Qazaq eli oishyl hakim Abaydyng әdeby múrasyn tanyp biluine 125 jyl tolyp otyr /1889-2014/.  Az uaqyt emes, ghasyrdan astam merzimdi  qamtidy eken.  Osy aralyqta abaytanu tarihynyng ýsh kezenin bastan ótkizippiz. Áueli abaytanu tarihynyng «Múhtar Áuezovke deyingi  zerttelu tarihynda /1889-1834/»  Abaydy tanytudaghy Alash arystary halyqtyq tanym túrghysynan maqala  zertteuleri arqyly nasihattau әreketteri  dúrys jolgha týsip edi. Biraq kenestik biylik túsynda 1923 jyly Sәbit Múqanovtyn  «Sheshender, qara taqtagha jazylyp qalmandar» degen aty shuly maqalasynan bastalghan túrpayy sosiologiyalyq, komporatavistik, formalistik tanymdaghy iydeyalyq sayasy shabuyldar qaraborandatyp ushyghyp túrdy. Búlar, tipti, úly aqyn múrasyn teristep, әdeby múra retinde  mansúqtaugha deyin bardy. Mysaly «Ádebiyet maydany» jurnalynyng 1934 jylghy tútas bir sany týgeldey Abay turaly zertteulerge arnaldy. Maqalasy jariyalanghan avtorlardyn basym kópshiligi Abay múrasyn túrpayy sosiologiyalyq, komparatavistik, formalistik túrghydan teris tanytyp, Abaydyng әdebiy  múrasyna taptyq, sayasiy-әleumettik tegine qaray baghalanyp jatty.  Búlardan baghyt-baghdary men mәn-maghynasy mýlde aulaq M.Áuezovting «Abay aqyndyghynyng ainalasy» men professor Q. Júbanovtyng «Abay –  qazaq әdebiyetining klassiygi»  degen  zertteu maqalasy abaytanudyng sol tústaghy bolashaghyna ghylymy jana baghyt baghdaryna tynnan jol salghan kósem oily tanymdar bolatyn.

1933-1934  jyldan 1961 jyl aralyghynda qanaty keng jayylghan «Abaytanu tarihynyng Múhtar Áuezov kezeni» dýniyege keldi. M. Áuezovting Abay  múrasy turaly izdenu, zertteu, aqyn múrasyn әlem júrtshylyghyna tanystyru jolynda atqarghan qyzmetining qol jetpes eki shyny boldy. Birinshi shyny, kórkem sóz óneri arqyly, әsirese, «Abay joly» epopeyasyn әlem halqy jarysa oqyp, HH ghasyrdyng úly tuyndysy dep baghalanyp jatty. Ekinshi shyny, abaytanu jolyndaghy  ghylymiy-zertteu enbegi «Abay Qúnanbaev» dep atalatyn ghylymy monografiyasynda aqyn tuyndysy teren taldanyp jýielendi. Osy kezde abaytanu salasynda túnghysh ret kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalar qorghalyp, monografiyalyq enbekter basylym kórip jatty. M.Áuezov abaytanudy biyik dengeyge kóterip ketti. Abaydyng jýz jyldyq mereytoyynda aqyn múrasy jan-jaqty  zerttelip, baspasózde keng túrghydan nasihattalyp jatty.

1961 jyly ataqty jazushy ómirden ótken son, «abaytanudyng M. Áuezovten keyingi dәuiri» bastalyp ta ketti. Birshama  ýzilisten song jana buyn,  jas talapkerlerding ghylymiy-zertteu enbekteri basylym kóre bastady. Osy jana buyn, jas tolqyn jastar ókili ghylymy túrghydan izdenip, jana tanym, tyng kózqaras túrghysynan kelip, Abay  múrasynyng shyghystyq ruhaniy  qazyna kózderine qarym qatynasy jayly kýrdeli mәseleler kóterilip jatty. M. Áuezov tanymyn bastapqy tabighy qalpyna keltiruge qyzu atsalysyp, ony ghylymy oida qalyptastyrdy da /M.Myrzahmetov. «Múhtar Áuezov jәne abaytanu problemalary. Almaty, 1982»/.  Múndaghy bir eskerer jaghday kosmopolitizm  turaly qauly qatang baqylauda túrghan kezde, sol sayasy qysymnan seskenbey – aq   «Abaydyng shyghysy M.Áuezov zertteuinde» degen tórt taraudan túratyn enbekting eng ýlken tarauy  1982 jyly  jariyalanyp ketken edi. Túnghysh ret búl sala ghylymy túrghydan óz sheshimin tauyp, 1989 jyly doktorlyq diysertasiya qorghalghannan keyin Abay múrasynyng shyghysyna oray kandidattyq dissertasiyalar da qorghala bastady. Mysaly Jabal Shoyynbetting «Abay qarasózining janrlyq, stilidik erekshelikteri», Maqsat  Áliphannyn  Abay men Jýsip Balasaghuniyding «Qútadghu biligine»  baylanysty «Qúttyng kilti-kisilik», Saydaly Orazaliyevting «Abay men Dauaniy», Noyabri Kenjegharaevting «Abaydyng aitushy men tyndaushy turaly tanymy»,  Toty Kóshenovanyng «Abay ólenderi qúrylysyndaghy erekshelik», Rahat Salamatovanyng «Abaytanudyng Múhtar  Áuezovten keyingi kezeni», Talghat Erbay «Abay jәne Shortanbay, Dulat penen Búqar jyrau», Ayjan Kartaeva «Abay men M. Áuezov әlemindegi ruhaniy sabaqtastyq», Qalipa Átenova «Qazaq otbasy tәrbiyesining damu tarihy», (Almaty, «Qazaq uniyversiyteti» baspasy,  2007)  Imanghazy  Núrahmetúly   «Úlystyq әdebiyetten últtyq әdebiyetke deyin» /Almaty, 2005/ degen gylymy monografiyalary jariyalanyp, Abaydyng shyghysyna baylanysty kýrdeli mәseleler kótere otyryp  әr qaysysy óz ýlesterin qosyp jatty. Al Maqsat Áliphan ózining doktorlyq dissertasiyalyq enbeginde adamgershilik iydeyasynyng kóne  grek órkeniyetti zamanynan býginge deyingi damu joly turaly «Qazaq әdebiyetindegi adamgershilik ilimi» degen kólemdi   ghylymy monografiyasyn 2013  jyly jariyalady. Osy joldar avtorynyng 2014 jyly basylym kórgen «Abaytanudyn» asa kólemdi  qos tomdyghy/125 baspa tabaq/ men «Óner» baspasynan  jaryq kórgen «Abay lúghaty»,  2013 jyly jariyalanghan «Qazaq әdebiyetindegi sopylyq tanym», 2015 jyly «Medet» baspasynda jaryq kórgen «Abaytanu tarihy» men «Abaydy oqy tanyrqa» oqulyqtary basylym kórdi. Búlardyng bәri de Abay múrasynyng shyghysy turaly  jazylghan jana tanym, sony baghyttaghy biregey tuyndylar.                                                            

Songhy jyldargha deyin Abaydyng әdeby múrasyn tanyp bilu, ony nasihattau júmysynyng bәri de materialistik, ateistik dýniyetanym negizinde zerttelip nasihattalyp kelgenin eshkim de  teristey almas. Óitkeni shyndyq osylay bolyp túr. Abay dýniyetanymyn marksistik-materialistik, jauynger ateistik tanym túrghysynan tanytudyng basynda qazaq filosoftarynyng aighayshy bolyp túrghany da ras. Abay turaly kórkemóner janrynda jazylghan shygharmalardyng bәri de sosialistik realizm talaby shenberinen shyghandap kete almaghany, óitkeni oghan taptyq dýniyetanym  qalqan etip qoyylghany belgili.

