Ádeby aptalyghymyz – «Qazaq әdebiyeti» gәzetining 3-nshi shilde kýngi sanynan qalamdas inim Almas Nýsipting «Shólden ólu men úyattan ólu» maqalasyn oqyp shyghyp, ekiday kýy keshtim:

birinshisi: shyndyq shirkinning әdeby ortagha da auaday qajettigi;

ekinshisi: shyndyq shirkinnin  qashanda qajettisi bary, qajetsizi bary.

Almas aitpaghynyng әlipbiy-mysalyn Ámirhan Balqybektin: «...Eger «IYirim» bolmasa, mening Júmeken men Múqaghaly sekildi eki úly aqynnyng Taldyqorghan jaqta kәdimgidey «shekisip» qalghanyn ómir boyy bilmey        ketuim mýmkin-di», - degenimen bastaghan eken. Jә,  delik. Oilanalyq. Dәp sol «oqighany» bilu  ókinish-shýkirshiligin qosyp aitqan avtordyng qay kәdesine jarady? Adam-azamattyghyna, shygharmashylyghyna nendey yqpal etti? «Qatarynmen qaghyspa, shekispe!» dep pe? Álde: «Shekiskenmen shekis, jasqanba!» dep pe?  Nemese, sol «oqighany» bilmegendiken avtordyng oilau jýiesi men qalam jýrisinde әldebir tylsym kibirtiktik bolyp  pa? Meninshe, «bәrekeldi!» de, «qap!» ta joq. Ony estigen jerde qaldyryp, basty bir shayqay salu jón edi. IYә, ol «shyndyq» -  qazaq  әdebiyetine, bizge, eki aqynnyng býgingi, ertengi  úrpaqtaryna  da  qajetsiz shyndyq.

Osy tústa bir sheginis jasap, «ÚLY» degen sózge nazarlarynyzdy audarayyn. Ol mynau ýzindidegi «eki úly aqynnyn» degen sózding sebepshi boluymen baylanysty. IYә, sebepshiligimen, әitpese, býginde bizding әdeby ortada  óli-tiri  aqyn-jazushylardyng mereytoy men mýsheltoylarynda  olardy shetinen «úly aqyn», «úly jazushy» deudin  arzan әdetke ainalghany turaly  «Jas Alash», «Týrkistan» gәzetterindegi maqalamda, súhbatymda aitqanmyn, biraq «ә, búl oilanarlyq eken» degen jan bolmady. Yaghny sondaghy pikirimdi qaytalauym qajet siyaqty. Mening oiymsha, qazaq әdebiyeti әleminde bir ghana Úly aqyn bar, bir ghana Bas aqyn bar, ol – Abay Qúnanbayúly! Búl baghany Álihan Bókeyhanov pen Ahmet Baytúrsynov aghalarymyz bergen. Ol ósiyet-baghany әrqashan este saqtauymyz kerek, zaman saudasyna salmauymyz kerek. Óitkeni Abay – qazaq topyraghynda endi qay ghasyrda jaratylary  belgisiz Úly Aqyn-filosof! Abaygha jas jaghynan da, aqyndyq daryny jaghynan da eng jaqyn Shәkәrim Qúdayberdiúlynan bastap bergi qay aqynymyzdy bolsyn: «belgili, kórnekti, asa kórnekti, klassiyk»  desek, әste olqy bolmas. «Úly» desek, onymyz  Abaymen tenestiru bolady. Osyny eskermeymiz de, «úly aqyn» dep tizbeley beremiz. Óz basym Qúdayy bir qúrdastarym bolghan marqúm Qadyr Myrza Áli men Túmanbay Moldaghaliyevty da, qolpashtaushylary qalayda  jyrtylyp-ayyrylyp, әlden «úlylap» jýrgen Oljas Sýleymenovti de  «úly  aqyn» dey almaymyn. Qadyriyam men Túmashym – poeziyamyzdaghy  asa kórnekti túlghalar. Al Oljastyng orny orys poeziyasynda...

Aldyndaghylardy «úly» dep siltey beruge әuester, sirә, sol sózdin   keyin ózine  de  búiruyn kókseushiler shyghar.

«IYirimge» qaytyp oralayyn. IYә, ondaghy qajetsiz shyndyqtardy  atap, Qadekenmen «shekisip» qalghanmyn. Ol auyzeki taraghan ósek-ayang bolmady, «Jas Alash» gәzeti betnde bastalyp, «Ayqyn» gәzeti betinde ayaqtalghan jauaptasu boldy. Men Múhammed payghambarymyzdyn: «Qaytys bolghan kisi jayynda tek     jaqsy sóz aityndar, ghaybattamandar. Ol fәniydegi jaqsy-jaman isteri ýshin jauap beretin jerge bardy», - degen hadiysine  sýiendim  jәne býgingi ústanymym da – sol.

