(Edvard Munk. Ayqay)

- I -

TÝS

...Preziydentting jeke qabyldauy. Kirsem aldynda saray әmiri otyr eken. Otty kózderimen bir sholyp ótip:

-         IYә, aita ber!.. Tyndap túrmyn, - dedi.

Aldyna jetsem aryla aitsam degen sózderim auzyma týspey tosylyp qaldym. Aytpaghym kóp edi, shirkin jeke bolghanda ghoy!.. Tosyla berdim. Ýnsizdik sozylyp barady... Amal joq tótesinen tarttym. Tәuekel!..

-         Taqsyr, onda bir emes, eki adamnyng obalyna qalasyz!..

Zәrli janarymen ónmenimnen ótkize bir týirep ótti de, kóz qiyghyn nókerine audardy...

Jeke qaldyq. «Sheshingen sudan tayynbaydy»... Onyng ýstine, endi sheginetin de eshtene qalghan joq. Ata-baba әruaghyna syiynyp, sózimdi qayta sabaqtadym.

-         Aldiyar, bas kespek bolsa da, til kespek joq!.. Kirgen esigimnen qayta shygham ba, joq pa – Qúday bilsin!.. Sondyqtan, aqyry bastadym ghoy, aityp tynayyn... Bar tilegim – osy!..

-         Basta!

-         Bastasam, mәngilik eshkim joq... Adam saytan emes. Júmyr basty pende jauapsyz qalmaydy. Artynyzgha qaranyzshy, ne istediniz? Arman etken tәuelsizdigimiz osy bolsa, atasyna rahmet!..

-         Sonsha ne boldy? El ornynda, júrt tynysh. Qarny toq, kóilegi kók – basqa ne kerek?! Enseli elu elding qataryndamyz, úzamay otyzdyqqa da iligemiz!.. Bizdi qazir býkil әlem biledi, dýnie jýzi tanidy. Qanshama ghajayyp jiyndar men basqosular,  dýbirli jarystar men kezdesuler ótkizdik. Alda EKSPO, Olimpiada bar!.. Búryn qazaqta múnday bolyp pa edi? Qane, aitshy, qashan boldy?! Eshqashan!..

-         Siz shynymen osyny shyndyq dep esepteysiz be? Bәri – ótirik, bәri – jalghan. Jalghan tabys, jalghan jetistik... Jәne siz búny jaqsy bilesiz!.. Qaghaz bәrin kóteredi. Al halyq she, kótere ala ma? Júrtynyzgha, últynyzgha qaranyzshy!..

Biylik qayda, el qayda? Shyndyq qayda, ótirik qayda? Bay qayda, jarly qayda?!

Tapqanynan joghaltqany, jetkeninen tókkeni, asqanynan shashqany kóp!.. Atameken, tughan jerinde kirme júrttyng kýiin keship otyrghan kiriptar halyq. Adamy qúndylyqtar keri ketip, dýnie teris ainaldy. Ruhy jasyp, senimi shayqalghan el kýn sanap azyp-tozyp, tilinen, dilinen airyla bastady. Jiyrma bes jylda qazaq halqynyng ruhy, erligi men órligi keshegi jetpis jylda jetpegen dengeyge jetti. Qayran, Jeltoqsan!.. Býgin sen bizge kórgen týsteysin!..

Osy kýnge deyin tym bolmasa teri iylep, shúlyq shygharatyn bir zauytymyz joq. Ayqayymyz jer jarady. Danghoy maqtan, danghaza daraqylyq!.. Adal qazaq – qúlgha, úry-qary – biyge ainaldy. Jeng úshynan jalghasqan jemqorlyq, ózi toysa da kózi toymaytyn toyymsyzdyq, irilik-kisilik ataulydan júrday teksizdik, jaghympazdyq, jaltaqtyq, qorqaqtyq... Óz últynan ózi shoshyp, ólerdey jek kóretin nadandyq pen azghyndyq!.. Býgingi biylikting syiqy – osy!..

Erteng el qayda barady? Jer erteng kimge qalady?!

Jiyrma bes jylda jeti basty jalmauyz bolsa da toyatyn uaqyty boldy ghoy biyliktegilerdin. «Toydym-qoydym» der eshkim joq, jantalasyp ólip barady!.. Jenisimiz sol, jetpegimiz osy ma?!

-         Au, olar sonday bolsa, búghan da men kinәlimin be?! Men olargha bәrin jasadym. Jol ashtym, jaghday tughyzdym... Al olar ishken-jegennen basqa eshtene bilmeydi!..

-         Taqsyr, olardyng eshqaysysy kókten týsken joq qoy? Bәrin óziniz tandadynyz, óz «produktynyz»... «Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi». Óziniz bas bop: «Jigitter, jiyrma bes jyl boldy... Ishtinder-jedinder, jeter! Endi júmys isteyik!» - dep, aitqangha kónip, aidaugha jýrmegen qorqaular men nadandardyng bes-altauynyng basyn alsanyz, erten-aq bәri jiptiktey bolar edi!.. Oghan kýmәn joq. Tek ol ýshin aldymen jýieni ózgertu kerek... IYә, óziniz qúrghan!.. Onsyz eshtene ózgermeydi.

-         Keshe ghana saylandym... Ázirge uaqyt bar. Búnyng maghan qajeti qansha?!

-         «... Kimde-kim azsa, Alla olardyng mәulitin úzarta beredi...» (Mәriyam sýresi, 75 ayat.). Shólmek myng kýnde emes, bir kýnde synady... Ómir bar jerde – ólim bar. Alla aldynda bәrimiz birdeymiz. Pende neghúrlym joghary kóterilgen sayyn, soghúrlym biyikten qúlaydy. Jauapkershilik te sonday!..

