Toghyz joldyng torabynda oryn tepken Arysty «Orta Aziyanyng qaqpasy» dep te ataydy. Osynau shaghyn qalada qazir 73 mynnan asa halyq túryp jatyr. 5 myng adamgha deyingi 32 eldimeken bar. Jergilikti halyqtyng basym kópshiligi auylsharuashylyghy, mal sharuashylyghymen ainalyssa, qala túrghyndary negizinen temir jol men әskery bólimderde qyzmet etedi. Bir kezderi toqyrau zamandy bastan ótkergen qalanyng býginde әleumettik-ekonomikalyq jaghdayy jaqsaryp, janadan júmys oryndary ashyluda. Kәsipkerlik salasy da qarqyndy damyp keledi. Dey túrghanmen Arysqa qarasty eldi mekenderde jol, auyz su tapshylyghy siyaqty sheshimin tappaghan mәseleler barshylyq. Al songhy kezde ónirde órt shyghu jayttary jiyilep ketti, - dep habarlaydy "Ontýstik Rabat" gazetining tilshisi.

 17 qora órtenip ketti

Songhy uaqytta arystyq-tardy órt mezi etti. Montaytas eldimekeninde әldebireu jergilikti túrghyndardyng jem-shóp saqtaytyn qora-qopsylaryn órtep ketken. Ákki әreketimen auyldy әurege salghan búzaqy әli kýnge ústatpay jýr. Qazir auylda órt sóndiru qyzmeti men tәrtip saqshylary kezekke qoyylyp, kýn-týn demey kýdiktini qolgha týsiruding qamynda. Alayda odan nәtiyje shyqpay túr. Býginge deyin auyldaghy 17 qora qyzyl jalyngha oranyp ýlgeripti. Al tәrtip saqshylary aighaqty zatty saraptamagha jiberuden ary asa almauda. Jergilikti biylik te túrghyndargha kómek kórsetuden teris ainalghan. Óitkeni, órtten shyghyn bolghandargha zang ayasynda qol úshyn beru qarastyrylmaghan, – deydi jergilikti biylik ókilderi.

Ayta keteyik, osyghan deyin 300-den asa kuәger tyndalypty. Qazirgi tanda sezikti retinde eki jigit ústalghanymen, olardyng kinәsi dәleldenbegen. Arys audandyq ishki ister bólimindegiler bolsa sotqa deyingi tergeu amaldary jalghasyp jatyr, — deydi.

Jylu qazandyghy janartylghan

Y ә, iә 30 jyldan beri kýrdeli jóndeu kórmegen jylytu qazandyghy biyl ghana qalpyna keltirildi. Nysandy jóndeuge oblys budjetinen 200 mln tenge qarastyrylypty. Qazandyq jylytu mausymyna deyin dayyn bolady deydi múndaghy jauapty mamandar. Búdan basqa, jylu júmystary boyynsha «Kóktem-2» túrghyn audanyndaghy qazandyqtyng qúrylysyna da 104,4 mln tenge qarjy bólinip, jóndeu sharalary aghymdaghy jyldyng mausym aiynda ayaqtaldy. «Arys jylu» mekemesine jylu mausymyna qajetti 3056 tonna qatty otyn alu ýshin 27,0 mln tenge qarjy bólingen. Al «Kóktem-2» audanyndaghy jylu qazandyghyna súiyq otyn alu ýshin qalalyq budjetten 13,0 mln qarjy qarastyrylypty. Aldaghy jylytu mausymyna jalpy sany – 116 nysan dayyn boluy tiyis.

Bir ghana baghdarsham ornatyldy

13 kósheni ortasha jóndeuge qalalyq budjetten 82,8 mln tenge bólinip, tiyisti júmystar jýrgizildi. Jol qauipsizdigin qamtamasyz etu maqsatynda qalalyq budjetten beynebaqylau kameralaryn ornatugha 8,7 mln tenge qaralyp, belgilengen oryndargha 6 beynebaqylau jýiesi qoyylypty. Sonday-aq, qala kósheleri qiylystaryna baghdarsham ornatu ýshin 5,5 mln tenge qaralyp, býginde búl qarajatqa 1 ghana baghdarsham ornatyldy. Al, «Stadion» móltekaudanyndaghy Qabylsay arnasynan ótetin jayau jýrginshiler kópirining qúrylysyna jergilikti budjetten 58,3 mln tenge qarjy qarastyrylyp, aghymdaghy jyly qúrylysyn jýrgizu josparlanyp otyr eken.

7 myng adamnyng velosiypedi bar

Oblys túrghyndarynyng arystyqtardan ýireneri bar. Óitkeni, aimaqtaghy shaghyn shahar halqy kók týtindi kólikterin ýige qoyyp, júmysqa velosiypedpen barudy ýrdiske ainaldyrghan. Qazir múndaghy qos donghalaqty qozghalys qúralynyng sany 7 myngha juyqtaghan. Búl elimizdegi audan ortalyqtary arasyndaghy eng jogharghy kórsetkish. Velosiypedti kóbine temirjolshylar minedi eken. Búdan bólek, Arys qalasynda ýsh әskery bólim ornalasqan. Ondaghy júmysshylar da temirjol kópiri arqyly velosiypedpen qatynaydy. Shahar qonaqtary velosiypedke mingenderding sany kóptigine tandanady eken. Al, temirjoldaghy júmysshylar ýshin atalmysh kólik qúraly qozghalystyng útymdy jәne tiyimdi joly.