Qazaq әdebiyetining úly klassiygi Abay dýniyetanymyn qazaq filosoftary materialist, ateist degen baylamdy ústanyp  keldi.

Abaydy tanyp biludegi basty kedergi onyng dýniyetanymynyng barlyq salalaryn, yaghni, filosofiyalyq, etikalyq, estetikalyq, sayasiy-әleumettik salalaryn anyqtaugha kelip tireledi. Osy salalardyng bәrin de qazirgi filosoftar materialistik modeli túrghysynan qarastyryp keledi. Osy әreket, әsirese, Abaydyng 150 jyldyq merekesinde Qazaqstan filosrftarynyng újymdyq enbegi «Abay dýniyetanymy men filosofiyasy» dep atalatyn arnayy ghylymy zertteulerinde óz kórinisin tapty. Biraq fiosoftarlyng bәri de Abaydyng jetinshi  qarasózindegi «Dýniyening kóringen hәm kórinbegen  syryn týgeldep, eng bolmasa denelep bilmese, adamdyqtyng orny bolmaydy.  Ony bilmegen son, ol jan adam jany bolmay, hayuan jany bolady. Ázelde qúday taghala hayuannyng janynan adamnyng janyn iri jaratqan, sol әserin kórsetip jaratqan/Abay. 2-tom, Almaty, 1995, 165-bet/, degen danalyq sózine nazar salmay keledi. Abay dýniyetanamyn tanyp bilude Abay aitqan búl oy pikirding mәn maghnasy, bolmysy, tipti, bólekshe órkeshtenip daralanyp túr. Abay  búl pikirin HIH ghasyrdyng sonynda aituymen de  erekshelenip túr emes pe?

Abay «dýniyening kóringen syry» dep bizdi qorshaghan materialdyq әlemdi aitsa, «dýniyening kórnbegen syry» dep bizding qúpiya syrgha toly ruhany әlemimizdi menzep otyr. Búl ispettes tereng pikirdi Yasauiyding «Devony hikmetinen de» úshyratamyz:

Ilim ekeu-dýr: tәn men jangha basshy turar,

Jan ghalymy hazretine jaqyn turar.

Tәn ghalymy zalymdargha  úqsar ermish /Yasauy «Devony hikmet», Týrkistan, 1993, 74-bet»/ dep oy tolghauynda «dýniyening kórinbegen syry» men jan ghalymy ainalysady dep kesip aitatyny bar. Jan ghalymy kórinbeytin ruhany әlem syrymen ainalyssa, tәn ghalymy «dýniyening kóringen syrymen»  bir jaqty ainalysyp, nәpsilik jolgha úrynyp, dýniyeqor, dýniyeqonyz bolyp qalatynyna nazar audaratynyn ashyq anghartady.

Abay aitqan dýniyening kóringen syryn ashumen ainalysatyndar tәn ghalymy/tehnokrat ghalymdar/ bolyp shygha keledi de, dýniyening kórinbeytin syryn  ashugha úmtylghandar jan ghalymy bolyp shyghady. Sonyng biri hakim Abaydyng ózi bolghandyqtan, Abay jan ghalymynyng eng kórnekti ókili  bolyp shyghady emes pe?  Óitkeni Abay 1898 jyly jazylghan 38 qarasózinde jantanu ilimi  oy tanymdary bizding zamanymyzdaghy kvantty fizikterden bir ghasyrdan astam uaqyt búryn «dýniyening kórinbegen syryna» airyqsha mәn berui arqyly jantanu ilimimen ainalysyp, pәlsapalyq lirikalaryn jazuy oishyl  aqynnyng kemengerlik túlghasyn kórsetedi.

1501-1510 jyldar arasynda Firdousiyding «Shahnama» dastanyn qypshaq tiline tolyq audarghan mamluk qypshaq aqyny Shәrip Ámediy:

Haqty tanu jolyn izdegender,

Búl әlemde barsha ang tang qalghandar,

dep  asa joghary baghalap oy tolghauy kezdeysoq bolmasa kerek -ti.

Abay  «dýniyening kóringen syry» men «dýniyening kórinbegen syryn»  birlikte qatar alyp tanyp biludi menzeydi.

Abay aitqan búl danalyq oilardyng dýniyeni tanyp bilude mәn-maghynasy asa tereng pәlsapalyq oy tanymdar «dýniyening kóringen hәm kórinbegen syryn» evropalyqtar HÝI ghasyrda-aq tanyp bilgen. Biraq olar dýniyening kóringen syryn ashyp tanugha, zattyq iygilikti molaytugha, baygha sheshushi mәn berui  sebepti, materialistik, ateistik dýniyetanymgha birjolata baghyt aldy. Ispan ghalymy Rena Dekart bolmys pen  sanany bólip qaraugha erekshe mәn bere qaraghandyqtan «Arnayy qúrylghylarmen ólsheuge bolatyn nәrselerdi ghana zertteyik,  ghylym dep osyny ghana aitayyq. Al, sana degen kózge kórinbeydi, pribormen ólshenbeydi. Bar ekenin bilemiz. Biraq kózge kórinbeytin nәrseni zerttep qaytemiz», – dep, adamzattyng ruhany әlemin tanyp biluden teris ainaldy. Múnyng nәtiyjesi býgingi evropa halyqtarynyng minez-qúlqy jaghynan búzylyp, moralidyq qasiretke alyp keldi әri olar ghylymdy imansyzdyq jolgha týsirdi.

Abay dýniyening kóringen jәne kórinbegen syryn ýilestire tanyp biludi maqsat tútty. Abaydan bastap týp iyeni tanyp bilu jolynda pәlsapalyq lirika janrynda jantanu ilimin mengeruge, yaghny dýniyening kórinbegen syryn ashyp, tanyp biluge úmtyldy. Abay bastaghan búl dәstýrdi oishyl aqynnyng shәkirtteri Shәkәrim, Maghjan ýdere damytyp terendete týsti. Osy arqyly qazaq poeziyasynda pәlsapalyq lirikany әlemdik dengeyge kóterip, kósh bastady.

Biraq búl tanymdy kenestik biylik túnshyqtyryp tastady.

Endi HHI ghasyr basynda kvantty fizikter tanymynan keyin dýnie bastauynda SANA túr degen mýlde jana tanymgha keldik. Búrynghy materialistik, ateistik dýniyetanymymyz týbirinen qoparyla ózgerdi. Búl jana tanymdy  kvanttyq fizikterding atasy, nemis  ghalymy, Nobeli syilyghynyng laureaty Maks  Plankting «Ghalamdy joghary sana biyleydi. Kýlli әlem onyng kózge ilikpes quatymen ózara baylanysyp túr» degen sheshushi baylamgha keldi. Bizding «materiya mәngilik, ol ózgermeydi» degen tanymymyz jalghan tanym bolyp shyqty. Materiya  – sananyng tuyndysy degen jana tanymgha birjola bet búrdyq.

Sana túr degen mýlde  jana  dýniyetanymgha keldik. Búl  qúbylys әlem halqynyng oy sanasyndaghy sheshushi tónkeris bolyp, iydeyalyq baghyt-baghdarymyz birtindep ózgere bastady. Bizder, kýdiktengish ghalymdar, búl jana tanymnyng tez óris almay, tym bayau qozghalysyn shydamsyzdana әri kýdiktene qaraudamyz?!

