- «Astana» telearnasyndaghy «Bas taqyryp» jәne «Tema dnya» baghdarlamasyn jýrgizip kelesiz. Biraq songhy kezde kórinbey jýrsiz.

- Baghdarlamany jauyp tastady.

- Qalaysha?..

- Ony bilmedim. Eshkim mardymdy týsinikteme bergen joq. Nege ekenin ishim sezedi. Biraq naqty jauabyn bilmegen son, dóp basyp birdene aitu qiyn.

- Baghdarlamanyzgha kelmey, at-tonyn ala qashqan ministrler, ózge de lauazymdy qyzmettegi túlghalar boldy ma?

- Boldy, әriyne. Ásirese, atqarushy biylikting adamdary, Parlament deputattary da habargha keluge qashqaqtaytyn. Kelse de, «súraqtarymyzdy aldyn ala kelisip alayyq» deytinderi kóp edi. Jalpy, biylikte jýrgenderding arasynan kelip, shyndyqty aita alatyndar az, ókinishke qaray. Bir jaghynan olardy da týsinuge bolady. Pendelik. Qyzmet... Mýmkin, shyn mәninde «basy» ketetin shyghar. Qughyn-sýrginge úshyraytyn bolar. Ony naqty aita almaymyn. Turasyna kóshsek, bizde baghdarlamagha qatysyp, ashyq pikirin bildirip, syn aita alatyn azamattar óte siyrek.

- Al baghdarlama ayaqtalghan son, qoyylghan súraqtargha renishin tanytyp, uәj aitqan azamattar kezdesti me?

- Talay «qonaqtyn» renjigenin kórdik qoy.

- Ózinizding batylynyz barmay, kónilinizde irkip qalghan súraqtar boldy ma?

- «Astana» telearnasyndaghy «Bas taqyryp» jәne «Tema dnya» baghdarlamasyn jýrgizip kelesiz. Biraq songhy kezde kórinbey jýrsiz.

- Baghdarlamany jauyp tastady.

- Qalaysha?..

- Ony bilmedim. Eshkim mardymdy týsinikteme bergen joq. Nege ekenin ishim sezedi. Biraq naqty jauabyn bilmegen son, dóp basyp birdene aitu qiyn.

- Baghdarlamanyzgha kelmey, at-tonyn ala qashqan ministrler, ózge de lauazymdy qyzmettegi túlghalar boldy ma?

- Boldy, әriyne. Ásirese, atqarushy biylikting adamdary, Parlament deputattary da habargha keluge qashqaqtaytyn. Kelse de, «súraqtarymyzdy aldyn ala kelisip alayyq» deytinderi kóp edi. Jalpy, biylikte jýrgenderding arasynan kelip, shyndyqty aita alatyndar az, ókinishke qaray. Bir jaghynan olardy da týsinuge bolady. Pendelik. Qyzmet... Mýmkin, shyn mәninde «basy» ketetin shyghar. Qughyn-sýrginge úshyraytyn bolar. Ony naqty aita almaymyn. Turasyna kóshsek, bizde baghdarlamagha qatysyp, ashyq pikirin bildirip, syn aita alatyn azamattar óte siyrek.

- Al baghdarlama ayaqtalghan son, qoyylghan súraqtargha renishin tanytyp, uәj aitqan azamattar kezdesti me?

- Talay «qonaqtyn» renjigenin kórdik qoy.

- Ózinizding batylynyz barmay, kónilinizde irkip qalghan súraqtar boldy ma?

- Áriyne, onday da bolady. Óitkeni bizding qalyptasqan ortamyz solay. Bәri salystyrmaly týrde. Kókeydegi kóp nәrseni aita alghan joqpyz. Mening de qoya almaghan súraqtarym jetedi. Bir jaghynan, onday kezde ózinning jalghyz emes, ýlken komandamen birge júmys jasaytynyndy týsinesin. Olardyng jauapkershiligi sening moynynda. Ózing qoryqpaghanmen, janyndaghy adamdardyng taghdyryn oilaysyn. Keyde talay dýnie aitylmay, talay mәsele kóterilmey, syrt qalyp jatty.

- Baghdarlamanyz efirde 1 jylday jýrdi ghoy...

- 1 jyl 1 ay shamasy.

