Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3829 0 pikir 17 Shilde, 2015 saghat 11:49

Qarataldyqtar Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap ótip jatyr

Biyl Qazaq handyghyna 550 jyl ekeni jyl basynan beri aity­lyp kele jatyr. Mine, col aituly me­rekeni qarataldyqtar (Almaty oblysy) joghary den­geyde atap ótip keledi. Audangha Qay­rat Beysem­baev basshylyqqa kelgen­nen keyin mәdeniyet salasy­nyng tamy­ryna qan jýgirip, halyq­tyng ruhany kónili kóterilip, óneri­miz keng óris alyp keledi. Osynyng naq­ty dәleli retinde audannyng bar­lyq auyldyq okrug­terinde Qa­zaq handyghynyng 550 jyl­dyghyna oray mәdeniyet kýn­deri ata­lyp ótude. Ót­­ken senbi, jek­senbi kýnderi Qan­baqty auyldyq okrugi men Qy­zyl­balyq auyldyq okruginde jal­gha­syn tapqan mәdeniyet kýni qúndy­lyghymen halyqtyng jýre­gine ys­tyq sezim úyalatty. Tang sәri­men bas­talghan mәdeny shara kesh qaray­ghangha deyin jalghasty.

Auyldyq qolóner sheber­leri­ning kórmesin tamashalaghan qo­naq­tar artynsha ýlken jiynnyng kuәsi bol­dy. Alqaly jiyndy jýr­gizip otyr­ghan auyl әkimi Jan­dos Kenelbaev kelgen qonaqtardy ta­nys­­tyryp, birinshi sózdi audan әki­mining birinshi orynbasary Jә­ni­bek Tasybaevqa berdi. Audan әkimining orynbasary audanda ja­sa­­lyp jat­qan jaghymdy isterge toq­tala kelip, biyl elimizde kóp­te­gen mәdeny sha­ralar atqaryl­ghanyn tilge tiyek etti. Búghan deyin Úly Jenisting 70 jyl­dyghy, Kons­titusiyanyng 20 jyldy­ghy, As­sam­bleya­nyng 20 jyldyghyn atap ótti. Endi, mine, Qazaq handy­ghy­nyng 550 jyl­dyghyn toylap otyr­myz. Búl, Qa­­­zaq eli ýshin tarihy manyzy zor me­reke ekenin bir sóz­ben týiin­dey ketti. Osy túrghyda audan kóleminde mә­deny kýn aya­syn­da atap ótip, jas úr­paqtyng boyyna patriottyq tәr­bie berude ýlken júmys istelip jat­­qanynan habardar etti. Sonday-aq, au­dan әkimining ystyq yqylasyn jet­­kizip, auyl túr­ghyndaryn mәde­niyet kýni mere­kesimen qúttyqtady. Bú­dan keyin sóz alghan «Saryesik» qo­ghamdyq qo­rynyng diyrektory Ayt­jan Tyna­liyev, oblystyq «Je­t­isu» ga­zetining bas redaktory Ámi­re Árin auyl túrghyndaryn mere­kemen qút­tyq­tap, jýrekjardy le­biz­­derin jet­kizdi.

Keleli jiynnyng sony әn men jyrgha úlasty. Auyldyq kórkem­ónerpazdar tarihtan syr shertip, Jәngir hannyng ómirinen azdaghan qoyylym sahnalady. Ónerli jan­dar­dyng qoyylymy kәsiby dengey­den bir kemshin emes. Kórermen­de­rin baurap alghan әrtister qoyy­lymdy tama­sha­laghan júrttyng yqy­lasyna bólendi. Artynsha auyldyng jastary tamasha әnnen shashu shash­sa, syrtta sporttyq oiyndar óz den­geyinde órbidi. Qazaq kýresinen qarsylas shaq keltirmegen Aza­mat Dosaev birinshi oryndy jenip alsa, gir tasyn kóterude Sәken Toq­san­baev aldyna jan sal­mady. Ala­man bәigede sha­sha­syna shang júq­paghan Jaqsy­ber­gen Qasym­ja­nov­tyng sәigýligi birinshi ke­lip, qanjyghasyna bas bәigege tigilgen motosikldi bay­lady. Kesh sony jas­tardyng by keshi­men jal­ghas­ty.

Kónildi shalqytqan mereke men Ramazan aiynyng qúrmetine balap Bayshegir auylynan shyq­qan aza­mattar auyl ortasynan iman­dy­lyq ýii meshitting irge tasyn qúng júmysy bastaldy. Búl da auyl toyy­­nyng ajaryn asqaqtatyp ji­ber­di.

Osynday dýbirli toy Qyzyl­ba­­lyq auyldyq okruginde de jal­­­­­gha­syn tapty. Auyl әkimi Maq­­­sat Kósh­­kimbayúlynyng je­tek­­­shili­gimen ótken mәdeniyet ký­ni kópting kónili­nen úzaqqa deyin ketpesi anyq. Auyl әnshi­leri әn­nen shashu shash­sa, Toghym han­dy som­daghan әuesqoy әrtis­ter­ding en­begin jogha­ry bagha­laghan jón. Sporttyq oiyn­dardan oza shap­qandar kóp boldy. Qazaq kýre­si­nen qarsy­las­taryn qogha­day ja­pyr­ghan Núrshat Tóleuqa­symov birinshi oryndy jenip aldy. Vo­ley­bol jarysynda Alma­ly auy­lynyng komandasyna eshkim qar­sy­las bola almady. Gir tasyn kóte­rude eshkimge des ber­megen Ashat Yntybekov birinshi oryngha túraq­tady. Balqash kólining sagha­syna ornalasqan eki auyldyng mәdeny kýni birde Qaratal óze­nin­dey sar­qy­rap, kól tolqynyn­day jaghany sharpyp, bir sәt tynghan tenizdey jayma-shuaq ter­belip, kól jaghasyn әdemi bir kýi­ge bó­ledi. Ruhany azyqty mol jinaghan auyl túrghyn­dary toy­dan keyin, әsem әn men tәt­ti kýiding quatymen kýndegi tir­shi­ligi kól týbinen marjan sýzuge qay­ta kirisip ketti.

Óz tilshimiz

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475