Osy salanyng onalmay  shabandap túruy kópshilik kónilin alandatuda. Óitkeni, búl salany últtyq ruhynyn  bary-joghy belgisiz qoybastyqtar basqaruda. Búl jerge Jýrgenov siyaqty últtyq ruhy basym arystan bastyqtar qara kórsetpey túrghany ókinishti-aq!

Endi jana dýniyetanym túrghysynan oilap  qaraghanda, Abaydyn әdeby múrasy men aqyn dýniyetanymyn tanyp bilu jolynda jýrgiziletin býgingi ghylymy zertteu júmystarymyz qanday baghyt baghdarda bolatyndyghyn aiqyndaugha asa basym týrde mәn beretin uaqyt keldi. Abaytanu salasynda 125 jyldyq merzimde jazylghan ótkendegi ghylymy tvorchestvolyq zertteulerge de osy jana dýniyetanym túrghysynan qarap, jetistikterimiz ben kemshilikterimizge de syn kózimen qarap, baghalaytyn  bolamyz. Búl degenimiz orasan zor qiyn júmys bolsa da, qolgha alatyn tikeley paryzymyzgha ainalyp túr.

Al, Abay әdebiy  múrasy men dýniyetanymyn osy jana dýniyetanym túrghysynan salystyryp ghylymy zertteu  júmysyna Astana qalasynan býkil әlemdik  ghylymy zertteu institutynyng dengeyinde túra alatyn Abaytanu, Jambyltanu ghylymy zertteu instituty ózining bolashaq zertteu baghyt, baghdaryn endi dýnie bastauynda SANA túr degen jana dýniyetanym túrghysynan jýrgizudi ózining ghylymy josparyna negiz etip aluy- uaqyt talaby.

Ghylym, Bilim ministrligi bizding últtyq bolmysymyzdan  ne ólmeytin, ne  óshpeytin reformalar endirip, batysqa eliktey bergenshe, endi kýshti jana dýniyetanymdy tez mengerip, salbókselik qalyptan arylyp, silkine júmysqa kirisetin uaqyt jetkenin úghynyp jol bastasa, kәnekiy!?

Abaytanu salasynda  ghylymy zertteu  isimen ainalysatyn Múhtar Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner institutyndaghy Abaytanu bólimi, Abay atyndaghy últtyq pedagogikalyq uniyversiytetinde ashylghan Abaytanu ghylymy zertteu ortalyghy, әl Faraby atyndaghy últtyq uniyversiytetindegi Abaytanu ghylymy zertteu instituty jәne M. Áuezov atyndaghy Ontýstik  Qazaqstan uniyversiytetindegi janadan ashylghan Nemat Kelimbetov atyndaghy Gumanitarlyq ghylymy zertteu institutyndaghy abaytanu toby t.b. zertteu ortalyqtary barshylyq.  Biraq búlar bir birimen baylanysy joq,  ne istep jatqany beymaghlúm bytyranqy kýide kele  jatyr.  Bytyraghan sayyn kýsh bólinedi. Baghyt, baghdar beruge bireui de úmtylmaydy...

Endi Astanadan ashylatyn abaytanu ghylymy zertteu instituty osy kemshilikti bir ynghaygha keltirer. Búl ýkili ýmit jýzege asuy ýshin respublikadaghy abaytanushy ghalymdardyng basyn qosyp, ghylymy teoriyalyq seminar úiymdastyryp, pikirler aghysyn aiqyndap, jana ghylymy tanymgha negizdelgen ortaq baghyt baghdarymyzdy naqtyly týrde aiqyndap, bekitip aluymyz asa qajet bolyp túr. Osy túrghydan kelip abaytanudyng bolashaqta algha qoyylar mindetteri turaly óz pikirimizdi oragha saludyn  jәne basqalar tarapynan qosymsha toltyrular bolar degen ýmittemiz.

 

***

Endigi maqsat  zerttelip jazylghan kóptegen  ghylymy enbekterdin iydeyalyq yqpalynan oqyrman sanasyn aryltu ýshin jana dýniyetanym túrghysynan aqyn múrasyn janasha baghyttaghy nasihatty kýsheytu uaqyt talabyna ainalghanyn bilu qajettiligi tuyndap otyr.

 

***

Abay dýniyetanymy endigi tuyndaytyn ghylymy zertteu júmystarynda obiektivti shyndyq túrghysynan ashyluy-basty shartqa ainalmaq. Oishyl aqyn dýniyenin  kórinbegen syryn tanyp biluge úmtylu arqyly  jol salghan jantanu ilimi men tolyq adam ilimining qúpiyasyn ashyp, ne sebepti adamzattyng ruhany әlemindegi tylsym syrdy tanyp biluge úmtylu  sebebin bile almaymyz. Abaydyng pәlsapalyq lirikasynda oryn alghan basty mәsele – týp iyeni tanyp bilu. Abay oy tanymyndaghy sóz bolatyn pәlsapalyq oy pikirlerding bәri de osy mәsele tóniregine  jinaqtalghan.   Sonyng bir tarmaghy jan men tәn  turaly:

Aqyl men jan – men ózim, tәn – meniki,

«Meni» men «menikinin»  maghnasy  – eki.

Men ólmekke taghdyr  joq әuel bastan,

«Meniki» ólse ólsin, oghan beki,

dep, óleng sózding órnegimen syrtqa shygharghan oy qazynasyn bir shumaqqa sidyrghan aqynnyng pәlsapalyq oy tolghanystarynyng syry men mәn maghynasy býginge deyin tolyq jan jaqty sheshimin tappay keledi. Búl bir shumaq ólenning mәn-maghynasyn qarapayym tyndaushy men oqyrmannyng ózi de birden týsinip ketui óte qiyn. Osy qiyndyqty jete  úghynghan qytay qazaghynan shyqqan iri aqyn Aqyt Ýlimjiúly 1930 jyly Abay kitabymen túnghysh ret tanysqan son, oishyl aqyn Abaydyng maghnasy tereng oy pikirin tyndaushysyna jenildetip beruge kiriskende «Abay ólenderining ýzindisin basyna alyp,  kýrdeli lebizderin sheshtim. Búl núsqagha sonan «Ghaqyliyalyq ýndeuler» dep at qoydym» dep eskertetini bar. Mysal retinde alar bolsaq Abaydyng «Aqyl men-jan men ózim» degen óleng shumaghyn tyndaushy úghymyna  layyqtap, jenildetip:

Oylasandar jigitter,

Tәn óledi, jan ólmes.

Deneden shyghyp ketken son

Qayta ainalyp, ol kelmes.

Meni menen meniki

Ayrylghanyn el bilmes.

Men degening jan bolar,

Meniki degen tәn bolar.

Jan ketken song bayqanyz

Tәnde qanday sәn qalar. (Aqat Ýlimjiúly. Shygharmalarynyng tolyq jinaghy. Koniya) dep sol kezdegi qytay qazaqtarynyng úghymyna týsinikti etip jetkizuge úmtylghan. Búl әreket qazirding ózinde qalyng oqyrmandar oy tanymyna jenil әri jetimdi týrde qabyldanatynyn kórip otyrmyz.