- Osy uaqyt aralyghynda «Tema dnya» jәne «Bas taqyryptyn» reytingin baqylay aldynyz ba?

- Reyting baqylau mening sharuam emes. Baghdarlamany júrttyng kórgenin bilemin. Al «reytingi bar ma, joq pa» ol jaghynan habarym shamaly. Onyng ýstine bizding qoghamda shyn reytingti anyqtaytyn monitoring jýrgizile me, joq pa, ol da kýmәndi. Bir bilerim, әr baghdarlamanyng óz kórermeni bar. Bastysy, sol kórermenning oiynan shyghu. Óitkeni keyde myng adamnyng pikirinen ózing syilaytyn bir adamnyng pikiri artyq bolady.

- Ótkir súraqtarynyz ýshin ókingen sәtteriniz bar ma?

- Joq. Mening ústanatyn prinsiypim bar. Aghylshyndar aitady eken: «aqymaq súraq bolmaydy, tek aqylsyz jauap bolady». Sondyqtan súraghy qate-dúrys bolsa da, súrau, bilu - jurnalisting qogham aldyndaghy paryzy. Búl jerde mәsele súraqta emes, jauapta.

- Baghdarlamanyzdyng biri qazaqsha, biri oryssha shyqty. Eki tilde qatar jýrgizu qiyngha týsken bolar...

- Áriyne, qiyndyghy boldy. Mening oryssham keremet emes. Qazaqsha jazugha, qazaqsha oqugha, qazaqsha oilaugha ýirengenmin. Biraq Qazaqstanda ómir sýrgennen keyin orys tilin bilmeu mýmkin emes. Al oryssha jazugha, orys jurnalistikasyna aralasugha batylym barmaydy. Óitkeni ózimdi qazaqtildi jurnalispin dep sanaymyn. Qazaqtildi qoghamda oryssha sóilegen emes, kótergen mәseleng manyzdy.

- Qazaqsha baghdarlamalardyng kórermeni az degenge kelisesiz be?

- Oghan kóbi jurnalisterdi kinәlap, synap jatady. Alayda qazaqtildi jurnalisterge Ýkimet, biylik oiyn ashyq aitugha múrsat berse, qazaqsha baghdarlamalardyng kórermeni kóp bolar edi. Barlyq jurnalister qyspaqta. Biraq qazaqtildi jurnalister orystildilerge qaraghanda qyspaqqa eki ese kóp týsedi. Oghan qosa, qazaq jurnalisterining әleumettik mәselesi sheshilmegen. Ýisiz-kýisiz, pәter jaldap túrady. Al pәter jaldap jýrgen adamgha júmystan shyghyp qalu, ólgenmen birdey. Tәuelsiz bola almaytynymyzdyng sebebi de sol. Eger bizge sóz bostandyghyn, oy erkindigin berse, qazaq jurnalistikasynyng sapasy eshkimnen kem týspesi anyq.

- Sonda býgingi qazaq jurnalisterining baghyn baylaghan osynday sebepter me?

- IYә, erkindik. Sóz bostandyghy, oy bostandyghy! Eger aitylghan sharttar oryndalsa, jurnalistika ózinen-ózi damy beredi. Sondyqtan jurnalisterdi synaudan búryn, eng aldymen osy salanyng «kuhnyasyn» zertteuge kenes berer edim. Kez kelgen TV, basylym tilshisi әr sujetti, әr maqalany shygharu ýshin qalay kýresetinin eshkim bilmeydi. Ár sózining qysqartylmauyn, oiynyng oryndy shyghu ýshin qalay jantalasyp, qalay enbektenetininen de beyhabar. Tipti keyde qazaqtildi jurnalister tayaq jeytinin bile túryp, janpidalyqqa baryp, kóp dýniyelerdi aityp qalady. Endeshe, jurnalistika tek qana kәsip emes, paryz. Sebebi әrqaysymyzdyng (jurnalisterding - red.) oqyrman, kórermen aldyndaghy óz paryzymyz bar.

- Aldaghy uaqytta jana baghdarlama ashu josparynyzda bar ma?

