28 qazanda Qaraghandy oblystyq sotynda Ahmetov isi boyynsha kuәgerlerden sotta jauap alu jalghasyp, qylmystyq isting basty keyipkerlerining biri – kәsipker, «Eco-treatment systems» kompaniyasynyng diyrektory Duman Núrbaev sotqa týsinik berdi. Óz sózinde ol budjet aqshasyn úrlau syzbasyna Qaraghandy oblysynyng әkimining eks-orynbasary Ghabit Múhambetovting belsene qatysqanyn jetkizdi. Ayta ketelik, әri sottalushy әri kuәger retinde sotqa deyingi tergeudegi jauaptarynda ol búl jaydy aitpaghan bolatyn.

Sot zalynda ol 2010 jyly «Eco-treatment systems» kompaniyasyn qalay qúrghanyn, 2011 jyly «Sentr-stroy komplekt NS» JShS-ning jaldamaly diyrektory E. Asanovpen jәne Qazaqstandyq ónerkәsiptik korporasiyanyng viyse-preziydenti Á.Aqmoldaevpen qalay tanysyp, iskerlik qarym-qatynas ornatqanyn әngimeledi. Aytuynsha, onyng ózi men kompaniyasyn Qaraghandy qalasynyng industrialdyq parkindegi sharuashalyq-túrmystyq suagharlardy tazalaytyn stansiya jobasyna Á.Aqmoldaev shaqyrghan. Ol birden kelisimin beredi. Keyinirek D.Núrbaevty Qaraghandy oblysy әkimdigining ghimaratynda ótetin jinalysqa shaqyrady. Oblys әkimining orynbasary Gh.Múhambetov ótkizgen jinalysqa Á.Aqmoldaev, E.Asanov, A.Esse, V.Leven qatysyp, túrmystyq aghyn sulardy tazalau jýiesin salu mәselesi talqylanady. Osy basqosuda Gh. Múhambetov cheh tehnologiyasynan bas tartyp, «Eco-treatment systems» kompaniyasynyng jobasyn jýzege asyrudy úsynady. 

Kuәgerding aituynsha, búl mәsele aldyn-ala sheshilip qoyypty. Ol osy mәsele jóninen Gh.Múhambetovpen birneshe ret kezdesken. Sonday kezdesulerding birinde oblys әkimining orynbasary oghan atalghan nysan boyynsha kelisim-sharttyng qúnynyng 15 payyzyn para esebinde berudi úsynady. Búl oqighanyng qalay bolghanyn kuәger bylay әngimelep berdi: «Bir joly Gh. Múhambetovting kabiynetine kirgenimde ol «Eco-treatment systems» kompaniyasyna atalghan jobany iske asyruda qoldau kórsetetinin aitty. Sóitip, artynsha maghan belgili bir talaptar qoyylatynyn eskertti. Kabiynetinde otyrghan kezimde Gh. Múhambetov kense jiyntyghynan bir paraq qaghaz alyp, oghan ózining qolymen «15 payyz» degen sandy jazyp, qaghazdy mening qolyma berdi. Eger qosalqy merdigerlikke kelisim-shartty eshqanday qiyndyqsyz alamyn desen, kelisim-shartta kórsetilgen qarjynyng 15 payyzyn maghan beresing dedi. Men isting mәn-jayyn birden úqpadym. Sodan song  Gh.Múhambetov eger de qoyylghan talaptarmen kelisetin bolsan, qosalqy merdigerlik kelisim-shartyn alasyng dedi. Maghan oilanugha uaqyt beriletinin, biraq jauapty keshiktirmeudi jetkizdi. Sol kezendegi kompaniyanyng qiyn qarjylyq jaghdayyn eskere kele, men Gh. Múhambetovting úsynysymen kelistim».

D.Núrbaevtyng aituynsha, Gh. Múhambetovpen kóp kezdesulerining birinde joghary lauazymdy sheneunik odan: «Sening kompaniyana jogharydaghy lauazymdy túlghalardan kim qoldau kórsetedi?» dep súraydy. Ol: «Biz jogharydaghy lauazymdy túlghalardyng eshqaysymen baylanysymyz joq. Tek naryqtyq qaghidattarmen júmys isteymiz» dep jauap beredi. Sol kezde oghan Gh. Múhambetov: «Olarmen júmys istep qalghan jaghdayda bizding aramyzda (Ásirese, Qaraghandy oblysynyng әkimi S. Ahmetovting mýddesi) mýddelerding qayshylyghy tuyndamauy kerek» dep eskertedi.

Ámina BÁKIR

Abai.kz