Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Alashorda 6470 0 pikir 8 Qarasha, 2015 saghat 09:40

XII. BATYS ÓLKEDEGI MANYZDY QORGhANYS ShARASY

Jazushy, tarihshy, kósemsózshi Beybit Qoyshybaevtyng "Qazaq memleketi tarihyna kózqaras" atty enbegin jalghastyryp berip otyrmyz. Basy myna siltemelerde: http://abai.kz/post/view?id=4553;  http://abai.kz/post/view?id=4554;  http://abai.kz/post/view?id=4579; http://abai.kz/post/view?id=5256; http://abai.kz/post/view?id=5335

Tәuke han elding batys ónirining qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin batyl shara alugha tekten-tek bekinbegen edi. Onyng týpki sebebi sol, orys memleketining jýrgizgen soghystaryna belsene qatysu arqyly patsha senimine әbden kirgen, tiyisinshe, patshalyqtyn  qamqorlyghy arqasynda Qalmaq handyghyn kýsheytip, quatty, jaqsy úiymdastyrylghan әsker jasaqtap  alghan Aike han Qazaq handyghynyng teristigindegi bitispes jauyna ainalghan bolatyn.

(RF-nyng qúramynda qalyp qoyghan qazirgi qalmaq respublikasynyng kartasy. Astanasy Elista qalasy).

Qalmaq handyghynyng әmirshisi shapshang da oralymdy jasaqtarymen әuelde qazaqtardan eriksiz aiyrylghan noghaylargha jortuyldatyp, olardyng Kubanidaghy auyldaryn, auyldardaghy qazandaryn (shanyraqtaryn)  shauyp ketip jýrdi.  (Qalmaqtar orys әskerlerimen birlesip qanshama qyryp-joyghanmenen, noghaylar әli de patshalyq yqpalyna tolyq týse qoymaghan edi). Odan Qazaq handyghyna – Petr patshanyng qoly jetpegen tәuelsiz elge  túraqty joryq jasap túrudy әdetke ainaldyrdy. Bәlkim múnysy ózining ontýstiktegi konfederativtik qojayyny (nemese suzereni) Jonghar handyghymen onyng Shynghys han zamanyndaghyday alyp imperiya qúrudy kózdeytin basty maqsatyna birlesip jetu  orayynda qimyl ýilestiru jóninen kelisip alghandyghynan shyghar. Qalay bolghanda da, ol jortuyldarymen qazaq jerine tereng súghynyp, Kaspiy tenizining ontýstik-shyghys jaghalauyn mekendeytin júrtty, týrikmenderdi de shapty. Aral manyndaghy eldi, qaraqalpaqtar men ózbekterdi de shapqynshylyqqa úshyratty. Tipti Hiua handyghyna deyin shabuyldap baryp  jýrdi. Ne kerek, Edil qalmaqtary da, olardyng ontýstiktegi qatygez tuystary jongharlar sekildi, tipti solarmen birdey dәrejede qazaq eline qater tóndirip túrghan. Tәuke han osyny zayyr úqty.

