay jatsa suretterin) ornalastyru qajet. Tanbamyzdy týgendeyik, aghayyn!

 

BESINShI, Otpan tauda kózining tirisinde halqyna qayausyz qyzmet etkendigi halyqpen tolyqtay moyyndalyp, ómirden ozghan Úly Túlghalardyng әuliye-qorymyn jasau kerek. Kesenedegi qúlpytasqa tek qana «Til» tanba tanbalanuy tiyis. Kesene kim bolyp tuylsang da, biraq ólgende  Ata dep әspetteletin asyl úl bolyp ólu kerek eken delinetindey bolsa tipti jaqsy.

Al, jaqynda Qazaqtyng әigili joryq jyrauy atanghan, aqyn jәne qol bastaghan batyr Qosay ata úrpaghy Qalniyaz jyrau Shopyqúly mýrdesining sonau Tәjik dalasynan Otpan taugha әkelinip jerlenui óte dúrys sheshim boldy. Búl rәsimning atam Qazaqtyng ejelgi salt-dәstýrine esh qayshylyghy joq. Aytuly úly túlghalardyng kóbi osylay jerlengen. Aday Ata kesenesi qasyna jerlenuge qúqyly eki adam bolsa, onyng biri osy Qalniyaz atamyz.

Qalniyaz atamyzdyng el aldyndaghy enbekterine qysqasha týsinik bere bolsam:

-  Tariyhqa jýginsek, Qalniyaz jyrau «Tektiden tughan tekti» úrpaq. Otpan tauda eng alghash ot jaghyp, oshaq pen mosygha óz esimin bergen Qosay Atamyzdyng tikeley úrpaghy.

- Qalniyaz jyrau Shopyqúly (1816–1902) aryny berige jalghaghan Atam Qazaqtyn  aituly shejireshisi, aituly  jyrauy. Qalniyaz atamyzdyng esimi «Qyrymnyng qyryq batyry» atalatyn batyrlyq jyrdy aitushylardyng biri retinde belgili bolghan. Aqynnyng biylermen kezdeskende aitqan tolghaulary  onyng aqpa-tókpe jyraulyghyn tanytady.

- Qalniyaz elining qamyn oilaghan batyr jәne aqyn. Ol Hiua jaulaushylaryna qarsy joryqtargha jәne 1870-80 jyldarghy patshalyq Reseyge qarsy kóteriliske qatysyp, sarbazdardy ólen-tolghaularymen erlikke ýndedi.  Qalniyazdyng «Er Qarmys» jyry, «Jaskelenmen aitysy», «Kótibar bóten kisim be?»,  «Sýgir batyrgha aitqany», «Batyrda Baluaniyaz, Qarmysy bar» t.b. ólen, tolghaulary el arasynda keninen tanymal. Qalniyaz jyrlary halyq taghdyry, eldi, jerdi qorghap, saqtau siyaqty óz dәuirining kókeykesti mәselelerine arnalghan.

-  Qalniyaz elimizding jaularyna qolyna qaru ústap soghysqan jәne qol bastaghan batyr. Isa men Dosannyng Qalniyazyn, Isataydyng Mahambetimen salystyrsaq dúrysy sol bolar. 

 

-          Qalniyaz kýishi de bolghan. «Qalniyazdyng joryq kýiin», «Qalniyazdyng jyr kýiin» Ortalyq

Aziya jerindegi qazaq ónerpazdary jii oryndaydy.

 

-           Qalniyaz jyrlary «Alaman» (Tash., 1926), «Aqberen» (A., 1972), «19 ghasyrdaghy qazaq

poeziyasy» (A., 1985), «Abyl, Núrym, Aqtanym...» A., 1997) jinaqtarynda jariyalanghan.