Kenestik tanymdaghy filosoftar Abaydyng osy oy pikirin negizinen iydealistik tanymgha jatqyzyp, teris maghynada nasihattap keldi. Abay osy óleninde «men»  yaghny jan ólmeydi dey otyryp, jannyng ólmeu syrynyng ekinshi bir kólenkeli júmbaq syryn ashyp ketetini bar. Ol «jan» degen adam balasy jan quaty arqyly ózining ómirden izdenip tanyp bilgenin oy sarabynan ótkize  otyryp:

Óldi deuge siya ma, oilandarshy,      

Ólmeytúghyn artyna  sóz qaldyrghan,

dep jannyng ekinshi bir  býrkeuli tylsym syryn ashatyny bar. Adam ómirden kórgen bilgenin, sol arqyly tanyp úghynghan oy pikirining týiinin óleng sóz ónerimen syrtqa shygharghan oy qazynasy da mәngi ólmeydi degen baylamgha keledi. Bizder múnyng terende jatqan júmbaghyn әli de sezine almay kelemiz. Búghan Abaydyng óz ómirinen týigen syryn, nemese ekshep terennen alghan oy qazynasyn óleng sózben syrtqa shygharyp, keler úrpaq sanasynan oryn alyp otyr. Abay sózi kýnde auyzgha alynyp, mektep, joghary oqu oryndarynda kýndelikti aitylyp, ózderinshe oy qorytyp sóilenip jatuy –«Ólmeytúghyn artyna sóz qaldyrghan» aqyn sózining jan siyaqty ólmeytin mәngilik qúbylysqa ainaluynda jatady eken. Nemese Abaydyng «Alla degen sóz jenil» ólenin  filosoftardyng bireui de shyndap biluge úmtylghan emes. Sebebi olar búl ólenning iydeyalyq mazmúny dinge baylanysty dep qarady. Óitkeni diny oy pikirdi ateister teristep joqqa shygharatyn. Osy ólendegi    «Aqyl men hauas barlyghyn, bilmey dýr, jýrek seze dýr» degen óleng jolyn akademik S.Múqanov alghash ret ózinshe taldap kórdi. Biraq «aqyl» sózi men «hauas» sózin eki bólek úghym dep qarady. Sebebi Abay ólender jinaghynda osy túrghan qalpynda basylyp keledi. Sondyqtan S. Múqanov eki sózdi eki bólek úghym dep mәtinge senip qalyp, maghynasynan adasty.

Aspiranturada oqyp jýrgen kezimde men de Sәkene ilesip biraz jyl jete týsine almay adasqanym bar. Kele  óleng teksine kýdiktene  bastadym. Eki sózge qarap/aqyl, hauas/  maghynalyq jaghynan taldaghanda logikalyq úghym talabyna ýilese bermeydi eken. Osydan keyin búrynghy óleng teksin ózgertip:

Aqylmen hauas barlyghyn

Bilmeydýr, jýrek sezedýr,

degen qalypqa salyp qaradym, yaghny eki sóz arasyndaghy «men» degen jalghaulyqty «aqyl» sózine qosyp, «aqylmen» dep jazyp edim, týp maghynasy kenetten ashyla ketip, quanyshqa bólengenim bar. Sonymen búl óleng jolynyng maghynasy týp iyeni /hauasty/ aqylmen tany almaysyn, ony jýrekpen sezesing bolyp shyghady eken.

 Abay qoldanysyndaghy hauas sózinin  ýsh týrli maghynasy bar: Birinshisi,  hauas arapsha týisik, sezim. Ekinshisi, syrtqy bes sezim maghynasynda. Ýshinshisi,  hauas sәliym, yaghny ishki, syrtqy on sezim maghynasynda.  Týp iyeni aqylmen tany almaysyn, jýrekpen sezesing degeni sopylyq tanymnyng ózekti  pәlsapasyna soghady eken.

 

***

Eng kýrdeli әri keleshekte jan jaqty tereng zertteletin zor mәselening eleulisi qazaq әdebiyetining sopylyq tanymgha qarym qatysy turaly tanym bolmaq. Búl mәseleni týbirinen qazyp sheshpey  әdebiyet tarihyndaghy pәlsapalyq lirikanyng payda bolu, ózindik damu jolyn tolyq tanyp bile almaymyz. Búl asa kýrdeli әri  shetin mәselege túnghysh ret qalam tartqan akademik Múhtar Áuezov.  M. Áuezovting abaytanu turaly izdenis jyldarynda qaghazgha týsken, biraq baspasóz betine jariyalanbaghan ýzik pikirleri men tereng oy tolghanystarynyng 97 derek-maghlúmattaryn izdep  tauyp «Abaytanudan jariyalanbaghan materialdar» degen kitapty jariyalap ta ýlgerdik.  Osy kitapta Abaydyng Yasauiyding «Devony hikmetine» qarym-qatynasy kórinis bergen. Múnyng ýstine «Abay joly» epopeyasynda Qúnanbayyn  «Devony hikmetin» balasyna oqytyp, oigha batqan tolghanysyn sheber surettep jetkizui de jay kórinis bolmasa kerek-ti. Biraq 1949 jyly KPSS OK kosmopolitizm turaly zәrin boyyna jinaghan súr jylanday  suyq týsti qaulysy shyghyp, M.Áuezovti shyghysshyl dep jerden jeti qoyan tapqanday әdebiyet polisaylary jabyla synap, qughyngha týsirse, Abaydyng shyghysy jayly maqalalar jazghan dosent, bilgir zerdeli ghalym Á. Qonyratbaevty Qyzylorda oblysyna qualap, jer audaryp qanghyrtyp jibergenin kórdik te. Osy jaghdaygha sayasy jaghynan saqtanyp, әdeby manevr jasap qughyndalghan M. Áuezov «auzy kýigen ýrlep ishedi» degendey tartyna sóilep  qamyqqan kýnderining birinde Yasauy múrasy turaly qaldyrghan jazba pikirinde «...Abaydyng Nauai, Nizamiy,Fizuliylerge kózqarasyn Qoja Ahmet Yasauiyding «Hikmeti» tәrizdi mistikalyq sufistik әdebiyetine degen qatynasynan qapysyz, dәlme dәl ajyratyp alu qajet.  Aldynghy atalghandar Abaydyng zerdesining joghary dәrejeli sheberligimen, ómirge degen gumanistik kózqarasymen jәne ózderining estetikalyq pikirimen baurasa, Abaydyng óz tústastary –  Shortanbay, Múrat, Áubәkirden aiyrmashylyghy sufizmge tәn jer betindegi tirshilikti mistikalyq pen joqqa shygharudy, onyng ishinde qoghamdyq ómirdi mise tútpay  jәne ony qayta qúru ýshin kýresti mansúq etuin qabyldamaydy» / Abaytanu dәristeri,  Almaty, 1994  dep sayasy Ortalyq tudyrghan iydeologiyalyq qysymgha  beyimdele sóileuge eriksiz barghan zamandar bolghan. Bolmasa Nauai, Nizami, Fizuliylerding sufizmmen qoyan qoltyq baylanysyn bile otyryp, onyn  terenine boylay otyryp, olardaghy sopylyq oy tanymdyq Yasauiyding «Hikmetinde» bayandalghan basty sopylyq tanymdardan bólektey ajyrata qaraudy algha tartady. Búl qúbylystardy terendey zerttep, tanyp bilu mindetin algha qoyady. Al songhy jyldardaghy zertteuler Yasauiyding pendelikting kәmalattyghy baghytyn ústanghanyn, al Abaydyng insaiyattyng kәmalattyghy jolyn ústanghanyn anyqtap berui arqyly M. Áuezov talabynyng jýzege asqanyn anghartady.