Qalmaq handyghy әskerlerining Qazaq handyghyna jasaghan shapqynshylyghyn Kishi jýz qazaqtarynyng ru-taypalary basynda túrghan súltandar bastan keship jatty. Solardyng biri Tәuke hanmen atalas tóre túqymdarynyng biri, Jәnibek hannyng kishi úly Ósekeden taraghan Bólekey súltan úrpaghy Qajy súltan edi. Ol bauyry Bólekeyúly Batyr hanmen qatar ósken bútaq ókili bolatyn. Qajy súltan kýlli ózine qarasty әuletimen, balalarymen (ishinde ortanshy úly, bolashaq Ábilqayyr bahadýr bar) Syrdyng tómengi aghysynda ómir sýrdi. Qaraqúm atyrabyn qystap, jaz ailarynda Torghay men Yrghyz ózenderining jogharghy aghysynda, Jemge tayau manda kóship-qonyp jýretin. 17-shi ghasyrdyng sonyna qaray osy aumaqty mekendeytin qazaqtar Edil qalmaqtarynyng әskery shabuyldaryna jiyi-jii úshyrady. Osynday ahualda jasóspirim Ábilqayyr shayqasqa erte aralasyp, úrystarda tanytqan erjýrektigimen, batyrlyghymen erekshelendi. (Resmy tarihy әdebiyette ol 1693 jyly dýniyege keldi dep jazylyp jýr. Alayda  Ábilqayyr hannyng ómir jolyn tereng jәne jan-jaqty zerttep, tendessiz ghylymiy-zertteushilik júmys jýrgizgen tarihshy Irina Erofeeva ony 17-shi ghasyrdyng 80-shi jyldarynyng orta kezinde tughan dep sanaydy. Onyng tamasha júmysyn jәne ózge de tarihy maghlúmattardy salystyryp qarastyra kele, biz búghan sәl týzetu engizip, Ábilqayyrdy Tәuke han taqqa otyrghan shamada – 1680 jyldary dýniyege kelgen degen oigha toqtadyq).

1698 jyly Qazaq handyghy ontýstik-shyghysynan Jonghar handyghynyng joyqyn shabuylyna úshyraghanda, soltýstik-batysynan Qalmaq handyghynyng jasaqtary da jer-suyna tarpa bas saldy. Angke hannyng orys patshasy әskerimen týrli soghystarda bir sapta shayqasyp kóp tәjiriybe jinaqtaghan jauyngerleri jaqsy qarulanghan, әskery ónerge kәsiby mashyqtanghan bolghandyqtan da, kóp jaghdayda  qazaqtardan әldeqayda basym týsip jýrdi. Alayda, otanyn qorghap jýrgen sebepti, qazaq sarbazdarynyng ruhy myqty bolatyn. Olar ózderinen kýshti jaudan jenilgenmen, qúty qashpaytyn, ensesin týsirmeytin.

Úrystar arasyndaghy bir beybit sәtte jasóspirim Ábilqayyrdy kópke әigili qazaq batyrynyng qalay kórip, tanysqanyn jәne bir kórgende qanday dengeydegi baghalaumen әspettegenin aita keteyik. Búl jóninde ghasyrlar boyy el ishinde saqtalghan anyzdy dala tósinde aidauda bolghan әldebir orys ziyalysy jazyp ketken eken. Óz aty-jónin kórsetpey, «Nevoliniyk», yaghny «Bas bostandyghy joq» dep qol qoyyp, «Predanie o kirgiyz-kaysaskom hane Abulhaiyre» – «Qazaq hany Ábilqayyr turaly anyz» degen taqyryppen 19-shy ghasyrdyng sonynda Torghay oblystyq baspasózi betinde jariyalapty. Anyzdy ghylymy ainalymgha Erofeeva engizdi. Sondaghy jogharyda atalghan epizodty әngimeleyik. Bir ghana ózgeris – batyrdyng esimin naqtylaymyz. Bizding oiymyzsha,   Ábilqayyrdy 17-shi ghasyrdyng sonynda, yaky 18-shi ghasyrdyng alghashqy jyldarynda keziktirgen – keyin hannyng senimdi serigine ainalatyn Jәnibek batyr emes (óitkeni búl shaqta ol tym jas – 1693 jyly tughan), dúrysy – Jәnibekting әkesi Qoshqar batyr bolsa kerek. Anyz sonysymen de anyz, uaqyt óte kele key detali beykýnә ózgeriske úshyraghan ghoy dep oilaymyz.

(«Búl balanyng bolashaghy zor. Aytpady demender!» – deydi úiyqtap jatqan bala Ábilqayyrdy nayzasymen týrtip oyatqan Qoshqar batyr).