Jazushylar odaghymyzdyng qúzyrynda otyz jyl qyzmet istedim.     «Qazaq  әdebiyetinin» redaksiyasynda әdeby qyzmetker boludan bastap, odaq basqarmasynyng  2-hatshysy bolumen ayaqtadym. Eger búl merzimde Odaq    ýiine kirip-shyqqan ýlkendi-kishili, ataqty-ataqsyz aqyn-jazushylardyng ne Odaq  basshylarymen,  ne  ózara, ne  menimen «shekisip» qalghandaryn «ómir shyndyghy ghoy» dep jazyp shyqsam, onym «shyndyqqúmarlar» dýken sóresinde bir kýn de jatqyzbaytyn  qyrghyn  kitap bolar edi, mening qaltam da torsiyp jýrer edi, biraq onyng eshkimge  ruhany  paydasy, taghlymy bolmas edi, kerisinshe: «keyipkerlerimdi» qúrmetteytin oqyrmandargha, dos-joldastaryna, bala-nemerelerine ynghaysyz jәit bolar edi. Bir ghana mysal keltireyin,   alayda «keyipkerimnin» aty-jónin atamaymyn.

Ádeby qorda diyrektor kezim. KSRO Ádeby qorynyng bir bútaghymyz, sonyng Jarghysy negizinde júmys isteymiz, al ol Jarghyda «Sanatoriyde  emdelip  kelgen jazushynyn  joldama  qúnyn tóleu mólsheri» degen bap boldy. Onda: «Sovet Odaghynyng Batyry», «Sosialistik Enbek Eri» jazushylardyng joldama qúny tolyq tólenedi. Olardan basqalardyng joldamasynyng 50 payyzy ghana tólenuge tiyis» delingen. Bir kýni belgili aqyn aghalarymyzdyng biri sanatoriy joldamasynyng týbirtegin alyp kelip: «Mynaghan ketken aqshamdy tolyq ótep ber» dedi. 120 somdyq  joldama alghan eken. Men tolyq tóleuge  qúqymyz  joqtyghyn, jartysyn  tólep beruge mindetti ekenimizdi  ayttym.  Ol  qyr kórsete  qyzyna sóilep, talabyn qaytalady, auyzsha týsinigimdi tyndaghysy da kelmedi. Sodan keyin buhgalteriyada saqtauly  Jarghyny aldyrdym da, kerek baptyng túsyna qaryndashpen  belgi  qoyyp: «Aghasy, mine, mynany oqyp kórinizshi» dep  úsyna berip edim, ol qolymdy qaghyp jiberip: «Sen ózin... meni silay bilmeytin kórgensiz bireu ekensin!» dep barq-búrq etti. Ondaydy kýtpegen edim jәne «kórgensiz bireu ekensin» degen auyr sóz shydatpady: «Ne dedin?! Sen kórgensizding  kókesin  kórmey  jýr ekensin, kórseteyin endeshe!» dep ornymnan atyp túryp edim, ol beze   jóneldi.  

Ol ataqty da auqatty aqyn edi. 60 somgha aryn baylap, eshqanday jazyghym joq maghan til tiygizdi. «Mening basymnan  keshti. Shyndyq » dep sony jazsam, ol kimge qajet?  Eshbireuge qajeti joq!

«Shyndyq»  degende, kimning bolsyn qoghamgha, ózin qorshaghan ortagha núqsan  is-әreketterin aitu jón, al jeke qarym-qatynastaghy  pendeshilikterin aighaqtau jón emes. Almastyng maqalasyndaghy: «Bir saparda Ghabit Mýsirepov: «Múhang  ishi tar, qyzghanshaq adam edi» degen kórinedisi»  tәrizdilerdi. Múhtar Áuezovke olaysha minezdeme beruding Ghabeng ýshin zәruligi  joq ta edi-au!..

Almastyn  «ishkishtik», Múqaghaly turaly estigen «anyzdary» turaly aitarym: býginde әsirebilgishter «qylyshynan qan tamghan kenes zamanynda», «kesirli kommunister qyspaghy kezinde» dep bastaytyn jyrlardyn, jana aitqanymday, otyz belesin Jazushylar odaghynda  kýndelikti júmyspen ótkizgen kuә retinde: Songhy 60 jylda aqyn-jazushylarymyzdyng birde-biri  jazyqsyz japa shekken joq, dey alamyn. Tóleujangha, Múqaghaligha, Tólegenge, Kenshilikke... qogham, odaq eshqanday qysym jasaghan emes. Búlardyng aruaqtarynan ghafu ótine otyryp aitayyn: bәrinin  de minez-qúlyqtarynda «әttegen-ay» boldy. Odaq, gәzet-jurnal, baspa basshylarymen  bayypty әngimelesip til tabysudyng ornyna ózderin olardan joghary qoya sóilesip, sharbayaqtasyp  jýretin. Mәselen, men  de bir kisidey jaqsy bilgen Múqaghalida menmendik, ojarlyq, tildey salatyn  әdet  boldy. Odaqtyng basshylary  Ánuar Álimjanovtyn, Qalaubek Túrsynqúlovtyng kabiynetterine esigin teuip kirip, «qyztalaqtap» qynyr sóilep: «Sender múnda nemdi bitirip otyrsyndar?!» dep ajyrayghanyn kórdim. Áneken: «Áy, tentek, taghy  ne  bop  qaldy? - dep  jymyndap baryp  qúshaqtap: - Ekeuimizdin  qúrdastyghymyz  qymbattap  bara  ma, arzandap   bara  ma, sony erten  onasha talqylayyq,  erteng osy  uaqytta  kelshi, biraq  dúrys  kel, -  dep  kýle sóilep, arqasynan qaghyp  shygharyp  salsa, Qaleken: «Osy  qylyghyndy qashan qoyasyn? Sharuang bolsa, tez ait, uaqyt alma» dep  yzgharlanghan-dy.