 

***

Abaydaghy tolyq adam ilimining bastau kózderin tauyp, onyng tarihy joldaryn anyqtau asa qajet bolyp túr. Kópke deyin zertteushiler Abaydaghy tolyq adam ilimining tórkinin músylmandyq shyghystan izdep, «Kabusnamadaghy»  jәuanmәrtlik turaly pikirmen úshtastyryp keldik. Sóitsek  jәuanmәrtlik ilimining tórt negizi yaghny onyng irgetasy HI ghasyrda qazaq jerinde yaghny qazirgi Jambyl oblysyndaghy, Shu ózeni boyyndaghy Balasaghun  qalasynan shyqqan ghúlama aqyn jazghany anyqtalyp otyr. Al, «Kabusnama» kitaby «Qútadghu bilikten» keyin HP ghasyrda jazylghan. Osydan keyingi ghasyrlarda jәuanmәrtlik ilimi turaly jazylghan enbekter qarasy molyghyp otyrady. Músylman әleminde HP ghasyrgha deyin kemel adam úghymy bolghan emes dep Irannyng ataqty  ghalymy Múrtaza Múttakary Mәskeude basylym kórgen «Usovershennyy chelovek v islame» (Moskva. 2008) degen ghylymy monografiyasynda pikirin ghylymy túrghydan dәleldep aitatyny bar.

Jәuenmartlik sózin bizder Budagovtyng sózdigine sýienip «innyy shedryi» degen parsy sózi dep keldik. Jәuәnmәrtlik sózi parsy tilindegi sóz emes, kóne týrik tilindegi «zomart» yaghny jomart degen sóz dep ózinin  etimologiyalyq zertteuinde әzerbayjan ghalymy professor,  filologiya ghylymdarynyng doktory  M. Sheraliyev           ghylymy túrghydan dәleldep otyr. Tipti, 1501-1510 mamlukter biylegen Mysyr jerinde qypshaq aqyny Shәrip Ámedy Firdousiyding «Shahnama» dastanyn qypshaq tiline túnghysh ret tolyq audarghan bolatyn. Týp núsqasynda bir jýz on myng óleng joly bolsa, Shәrip Ámedy audarmasy jýz jiyrma eki myng jol bolyp shyqqan. Búl tuyndy «Qazynaly Ontýstik» kitaphanasynda 37 tom kóleminde basylym kórip jatyr. Osy basylymda 

«Jomarttyq elining kenishi ghoy ol,

Barsha adamzat úlynyng jany ghoy ol»,

degen óleng jolyndaghy «jomart » sózi kóne týrik tilinde aitylatyn «zomart»  sózi bolyp túr.

Túrannyng úly qaghany Alyp Er Tona /shyn aty Maday b.z.d. II ghasyrda/ turaly halyq auzynda jyrlanghan tarihy jyrda jәuanmәrtlik sózi «aqiy» /jomart/ degen sózben beriletin.   

«Qoyghyn maghan aqilyq

  Bolsyn mening laqabym»,

degen sóz jau qolynan ulanyp óler aldyndaghy ósiyeti retinde Alyp Er Tona auzymen aitylady.Osy «aqiy» sózi «Qútadghu bilik» dastanynda da osy maghynada qoldanylady. Búdan shyghatyn qorytyndy,  jәuanmәrtlik ilimining bastau kózi Shu óznei boyyndaghy qazaq jerinde jatyr degen baylamgha kelemiz.

Abay tolyq adam ilimine airyqsha mәn berip, nege oy tolghanysyna týsken degen súraq aldymyzgha kóldeneng qoyylady? Qazaq qauymynyng sayasiy-әleumettik jaghdayy 1867-1917 jyldar aralyghynda Resey imperiyasynyng qazaq eline arnayy sayasy maqsatpen jýrgizgen meylinshe kertartpalyq el biyleu jýiesining nәtijsinde tuyndaghan territoriyalyq prinsipke negizdelgen bolystyq saylaugha oray tuyndaghan qasiretti qúbylys.  Óitkeni «Qazaq zamany qalyp, orysqa qaraghan son, bir taghlymdy el, bilimdi júrtqa erip, irgeli  baspaq týgil, búrynghydan jaman keyin kettik...

Endi bizding kókserlik isimiz-tastalghan sýiekke  talasqan moynaqsha orystyng znaghine talasyp,  ata-babamyzdyng eldik, júrttyq saqtap kelgen birlik berekesin jyrtyp alghanymyz» dep jazghan edi «Saryarqa»  gazeti.  Qazaqtyng osy bereke birligin otarshyldar sanaly týrde sayasy maqsat qoya otyryp býldirgenin Sibirding general gubernatory bolghan M.Speranskiyding patshagha jazghan hatynda «Qazaq jerinde sekseuil degen aghash ósedi. Sony bir birine úryp jarady eken. Sol siyaqty  qazaqtar ýsh jýzge, rugha bólinedi. Biz solardy  bir birine úryp jaruymyz kerek» dep bar shyndyqtyng betin ashyp berip otyr. Qazaqtardy op-onay tobyqtan bir-aq úryp jyghatyn búl sayasy tәsildi Kenestik biylik te paydalanghanyn sanaly qazaqtar bilgen. Mysaly, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng birinshi hatshysy Liyvensovtyng M.Speranskiyding әdisin qoldanghanynan júrtshylyq habardar. Otarshyl Resey patshalyghy endirgen  el biyleu jýiesindegi osy qasiretti tereng sezingen aqyn S.Torayghyrov:

Abay túsy qazaqtyng búzylghany,

Qaralyqqa ainalyp qyzyl qany...

Aq peyil, bauyrmaldyq qalyp ketip,

Jelbuaz, «súrqiya» bop qyzynghany.

Mas bolyp partiyagha qyzyp alghan,

Dalanyng tabighatyn búzyp alghan.

Eldigine, jerine hәm dinine,

Qúryldy talay túzaq, talay qaqpan,

dep oy tolghanysynda halqymyzdyng otarshyldyq jútqa úshyratqan orny tolmas qasireti jatyr. Qazaq elining minez qúlqynyng búzyluy-tikeley otarshyldyq sayasattyng nәtiyjesi ekenin Abay bildi. Bildi de osy qasiretting otyna kýier elining aldyn alu ýshin tolyq adam ilimimen emdep, minez-qúlqyn búzyludan aman alyp qalatyn jolyn izdendi. Búl jol Abaydy tolyq adam ilimine alyp keldi.

Qalyng elim, qazaghym, qayran júrtym,

Ústarasyz auzyna týsti múrtyn. 

 Jaqsy menen jamandy aiyrmadyn

Biri qan, biri may bop eki úrtyn.

Bet bergende shyrayyng sonday jaqsy,

Nege ghana  búzyldy sartsha syrtyn...

Ózderindi týzeler dey almaymyn

Óz qolynnan ketken song endi óz yrqyn.

Basta mi, qolda malgha talas qylghan

Kýsh synasqan kýndestik búzdy-au shyrqyn,

dep halyqtyng minez-qúlqyn búzudyng týp tórkini qayda jatqanyn dәl menzep otyr emes pe?

 

***

Abay múrasynyn  ruhany nәr alghan ýsh qazyna kózderining ishinde shyghysy qatty  qysymda ústalyp keldi. Bәri bir  shyghyspen qarym qatynasy eng kýrdeli de qiyn mәselege ainalghany abaytanu tarihyna nazar audarsaq men múndalap túratyny bar. Búl salada akademik M. Áuezovting ghylymy zertteuleri, oi-pikirleri sheshushi mәnge iye. Biraq  óz oy tanymdaryn ilgeri qaray damytyp jalghastyrugha 1949 jyly KPSS OK  kosmopolitizm qaulysy mýmkindik bermedi. Yaghni, Abay múrasynyng shyghysqa qarym-qatynasyn zerttep, tanyp biluge qatang tiym salyndy.

