Aqiqat pen Anyz

Álem sayasatynyng arenasynda ataghy jer jaryp túrghan birden-bir túlgha Siriya memleketining basshysy Bashar Ál-Asad ekeni sózsiz qazir. Sebebi bireu. Arab elderining jýregi sanalatyn Siriyanyng tútas territoriyasy egesken ekeuding shahmat taqtasyna ainalyp otyr. Aq pen qarasyn dóp basu qiyn. Biraq qarsylastar anyq, belgili. Ol AQSh+EUROPA men Resey+Qytay arasyndaghy tartys. Birinshilerding maqsaty – ataqty Asad myrzany taqtan taydyru. Ekinshileriniki – ony qalayda taqta ústap qalu.

Sózding shyny mynada. Búl aradan janalyq tabu qiyn. Barlyghyn bәri bilip otyr. Biraq bizdi qyzyqtyrghany Bashar myrzanyng ómiri. AQSh qúbyjyq dep alas-alas aityp taqtan qúlatpaqqa әuestengen, Resey raqymy sheksiz basshygha kómek dep talpynghan sayasatkerding ashyq hәm anyq beynesi qanday? Bashar әl-Asad degen kim? Astynadaghy taq ýshin qan tóguge dayyn diktator ma? Joq, әlde elining baghy ýshin kýresken qamqor basshy ma?  

Soqpaghynda bir syr bar siz bilmeytin...

Atalmysh payymdardyng naqtyly jýz payyz dúrys jauabyn anyqtau mýmkin emes. Aqparat әleminen shyndyq izdeseniz túp-tura ekige bólinesiz. Álbette, biri jaqsy deydi, biri jaman deydi. Klassika. Aqparattyq aiqastyng anyq kórinisi. Al osynyng ishinen aqiqatyn órip shyghamyn deytin adam shyqsa, men onyng aldynda qalpaghymdy sheshemin. Biraq ol adamgha әli kezikken joqpyz. Birazdan beri berekesi kirmegen Siriya elining basshysy Bashar Asad degen kim? Taqqa qashan keldi? Jәne nege ketpey jýr? Kórelik...

Eng alghashqy týiin oiymyz genetikagha tirelip otyr. Sýiegi qurap, qarttyghy mýjip ajal jalmaghansha biylikte otyru  Bashar myrzanyng qanynda bar bolyp shyqty. Alma almaaghashtan alysqa qúlamaydy ghoy. Bashar әl Asad myrzanyng әkesi Hafez Asad 1971 – 2000 jyldar aralyghynda Siriya memleketining preziydenti bolghan. Eng ókinishtisi Hafez myrza zeynetke shyghyp ýlgermepti. Taqta otyrghanda jýrek talmasynan mәngilik sapargha attanyp ketken. Osy kezde taqqa onyng úly Bashar әl-Asad keledi. Búl 2000 jyl. Bashar myrzanyng shytyrmany osy tústan bastalsa kerek. Baqilyq bolghan patshanyng úlyn taqqa otyrghyzu ýshin Siriya ózining zanyn ózgertken. Búghan deyin Siriya memleketining preziydenti postyna tek 40 jastan asqan azamattar otyra alatyn bolghan edi. Ol kezde Bashar bar joghy 34 jasta ghana-túghyn. Osy tústa Grek eline qatysty bir anyz eske týsedi. Anyzda Grekter zanyn ógertpese qúrdymgha keteyin dep túratyn. Odan shyghu ýshin zanyn ózgertuleri kerek bolatyn. Sonda danyshpandary zangha tiyiskizbegen eken. Zandy búzsaq memlekettigimiz qúridy dep kesken. Sol arqyly zang qadiri men memlekettigin saqtap qala alghan. Biraq әngime Grek emes Siriya haqynda. Múny bir deniz. Ekinshiden, Bashar Asad mamandyghy boyynsha eshqanday da ekonomist nemese sayasatker emes. El basqarghangha deyin birde-bir memlekettik qyzmette júmys istemegen. Ol bolashaghynan zor ýmit kýttirgen dәriger. Muzykant-bayanistter eng iri qalany  basqaratyn elge tang qalatyn jaghday emes әriyne. Biraq búl bassyzdyqtar «demokratiyanyng aq tuyn jelbiretushi» AQSh pen týgeldey Batysqa «únamay» qalghangha úqsaydy. Sodan beri on bes jyldan astam uaqyt ótse de narazylyq tarqar emes. Ol әr-týrli týrde jýzege asyp jatyr. Oppozisiya, Izraiyl, «IGIYL» - taghysyn-taghylar Bashar Asadty taqtan qúlatugha baghyttalyp jatqany anyq.

Sonymen jalghastyrayyq. 2014 jyly Siriyada tәuelsiz týrde el preziydentining saylauy ótti. Elde qyrghyn, qan tógis ornap jatsa da saylaudaghy jenis Bashar Ál-Asad myrzagha búiyrdy. Azdy-kópti 88 payyzdan astam halyq Bashar basshysyn qoldaghan. Sodan bir jyl ótken  song jer men biylik ózine amanat dep elinen milliondap qashyp ketti sol halyq.