 

 «Kezinde: «Asqar biyik taularym,

   Ketemin degen oida joq,

  Ketirdi dúshpan jaularym» dep kýnirene jyrlap, tәjik jerinde ómirmen qosh aitysqan kýresker aqyn, joryq jyrauynyng tilegi qabyl boldy, armany oryndaldy. Onyng sýiegi «Aday Ata – Otpan tau» keshenine qarasty qorymgha alghash bolyp jerlendi. Ata qabirine bir uys topyraq salugha jiylghan el-júrt baba sýiegin bir ghasyrdan astam uaqyt saqtap, úsynysty quana qoldaghan tәjikterge rizashylyghyn bildirdi. Jәne bir quanarlyghy, aqynnyng úrpaqtary der kezinde ýlgergen eken. Óitkeni, Qalniyaz jerlengen jerge, jer iyelerining bas josparyna sәikes, qúrylystar salynyp, jol tóselgeli jatyr eken. (Manghystau oblysy. Gýlayym ShYNTEMIRQYZY, «Egemen Qazaqstan» gazetinen).

 

Jogharyda kórsetkenimdey, Qaz Adaylardyng Adam atanyng qarashanyraghynyng iyesi ekenin baghamdar bolsaq, ilki tór Manghystaudyng Qaratauyndaghy eng biyik shyng Otman men Aday ata eskertkish-kesenesi әdemi ýilesip, jýieli sóz ben jýieli is, jýiesin tauyp jatqan  joq pa?! Otpan tauda jaghylghan ottyng ghúmyrynyng úzaq boluyn Alladan tilep, osyghan qolymyzdan kelgen ýlesimizdi qosayyq, Aghayyn!  Ósinder! Óninder! Úly atalarynyzgha layyq úrpaq tәrbiyelenizder! Oshaqtarynnyng oty sónbegey!

 

 

Tarih taghlymy: 70 000 jyldan beri týp atasyn úmytpay, Atasyn Ata dep, Áulie dep әspettep, solardan qalghan úly joldy ýzbey jalghastyryp kele jatqan Qazaqtar, әlem mәdeniyetining eng biyik shynynda túr. Ony týsinetin kez alys emes.

 

Sózimning sonynda Atam Qazaqtyng rulyq shejiresinde Aday Ata shejiresi bar da, Adam Atanyng shejiresi nege joq? degen súraqqa da jauap bere keteyin:

– Aday (m) – A, Ad (At), Ada (Ata), Ay, Day (Tay), Aday (Atay), Adam (Atam) bolyp shyghady.

A – dybysy Alyp biyding de (әlippe), sonymen qatar barlyq dýniyening de bastauy, jana tughan sәby de dýniyege A-A-A-A-A-lap aighaylap keledi.

Ad (At) – alghashqy Adam, soghan sәikes qauym atauy. At – a. alghashqy adam esimi (atyng kim?); b. Qolgha

ýiretilgen, minetin at. Maqal «At – erding qanaty». Ad qauymy alghashqy adamnyng da, adamgha serik bolghan minetin attyng da avtory.

Sandyq jýie boyynsha Ad  1-6 rettik jýieni qúraydy. Alghy Alashtardyng Alty sanymen belgilenetinderining syry osy. Al, «T» dybysy tolyp tolysqandy bildiredi. At (Ata) – Ad (Ada) tolyp, tolysyp Atagha ainalyp túr. At eseptik jýie boyynsha 1-23 sanyn qúrap Ad-tan kóp keyin túr.

Ada – a. Ata. IYә, iә kәdimgi qazaq balasynyng kýndelikti auzynan tastamaytyn Atasy, yaghny әkenning әkesi; nemese óz atannan bastap sonau Adam atagha deyingi barlyq atalaryn; ә. Aral. Eng alghashqy, tipti bergi (Núh payghambar kezeni) býtkil jer betin su basyp jatqan kezde alghashqy qúrylyqqa (Judy tauyna, yaghny Qazyghúrtqa (Qazyq júrtqa)) qadam basqan sol atalarymyz bolatyn. Q-ada-m degen sózding de týbirining Ata bolatyny osy; b. Ada. Ada bolu – kóp atalardyng (Adamdardyn) bir adam bolyp azany, nemese kez-kelgen zattyng tausyluy. Qadam – Qam ata Núh payghambardyng ýsh (Qam, Sam (Sham), Iafes) úlynyng ýlkeni. Atasynan (qazyq júrttan) bólinip, ózge ónirge alghashqy qadam jasaghan solar bolatyn.

Ay – Anan. Áyelding sóz týbiri Áy (Ay). Áyel (Ay men El) «Áy el bolayyq». Áyel erding serigi, Ay jerding serigi.