Sonymen... Úly Dala. Týs kezi. Esimi elge әigili, erligine bek razy halyq tik túryp qúrmetteytin Qoshqar batyr dulyghasy kýnge shaghylysa jaltyldap, jasaghynyng aldynda jelip keledi. Aldynan jeke-dara ósip túrghan qalyng bútaqty aghash kórinedi. Aghashtyng janynan ótip bara jatyp, batyr tizginin tartady. Jasaq onyng qos qaptalynan, qaumalay toqtaydy. Bәrining nazary batyr qaraghan jaqqa auady. Aghash týbinde asa kórkem bir jasóspirim jigit qatty úiqy qúshaghynda jatyr eken. Jәnibek batyr oghan sýisine qaraydy. «Órimdey jas, alayda netken ór keskin! Quat pen jiger tóguin qara... Myna balausa bozbalanyng qanynda tektilik bar!» – dep sýisinedi ol. Jan-jaghynan qaumalaghan sarbazdaryna jýzin búryp: «Qarandarshy, – deydi, – qúshaghyn qalay batyl da keng jaza jayyp jatqanyna kónil bólindershi! Ol qúddy ózining qajyrly qoldarymen býkil әlemdi qúshaqtap alghysy keletindey!»

Sarbazdar auyzdyghymen alysqan attarynyng basyn tartyp, jetekshilerining auzyna qaraydy. Batyr úiyqtap jatqan jigitting әdettegiden tys ghalamat kórkine sýisingennen, oghan at ýstinen esi kete ýnilip túryp: «Búl balanyng bolashaghy zor. Aytpady demender!» – deydi. Sosyn úzyn nayzasynyng úshymen bozbalanyng qolyn týrtip qalady. Sol-aq eken, bala jigit oyanyp ketedi. Qoshqar batyr nayzasyn keri tartyp alugha ýlgerer-ýlgermesten, jolbaryssha serpimdi qimylmen ornynan atyp túrady. Janynda jatqan sadaghyn ala kóteriledi. Túrghan bette jebeni batyrdyng keude túsyna baghyttaydy. Sadaq jaghyn kere tartyp, atugha әzir ójettigin tanytady. «Toqta, jankeshti bala, toqta, – dep aiqay salady batyr, – tasta sadaghyndy, men Qoshqar bolam! Qoshqar batyr jayynda talay estigen bolarsyn, sening sadaq kezenip túrghanyng – sol, Qoshqar batyr! Men saghan jau emespin. Men saghan jaqsylyq tileytin dos bolam!»  Bala jigit sadaghyn kezep túrghan qalpy, batyrdyng betine tik qarap, ór ýnmen: «Meyli, sen  ataqty Qoshqar batyr bolsang – bola ghoy, biraq sening óz betinshe tynysh jatqan adamdy mazalauyng qalay? Al men Ábilqayyr súltanmyn! Áldekimning at ýstinde otyryp, ózimdi nayzamen týrtkileuine men tózbeymin!» – deydi. 

Batyrdyng nókerleri myna beytanys bozbalanyng ójettigi men jasyna say emes órkókirek menmendigine qayran qalady. Anyryp, bir-birine qarasady.  Jabyla qamshynyng astyna alyp, juasytyp jiberse qayter edi?! Biraq Qoshqar batyr beytanys bozbalanyng qylyghyna razy bolghany sonday, bәrin odan sayyn tanyrqatyp, atynan týsedi de, tatulasu niyetin kórsetip, ójet balagha qolyn ózi sozady. Sonda bala jigit sadaghyn tómen týsiredi. Basyn iyip, izet kórsete túryp, el qadirlegen batyrdyng qolyn qysady. Jas Ábilqayyr súltan el tanyghan dala batyrymen osylay tanysady. Búl kezde Qoshqar batyrdyng balasy Jәnibek әli jeti-segiz jasta ghana. Ol da әke jolyn qua kele, el qorghanyna ainalghan batyr, Shaqshaq  Jәnibek atanady. Sosyn Ábilqayyr hanmen ýzengiles bolady.