Aqqalada jana mektep ashyldy

Aghymdaghy jyly Arystaghy qúrylys júmystaryna qaralghan 908 mln tenge tolyghymen iygerilgen. Aytalyq, ótken jyly oblystyq budjet esebinen Jiydeli auyldyq okrugi, Aqqala eldimekenindegi 200 oryndyq mektepting (365,6 mln tenge), «Kóktem-2» túrghyn audanyndaghy kópqabatty 90 jәne 60 pәterli túrghyn ýiding (697,7 mln tenge), qalalyq Mәdeniyet ýiining (260,3 mln tenge), dene shynyqtyru-sauyqtyru keshenining qúrylys (294,6 mln.tenge) júmystary tolyghymen ayaqtaldy. Jergilikti budjet esebinen Dermene auylyndaghy 75 oryndyq balabaqsha qúrylysyna qarjy qaralyp, qazirgi tanda qúrylys júmystary óndiristik kestege sәikes jýrgizilude.

Biylghy jyly oblystyq budjet esebinen «Shógirli» eldimekenindegi 150 oryndyq, Shaghyr auylynda 200 oryndyq orta mektepterding qúrylys júmystary óndiristik kestege sәikes jýrgizilude. Atalmysh nysandar keler jyldyng mausym aiynda paydalanugha berilmek. Al biyl jergilikti budjet esebinen «Qabylsay» eldimekenindegi 150 oryndyq mektep pen «Qarajantaq» eldimenindegi 120 oryndyq mektep, Arys-Shymkent tas joly boyyndaghy sayabaq, Arys-Shardara tas joly boyynan ippodrom qúrylystaryna qarjy qaralyp, atalghan nysandardyng qúrylysyn salugha konkurs jariyalandy.

Júmyspen qamtu isi aqsap túr

Toghyz aidyng kórsetkishi boyynsha Arys qalasy halyqty júmyspen qamtu sharalaryn әlsiretip alghan. Búl turaly oblystyq júmyspen qamtudy ýilestiru jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng kezekti otyrysynda aityldy. Mәselen, Arys qalasynda oqu bitirgen jastardyng bir de biri túraqty júmys tappauda. Sondyqtan halyqtyng júmyspen qamtylu mәselesi býginde biylikting nazarynda. Búl rette osy salagha jauapty mamandargha birqatar jauapkershilik artyldy. Búdan bylay audan-qalalardaghy halyqtyng enbekpen qamtylu mәselesi ay sayyn talqylanyp, oryn alghan olqylyqtar retke keltirilip otyratyn boldy.

Sudan tapshylyq kórmeydi

Arystyqtar ózen jaghasyna ornalassa da búghan deyin tirshilik nәrinen kәdimgidey qiynshylyq kórip kelgen edi. Endi mine, ýsh kezenmen iske asqan auqymdy júmystyng arqasynda qalagha tolyqtay tәulik boyy su berile bastady. Arys qalasyna jaqyn ornalasqan Aqdala eldimekeninde búghan deyin tirshilik nәri saghatpen berilip kelgen. Onyng ózi auyl shetine ornalasqan keybir ýilerge jetpey qalyp halyq әbden qinalatyn. Sonday sәtte túrghyndar sudy arnayy ydysqa qúiyp alyp, ýnemdep paydalanyp jýripti.

Al janadan salynghan stansada 300 metr terendikten alynatyn su aldymen zalalsyzdandyrylyp, syiymdylyghy tórt myng tekshe metr su qoymasyna qúiylady. Osy jerden su aidaghysh qondyrghysy arqyly qalanyng eng biyik nýktesindegi eki ýlken ydysqa qúiylady. Sosyn túrghyndargha beriledi.

Arys su top-tastyrylghan bólimshesining basshysy Saylau Ábdihalyqovtyng aituynsha, múnda 5 susorghy bar. Ekeui 110 sharshy 1500 ainalymnan saghatyna 450 tekshe metr su aidaydy. Osy susorghylar qala halqyn auyz sumen tolyq qamtamasyz etedi.

Ayta keteyik, toghyz joldyng torabyna ornalasqan Arys qalasynda 32 eldimeken bar bolsa, onyng 18-i ghana qúbyr suymen qamtylghan. Qalghan 12 -si qúdyq suyn, 3 eldimeken únghy suyn paydalanuda. Mamandar janadan qosylghan nysan tútynushylardy tirshilik nәrimen tәulik boyyna qamtamasyz etuge qauqarly ekenin aityp otyr.

Jansaya Sydyqbay

Abai.kz