Qaysybir «bilgishter»: «kinәsiz qughyn kórdi» dep jýrgen  Múqaghalidyng  aparghan ólenderi redaksiyalarda aptalap jatqan emes, al jinaqtarynyng shyghuy bylaysha:   

1. «Iliich», poemalar. 1964 jyl.

2. «Armysyndar, dostarym?!», 1966 j.

3. «Qarlyghashym, kelding be?», 1967 j.

4. «Mavr»,  1969 j.

5. «Darigha jýrek», 1972 j.

6. «Aqqular úiyqtaghanda», 1974 j.

7. «Shuaghym menin», 1975 j.

8. «Ómir - dastan», Tandamaly, 1976 j.

9. «Ómir - ózen», 1976 j.

Demek, 12 jylda  9 kitap jәne, men bilgende, әrqaysysy - jana ólender men dastandar jinaghy!  Búl – Múqaghaligha  jasalghan  erekshe  kenshilik. Onyng minezindegi, tirligindegi kedir-búdyrdy esep-shotqa salmaghan, talantyna tәnti bolghan  redaktor, diyrektor qúrdastarynyn, inilerining  qoshemeti.

Múqaghaly demekshi, osydan tórt kýn búryn Oral qalasynan telefon shalghan eskikózim Bighaly esen-saushylyq súrasyp bolghan son:

-Qadriyannyng 80 jyldyghyna kelmeding ghoy? –dedi.

-Orystarda: «Shaqyrylmay kelgen qonaq tatardan  da jaman» degen     bar ghoy, - dep  әzildedim.

-Ekeuimiz kezdespegeli on jyl bolypty-au! Kelgeninde, pa, shirkin, әngimening kýbisin kýmpildetetin edik.

-Senderding Qadyr aruaghyn qúrmetteulering ghajap jaqsy boldy, teledidardan kórip, gәzetten oqyp, quanyp, әbden riza boldym!

-Bәri de  basshylyqqa baylanysty, biz de  erekshe  rizamyz. Alayda, Ghaba, mening bir tandanghanym: Astanadan kelgen senator  aqyn inimiz Núrlan Orazalin  Qadyr Myrza Áliden góri Múqaghaly Maqataevty atay berdi, Múqaghalidyng toyynday-aq. Onysy nesi?

-Bi-aqa, ony ózinen súramay, menen súraghanyna jol bolsyn! Ekeuin salystyra pikir aitqan shyghar, jә, ony qoy, odanda ózing toydy  qashan jasaysyn, sony  ayt, shaqyrmasan  da baramyn, - dep әngime betin ózine búra qoydym. Óitpesem, súraghyna jauap qaytaruym  kerek. Al ózim kórip-tyndamaghan jәitte  nem bar?!  

QADYR  MYRZA  ÁLI.  Qazaqtyng Qadyry!  Ónegeli ómirinin  60 jyly      ótken Almatyda búl asa kórnekti aqynymyzdyng atyn qoyar mektep,     kitaphana, kóshe tabylar ma eken? Aqiyq Múqaghaly Maqataevqa kórgen kózdi quantar eskertkish ornatqan Zamanbek Núrqadilevtey  Azamat tabylar ma eken?!. Áy, qiyn bolar-au...  «Halyq jauy» nauqanynda 110 mynymyzdy  qamatyp, 25 mynymyzdy  attyryp  ketken  zúlym L. Mirzoyannyn  atyn  kóshelerinen (2 kóshe bar!)  óshire almay  otyrghan Almaty qalasynyng basshylaryna  ýmit arta alamyz  ba?.. Mirzoyannyng  atyn  alastau Astana qalasynda әkim Imanghaly Tasmaghambetovtin  túsynda  on  sheshim tauyp,     biyl  iske  asty, al  jalpy Qazaqstanda: «bayaghy  jartas – bir jartas...». Ýkimet qúlaghyn basyp, kózin júmyp otyr... 

...IYә, býginde  әdebiyet auylymyzda  is-sharalar  әlde  matematikalyq, әlde arifmetikalyq amaldarmen jýrgizilip jatqanday ma, qalayda týsine almay-aq  jýrmin. Biyl ýkimetimiz bastap, odaghymyz  qostap, respublikalyq  dengeyde ótkiziler  ýlken  is  Abaydyng 170, Iliyas Esenberlinning 100 jyldyghy edi. Olar, ókinishke  qaray, jazushy  Sәbit Dosanovtyng jasy 75-ke tolghan toyynyng kólenkesinde qala berdi. Ol ne? Biylikting shalalyghy ma? Menin, mysaly, ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov myrzanyng qazaq kitaptaryn oqymaytynyna  shýbәm joq. Al qolastyndaghylary  she? «Moldasyna qaray shәkirti» degendey, olarda da, mәselen, Esenberlin men Dosanovtyng әdebiyettegi salmaqtaryn tarazylay alar  dәrmen joq-au!

Jazushylar odaghymyz, birinshi basshysy Núrlan  inim Orazaliyn  she?  Ol mәsimovterge  týsinik  bere almaghan boldy.

Sәbit Dosanov she? Onyn: «80 jasym, 90 jasym emes, 75-imdi atatyp, Abekennin, Ilekenning aldyna týskenim jaramas» demegeni qalay? Sóitip azamattyq tanytsa edi. Sәbitting qyzyghyn kópsinuden aulaqpyn, tek kókeyimdegi  saualdy  ashyqqa shygharyp otyrmyn.

Preziydent N.Nazarbaev myrza: Mereytoylar men mýsheltoylardy  azaytu kerek. Bos shyghyn.  Ghylymiy-praktikalyq konferensiyamen atap     ótsek, sol jetedi, degendi búdan eki ay shamasy búryn ghana aityp edi, onysy  «men aita bereyin, arghysyn ózderin  bile berinder» eken ghoy!

Jalpy biylikting osynday samarqaulyghy jer-jerde betimenketushilikke jol ashyp berdi. Qarjy shókken ónirlerde auyl basy Abay, audan basy Abylay payda bolyp, as ta tók toy jasalyp, bireu bilip, bireu bilmeytin «túlghalargha» eskertkish ornatu, auylgha atyn qoy daghdygha ainalyp barady. Sonyng ózinde   alalau da  bar. Mәselen, kýni keshe dýley N.Hrushevqa qarsy atylyp, qazaq jerin  jyrymdaudan  saqtap  qalghan   qaharmanymyz Júmabek Tәshenevting 100 jyldyghy  nege Astananyng 17 jyldyghy ghúrly toylanbady? Búl  da – biylikting úshar basynda otyrghan myrzalardyng úghym-payymy     kemshin ekendigining aighaghy.

Nemese, «erlikting qos qanatynday» dep jyrlanghan, halqymyz egizdey kórip, attaryn birge atap, ajyramas úghymgha ainaldyrghan Mәnshýk Mәmetova men Áliya Moldaghúlovanyng - Almatydaghy tamasha eskertkishte qatar túrghan  qos Batyrymyzdyng aruaqtaryn alalaghanymyz qalay? Ekeui bir  ólkening – Batys Qazaqstannyng týlekteri bolsa da, Áliyanyng «aty  ozyp» ketkeli qashan!  Bir ghana mysal: Astanada Áliya Moldaghúlovagha eskertkishi bar da, Mәnshýk Mәmetovagha joq. Nege? Álde Mәnshýk «atasy basqa, attan týs!» pe?  Olay bolmasa, basqa ne sebep?

«Sebepsiz saldar joq» degendi bilemiz, oqyghanbyz. IYә. Nening de bolsyn sebebi bar. Degenmen, keybir aitqyshtar sebepsiz de siltey beredi. Býginde «Qazaqstan Respublikasynyng «Qazaqstan Respublikasy» bolghany – Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng arqasy!» dep jarysa jaramazandap jýrgenimizdey, sonau jyldary «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng «Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy» bolghany –Dinmúhammed Qonaevtyng arqasy deushiler bar. Jalpy Diymekeng turaly aitylyp jatqan sózderge qúlaq týrsen, jazylyp jatqan maqalalardy,  shyghyp jatqan kitaptardy sholsan, ol kisi – qazaqtan birese «jýz jylda          bir tuatyn payghambar», birese  «myn  jylda  bir keletin әuliye!». «Dana, danyshpan, ghúlama, kóregen, sәuegey, boljampaz, tabandy, qayratty, qajyrly... Baqanday 42 qala saldyrdy...».

Kenestik dәuirde  odaqtas  respublikalardyng bәri de Ortalyqqa – Kremlige jyl sayyn ózining tabys payyzyn («salyq» delinbeytin) jiberip túratyn. Ol - Kompartiyanyng Ortalyq komiytetinin, Ministrler Sovetining apparatyn  ústaugha qajet qarjy. Sonymen qatar, aitalyq, Qazaqstannan:  aldaghy jyly qanday qúrylys salu, nendey ghylym, bilim ortalyqtaryn, t. b. ashu kerektigi jayynda aldyn ala úsynys qabyldanatyn da, jyl ayaghynda     әlgi tabys payyzynyng  artylyp qalghan bóligi  KSRO Josparlau komiyteti     arqyly  respublikagha qaytarylyp (qazirgidey «bólip al da qylghyta ber»     joq zaman), úsynysta kórsetilgen sharalargha jetkeninshe  júmsalatyn, jetpeuge ainalsa, Josparlau komiyteti aldaghy jyldyng esebinen qosymsha qarjy beretin. Mine, 42 qalanyng salynghany - Qonaevtyng tabandylyghynyng emes, kenestik jýiedegi dәstýrli tәrtipting nәtiyjesi. Basqa respublikalarda  da solaysha boldy, biri mektep-institut, biri túrghyn ýi... saldyrdy degendey.

«Tyn  ólkesine» keneshe  qadalghan  Hrushevqa D.Qonaevtyng  tura qarap  kórmegenin,  L. Brejnevpen tós týiistirgen dәuirindegi «erekshe enbegi - ýsh Altyn júldyzy»  bolyp... qazaq mektepterining eki jýzden astamynyng jabylyp  qalghanyn ony qolpashtaushylar eshqashan aitqan emes.

Myna bir «qyzyq» jәit әli esimde: 70-nshi jyldary  orys  әdebiyeti men ónerining Qazaqstandaghy  onkýndigi bastalyp, onyng ashylu saltanatynda sóz sóilegen D. Qonaev  shamasy jiyrma  miynóttik sózinde әlipbii «Velikaya russkaya liyteratura velikogo russkogo naroda» bolghan qúttyqtauynda «velikiy» men «velikaya» teneulerin de jiyrma shaqty ret aitqany ghoy!

Álbette, Diymeken, ózge respublikalardaghylarsha, partiya úiymynyng basshysy mindetine oray, elge eleuli enbek sinirdi, ony úmytugha bolmaydy, biraq  shekten tys maqtau jón emes. Qonaevpen  úzaq  uaqyt  qyzmettes  bolghandardyng estelikterinde onyng kesektigimen qatar úsaqtyghy da bolghany, kadr sayasatynda, memleket jәne qogham qayratkeri  Ózbekәli Jәnibekov jazghan «bir buro múshesinin» aitqanyna úiyp jýrgeni,  basshúlghyghyshtargha aldy     keng bolghany, keyde basqanyng qolymen ot kósep jiberetindigi, keyde jeke  ózine jaqpay qalghandy  manynan quyp tastaytyndyghy  derekpen  aytylghan. Ádebiyet әleminen maghan anyq belgilisi –  jazushy  Ánuar Álimjanovqa qatysty myna bir ahual:                          

Respublikalyq partiya jәne ýkimet basshylyqtarynyng aldyn ala shygharghan sheshimine oray, 1984-jylghy shilde aiynyn, eger qatelespesem, 5-i kýni M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrymyzda aqyn Iliyas Jansýgirovtin  90 jyldyghy ótkiziletin boldy. Mausym - shilde aralyghynda odaqtas  respublikalardan delegasiyalar  keldi. Árqaysysy  kórnekti 3-4 aqyn-jazushydan  qúralghan. Sosialistik elderden  5-6 aqyn-audarmashy boldy (Mәskeudegi dos-joldastyrynda meyman bolyp jýrip, solarmen birge kelgender). Sóitip, toy bastalugha ýsh kýn qalghanda ýkimet pen partiya... tosynnan jana qauly qabyldap, I. Jansýgirovting mereytoyyn qazan aiyna shegerdi  de (Ilekenning aruaghy  sol  ekiarada  kimning «aldyn kesip ótkenin»    «bir qúday» bilsin), Kenen Ázirbaevtyng tughanyna 100 jyl toluy belgilengen merziminen dereu ilgeriletip, әlgi jinalghan meymandar Qordaygha  attandyryldy. Oqys ózgeriske, basqalardy bylay qoyghanda, Jambyl oblysynyng basshylary  qatty tanyrqap, sasqalaqtap qalghanyn obkomnyn  iydeologiya  jónindegi hatshysy Ghayniyken Bibatyrovadan estidim. 

Ilekenning mereytoyy  qazan  ayynda ótkizildi. Drama  teatrymyzda  emes, M. Lermontov atyndaghy orys drama  teatrynyng kishi zalynda. Oghan ne      odaqtas respublikalardan, ne Mәskeuden, ne Leningradtan eshkim shaqyrylmady. Sighany  zaldaghy, simaghany  auladaghy  kópshilik, әriyne, narazy.

Biz, bir top dos-joldas aqyn-jazushylar, ekinshi qatarda otyrghanbyz. Saltanatty  jinalys ashyq  dep jariyalanyp, bayandamashy minberge shyghyp: «onbes miynótten asyrmaymyn» dep alyp, jazyp әkelgenin oqugha kirisken.    Sol  mezette býiir esikten Ánuar Álimjanov kirdi. Biz ortamyzgha shaqyryp, syghylysyp oryn berdik. Ánekene kóz tastap edim: óni quqyldanyp, qabaghy týiilinkirep, múrny qusyrylyp otyr. Prezidium jaqty kózimen tintip shyqty. Kónili búzylyp kelgenin sezdim.

Bayandama bitip, sóileushilerge kezek tiydi.

Ekinshi sóileushi sózin ayaqtay bere Ánuar minberge shaqyrusyz-aq  baryp, prezidiumdaghylargha (onda D. Qonaevtan basqa dókeylerding bәri de otyrghan) týiile qaraghan kýii minberge kóterilip, olargha súqsausaghyn oqtap túryp: «Sender qazaq әdebiyetining shyn mәnindegi klassiygi Iliyas Jansýgirovting yubiyleyin jetim qyzdyng toyynday etip ótkizip otyrsyndar! Múny búl qiyanattaryna  qarsylyq  jasaudan  jasqanghan býgingi biz amalsyz keshirsek te, ertengi úrpaq keshirmeydi, osy esterinde bolsyn!» - dedi de, minberden týsip, eshqayda, eshkimge  búrylmastan  zaldan  shyghyp  ketti (әdiletsizdikke kýiingen sәtte Ánekenning jayshylyqtaghy qarapayym qalpy kýrt ózgerip, qúdirettenip  ketetinine sol joly  da kuә boldym). «Jýrek jútqan» deydi qazekem ondaydy (bizde býgin «jýrek jútqandar» azayyp, dollar jútqyshtar kóbeyip ketti ghoy).

Erteninde Ortalyq komiytetting mәdeniyet bóliminde bir sharuam bolyp bara qalsam («Ara-Shmeli» jurnalynyng Bas redaktory kezim), bólim mengerushisi Mәrken Shayjýnisov, «múrnyna su jetpey», alas-kýles bolyp otyr eken. Amandasa bere:

-Bir-eki  kýnnen  keyin  kelshi! - dedi.

-E, ne  bop  qaldy?  Monshadan  jana  shyqqandaysyn  ghoy? - dedim.

-Oybay, Ánuar Álimjanovting  keshegi, teatrdaghy sózi pәle boldy, Dimash Ahmetovich «sózining stenogrammasyn srochno  әkel» depti sekretarigha, sonsong bәrimiz sasqalaqtap… sen renjime, jaray ma, ertender habarlasshy! - dedi.

-Ánuar  shyndyqty  aitty, onyn  nesine  shala  býlinesinder?- dedim.

-Bireuge shyndyq ekinshi bireuge shyndyq bolmaytynyn bilesing ghoy, qosyla  qajamashy  meni! - dep nalyghan song  kidirmedim, sol sәtte kelip kirgen Súltan Orazalinov (Mәrkenning orynbasary) ekeuine amandyq tiledim de, shyghyp  kettim.

Sol  kýnnen  bastap Ánuar kәdimgi  qaqpaqylgha  dushar boldy. Birese anau qyzmetke, birese mynau qyzmetke auystyrylyp, eki jyl óte bere,  54 jasynda,  júmyssyz, zeynetaqysyz  qaldyryldy. Ol ozbyrlyqty estigen KSRO Jazushylar odaghy Ánuardi ózderine qyzmetke shaqyryp edi, ol      «bitke ókpelep tonyn otqa tastamady».

D. Qonaev  Ánuardin  Ilekeng toyy haqynda ózderine qarata aitqan     qatty  da qisyndy sózin týsine de,  keshire de almaghan. Sonau jyldary «Liyteraturnaya  gazetanyn», «Pravda» gәzetining Qazaqstan men Orta Aziyadaghy menshikti tilshisi Ánuar Álimjanovtyng birde ózimen súhbattasyp, odaqtyq  dengeyde  sheshim  tabuy  kerek  nebir auqymdy, kýrdeli mәselelerdi  kóterip, respublikagha kóp kómegi tiygenine riza  bolghan, bauyryna tartyp, «Qazaq әdebiyeti» gәzetine Bas redaktor, odan  keyin Jazushylar odaghy basqarmasyna 1-hatshy etip taghayyndaghan, sodan  son, Jazushylar  odaghy  basshysynyn  Jarghy  boyynsha  eki merzimi ótkende, Tabighiy  eskertkishterdi qorghau jónindegi  respublikalyq  qoghamnyn  prezidiumyna tóragha etken (ondaghy Sabyr Niyazbekovti dereu bosatyp) Qonaev endi teatrda aitqan óte oryndy bir auyz synyna bola Ánekenning búrynghy enbekterin esinen shygharyp, syrt ainalghany  ghoy.  IYә, býginde keybir aqyn-jazushylar  aspandatyp jýrgen         D. Qonaevta  sonday  da «qasiyet»  boldy. 

«Biylik adamdy búzady» degen sóz bar. Kóp jaghdayda ras ta. Búzylugha beyimder ýshin ol «mәsele» emes te. Eger basshy ózi shyqqan biyikke ózgelerding shyghuyn qalamasa, ainalasyna jiyp alghan nókerleri ertendi-kesh: «Búl oryngha sizden layyq tiri jan joq!» dep taqpaq aityp otyrsa, ony ras dep úqpau qiyn da shyghar. Mysaldy «alystan arbalamay, jaqynnan dorbalap», shyndyqqa jýginsek, el preziydenti Núrsúltan Nazarbaev myrzany madaqtau qay kezdegi bolsyn jeke basqa tabynudyng auqymynan asyp ketti. «Bismillasy» «Egemendi Qazaqstan» gәzetining betindegi tamsanystan bastalyp  edi, sol gәzet arqyly býginde gharyshqa  shyghyp-aq túr. Tamsanghandar, meninshe,  pikirlerinde shyndyq az ekenin bilse de, әlgi  sózsoqty bolghan  N. Hrushevtyn: «Mal ónimderin óndirudi jan basyna shaqqanda Amerika Qúrama Shtattaryn quyp jetip, basyp ozamyz!» degenindey, Pәlenbay men Týglenbaydan arttyryp aitudy kózdeydi.    Olardyn  «tarihy  tújyrymdarynan» ýzindi jazylghan  dәpterime ýnilsem, «әlhissa»:

«...V sovremennom  miyre preziydentu Kazahstana net aliternativy, v plane opyta, mudrosti, voly viydeniya y rezulitativnosti, poetomu ego zarubejom nazyvait politikom globalinogo masshtaba. Kasymjomart  TOKAEV, diplomat»  («Radio «Azattyq»).

Premier-ministr  kezinde «Qazaqstannyng demokratiyalyq tandauy» qoghamdyq qozghalysyna: «Ily – Ya; ily – oniy!» dep shýiligip, sәby demokratiyamyzdy jórgeginde túnshyqtyrghan Q.Toqaev myrzagha senbeuge «bolmas».

                                      hhh

«...Men әrdayym Elbasynyng atasynan arystan bop tughan  batyrlyghyna, anasynan danyshpan bolyp tughan aqyldylyghyna qayran qalamyn... Álemdik tarihta Qazaqstan ýshin Núrsúltan Nazarbaev orny Reseydi órkeniyetke jetelegen I-Petr, Úlybritaniyany ayaghynan túrghyzghan Uinston Cherchilli, Amerikanyng negizin qalaghan Djordj Vashington, Týrkiyany irgeli el etken Atatýrik sekildi túlghalarmen qatar túrady dep júrt jaza bastady. Býginde Nazarbaev zamanyna say olardyng da istey almaghanyn istep otyr dese de bolady...  Býginde jer betindegi adamzatty tolghandyrghan mәselelerdi Nazarbaevsyz talqylau, Nazarbaevsyz sheshu mýmkin emes jaghdaygha jetti. Myrzatay JOLDASBEKOV, әdebiyet  zertteushi» («Egemen Qazaqstan» gәzeti).

Myrzatay – әrqashan Myrzatay!  Árqashan 1-orynda.    Tek, mysaly, Lev Tolstoydyng 1-Petr turaly: «...ludy ne toliko ne ponimait ego zlodeystv, no y do sih por ne perestait voshvaleniya doblestey etogo chudovisha, iy  net konsa vsyakogo roda pamyatnikov», degeninen  habarsyzdyghy bolmasa.    

                                      hhh            

«...Men aitar edim, qazaqtyng sayasy kósemi - Álihan Bókeyhanov, ruhany kósemi – Ahmet Baytúrsynov, ruhtyq kósemimiz – Abay.  Al qazirgi tanda sol ýsh kósemning rólin atqaryp otyrghan býgingi kósem – Núrsúltan Nazarbaev. Asyly OSMAN, sayasatker» («Ayqyn» gәzeti).

«...Shyntuaytyna kelgende, N.Nazarbaev – bilgir, dana, kóregen, aldyn boljay alatyn, eshkimdi bólip-jarmaytyn, barshanyng balasyn bauyryna basqan qazaq bolsa, sol qazaqtyq  ruhtaghy býgingi tandaghy Kóshbasshymyz. Asyly OSMANOVA, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri» («Egemen Qazaqstan gәzeti»).

Aytady ekensin, mine, osylay aitu kerek qoy. M.Joldasbekov myrza 2-oryngha týsip qalghanday ma, qalay?!

