Osydan biraz uaqyt búryn, dәlirek aitqanda tamyz aiynyng basynda Qostanay qalasy әkimining eki birdey orynbasary para alu ýstinde ústalyp, aidy aspangha bir-aq shygharyp edi. Sol kezde múnday masqara bolyp jatqanda qala әkimi Ahmetbek Ahmetjanov úyaty bolsa, óz betimen qyzmetinen ketip, memlekettik qyzmetshi degen ataqqa kir keltirmes dep oilaghan edik. Onymyz beker bolyp shyqty.

Ol kisi әueli «men qayran qalyp otyrmyn» (orysshalap aitqany «Ya v shoke») dep tilshilerge týsinik beruden at-tonyn ala qashty. Sosyn búl jaghday oghan qatysy joqtay, ýn-týnsiz jatyp aldy. Tipti týrli jinalystardy ashyp, talaylargha syi-siyapat tapsyryp, mәre-sәre bolyp jýrdi. Bir jaghynan múnysyna tang qalghan da joqpyz. Óitkeni bizding jaqta qala әkimining oblys әkimi Sәduaqasovtyng bólesi ekendigin ekining biri biledi. Osynday ymy-jymy bir, kadr salasyndaghy tamyr-tanystyqtyng qayda әkelip soghatyndyghyn biz de bajaylaghan edik. Sondyqtan da sol tamyz aiynyng basynda osy saytqa jazghan «Para aludyng qostanaylyq әdisi» (qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=4261) atty maqalamyzdy  «P.S.Aytpaqshy eki birdey orynbasary para alyp, qalamyzdyng jaman atyn shygharghan Ahmetjanovty Sәduaqasov otstavkagha jiberer me eken? Álde atamyz qazaqtyng «Bólemisin, bóleni kóre túra ólemisin» degen maqaldy basshylyqa ala ma? Jalghasy bolsa taghy da jaza jatarmyz.»,– dep ayaqtaghan edik. Sol boljamymyz dәl kelipti. Sirә, tuysyn qanshama qimasa da, joghary jaqtyng dýmpui qatty bolghan synayly, aqyry ornynan aldy. Onda da «óz erkimen ketti» dep sylap-sipap shygharyp saldy. Bóle aman bolsa, kýni erteng bir jerden sopang etip shygha kelse, tang qala qoymaspyz. Sәduaqasov degen әkimimiz dostary men tuystaryn dalagha tastamaydy. Tipti bir kezderi mas bolyp, shathanada júrtty pistoletpen qorqytyp, sodan sotty bolghan jan dosy Asan Núrghazinov degendi ózining apparat basshysynyng orynbasar etip qonjita saldy. Oblysta oghan «әy detin әje, qoy deytin qoja» bolmaghan song oiyna kelgendi istemey qaytsin.

Bólesin qansha qimaghanmen, onymen Sәduaqasovtyng qoshtasuyna tura keldi. Mýmkin tipti birjoltata shyghar. Óitkeni Ahmetjanovtyng «júmystan óz erkimmen ketip, bylayghy júrttyng «manghyt, auzyna sanghyt» dep, sytylyp ketemin» degen sasyq qulyghy aqtalmady. Sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres qyzmetkerleri kelesi kýni-aq ony «qyzmet babyn asyra paydalandy» degen aiyppen óz ýiinde qamaugha aldy. Sóitip, endi әkim ózining eki orynbasarynyng izin quyp, basy shyrghalangha týsken jayy bar.

Sonymen, bizding oblys ortalyghynyng biyligi opyrylyp ortasyna týsti. Endigi kezek kimdiki? Eki orynbasary, sosyn әkimning ózi qamaugha alynyp jatqanda oblys әkimi Sәduaqasov halyqqa ne aitady? Bólesi siyaqty «men eshtene bilmedim. Men de qayran qalyp otyrmyn» dep ótirik tang qalghan qylyq tanyta ma? Álde ónir basshysy sol ónirde bolyp jatqan bylyq-shylyqqa jauap bermey me? Sonda qaramaghandaghylar jaman da, әkim jaqsy ma? Oblysty ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaytyn әkimizding «dymbilmes» bola qaluy qalay?