Qazaq halqy kimnen kem edi?! Ata-babasy aq bilekting kýshi men aq nayzanyng úshymen jan sala qorghap, tilersekten saz, tebingiden qan keship jýrip múragha qaldyrghan úlan-baytaq jeri, asty-ýsti qazynagha toly qút mekeni, sol jerding sarqylmas mol baylyghy birligi men tirligi jarasqan tól júrtymyzdyng ózine tiygende, iygiligi men rahatyn ózderi kóre alghanda bәri basqasha bolar ma edi?!

Al qazir kim sorly, qazaq sorly! Kim kedey, qazaq kedey! Kim ýisiz, qazaq ýisiz! Kim kýisiz, qazaq kýisiz!..

Nege? Jazyghy ne?! Erim dep qoldap kókke kóterip, súltanym dep senip tóbesine tútqany ma?!

Suday túnyp, sýttey úiyp otyrghan el ala tayday býlinip, irkittey ydyrady. Bar men joqqa, ash pen toqqa, bay men kedeyge, orys tildi men qazaq tildige, auyl men qalagha, mәmbetter men pankótterge... Kóldeneng qosylghan kók attylar taghy bar. Tiliniz – ýsh bólek, dininiz – qyryq bólek, al diliniz... IYә, býginde ol da kýmәndi!.. Ýmit ýzilip, senim sarqyldy. Endi sizde eki-aq jol bar. Búl – siz ýshin eng songhy syn. Ne osy merziminiz bitkenshe layyqty múrager tabasyz, ne elden airylasyz!.. Onsyz da oghan kóp qalghan joq. Menen keyin kýl bolmasa býl bolsyn dep, dәl osylay tarta berseniz, úzamay ony da kóresiz... Erik sizde!.. Songhy kezde jiyilep ketken beymәlim apattar men qisynsyz qyrghyndar nening nyshany?!

-         Onda ózing aitshy, kim bar? Senim artar eshkim joq, bәri – shetinen úry-qary, jemqor. Bylghanbaghan bireui joq. Osydan birdene shygha dep ýmit artyp, tәrbiyeleysin... Qyzmetke qoyasyn. Qansha qarjy, qansha uaqytyng ketedi. Olar bolsa, әne, kórgeninen jazbaydy!..

-         Endi qaytsin, «kórgen kórgenin, kóseu týrtkenin isteydi»... Alma aghashtan alysqa qúlamaydy.

Ókinishti, biraq shyndyq!.. Qasynyzda qazir artynan el eretin eshkim qalghan joq. Bas sardardan basqa... Ras, ol da – óz «óniminiz!..».

Degenmen, el iyesiz, jer kiyesiz bolmaydy!.. El ishi – asyl qazyna. Shyn izdese bәri de tabylady!..

Bireuler tipti Siz ketseniz dýnie qarang qalatynday kóredi. Ótkende bir jaghympaz «El basqaru onay emes... Eger Elbasynyng ornynda ózderi otyrsa, kórer em. Eki kýnge shydamay, kótteri terlep «Qúday-au, qútqara kór!» dep túra qashar edi!» depti. Bos sóz!..

Sizdi tughan ana basqany da tuady. Qúdaygha shýkir, qazaq qatynsyz emes!..

Bar-joghy – 17 million, bir-aq qalanyng halqy.

Sonda ne, milliardtardy basqaryp, ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústap otyrghandar payghambar ma?!

Týsinemin, jaghday bólek... Abylay han «Bәrinen az asqa baqauyl, az elge han bolghan jaman» dep nege aitqan?! Bir jaghyng ot, bir jaghyng su. Ong jaghynda – aidahar, sol jaghynda – aq an. Tónirek týgel jau. Tayyp jyghylsang talaugha dayyn!..

Arbasugha, aldasugha tura keledi. Qarmasyp, jarmasugha mәjbýrsin... Onay emes! Onda men de kelmes edim!..

Qys ótken son, kóktem shyghady. Kóktemdi jaz, jazdy kýz almastyrady. Túra berse su da sasidy. Búl – tabighat zany. Tәnir bәrin solay jaratqan.

Tandau sizde. Uaqyt – tar, zaman – jýirik. Erteng kesh bolady.

Qúdaydyng bir aty – halyq. Halqynyzdyng obalyna qalmanyz. Qarghysyn arqalap, kәrine úshyramanyz!..

-         Toqtat! Men ne, qimay jýr deysing be?! Al tapshy, kim bar?!

Tynysym tarylyp, jýregim qysyldy.

-         Men... men she? Men barmyn! – dedim jan dauysym shyghyp.

Óz dauysymnan ózim shoshyp oyandym...Týsim eken!.. Búghan da shýkir!..

II-

Janym ashidy...

...Janym ashidy. Kimge deysiz ghoy? Ádilbek Jaqsybekovke. Nege deysiz be? Aytayyn...

Ózderiniz bilesizder, jaqynda ony Elbasy EKSPO – 2017 ÚK-nyng basshysy qyzmetine taghayyndady. Qosymsha qyzmet. Aqysyz.

Memlekettik qyzmetker әkimning qansha ailyq alatynyn bilmeymin. Onyng ýstine, Astananyn...

Al ÚK basshysynyng enbekaqysy – 10 myng dollar.

...Degenmen, obal boldy!..

Túrmaghanbet Kenjebaev –  

aqyn, Qazaqstan Jazushylar  jәne

Jurnalister Odaghynyn mýshesi. 

Abai.kz