JERIMDI JALGhA BERIP JAN BAQQANYM DÚRYS PA?
Mening qorqatynym býgin jerdi jalgha bersek. Bastapqyda keremet jetistikterdi kóruimiz mýmkin. Ónim mol alynar. Tau-tau bolyp ýiilip jatar. "Mine kórdinder me?! Osylay jalgha bergenimiz qanday jaqsy bolghan" dep BAQ qúraldary jarnam alap baghar. Biz de qate pikirde bolghanymyzgha qysylatyn shygharmyz.
Alayda kóp jyl ótkesin nemerelerimiz (Áriyne, kim ekenderin mýlde úmytyp mәngýrt bop ketpese) qúdaydyng kýninde kelmisektermen qyrqysyp, tóbelesip, tipti qyzyl qangha boyalyp, soghysyp jatsa ne bolady. Ol kezde býgingidey sheginetin jer qala ma? Úrpaqtarymyz bas kótergendikteri ýshin jazalanyp, sottalyp jatpaytynyna kepildik bar ma? Bizding últtyng mintaliytetin de oilau kerek. Biz tәuelsizdikting arqasynda komadan endi oyanyp jatqan últpyz. Shyndap búrynghymyzgha týsse bizden keyingi boyynda jauynger babalardyng qany bar balalar ezgige kónbeydi. Ol biz sekildi ýreymen ósken sovet balalary emes. Sony býgingi jastargha qarap andap jýrgendeymin. Olar Maghjan kórgen jastardan da ójet, albyrt sekildi. Óitkeni olar qazaqtyng basynan ótken tariyh, batyrlyq , erlik turaly tarihtar jaryqqa shyqqan kezde tәrbiyelendi. 25 jyl ishinde óndiristik jýiemen, auylsharuashylyq jerlerimen qalay júmys isteuge jarytyp oqytylmasa da, tarihy jadylary jaqsy jetildi. "Men qazaqpyn!" dep keudelerin úryp ósti.
Býgingi oqighalargha baylanysty oilanghanda erteng ýshin alandaymyn. Men ondaydy kórmeytin de shygharmyn. Biraq kórmegirdi kórip jatqan nemerelerim tiysh jatqyzbaydy ghoy.
Sondyqtan býgingi jaghdayymdy týzep aluym ýshin jerdi jalgha berip jan baqqanym, keler úrpaqtyng taghdyryn oilamaghanym, býginmen ghana ómir sýrgenim, әdildik bola ma?. Aytyndarshy. Men osy ýshin qorqamyn.
Biraq qashan jәne kimnen qoryqqanym dúrys ekenin bilmeymin.
Qúdayberli Myrzabek,
FB-daghy paraqshasynan alyndy.