Ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi 28 gvardiyashy-panfilovshylargha baylanysty Resey memlekettik múraghatynyng kesheli-býgingi aqparattary dýniyeni dýrbelenge salayyn dep túr. Múny bireu dúrys dese, ekinshi bireu dúrys emes deydi. «Dúrys emes» deytinderding kópshiligi әlbette, atalghan múraghat qújattaryna silteme jasaydy. Taghy bireuler múny soltýstik kórshimizding astyrtyn sayasatynyng әldeqaylau bir «qúpiya jýrisi» dep oilaydy. Endi bireuler múraghat qújattarynyng týpnúsqa ekendigine kýmәn keltiredi. Qysqasynan qayyrghanda, boljam kóp te, bir izge týsken... bir izge týsip – osynau dýrbelenning dymyn óshiretin, sóitip әdiletting aq-qarasyn ajyratyp beretin eshtene bolmay túr әzirge. Al bizding naqty biletinimiz mynau: resmy mәlimetterge jýginetin bolsaq, Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy men Qyrghyz Sovettik Sosialistik Respublikasynyng astanalary Almaty jәne Frunze qalalarynda 316-shy atqyshtar diviziyasy soghystyng alghashqy jylynda-aq general-mayor Ivan Panfilovtyng jetekshiligimen qúrylghan. HOSh deyik.

Soghystyng ekinshi jyly, dәliregi – 1942-shi jyly SSSR Jogharghy Soveti Prezidiumynyng Ukazymen Mәskeu týbindegi Dubosekovo razezi manynda nemis fashisterimen bolghan úrys kezinde erekshe erligimen kózge týsip, qaysarlyqpen qaza tapqan gvardiyashy-panfilovshy 28 jauyngerge Sovet Odaghynyng Batyry ataghy berilgen. Osydan kelip shyghatyn taghy bir oy mynau: eger Resey memlekettik múraghatynyng kesheli-býgindi keltirip otyrghan 1948-shi jylghy SSSR әskery Bas prokurorynyng anyqtama-bayandamasy naqty qújattar dep esepteletin bolsa, 1942-shi jylghy SSSR Jogharghy Soveti Prezidiumynyng Ukazy naqty qújat dep eseptelmey me? Qyzyq mәsele! Sondyqtan osynau «qyzyq mәsele» de – basty auyrtyp, baltyrdy syzdatatyn qyp-qiyn mәsele. Súraq kóp әzirge, biraq jauap ta joq әzirge.

Marat MADALIMOV.

ABAI.KZ