M. Áuezovting «Abaydyng batysynan shyghysy basym» degen oy tanymy әdebiyet polisaylary men filosoftar tarapynan qatty syngha alynyp,  qudalaugha úshyrady. Búl mәsele, shyndyghyn aitsaq, M.Áuezovting Abay múrasynyng ruhany nәr alghan qazyna kózderi Abaydyng «Sәuleng bolsa keudende» degen óleninen órilip baryp aitylghan pikir ekendigine kózimiz jete týsedi. Abaytanu tarihynyng M. Áuezovten keyingi ýshinshi  kezendegi abaytanushylar tarapynan qayta kóterilip, qiyndyqpen qolgha alynsa da, olargha erkin jol berilmey qysymda ústap keldi. Bәri bir «ólermendikpen» zertteu júmystary jýrgizile berdi. Endi ghana filosoftar tarapynan akademiyk  Gh. Esimov  Abay múrasynyng shyghysqa qatynasyna ong kózben qaraghan oy pikirleri alghash ret belgi bere bastady. «Abay – shyghys aqyny, shyghys mәdeniyetining qayratkeri, naqtyraq aitsaq músylman shyghysynyng asa kórnekti oishyldarynyng biri... onyng kózqarasyn diny filosofiya jaghynan izdeu kerek.» / Abay. Úly dala túlghalary. Almaty, 2013, 361-362 bet/ degen saliqaly ghylymy oy tanymdar alghash ret kórinis bere bastauy — Abay shyghysyna tars jabylghan esikting aiqara ashyluyna senimmen kelip otyr. Abaydyng dýnie tanymy ghylymy túrghydan terendep dendey enbey maqsatqa jetu qiyn.  Ol ýshin Abaydyng shyghysqa qatysy jayly aqyndyq  kitaphanasynyng kólemi men jaghdayyn  anyqtap almay iske kirisu-dalagha laghumen birdey bolyp shyghady. Abay oy tanymynyng búl bolmysyn tanyp bilmek ýshin eki týrli tәsildi  ústanu qajet.

a. Abay óz shygharmalarynda az da bolsa naqtyly týrde atap otyratyn derek maghlúmattar siltemesi.  Mysaly, Ghúlamahy Dauani, Babyrnama, Qútayba t.b.

ә.  Abay oy tanymynyng keybir  iyini keletin shyghystyng aqyndary men ghúlamalarynyng shygharmalaryndaghy sabaqtasyp iliktesip keletin tuyndylardy qanshalyqty qiyn bolsa da saryla izdenu arqyly tapsa bolady. Mysaly men Abaygha tikeley  qatysy bar Jýsip Balasaghúniyding «Qútadghu bilik», Narshahiyding «Búhara  tarihy» men әl Farabi, Qarabaghi, ibn Sina, Jurjany t.b. osynday derek kózderine sýiene otyryp tapqanym bar.

Gh. Esimov «...islam filosofiyasyna  ýnilmey Abaydyng kózqarastaryn taldau óte qiyn sharua», dep óte dúrys pikir qozghap otyr.  Búl ýshin Abaydyng aqyndyq kitaphanasyn ekinshi tәsilmen izdep tabugha mýmkindik tuady. Búlarsyz bosqa laghyp aitar pikirimizdi naqtyly taldaugha bara almaysyn.  Kóptegen abaytanushylar osy mәseleni jete týsine almay Abaydy әlem alyptarymen orynsyz salystyryp  әurelenip, sabylyp jýr.

Sufizmning bilgiri atanghan ghalym E.Bertelis «Sufistik әdebiyetti zerttemeyinshe shyghystyng orta ghasyrdaghy ómirin týsinu mýmkin emes. Onyng klassikteri shyghys әdebiyetterine HIH ghasyr basyna deyin yqpal jasap keledi», dep jazuynda eleuli shyndyq jatyr. Múny, tipti, Abay men Shәkәrim tuyndylrynan anyq angharamyz. Sondyqtan sufizmdi tanyp biludi Yasauiyden bastamaghy kerek. Búl әreket bastalyp ta ketti. Men qazaq týrik halyqaralyq uniyversiytetinde barlyq fakulitetterge rektordyng tapsyruy boyynsha Yasauiyding ómiri men shygharmalarynan túnghysh ret tanystyru maqsatynda sholu dәristerin ótkize jýrip, «Qazaq әdebiyetindegi sopylyq  tanym»/Almaty, «GIS -frint» baspasy, Almaty, 2012, 182 bet/ degen kitabymdy jariyaladym. Ásirese, Yasauiyding filosofiyasy turaly izdengish ghalym Kenjetay Dosaev «Yasauy dýniyetanymy» degen doktorlyq dissertasiyasyn qorghasa, birneshe jas ghalymdar osy taqyryppen ainalysyp, zertteu nysanasyn molyqtyryp izdenip jatuy –  ruhaniy  ósuimizding nyshany dep qaraymyz.

Abaydyng tolyq adam ilimi men jantanu ilimin erekshe әri jan-jaqty tereng zertteu isine tikeley kiru qajettiligi tuyp otyr. Ol ilim qazaq jerining tuyndysy bolu ýstine býkil týrik halyqtarynyng keleshekte qabyldanar moralidyq kodeksining irgetasyna ainalumen birge kýlli әlem halyqtarynyng kemel adam qalyptastyruynda tolyq adam ilimine teng týser ózindik ilimi bolmauy sebepti de, bar kýshti osy mәseleni sheshuge salyp, tezirek zertteu nysanasyna qonggha mindettimiz.

 

6

Abay múrasyn tanyp bilu tarihyna 125 jyl(1889-2014) tolyp otyr. Qazaq eli oishyl, hakim úlyn ghasyrdan astam uaqyt ishinde qalay tanyp bilu jolyn, ghylymy túrghydan taldap, kóp mәselening bar bolmysyn óz dengeyinde sheshu mindeti túr. Osy mindetti jýzege asyra alsaq, Abaydy tanudyng úzaq jolynda, ghylymy zertteulerde jiberilgen san týrli kemshilikterimiz ben qol jetken jetistikterimiz kóz aldymyzgha keledi. Jalpy, Abaytanu tarihy filologiya, tarih fakulitetterinde arnayy kurs, arnayy seminar sabaqtary retinde oqytyluy jón. Óitkeni búl sala studentterge Abaytanudan tereng maghlúmat berumen birge Abay múrasynyng ruhani, tarihy bolmysynan ken, janasha sony tanymdar beruimen erekshelinedi. Ol ýshin «Abaytanu tarihy» oqulyghy men hrestomatiyasy, baghdarlamasy men arnayy bibliografiyalyq kórsetkishti qosa jazyp berui — qajettilik.

   Al, barlyq uniyversiytetter men pedinistiuttarda jәne orta mektep pen arnauly oqu oryndarynyng barlyghynda «Abay: Tolyq adam ilimi» degen arnauly ortaq oqulyq pen hrestomatiya, baghdarlamasy men bibliografiyasymen qamtamasyz etu — ruhany qajettilikke  aynalyp otyr. Óitkeni búl ilim jas úrpaqqa jetilgen, kemeldengen minez-qúlyqty qalyptastyryp, syrttan enip jatqan jat qylyqtardan saqtaytyn «qazaq qorghany» bolatynyn nazarda ústau  – әdiletti jol bolmaq.