Búl saualdargha jauap beru ýshin ónirimizde kópten beri sozylyp kele jatqan bir «jaman indetin» syryna ýnilgen maqúl. Ol osyndaghy isker azamattardyng arasynda «bizding oblystyng jyly júmsaghyn oblys әkimining «janashyr dostary men syghan júrtynyng ókilderi myqtap ústap otyr. Auqymdy tenderlerdi de útatyn solar. Budjetting mol qarjysy da solardyng qaltasyna qúiyluda» degen qanqu sózderding jeldey esip jýrgendigi. Bizdinshe, múnyng da qisyny bar sekildi. Mәselen, qala әkimining ústalghan eki orynbasardyng biri — Frunzik Aarakelyan osy júrttyng ókili. Al ekinshi orynbasargha 13 million tengeni bere salghan oblystaghy asa iri oligarhtyng biri — «Syl» kompaniyasynyng iyesi Gagik Ovnanyan degen myqtynyz. O, búl Gagiyginizding týkiri jerge týspeydi. Oblys ortalyghyndaghy qúny jýzdegen, tipti milliardtaghan tenge túratyn qúrylystardy ghana salatyn erekshe isker azamat. Ol byltyr qúnyng 375 million tengelik han sarayynday «Saltanat sarayyn» túrghyzdy. Al biyl qúny 542 million tengelik qalalyq «Miras» mәdeniyet sarayyn әsemdep qoydy. Tek, әtten, jalpy qúny 1 miiliard 250 million tenge túratyn halyqqa qyzmet kórsetetin ortalyqty sәl ghana bitire almay qaldy. Osynyng «shәpkesin» әkimning orynbasaryna berem dep tonqalaq asty. Biz, búl jerde aurhanalargha kýrdeli jóndeu jýrgizu, emhanalar men ylghy tek bes jәne toghyz qabatty ýiler salu sekildi «úsaq-týiekterdi» sóz etkeli otyrghan joqpyz. Sonda sol qúrylystardy osyndaghy qazaq ne orys kәsipkerleri sala almaytyn sonshalyqty beyshara ma edi? Olardyng búghan kәsiby biliktilikteri jetpey me? Tenderlerdi tek Garik qana úta beretin ne syiqyry bar?

Jә, armyan bauyrymyzdy qoya túryp, endi syghan júrtynyng hikayasyna kóshelik. Bizde osyndaghy «syghan barony» dep ataltyn Leonid Vasiliev degen kisining jol salu men bala baqshalar túrghyzudaghy «tapqyrlyghyn» anyz qylyp aitady. Búl kәsipker tenderge qatysu, sóitip ózgelermen taytalasyp jeniske jetu degen úsaq-týiekpen ainalyspaydy. Onyng «kókesi» keshe ghana aidarynan jel esip túrghan Sәduaqasovtyng tughan bólesi – Ahmetjanov degen myqtynyz bolsa, nesine sassyn. Kez-kelgen tenderdi shappay alady. Berse qolynan, bermese jolynan. Bir ghana mysal. Ótkende qaladaghy bir bala baqshany salu jónindegi tenderdi osyndaghy Beybit Seytaev degen azamat basqaratyn «Úlan»  seriktestigi jenip alghan. Endi iske kәirisip jatqanda Ahmetjanov әkim búl qúrylysty Vasilievke beruge sheshim qabyldaydy.

«Syghan barony» degenimiz osy myqty.

– Maghan Vasiliev kelip, búl qúrylysty beybit týrde oghan beruge úsynys jasady, – deydi Beybit. – Men oghan kóngen joqpyn.

Keyin Beybit sottasyp, búl qúrylysty salugha tolyq qúqy bar ekendigin dәleldese de, Ahmetjanov sottyng sheshimine qúlaq ta asqan joq. Syrlas dosy syghangha jyghyp berdi. Endi tiregi myqty bólege ne istey alarsyn.

Alayda, «aqqa qúday jaq» degen, jaqynda sol baronynyzdyng da ayaghy aspannan keldi. Búl bylyqtaryn ashqan sybaylas jemqorlyqqa qarsy kýres qyzmetkerleri syghannyng sybaghasyn aldyna tartty.

Jalpy, búl syghangha Ahmetjanov qana emes Sәduaqasov ta jyly shyray tanytatyndyghy bayqalady. Jaqynda Qostanay qalasynyng 134 jyldyghyna sonau Mәskeuden «Ilo» syghan foliklorlyq ansambli shyqyrylyp, kóshemizdi bir shandatqan. Sol toyda әlgi әkimimiz ansambliding soliysi Polina Vasilievamen myng búrala by biylep, qúmarymyzdy bir qandyrghan. Keyin bildik, әkimimiz kez-kelgen adammen biyley bermeytin kórinedi. Ol tek әlgi ansambilding jetekshisi Nikolay Vasiliev bizdegi syghan baronynyng tughan bauyry bolghandyqtan ghana bar ónerin ayamapty. Endi qaytsyn, әkimning kónilin kóteru ýshin alystan at aryltyp shaqyrghan biyshilerdi qalay syilamassyn. Ásirese, ol osyndaghy qaltaly baydyng tuysy bolsa.

Bizding bajaylaumyzsha búl әngime osymen bite qoymas. Jalghasy bolsa keyinirek taghy qyzyqqa (mýmkin shyjyqqa) batarmyz.

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz