Qarataldyqtar Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótip jatyr
Biyl Qazaq handyghyna 550 jyl ekeni jyl basynan beri aitylyp kele jatyr. Mine, col aituly merekeni qarataldyqtar (Almaty oblysy) joghary dengeyde atap ótip keledi. Audangha Qayrat Beysembaev basshylyqqa kelgennen keyin mәdeniyet salasynyng tamyryna qan jýgirip, halyqtyng ruhany kónili kóterilip, ónerimiz keng óris alyp keledi. Osynyng naqty dәleli retinde audannyng barlyq auyldyq okrugterinde Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray mәdeniyet kýnderi atalyp ótude. Ótken senbi, jeksenbi kýnderi Qanbaqty auyldyq okrugi men Qyzylbalyq auyldyq okruginde jalghasyn tapqan mәdeniyet kýni qúndylyghymen halyqtyng jýregine ystyq sezim úyalatty. Tang sәrimen bastalghan mәdeny shara kesh qarayghangha deyin jalghasty.
Auyldyq qolóner sheberlerining kórmesin tamashalaghan qonaqtar artynsha ýlken jiynnyng kuәsi boldy. Alqaly jiyndy jýrgizip otyrghan auyl әkimi Jandos Kenelbaev kelgen qonaqtardy tanystyryp, birinshi sózdi audan әkimining birinshi orynbasary Jәnibek Tasybaevqa berdi. Audan әkimining orynbasary audanda jasalyp jatqan jaghymdy isterge toqtala kelip, biyl elimizde kóptegen mәdeny sharalar atqarylghanyn tilge tiyek etti. Búghan deyin Úly Jenisting 70 jyldyghy, Konstitusiyanyng 20 jyldyghy, Assambleyanyng 20 jyldyghyn atap ótti. Endi, mine, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn toylap otyrmyz. Búl, Qazaq eli ýshin tarihy manyzy zor mereke ekenin bir sózben týiindey ketti. Osy túrghyda audan kóleminde mәdeny kýn ayasynda atap ótip, jas úrpaqtyng boyyna patriottyq tәrbie berude ýlken júmys istelip jatqanynan habardar etti. Sonday-aq, audan әkimining ystyq yqylasyn jetkizip, auyl túrghyndaryn mәdeniyet kýni merekesimen qúttyqtady. Búdan keyin sóz alghan «Saryesik» qoghamdyq qorynyng diyrektory Aytjan Tynaliyev, oblystyq «Jetisu» gazetining bas redaktory Ámire Árin auyl túrghyndaryn merekemen qúttyqtap, jýrekjardy lebizderin jetkizdi.
Keleli jiynnyng sony әn men jyrgha úlasty. Auyldyq kórkemónerpazdar tarihtan syr shertip, Jәngir hannyng ómirinen azdaghan qoyylym sahnalady. Ónerli jandardyng qoyylymy kәsiby dengeyden bir kemshin emes. Kórermenderin baurap alghan әrtister qoyylymdy tamashalaghan júrttyng yqylasyna bólendi. Artynsha auyldyng jastary tamasha әnnen shashu shashsa, syrtta sporttyq oiyndar óz dengeyinde órbidi. Qazaq kýresinen qarsylas shaq keltirmegen Azamat Dosaev birinshi oryndy jenip alsa, gir tasyn kóterude Sәken Toqsanbaev aldyna jan salmady. Alaman bәigede shashasyna shang júqpaghan Jaqsybergen Qasymjanovtyng sәigýligi birinshi kelip, qanjyghasyna bas bәigege tigilgen motosikldi baylady. Kesh sony jastardyng by keshimen jalghasty.
Kónildi shalqytqan mereke men Ramazan aiynyng qúrmetine balap Bayshegir auylynan shyqqan azamattar auyl ortasynan imandylyq ýii meshitting irge tasyn qúng júmysy bastaldy. Búl da auyl toyynyng ajaryn asqaqtatyp jiberdi.
Osynday dýbirli toy Qyzylbalyq auyldyq okruginde de jalghasyn tapty. Auyl әkimi Maqsat Kóshkimbayúlynyng jetekshiligimen ótken mәdeniyet kýni kópting kónilinen úzaqqa deyin ketpesi anyq. Auyl әnshileri әnnen shashu shashsa, Toghym handy somdaghan әuesqoy әrtisterding enbegin joghary baghalaghan jón. Sporttyq oiyndardan oza shapqandar kóp boldy. Qazaq kýresinen qarsylastaryn qoghaday japyrghan Núrshat Tóleuqasymov birinshi oryndy jenip aldy. Voleybol jarysynda Almaly auylynyng komandasyna eshkim qarsylas bola almady. Gir tasyn kóterude eshkimge des bermegen Ashat Yntybekov birinshi oryngha túraqtady. Balqash kólining saghasyna ornalasqan eki auyldyng mәdeny kýni birde Qaratal ózenindey sarqyrap, kól tolqynynday jaghany sharpyp, bir sәt tynghan tenizdey jayma-shuaq terbelip, kól jaghasyn әdemi bir kýige bóledi. Ruhany azyqty mol jinaghan auyl túrghyndary toydan keyin, әsem әn men tәtti kýiding quatymen kýndegi tirshiligi kól týbinen marjan sýzuge qayta kirisip ketti.
Óz tilshimiz
Abai.kz