- Jurnalistikagha moyynsynghannan keyin osy salada birdene bitirgim keledi. Baghdarlamany jalghyz men ashpaymyn ghoy. Arnanyng kelisimi kerek. Eger mening oilaghanymday bolmasa, dúrys pәtuagha kele almasaq, onda ne ýshin jasaymyn?! Ózgelerdey qatarda jýrip, qúr aqsha tabu ýshin baghdarlamanyng shashbauyn kótergim kelmeydi. Jaqsy-jaman bolsyn, azghantay abyroyym bar. Al bireu ýshin ol abyroydan aiyrylyp qaytemin?!

- Qazirgi qazaq qoghamynda qúnsyzgha ainalghan ne nәrse?

- Kóp qoy. Azamattardyng qúqy. Sóz bostandyghy...

- Al qazaqtyng tili she?

- Til mәselesi biylikting erkine baylanysty. Eger qazaq tilin memlekettik dengeyge kóteruge biylik yqpal etse, búl mәseleni op-onay sheshuge bolady. Qoldan qiyndatyp otyrghan ózimiz.

- Teledidarda kórshiles elderden kóshirilgen «kalika» habarlar qaptap ketti. Últtyq mýddege ýndeytin tól baghdarlamalar nege az?

- Arnayy últtyq mýddeni kóteru ýshin baghdarlama jasau mýmkin emes. Onday bolmaydy da. Kalika degen - kalika. Býkil әlemde televiydeniyening ózindik qalyptasqan zandylyqtary bar. Balalargha, sportqa arnalghan baghdarlamalar kerek. Olardyng kóbi kalikadan kóshiriledi. Mәsele ony sapaly jasay bilude. Otyryp alyp, últtyq mýddeni kótereyik dep zarlay bergennen týk shyqpaydy. Qazir qazaq tilin damytu kerek dep shulaydy. Bizge tildi damytudyng keregi joq. Ol әbden damyghan, kemeline jetken til. Tek onyng qoldanys ayasyn keneytu kerek. Sodan son, taghy bir mәsele bar. Últ - etnikalyq úghym emes. Últ degenimiz - mәdeny orta. Qazaq tili arqyly qazaqtyng mәdeniyetin qabyldaghan adam әrqashan «qazaq» bolyp qalady. Mәselen, men ýshin E.Brusilovskiy - qazaq. Álemning qay eline barsaq ta, maqtanyshpen osy E.Brusilovskiyding «Qyz Jibek» operasyn kórsetemiz. Al qazaqtyng ónerinen basqa ol kimge enbek sinirdi? Aytynyzshy, orys últy ýshin ne istedi?! Eshtene. Al Oljas Sýleymenovti tegi qazaq bolghanymen, orys aqyny dep sanaymyn. Sebebi orys әdebiyetining ókili. Meninshe, últ degen úghymdy osylay qabyldau kerek.

Shynyn aitqanda, televiydenie tek aqparat taratushy emes, onyng aghartushylyq funksiyasy da bar. Biz әli kýnge әlemdegi oqighalargha qazaqtyng kózimen qaraudy ýirengen joqpyz. Shetelderde qazaq tilshilerin «ústamaymyz». Mysaly, irgemizdegi Qyrghyzstandaghy oqighalardy Reseyding aqparat qúraldarynan audaryp berip otyrmyz. Bizde últtyq payym joq. Al últtyq payym bolmaghan jerde últtyq sayasat qalyptastyru mýmkin emes.

- Qazaqtildi jurnalister terennen tolghap, últqa qatysty ýlken mәselelerdi kóterip keledi. Biraq ýni әlsiz, sózi ótimdi emes. Búl nege baylanysty?

- Erkindikke baylanysty. Qoryqpaghanyn eshkim syilamaydy. Álemde solay qalyptasqan. Bizding biylik qazaq jurnalisterinen qoryqpaydy. Qoryqpaghan son, syilamaydy. «Anany olay, mynany bylay jaz» dep tapsyrma beredi. Bary sol. Al jurnalistikanyng tapsyrmamen damuy mýmkin emes.

- Songhy súraq, teledidardan kóringen jurnalister әp-sәtte «júldyz» bolyp shygha keledi. Nege?

- Ony bilmedim. Ózim «júldyz» auruynan aulaqpyn.

- Ángimenizge rahmet.

Ángilemesken Qúralay Rahymbay

Súhbat «Núr Astana» gazetinde (№19, 20.05.2010) jariyalanghan