Osy kezde Batystyng baghytyna jýginip Bashardy tayaqtap quyp jiberging keletini aqiqat. Alayda Tәuelsiz memleketting ishki sayasatyna aralasatyn men kim? Batys kim? AQSh kim? Eger shynymen demokratiya men adam qúqyghynyng qamyn jegish bolsa Merkeliiniz, Obamanyz nege Siriyagha ghana tirelip qaldy. Basshynyng úzaq merzimdi taqta otyruy әri-beriden song Ortalyq Aziya elderining geninde bar dýniye. Adam qúqyghynyng shektelui dep Ontýstik Koreyany aitynyz. Kym Chin Ynnyng ashyq diktaturasy eshkimdi alandatpay qalghany ma? BÚÚ-nyng onda nege sharuasy joq bola qalady? Álde múnay joq elde Qúday joq pa? Tozaghyna enip kýlge ainalsa da bәribir me? Ol elding beyshara halqy әli kýnge deyin 2014 jylghy futboldan әlem chempionatyn útyp aldyq dep jýr. Qorghaghysh bolsa sol júrtty nege qorghamaydy, taydyrghysh bolsa Kym Chin Yndy nege taydyrmaydy. Sebebi qúqyqtary joq. Ol qúqyq Siriyagha kelgende nege taptala qalady? Dәl osy súraqty Resey men Qytayda kóterip otyr. Qysqasy shiyelenisting býgin-erteng tarqamasy anyq.

Mýdde

Soghys degeniniz qyp-qyzyl shyghyn. Álbette soghysyp jatqan el ýshin. Al qalghanyna tendesi joq biznes kózi. Qaru ótkizu, jaldamaly әsker beru. Qyp-qyzyl tabys. Osy orayda Bashar Asadtyng taqtan ketui kimge qolayly, kimge qolaysyz?

AQSh delik. Bashar Asad taqtan ketip, elde jana ýkimet qúrylatyn bolsa AQSh ýlken oljagha kenelmek. Sebebi Iraktyng múnayy men gazyn Jerorta tenizi arqyly tikeley ótkizuge mýmkindik alady. Europanyng jaghdayy da birshama onalatyn edi. Sonymen qatar Izrailiding de qauipsizdigi haqynda birqatar mәselelerding beti beri qaramaq. Sondyqtan AQSh «әdiletti jaqtaushy» bolyp búl shiyeleniske belsene aralasyp otyr. Olar Bashar Asadty diktator dep, halyqty qútqarugha kómek beremiz dep otyr. Al búl memleketting ishki sayasatyna bas súghu emes pe? AQSh tarapynan búl qadam kýtildi de. Oghan dәlel Irak. Dәl osy taktika arqyly AQSh Irakty kýl-talqan etti emes pe? Huseyndi dargha asty. Múndaghy ssenariyde úqsas. Huseyin ozbyr, beybit halyqty qyryp jatyr, himiyalyq qaruy bar dedi de byt-shyt qyldy. Keyin ol qaru da, qyrylghan halyq ta tabylmady. Al әdiletti AQSh ornatqan biylikten Irak ekanomiasy sharyqtap ketti desek, kýletin ediniz.

Dәl osy sarynmen AQSh Siriyany da jermen jeksen etetin edi. Biraq Siriyanyng syryn úghyp, múnyna múqtaj bolghan Qytay men Resey shyqty.  Ári-beriden song Siriyanyng biyligi ózgermeui Resey ýshin qolayly bolyp otyr. Sebebi Iraktyng múnayy Jerorta tenizi arqyly ótetin bolsa, GazPromnyng ónimine súranys azayady. Demek Resey Europany múnayymen «tayaqtay» almay qalady. Onyng ýstine Siriyadan song AQSh Irangha auyz salatyny aidan anyq. Sebep tabylady. Al Iranda dýmpu bastalsa, Kavkaz elderi de dýmpiytini belgili. Sondyqtan Putin búl mәselege bilegin sybanyp túryp aralasatyny sózsiz.

P.S. Atalghan mәsele men faktilerdi saraptap otyryp Bashar Asad soghystyng qúrbany degen oigha toqtadyq. IYә, biylikte úzaq otyru diktatorlyq saryndy kórsetedi. Biraq Bashar Asad eline adal basshy emes dep kim aita alady? Ekeuara qaqtyghys saldary, aqparattyq soghystyng nәtiyjesinde Álemde jana bir Huseyn payda boldy. Ony ne asu kerek, ne AQSh-qa bireuding isine bas súghudy doghartu kerek. Sonymen, Siriyanyng basshysy kim? Batyssha oilasanyz qúbyjyq, basqasha oilasanyz qúrbandyq. Siz she? Siz qalay oilaysyz?

Ayan AZAMAT

Abai.kz