 

***

 Abaytanudyng ghasyrlyq merziminde kenes biyligi ornasymen túrpayy sosiologiyalyq tanymgha tanylghan әdebiyetshiler men filosoftar úly aqyn múrasyn teristeuge deyin baryp, túrpayy sosiologiyalyq,  komporatavistik, formalistik tanym shenberinen shygha almady. Olar әdebiyetting partiyalyq, taptyq ústanymyna sýiene otyryp últtyq múragha ainalghan aqyn tuyndylaryn ghylymy túrghydan tanyp biluge kedergi jasap keledi. M. Áuezovting býkil әlem tanyp, moyyndaghan әri asa joghary baghalaghan «Abay joly» epopeyasyn qatang syngha alyp, bayshyldyq feodaldyq eskilikti dәriptedi dep, Abaydyng aqyndyq dәstýrin teristeuge sheyin barghan sayasy iydeologiyalyq túrghydan shabuyldar jasap jatty. Abay múrasynyn, әsirese ruhany nәr alghan Abay shygharmalarynyng shyghystyq qazyna kózderin tanyp biluge tyiym salumen qatar, halyqtyng ruhany tiregi bolghan sopylyq negizdegi Yasauy múrasyn teris tanytyp, ony ghylymy túrghydan tanyp bilu әreketine ólerdey qarsylyq jasap, múra retinde teristeumen keledi. 

   Tariyhqa azyraq kóz jibersek, Resey patshalyghy qazaq jeri men Orta Aziya halyqtaryn jaulap alghan son, aldymen, halyqtyng ruhany әlemine qol salyp, missionerlik sayasatyn  astyrtyn týrde jýrgize bastady. Yasauy jolyna óshige tiyisti. Tipti, Týrkistan qalasyn basyp alghan son, Yasauy kesenesin joyyp jiberu, talqandau niyetinde boldy. Óitkeni Yasauiyge degen týrik halyqtarynyn  ruhany yqylasynan shoshyna týsti.

   Artynsha kenes biyligi ornap, jalpy din ataulyny teristep, ateistik nasihatty kýsheytti. Kenestik iydeologtar da Yasauiyding sopylyq jolynan din men halyqtyng әdet-ghúryp, salt-dәstýrin ýilestire bilgen baghytyna seskene qarady. Yasauy kesenesine aghylyp ziyarat etushilerden qútylu ýshin Yasauy kesenesin astyq qambasyna ainaldyryp jiberdi. Aqyry keseneni ateistik muzeyge auystyryp, Yasauy múrasyn meylinshe kertartpa mistikalyq әlem retinde baghalap, jas úrpaqty adastyryp jatty. Yasauy kitaby basylymnan qalyp, múrasy nasihattalmay jer bauyrlap qalghan kýnderdi de bastan ótkizdik. 

   Endi Tәuelsizdik zamanda shetelden bizge qaray aghylghan, músylmannyng ruhany әlemin býldiruge jiberilgen vahabister qúddy general Chernyaevke úqsap Yasauy kesenesin jaryp jiberudi armandap jýr. Búlar az degendey, islam atyn jamylghan kóptegen jat aghymdar da Yasauy jolyna qarsylasyp jaulyq әreketterin toqtatar emes. Sonda nege búlardyng bәri jabyla kep Yasauiyding sopylyq jolyna jaulyq niyet ústanyp, bәri bir nýktege yaghni, Yasauy әlemine iydeyalyq soqqy beruge jabyluda. Múnyng da basty sebebi bolsa kerek. Ol sebep eger oy sanasyna Yasauiyding sopylyq tanymymen hәl ilimining adamgershilik, gumanistik negizderi singen pendelerdi búl joldan, búl tanymnan aiyrmayynsha, olardy sonynan erte almaytyghyn, nandyra almaytyndyghy tanudan shyghyp otyrghan qastandyq әreket dep tanu-shyndyqqa keledi.

   Eger qalyng qauymdy Yasauy jolynan taydyra alsa, olardy múrnyn tesken taylaqtay qayda sýirese solay kete beretin eriksiz tobyrgha ainalaryn   bilip otyr. Halyqtyng ruhany tútastyghyn búzu, ydyratu ýshin islam dinin jamylghan jat aghymdar óz maqsattaryn jýzege asyrugha jan sala kýresude. Eng ókinishtisi, búl kýresti aqshagha satylghan kosmopolittengen qazaq ónerpazdary men  jazushy, ghalymdary bastap jýr. Áriyne, búnyng da bir sebebi bolsa kerek, meninshe, búl sebep Yasauy joly hәl ilimine sýienip, sopylyq tanymmen halyqtyng últtyq dәstýrin birlikte ýilestire kemel adam túlghasyn qalyptastyru quatynda jatsa kerek. Osy sebepterdi nazarda ústay otyryp, Abay múrasymen sopylyq tanym bolmysyndaghy qarym-qatynasyn ghylymy túrghydan tanyp bilmeyinshe, Abay dýniyetanymyn anyq tanyp bile almaymyz. Óitkeni Yasauy islamnyng diny filosofiyasy boluy sebepti akademik Gh. Esimov: «Abay...  kózqarasyn diny filosofiya jaghynan izdeu kerek»  (sonda, 362 bet) dep osy pikirge salmaq saluy – teginen-tegin bolmasa kerek-ti.

      

8

HII-HIII ghasyrda ómir sýrgen ruhany babamyz Yasauiyde «jan ghalymy» jәne «tәn ghalymy» degen kýrdeli úghym bar. Jan ghalymy dýniyening kórinbegen syryn tanyp biluge, onyng qúpiyasyn ashugha úmtylghan ruhaniyattyn ókilderi. Al, «tәn ghylymy» degeni dýniyening kóringen syryn ashyp, tanyp biluge úmtylghan zahriy  ghylymnyng ókilderi. Yasauy «jan ghylymyn» joghary baghalap, nәpsige býiregi búra beretin tәn ghalymynan bólektey qaraytyn pikiri de bar.

   Al, Abay jetinshi qara sózinde «dýniyening kóringen syry men kórinbegen syryn» tanyp biluge sheshushi mәn bere qaraydy. Ol eki qúbylysty birlikte alyp, tanyp biludi menzeydi. Abay búl  oy-tanymynyng 1898 jyldary qazirgi kvanttyq fizikterden bir ghasyrdan astam búryn-aq boljap, tolghanysqa týsip pikir bildirgen.

   Biraq evropalyqtar XVI ghasyrdan bastap dýniyening kóringen syryn ashyp, tanyp biluge sheshushi mәn berdi de, tәn ghalymdaryn osy jolgha baghyttap, taza materialisttik, ateistik dýniyetanym jolyn ústanyp ketui sebepti, adamdardyng minez-qúlqy búzylyp, ruhany qasiretke úshyrauda. Olardyng búl ruhany dertten qútyluy eki talay. Óitkeni evropalyqtardyng dýniyetanymy materialistik negizde qalyptasyp, túraqty kózqarasqa ainalyp ketti. Qatty qalyptasqan, bir jýiege týsip bekip ketken dýniyetanymdaghy materialistik modelidi sanadan syryp tastau – qiynnyng qiyny. Ári olardy búl teris tanymnan alyp shygharlyq evropalyqtarda tolyq adam ilimi tәrizdi ruhany qúbylystyng izi de joq. Osy sebepti de bizder Abaydyng tolyq adam ilimining bolmysyn jan-jaqty terendete zerttep mengerip alugha, onda qol jetken jetistikti qogham iygiligine ainaldyrugha bar kýsh-quatymyzdy júmsau – qoghamnyng qajettiligine ainalyp otyrghanyn týsinetin uaqyt jetti dep bilemiz.

