«SERPIN» QAZAQ JASTARYN SARYARQAGhA ShAQYRADY
Redaksiyamyzgha Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtory, aqyn Auyt Múqiybek qonyrau shaldy. Dauysy sanqyldap túr. Kónildi. Kóshi-qongha, alystaghy bauyrlargha qatysty bir jyly sóz estip, iygilikti isting nyshanyn angharsa, aqyn bauyrymyzdyng osylaysha anqyldap ketetini bar. Sony biletin biz de myna jaqtan dabyrlay sóiledik:
- IYә, Áuke, kónildisiz ghoy?!
- Oi, aitpa. Jaqsy әngime boldy.
- Kimmen jaqsy әngime boldy?
- "Serpin" últtyq jobasynyng tóraghasy Múrat Ábenov myrzamen.
- A-a, Mýkenmen be? IYә, sonymen ne әngime boldy?
- Býgin memleket jәne qogham qayratkeri, «Serpin» últtyq jobasynyng tóraghasy Múrat Ábenov myrzamen kezdesip, «Serpin» jobasynyng ayasynda shetelden keletin etnikalyq qazaq jastaryn Soltýstik aimaqtargha tartu, oqytu, júmyspen qamtamasyz etu jóninde әngimelestim. Búl mәsele jóninde Múrat aghamyzdyng ózi de oylanyp jýr eken. Ary qaray әngimemiz jarasyp, búiyrsa, biraz shrualar jasaugha kelistik. Alghashqy kezekte shetelden keletin etnikalyq qazaq jastaryn Soltýstik aimaqtargha tartudyng naqtyly jobasyn әzirleu kerektigine toqtaldyq.
- Áp-bәrekeldi! Mýkeng búryn Bilim jәne ghylym ministrliginde lauazymdy qyzmet atqarghan, viyse-ministr, onyng aldynda deputat bolghan adam ghoy. Isting mәn-jayyn bir bilse, sol kisi bilui mýmkin. Onyng ýstine, paydalana bilsek, shet elderdegi qazaq jastaryna elimizde joghary bilim beru turaly zang da bar emes pe?
- IYә, bar. «Bilim turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng 66-babynda «1.Qazaqstan Respublikasynyng azamattary bolyp tabylmaytyn últy qazaq adamdardyng Qazaqstan Respublikasynda bilim alugha qúqyghy bar. 2.Memleket sheteldegi qazaq diasporasynyng bilim alu qajettilikterin qanaghattandyrugha jәrdemdesedi» dep ashyq jazylghan. Soghan say, Ýkimet әr jyly shetelden keletin 1400 balagha dep, arnayy grant bóledi» dep jazylghan.
- Áuke, zan-zәkónge әbden bap bolyp alypsyz ghoy. Kәnigi kәsiby zangerlershe zaulaysyz. Bizding aityp otyrghanymyz osy zan. Siz qazir kóshi-qongha qatysty zang jobasyn da Paralment deputattarymen birge talqylap, sarapqa salyp jýrsiz. Ol jobada Soltýstikke qonsystanu turaly aityla ma?
- Aytylady. Aytylghanda qanday! Elbasy Ýkimetke oralmandardy qonystandyruda basymdyq beriluge tiyis bes oblysty belgilep bergenin bilesizder. Mәjiliste talqylanyp jatqan "Halyqtyng kóshi-qony turaly" jana zang jobasynda atalghan aimaqqa qonystanatyn aghayyndargha jenildikter qarastyrylghan.
- Preziydent ótkendegi bir sózinde «Qazaqtar, jalpiyp jatyp almay Soltýstikke qaray jyljyndar» degendi aitty. Dúrys qoy. Alayda, osy kýngi qazaqtyng jalpiyp jatqysy joq. Mýmkindik bolsa, jeri ken, kәsip-qareket etetin tirshilik kózi bar, jayly qonysty jaylamaqshy. Áytkenmen de, býgingi kýnge deyin osy mәsele kýn tәrtibine naqty qoyyldy ma? Joq. Tipti, kerek deseniz, shet elderden kelgen qazaqty qazaghy qalyng Ontýstikke ghana jiberip otyrghan basqa biylik emes, ózimizding qasqa biylik edi ghoy?
- «Eshten kesh jaqsy» degen atamyz qazaq. «IYgilikting erte keshi joq» degendi de sol atalarymyz qúlaghymyzgha qúiyp ketken. Sondyqtan, bir iygilikti is bastalyp jatyr eken, endi oghan tilekshi, jәrdemshi bolayyq. Ras, búdan búrynghy jyldary dayyndyq bólimderinde oqityn oralman studentterge onsyzda halqy lyqsyp otyrghan Ontýstiktegi oblystardyng JOO-na joldama beriletin. Múrat Abdulamiytúlyna osy jaghdaylardy bayandap berdim. Osydan keyin Mýkenmen ekeuara әngimemizde dayyndyq bólimderinde oqityn qazaq jastaryn endigi rette "Serpin" baghdarlamasynyng ayasyna berip, olardy kelgen bette birden halqy shalan, júmys kýshi jetispeytin Soltýstik aimaqtargha jibergen dúrys degen pikirge toqtadyq. Ol ýshin Bilim ministrligining kelisimi kerek.
- Búlay bolghanda, jana kelgen jastar bytyramay, deldaldargha da jem bolmay, bir ortalyqtan basqarylatyn bolady ghoy?
- Qazirding ózinde «Serpin» últtyq jobasynyng tóraghasy Múrat Ábenov myrza on úl, on qyz – jiyny jirma balany Astana manyndaghy kolledjden oqytugha әzir ekenin aitty. Oqu tegin, jataqhana jәne ýsh mezgil tamaqpen qamatamasyz etedi. Shart - "Serpinde" kórsetilgen oblystardan bolu kerek. Oqyghysy keletinder maghan tikeley habarlasa berse bolady.
Súhbattasqan – Dәuren Qasenúly
Abai.kz