Day (Tay) – Adam ata úrpaqtarynyng ru-rugha, әrtýrli elder men memleketterge bólinu kezenin kórsetedi. Tarihtaghy Day – Massaget (Day-Dahi) atalghandar osylar. Búl bayaghy Parsy patshasy Kirding basyn torsyqqa salyp, qaqpagha ilip qoyatyn Saq (Masaget) hanshasy Túmar hanymnyng eli. Sol daylardyng әlemge әigili bir patshasy Bәliyding esimi, býgingi qosaylardyng arasynda ru aty bolyp saqtalyp otyr.

Sol Daylar qayda ketti? Olar eshqayda da ketken joq. Sol ejelgi atamekenderinde әli otyr. Olar qazir Adam Atasynyng jәne qazaqtyng qarashanyraghyna ie bolyp, Aday atansa, onyng úrpaghy Altay han, Altay atty tau men Altay atty eldi qaldyrdy.  Býgingi Altay atty tau atauynyng shyghu tegi osy.  Attyng (Adtyn) ornyn tay (day) basar» degen qazaq maqalynyng tolyq maghynasy osy. Búl tújyrym daugha jatpaydy.     

Aday (Ada-y). «Y» dybysy Atanyng úrpaghy, balasy, yaghny eng kenjesi, «qarashanyraghynyn» iyesi degen maghyna beredi. Áytpese, ejelgi ghúlamalardyng barlyghy derlik óz tekterin Iassaui, Farabi, Balasaghúni, Ferdausi, Jýgineki, Adayi, Sarayi, Tarazi, Jalayry t.t. dep jazyp, qazirgi «ov» pen «evterdin» ornyna qoldanbaghan bolar edi.

Adam (Ata-m). M – tәueldilik jalghau. Qazaqtyng san milliondaghan sózderining bәrine de Óz atannan bastap sonau eng týpkirdegi Adam atagha deyingi Atalardyng (Adamdardyn) barlyghy mening atam. Ata – babalarymyzdyng bir-birin qúrmettegeni sonshalyq kez-kelgen jandy Adam, yaghny Mening atam dep atap otyr. Qazaqtyng san milliondaghan sózine «M» dybysyn qossang bәri meniki degen úghym beredi. Atam, anam, kókem, balam, basym, ayaghym, elim, jerim, atamekenim t.t. bolyp kete beredi.

Al, Aday ma, әlde Adam ba, qaysysy búryn dýniyege keldi degen súraqqa jauap izdesek, Adam degen úghym Adaydan keyin kelgen dep batyl tújyrym jasay alamyz. Sebebi, Ata (Atam, Atam menin) atanuyng ýshin mindetti týrdi seni Ata dep ataytyn nemereng (úrpaghyn) boluy shart. Atagha jalghanghan «Y» dybysynyng balasy, úrpaghy degen maghyna beretinin joghary da aittyq. Ata shejirening Adam ata shejiresi delinbey Aday shejiresi delinetinining syry osy. Búl tújyrym kýmәngha da, daugha da jatpaugha tiyis. Sebebi, eng birinshi bolyp Atasynyng shejiresin jazghan nemeresi jetinshi buyn Búzau-Jemeneyler bolatyn.

 

Ózderiniz kórip otyrghanday bar joghy tórt-aq dybystan túratyn bir auyz sózge Adam, Aday  jәne Man ata úrpaqtarynyng 70 000 jylghy tarihy týgel syiyp ketken. Búdan asqan danalyq bolar ma? Mine bizding atalarymyz tarihty bir auyz sózben osylay jazghan. Sóz jasasan, osylay jasa! Tarih jazsan, osylay jaz!

 

Sózimning sonynda aitarym: Sonau týpkirdegi atasy men anasyn (Adam Atasy men Aua Anasyn),  aghalaryn (aqiqat degen úghymdy dýniyege әkelgen Qaz aghalaryn, yaghny býkil qazaqty) jәne onyng kenje úly Manghystaulyq Adaylardy, Atamnyng qarashanyraghy dep  moyyndamaghanda Adamzattyng barar jeri jalghyz. Ol Darvin aitqanday maymylgha bala bolu. Tandau ózderinizde!

 

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystau

Abai.kz