Al oghan deyin Ábilqayyr edәuir taghdyr talqysynan ótedi. Nebir shayqastardy bastan ótkeredi. Útady da, útylady da. Edil oirattarynyng qolbasylary ony tútqyngha týsiredi. Olar jýrek jútqan jas qazaqqa әri tandana, әri qyzygha qaraydy. Búl kezde olar asa quatty edi. Kóptegen sәtti әskery joryqtary barysynda qalmaqtardyng da, olardyng bas әmirshisi Angke hannyng da bedeli arta týsken. Sol 18-shi ghasyrdyng basynda Qalmaq handyghynyng ishki sayasy jaghdayy әldeqayda nyghayghany sonday,  әli de patshalyq qarmaghyna týse qoymaghan kórshi aimaqtargha óktem biylik jýrgizuge tyrysqan. Osy rettegi onyng ózge kórshilerinen basymdyghy kózge úryp, tiyisinshe, abyroylylyghy artqan, halyqaralyq dәrejede tanylghan. Osynday biyik mәrtebege jetken Aiyke hannyng qúzyrynda edәuir ózge júrt ókilderi, solardyng ishinde, qalmaqtardyng jenisti joryqtarynyng birinde әldeqanday taghdyr talqysymen tútqyndalghan jas Ábilqayyr súltan da qyzmet etken edi.

Qalmaq handyghynda erkinen tys ótkizgen uaqytyn jas Ábilqayyr nәtiyjeli ótkizip, paydasyna asyra bildi. Batyl, zerek, aqyldy jas batyr sol shaqtaghy asa bedeldi jәne tanymal dala qolbasshylarynyng biri retinde moyyndalghan Ayke hannyng әskery isti qalay útymdy týrde qayta qúryp alghanyn zerdeledi. Onyng jýzege asyryp otyrghan el basqaru jýiesin paryqtady. Qalmaq hanynyng әskeriy-sayasy qyzmetindegi eleuli ozyq tәjiriybeni angharyp, ol jýzege asyrghan amaldyng – bayyrghy dala әdetine europalyq dәstýrlerdi kiriktiruding anyq artyqshylyqtaryn bayqady. Ne kerek, qúday boyyna asa zor kýsh-qayratqa qosa darytqan aqyl-oydyng arqasynda, Ábilqayyr súltan ózining erkinen tys biraz mezgil uaqytsha әmirshisi bolghan Angke hannyng qyzmetinde jýrip, ony  belgili dәrejede jauyngerlik sharua men memlekettik isterdi úiymdastyruda ónege kórsetken ústazy retinde de qabyldaghanday boldy. Aqyry, tanyghany men ýirengenin, qol jetkizgen biligin óz eli iygiligine júmsaytyn shaq tughanyn týisindi. Sóitip, Edilding tómengi aghysyndaghy Qalmaq handyghynda ótkizgen azyn-aulaq uaqytynan keyin, Ábilqayyr súltan ózining tuyp-ósken ónirine – Syr suyna shektesetin dala men Qaraqúm alqabynda ómir sýrip jatqan tughan-tuysqandary arasyna qaytty. Elge oralghannan keyin tez arada ainalasyn ózining jeke basynyng batyrlyghymen birge, shayqas jýrgizudegi óte ontayly tәsilderdi úiymdastyra biletin әskery sheberligimen qayran qaldyryp, moyyndatty. Úzamay qazaqtar men qaraqalpaqtardan qúralghan jasaqty bastap, bashqúrt elinen bir-aq shyqty.

Qaharly Ivan (Ioann Groznyi) túsynda bodandyqqa týsken bashqúrttar orys taghyna Romanovtar kelgeli beri airyqsha qysym kórip jýrgen. Bashqúrt jer-suy talan-tarajgha úshyratylyp, atamekenderine shekaralyq beketter, qamaldar, patshalyqtyng óz túrghyndary ghana jaylaghan eldi mekender, hristian monastyrilary salyndy. Tarihy qúqtary taptalyp, bostandyqtarynan airylghan bashqúrttar 17-shi ghasyrda әldeneshe ret kóteriliske shyghyp, jerge, dinge baylanysty kóptegen talaptaryn oryndatugha qol jetkize alghan. Alayda patshalyq qashanda óz ozbyrlyghynda bir qadam sheginse, artynsha eki qadam ilgerilep, nebir jәdigóy әreketke baratyn. Onyng ýstine, ókimetting bashqúrt ishindegi paydakýnem sheneunikteri ókilettilikterin asyra paydalanyp, qily zorlyq kórsetu jolymen, bodandardan zanda joq alym-salyq alghan. Sonday qysymdar saldarynan bashqúrttar 1704 jyly qayta kóterildi. Alty-jeti jylgha sozylghan búl kóterilisting belgili bir kezeninde, 1708 jyldar shamasynda, bashqúrttardyng orys patshalyghynyng әskerlerine qarsy shayqastaryna  Ábilqayyr súltan da atsalysty. Ol múnda bashqúrt jetekshisi Aldar Esengeldinning shaqyruymen kelgen edi. Ózi bastap әkelgen qazaq-qaraqalpaq odaghynyng qúrama jasaghy patsha әskerine qarsy belsendi úrystar jýrgizdi. Osy shaqta Ábilqayyr ózi iygergen jәne mashyqtanghan әskery ónerin bastap әkelgen jasaghy men kóterilisshilerge riyasyz ýiretti. Soghysudyng qyr-syrymen bólisip, óz әskerine de, bashqúrt jasaqtaryna da sheber jetekshilik etti. Sonyng nәtiyjesinde bashqúrt kóterilisshileri men olardy qoldaushy sarbazdar Sarytau (Saratov), Astrahan, Samara, Qazan, Vyatka, tipti Kavkaz ben Tobylgha deyin  at oinatqan. Ábilqayyr bahadýrding jeke basynyng erligine, jaugershiligine, әskery qolbasylyq qabiletine tәnti bolghan bashqúrttar ony ózderining hany dep atady. 

Teristiktegi bashqúrt kóterilisining songhy kezeninde orys ókimetine qaru alyp qarsy túru ontýstikte 1708 jyly qaytadan óristedi. Ol Qazaq handyghynyng uaqyt ótken sayyn ýdey týsken jonghar basqynshylyghyna qarsylyq kórsetu sharalaryn úiymdastyryp jatqan shaghyna sәikes keldi. Kýrdeli sayasy jaghdaydy jan-jaqty sarapqa salghan Tәuke han, jogharyda aitqanymyzday, el biyligine reforma jasaudy qolgha alghan. Soghan oray Áyteke by bastaghan bas adamdar bashqúrt elinde orys әskerimen soghysyp jýrgen Ábilqayyr súltannyng elge qaytuyn súraghan. Sodan, qazaq-qaraqalpaq qolyn basqaryp, bashqúrt kóterilisin qoldauda edәuir tabysty jenisterge jetken, europalyq jalpaq ónirde de jihanger, qolbasshy retinde keninen tanylghan Ábilqayyr bahadýr tughan eline oralady. Oralysymen, oirattardyng eki tústan da jasap jýrgen shapqynshylyghyna qaytip tótep beruge bolady degen ómirlik mәseleni aqyldasqan bas qosulargha qatysady. Osy taghdyrly saualdy qarastyru ýshin (tarihta Qaraqúm qúryltayy degen ataumen әigili bolghan) halyq ókilderi jinalysyn shaqyrugha belsene atsalysady.

Qaraqúm qúryltayyna qatysqan Kishi jýzden jәne Orta jýzding bir bóliginen kelgen biyler men rubasylar, aqsaqaldar, basqa da bas adamdar  1710 jyly Ábilqayyrdy han lauazymyna saylaydy jәne osy eki jýzden jaugha qarsy jasaqtalatyn әskerding bas sardary etip taghayyndaydy. Ábilqayyr han memleketting Týrkistandaghy ortalyq ordasynda otyrghan Bas han Áz Tәukening batys ólkedegi arqa sýieytin senimdi tiregi, qazaq handyghynyng qabyrghaly, qarymdy qorghaushysy retinde qabyldanady.

(Jalghasy bar)

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1194
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1918