 

***

  Abay múrasyn tanytudaghy quatty qúraldyng biri «Abay» ensiklopediyasy oishyl, hәkim Abaydyng 150 jyldyq mereytoyy qarsanynda basylym kórdi. Biraq shynyn aitsaq, búl ensiklopediya asyghys, jyldam, tez dayarlanumen birge aqyn múrasyn ghylymy túrghydan óz dengeyinde tanyta almady, sebebi kenestik totalitarlyq iydeologiya onyng órisin taryltty. Ádebiyet pen ónerge, ghylymgha taptyq, partiyalyq prinsipti orynsyz tyqpalap qaqpaylay  beruding qajet emestigin Qytay Kompartiya jetekshileri óz tәjirbiyesinen kórip sezinui sebepti Dyn Shau Piyn: «Ádebiyet pen kórkem óner sayasatqa tәueldi degen sóz búdan bylay aitylmauy kerek. Óitkeni búl úran әdebiyet pen kórkem ónerge qisynsyz kiyliguding op-onay teoriyalyq negizi bolyp shygha keldi. Búl tektes úrandardyng әdebiyet pen ónerge paydasynan ziyany kóp ekeni ómirding ózi kórsetip bergen joq pa?» dep óte syndarly pikir bildirui ómir aghysynan tuyndap otyrghan  shyndyq ekenin kórip, sezinudemiz.

   Abay múrasynyng shyghysqa qatysyn jan-jaqty ashyp kórsetuge mýmkindik berilmedi. Abaydyng orys әdebiyeti men evropalyq mәdeniyeti shamadan tys madaqtalyp, nazar osy tarapqa molyraq audaryldy. Al, Abaydyng dýniyetanymy jayly mәseleler materialistik, ateistik tanym túrghysynan bayandalyp, nasihattaldy. Keyde, tipti, Abaytanugha qatysy joq kezdeysoq lauazymy joghary túlghalar enip ketip, ensiklopediyanyng ghylymy qúndylyghyn tómendetkeni de ras. Mәsele – osy kemshilikten arylghan ensiklopediyany asyqpay jan-jaqty qarastyryp, aqyn dýniyetanymyn kvanttyq fizikter ústap otyrghan jana dýniyetanym negizine sýiene otyryp shygharudy qolgha aluda jatyr. Janadan qolgha alynyp, basylymgha dayarlanatyn «Abay ensiklopediyasy» óte biyik talghammen, әsirese aqyn dýniyetanymynyng salalaryn janasha kózqaraspen tanudyng ýstine búrynghy ensiklopediyada qalyng búqara oqyrmandardyng sanasyna sinirilgen kenestik iydeologiyanyng sarqynshaqtarynan aryltyp, tazalaudy basty maqsat retinde ústanu – uaqyt pen jana tanym qajettiligi dep úghynu jón.

 

***

Abaytanu tarihynda aqyn dýniyetanymyna baylanysty asa kýrdeli de qiyn mәselening biri – qazaq poeziyasynda Abay negizin qalaghan jantanu ilimi mәselesi. Jantanu ilimining dýniyetanu túrghysynan eki salagha bólinetini  bar:

Biri, evropalyq tanymdaghy jandy adamnyng psihikalyq әreketinen, terialistik tanymnan tuyndaytyn jantanu ilimi. Búl ilim boyynsha jan eshqaydan kelmeydi. Ol adamnyng ishki psihikalyq san týrli әreketi  arqyly kórinis beretin zattyq qúbylys. Ol adam qaytys bolghanda birge joghalatyn, qaytyp kelmeytin nәrse. Osy úghymdy Maghjan «Jan degen jeke zat joq, jan degen denening bir bóligi degen sóz» dep materialistik tanymdy menzey kórsetip otyr.

Ekinshisi, Abaydyng jiyrma jetinshi qara sózinde «Jә, sen búl aqylgha qaydan ie boldyn? Áriyne, qaydan kelse de, jan degen nәrse keldi de, sonan song ie boldyn» degen oy tolghanysynda jan syrttan, týp ie tarapynan kelgenin menzep otyr. Al, Shәkәrim bolsa:

Janymyz kýnnen kelgen núrdan,

Tәnimiz topyraq pen sudan,

degen oy tanymyn ortagha tastaydy. Jandy tanyp bilu, gharyshtan keletin yaghni, jannyng tylsym qúbylys boluy sebepti, ol jantanu ilimine jatady.

Abay men Shәkәrimning zertteu nysanasyna alyp otyrghany da osy gharysh yaghni, týpiyeden kelegen jandy tanyp bilu ilimine jatpaq.

Shәkәrim:

«Jannyng bastan baryn bayqamapty

 Psiholog ghylymyn ashqan adam»,

dep, batys ghalymdaryn adasqanyna syn kózimen qarap synauy jay nәrse emes. Daryndy aqyn Maghjan Júmabaev «Payghambar» degen óleni bizden bir ghasyr búryn jazylsa da, aqyn dýniyetanymynyng arqauy Abay oy tanymymen sabaqtas jatqan qúbylys ekenine kózimiz jete týsedi. Evropalyqtar Abay aitqan dýniyening kóringen syryn tanyp bilip, materialdyq iygilikke jetudi maqsat etuden, ghylym tabysyn imansyzdyq jolgha týsirip, otarlaghan elderdi qyryp, joyyp, tilin, dinin, dilin, salt-sanasyn ayaq asty etuden tartynbay adamshylyq jolynan shyqty. Maghjan tereng mәn bere aitatyn:

Bilgen emes iman degen ne nәrse,

 Bolghan emes júmysy onyng janmenen,

degen óleng tezistik maghynada qoldanysqa týsken «iman, jan» degen sózderining maghynasyn batys elderining tanyp bilui mýmkin emes. Óitkeni «iman» úghymy týpiyening barlyghyna nanudy algha qoysa, olar oghan nana almay ateistik jolgha týsti. «Jan» sózin de osy maghynada úghyndy.

Abaydyng týpiyeni tanyp biluge airyqsha izdeniske týsken әreketi «Lay sugha may bitpey qoy ótkenge» (1895 jyl) degen óleninde:

Ózgeni aqyl, oigha qondyrady,

Bile almay bir tәnirini boldyrady.

Aqyldyng jetpegeni arman emes,

Qúmarsyz qúr mýlguge toya almaymyn,

dep, týpiyeni tanyp biluge úmtylady. Biraq týpiyeni tanyp biluge adam aqyly jetpesin bilse de, «Sonda da ony oilamay túra almaymyn» dep alda da izdene beretinin menzeydi.

Abay týpiyeden kelgen jannyng bolmysyn tanyp biluge úmtylu әreketi ony jantanu ilimine alyp keledi.

Búlar – adamzat balasynyng aldyna qoyylyp otyrghan úly mәseleler. Múny tek qana kvanttyq fizikterding «ghalamdy sana biyleydi» degen jana dýniyetanymymen sabaqtasyp jatqan mýlde sony tyng tanymgha qadam bastyq.

Abay, Shәkәrim, Maghjan syndy daraboz aqyndar dýniyetanymynyng endi dýniyebastauynda túrghan sana biyligi arqyly tanyp biluge kýsh salu – Abaytanu salasyndaghy ghylymy zertteu, izdenisterimizding ózegine ainalar uaqyt jetti dep bilemiz.

Mekemtas Myrzahmetúly, Abaytanushy,

Filologiya ghylymdarynyng doktory,  professor.

"Júldyz jurnaly"