                                      hhh            

    «...Preziydent «Týbegeyli janaru josparyn» úsynyp otyr...    Maqalada jana sayasy leksika úsynylyp otyr, olar defektal (aqauly kapital) akme-tal-izm, tranzitalizm, jana Núq kemesi. Maqalada Núq   kemesi degen sóz tirkesi alty ret qoldanysqa týsken, búl tegin emes. Maqalanyng bir bólimi «Kapitaldyng Núq kemesi» dep atalghan... Núq   kemesi – iydeya. Búl jay aitylghan sóz emes, myqty iydeya. Adamzatqa ortaq  iydeya. IYdeya úsynu – óte jauapty is, soghan Elbasy barghan...  Preziydent úsynghan TJJ búl jana Núq kemesin jasau josparynyng alghashqy núsqasy bolmaq...   Gharifolla ESIM, professor» («Egemen Qazaqstan»).

Professordyng ózi úqpasa, men dәnene úgha almadym.

                                      hhh

  «Jaqynda men Elbasynyng auzynan bir jaqsy sózderdi estidim, - onyng dualy auzynan kil ónkey jaqsy sózder shyghatynyn ózderiniz bilesizder, degenmen, dәl sol sózder maghan әsirese qatty únady. «Qazaqstan – dýniyening bir bóligi, sondyqtan dýniyede bolyp jatqannyng bәri bizden kórinedi», dedi ol. Bizding jergilikti últshyl-patriottar, otanshyldyqtyng soyylyn soghushylar osy sózderdi jaqsylap úqsa ghoy, taza-taqyr tәuelsiz Qazaqstannyng nemese 17 million adamnyng ishinde 10 million mýldem tәuelsiz qazaq etnosy deytin daralyqtyng bolmaytynyn týsinse  ghoy. Ol mýmkin emes jәne qajeti  de joq, biz ýshin ol әri ziyandy, әri qauipti. Oljas SÝLEYMENOV, aqyn  («Qazaq әdebiyeti» gәzeti).

«Ayta-ayta Altaydy, Jamal apay qartaydy» degendey, búdan jiyrma birdene jyl búryn ózi qúrghan (býginde izi de joq!) «Qazaqstannyng halyq kongresi» partiyasynyng baghdarlama jobasynan «Qazaq últynyng janghyruy» («Vozrojdenie kazahskoy nasiiy») degen bapty alyp tastaghan «úly» aqyn Oljas qazaqqa aqyl aita-ayta ashugha bulyghyp, endi jazghyrugha, qorqytugha kóship,  qazaqty  halyq  dengeyinen «etnos deytin» dengeyge týsirdi, ә?!  Meyli, onyng auyzy «Elbasynyn... dualy auzy» emes, biraq bizding ziyalylar qauymy, sheneunikter «gvardiyasy»  Oljas  Sýleymenov degende: «sen tiymesen, men tiymen, badyraqkóz!», dep býgejektey bastaydy. Al biylikting qúzyryndaghy baspasózben birge «Qazaq әdebiyeti» gәzetimizdin, «Júldyz» jurnalymyzdyng basshylary Oljas jayynda synnyng elesi ghana bar maqalany da mandaryna jolatpaydy. Aqynnyng 70 jyldyghynda preziydent N.Nazarbaev «Moy drug Oljas» dep maqala jazdy ghoy, sol siqyrly sóz sanalaryna óshpestey sinip qalsa kerek.

                                      hhh

«...Men tәuelsiz qazaq memleketin qúrghan, TMD boyynsha eng tabysty reformalar jýrgizgen, әlemge әigili sayasatker, barsha halyqtyng qoldauyna ie ózimning Birinshi Preziydentim  turaly jazamyn. Ermúhamet ERTISBAEV, sayasatker» («Ayqyn»).

«Biylikting búlbúly» atanghan búl qasqa bizding Gruziyadaghy elshimiz ghoy, «ózining Birinshi Preziydenti» turaly kitabyn 1-bolyp gruzin tilinde jazsa eken, keyin audartyp sharshaghansha. Býginde Núrekeng jayynda maqtau gramota... tfu! – maqala, kitap jazatyn sheteldikter «kýpining biytinen de kóp». Ereke, ne jazsang da, tezdet, Saakashvily jazyp qoyyp jýrmesin!

Dәpterimdegi kóp ýzindining óleng keypindegi ekeuining qay gәzetten alynghanyn, avtory  kim ekenin qalayda qúrttamapyn, әitkenmen, bireuin keltireyin:

Úly isterden tapqan dәiim múratyn,

Bar ómiri irilik pen erlikterden túratyn,

Siz, Núreke – halqymyzdyng baqyty,

Tәuelsizdik sәuletkeri – Úly Aqyn!.».   

Qalllay eken!..

...Búlaysha tere bersem... monshaq  kóp. Tergenimde ondap qalyp qoysa, oqasy joq, al bireui ghana ilinbey qalsa, әne, sol úyat! Úyattan úiqy  bezim shoshyp jýrse, ol endi... sәpsem úyat.

Ghabbas QABYShÚLY.

Abai.kz